Avatud Akadeemia kursused

Kursus on suunatud 16–26-aastastele noortele, kes kaaluvad kandideerimist Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise või sisearhitektuuri bakalaureuseõppesse.

Kursust juhendavad EKA vilistlased ja praegused tudengid, kelle juhendamisel on õppuril võimalik end mitmekülgselt proovile panna. 

Arhitektuuri ja sisearhitektuuri eelakadeemias käsitletakse ruumiloome valdkonda laias spektris. Kursusel liigutakse vaatlusest ruumilise ideeni, sealt edasi ruumi kogemuse loomiseni ning oma idee esitlemiseni. Uuritakse, kuidas ruumi teadlikult märgata, mõtestada ja kujundada. Õpitakse analüüsima, kuidas inimene ruumis liigub, peatub ja ruumi tajub. Erinevates ülesannetes tehakse ruumi-, vormi- ja kompositsioonikatsetusi, harjutatakse mõõtkava tunnetamist ning arendatakse oma ideede visualiseerimist visandamise ja maketeerimise abil. Lisaks tutvutakse erialaste põhimõistete ja kirjandusega.

Erialaspetsiifiliste ülesannetega paralleelselt toimuvad arhitektuurijoonistamise tunnid, mis aitavad osalejal arendada nii välis- kui ka siseruumi vaatlemist ja kujutamist.

Kursuse lõpus dokumenteeritakse tehtud tööd, koostatakse portfoolio ning antakse nõu sisseastumisvestluseks, et õppur tunneks end eriala valikul ja sisseastumiskatsetel kindlamalt.

Kursuse läbinu

• tajub ruumi adekvaatselt
• suudab välja töötada ülesandele vastava idee
• väljendab ennast visandamise kaudu
• esitleb oma ideid makettide abil
• on katsetanud ruumilise keskkonna vaatlemist ja joonistamist
• suudab ennast mõtestatult ja kriitiliselt väljendada
• on tutvunud portfoolio koostamise põhitõdedega ning valmistunud sisseastumisvestluseks

Eeldused osalemiseks

Eesti keele oskus

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendajad

Karl Oskar Palo on värskelt lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri bakalaureuse kraadi (2026). Erialal meeldib talle eksperimenteerida interdistsiplinaarselt, sidudes oma loomingut fotograafia, maali ja teiste hobidega. Ruumiloomes väärtustab ta tundlikku materjalikasutust koos ärgitavate kompositsioonidega.

Linda Li Arro on alustanud arhitektuuriõpinguid TalTechis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe (2023). Lisaks on ta õppinud arhitektuuri Šotimaal ning praktiseerinud Portugalis. Praegu tegutseb ta enda arhitektuuribüroos LARStuudio. 

Rebecca Norman on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti bakalaureuse kraadi (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uut viisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugused mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud 2025. aastal kaitstud EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

---

Aeg: 8. september kuni 1. detsember 2026, teisipäeviti kell 18–20.15 (v.a 27.10)
10. oktoober kuni 14. november 2026, laupäeviti kell 14–16.15 (v.a 31.10)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruumid A502 ja A205
Maht: 52 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 26 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 12–15 osalejat
Registreerumine: 1. septembrini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 360 eurot

Registreerudes enne 25. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 30. augustiks 210 eurot. 

Kursus on suunatud 16–26-aastastele noortele, kes kaaluvad kandideerimist Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise või sisearhitektuuri bakalaureuseõppesse.

Kursust juhendavad EKA vilistlased ja praegused tudengid, kelle juhendamisel on õppuril võimalik end mitmekülgselt proovile panna. 

Arhitektuuri ja sisearhitektuuri eelakadeemias käsitletakse ruumiloome valdkonda laias spektris. Kursusel liigutakse vaatlusest ruumilise ideeni, sealt edasi ruumi kogemuse loomiseni ning oma idee esitlemiseni. Uuritakse, kuidas ruumi teadlikult märgata, mõtestada ja kujundada. Õpitakse analüüsima, kuidas inimene ruumis liigub, peatub ja ruumi tajub. Erinevates ülesannetes tehakse ruumi-, vormi- ja kompositsioonikatsetusi, harjutatakse mõõtkava tunnetamist ning arendatakse oma ideede visualiseerimist visandamise ja maketeerimise abil. Lisaks tutvutakse erialaste põhimõistete ja kirjandusega.

Erialaspetsiifiliste ülesannetega paralleelselt toimuvad arhitektuurijoonistamise tunnid, mis aitavad osalejal arendada nii välis- kui ka siseruumi vaatlemist ja kujutamist.

Kursuse lõpus dokumenteeritakse tehtud tööd, koostatakse portfoolio ning antakse nõu sisseastumisvestluseks, et õppur tunneks end eriala valikul ja sisseastumiskatsetel kindlamalt.

Kursuse läbinu

• tajub ruumi adekvaatselt
• suudab välja töötada ülesandele vastava idee
• väljendab ennast visandamise kaudu
• esitleb oma ideid makettide abil
• on katsetanud ruumilise keskkonna vaatlemist ja joonistamist
• suudab ennast mõtestatult ja kriitiliselt väljendada
• on tutvunud portfoolio koostamise põhitõdedega ning valmistunud sisseastumisvestluseks

Eeldused osalemiseks

Eesti keele oskus

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendajad

Luisa Männilaan on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini bakalaureuseõppe (2014) ning London Metropolitan University arhitektuuri erialal (Part I+Part II, 2020). Ta on töötanud arhitektuuribüroodes Apex ja Arhitekt Must ning on praegu TalTechi arhitektuuri ja urbanistika akadeemia välisprojektide koordinaator.

Kristofer Soop on lõpetanud Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri eriala magistriõppe (2014) ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe (2023), kus ta omandas ka muinsuskaitse ja konserveerimise kõrvaleriala.

Rebecca Norman on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti bakalaureuse kraadi (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uut viisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugused mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud 2025. aastal kaitstud EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

---

Aeg: 7. september kuni 30. november 2026, esmaspäeviti kell 18–20.15 (v.a 26.10)
10. oktoober kuni 14. november 2026, laupäeviti kell 11–13.15 (v.a 31.10)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruumid A502 ja A205
Maht: 52 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 26 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 12–15 osalejat
Registreerumine: 31. augustini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 360 eurot

Registreerudes enne 24. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 29. augustiks 210 eurot. 

Eesti kultuuri- ja tööstusloos olulist rolli mänginud ettevõtete edulugusid ehk  omanikest, tegevusest ja toodangust  käsitlev loengusari, mida ilmestab rohke fotomaterjal. Sarja viimane kohtumine korraldatakse Eesti Ajaloomuuseumi hoidlates, kus on võimalik Eesti tööstusajaloo haruldasi originaalesemeid ka lähemalt vaadata.

Loengutes osalejad saavad teada, miks ja kuidas hakkas Johannes Lorup valmistama klaasi ja kristalli, Eduard Taska nahast aksessuaare ja raamatuköiteid, Roman Tavast väärismetallist aumärke ja ehteid, vennad Lutherid aga mööblit. Samuti räägitakse, miks rajas Harry Feldmann kummivabriku Põhjala, Nikolai Langebraun omanimelise portselanidekoreerimise ettevõte, Oskar Kerson aga hakkas tootma moodsat piimaplasti ehk kunstsarve. Lisaks saame teada, kes olid legendaarsed suka-sokivabrikandid Oskar Kilgas ja Efraim Lerenmann ning tuntud pesutöösturid Betty Besprosvanny ja Anny Treier.

Sissejuhatavas osas saavad osalejad põgusa ülevaate Eesti tööstuse kujunemisloost, seejärel on aga loengud üles ehitatud tööstusharukeskselt: lühidalt räägitakse lahti rahvusvaheline kontekst ja siis keskendutakse siinsetele ettevõtetele, kusjuures tuntumate nimede kõrval tuleb juttu ka vähem tuntud tegijatest.

Kirev tootepillerkaar, mis loenguid illustreerivatel fotodel ja muuseumikogudes avaneb, tõestab osalejatele veenvalt, et Eesti tööstusettevõtetes ei pingutatud asjatult ja meil on, mille üle uhkust tunda.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Õppemetoodika

Loengud toimuvad seminari vormis ja kõigil osalejatel on eri teemade käsitlemisel võimalik tuvastada ka kodust leitud esemete päritolu.

Kava

1. kohtumine. Sissejuhatus: Eesti tööstuse kujunemine, eripärad, tõusud ja mõõnad. Tööstusmessid 1921–1937. Eesti ettevõtete edulood.

2. kohtumine. Klaas, peeglid, kristall: Hüti, Rõika-Meleski, Järvakandi, J. Lorup (Tarbeklaas).

3. kohtumine. Keraamika, portselan: potisetud, Geza Jakó, TEKT / C. C. Fick, W. Lauw, N. Langebraun.

4. kohtumine. Tekstiil, trikotaaž: Kreenholm (Kreenbalt/Tekla) jt / Rauaniit, O. Kilgas (Suva), A. Treier, B. Besprosvanny (Marat) jt.

5. kohtumine. Nahk, väärismetallid: E. Taska / R. Tavast (Tallinna Juveelitehas).

6. kohtumine. Telefonid, raadiod: Tartu Telefonivabrik / RET jt.

7. kohtumine. Mööbel, masinaehitus: M. Luther jt / F. Krull, Volta.

8. kohtumine. Kumm, kunstsarv: Põhjala / O. Kerson.

Lisaks korraldatakse üks kohtumine kokkulepitud ajal Eesti Ajaloomuuseumis, kus on plaanis hoidlate külastamine ja Eesti tööstusettevõtete tootenäidistega tutvumine.

Kursuse läbinu teab

• millised on Eesti tööstuse kujunemise eripärad
• millised on Eestis eri aegadel tegutsenud tuntumad tööstusettevõtted ning kes ja kuidas neid juhtisid
• kuidas eseme valmistajat ja selle vanust kindlaks määrata
• millised on tuntumad Eesti kaubamärgid
• ning oskab märgata ja väärtustada Eesti kultuuri- ja tööstusloole olulisi originaalesemeid ka väljaspool muuseumi

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses ning Eesti Ajaloomuuseumi hoidlate külastusel. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja

Anne Ruussaar on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas (1997) ja Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal (2004). EKAs kaitstud magistritöö põhjal ilmus raamat-kataloog „Võsaklaasist kristallini. Eesti klaasitööstuse ja disaini ajalugu 1920.–1930. aastatel“ ning toimus samanimeline näitus Eesti Ajaloomuuseumis; koos pälvisid need Väikese Muuseumiroti auhinna.

Ruussaar on Eesti Ajaloomuuseumi kultuurilookogu teadur-kuraator. Oma uurimustööde põhjal on ta avaldanud arvukalt artikleid ja kirjutanud raamatuid („Lorup. Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni“, „Langebraun. Oma ja võõras. Nikolai Langebrauni portselan“, „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“, „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu ja toodang“, „Vajadusest võrsunud. Eesti tööstusettevõtete sünnilood“ jt), esinenud raadios ja teles, pidanud loenguid ja korraldanud töötube.

---

Aeg: 22. september kuni 17. november 2026 teisipäeviti kell 18–20.15 (v.a 27. oktoober), lisaks üks kohtumine Eesti Ajaloomuuseumi hoidlas
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A202
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 2 tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10–16 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 15. septembrini või kuni kohti jätkub
Hind: 350 €

Kursus keskendub peamiselt ajajärgule 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani – see on kunstiajaloo võtmeperiood, mis mõjutab Eesti kunstielu, inimeste kunstimaitset, kunstiturgu ja kunstivälja kuni tänapäevani välja. Lähtutakse Eesti kunsti arenguloost, käsitledes olulisemaid suundumusi ja mõjutusi. Lisaks arendatakse pildianalüüsi oskusi, et õppida teoseid sügavamalt mõistma ja tõlgendama nii ajaloolises kui ka kultuurilises kontekstis.

Kursus sobib kunstihuvilistele täiskasvanutele, kes huvituvad Eesti kunstikultuuri arenguloost, kes soovivad saada ülevaadet Eesti kunsti ajaloo põhijoontest ja arenguprotsessidest ning kellel on huvi vaadata kunsti süvendatult.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus. Huvi kunsti ja kultuuriloo vastu, soov kunsti mõista ja mõtestada ning selle üle arutleda, valmidus külastada kunstinäitusi (sh iseseisvalt).

Õppemetoodika

Kursus toimub loengute ja seminar-õppekäikude vormis, kus antakse ülevaade Eesti kunsti arengujoontest ja -protsessidest, keskendudes ajavahemikule 19. sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani.

Loengutes

• seostatakse kunsti arengut ühiskondliku, eriti kultuurielu protsessidega; analüüsitakse paradigma vaheldumisega kaasnenud muutusi tsaaririigi, Eesti Vabariigi ja Nõukogude võimu tingimustes
• süvenetakse Eesti kui Euroopa ääremaa kunsti arenguvõimalustesse ja iseloomu ning baltisaksa kunsti rolli siinse professionaalse kunstikultuuri arengus
• tõstetakse esile huvitavamaid kunstnikuisiksusi ja nende loomingut, osutatakse nende mõjule kohalike kunstiprotsesside kujunemisel
• konkreetsete Eesti kunsti näidete varal selgitatakse Euroopa levinud kunstisuundade tekkimise põhjusi, iseloomu ja kohanemist siinsel kunstiväljal, eriti juhitakse tähelepanu üksikute kunstnike isikupärastele loomingulistele interpretatsioonidele; õpitakse mõistma isiksuse arendamise olulisust
• tutvutakse klassikalise pildianalüüsi põhiliste elementidega, õpitakse neid märkama ja tõlgendama

Seminar-õppekäikudel

tutvutakse vastava perioodi originaalkunstiga, et kinnistada loengus käsitletut, harjutada pildianalüüsi ning arendada visuaalset kirjaoskust.

Õppekäikudega kokku toimub 9 kohtumist (6 loengut, 2 seminar-õppekäiku muuseumisse, 1 kohtumine kokkuvõtete tegemiseks, arvestuseks, tagasiside andmiseks). Loengud vahelduvad seminar-õppekäikudega, mis korraldatakse pärast seda, kui vastavat perioodi on loengus käsitletud.

Ajakava

Loeng EKAs: teisipäev, 22.09

Loeng EKAs: teisipäev, 29.09

Loeng EKAs: teisipäev, 6.10

Seminar Kumus: laupäev, 17.10

Loeng EKAs: teisipäev, 20.10

Loeng EKAs: teisipäev, 3.11

Loeng EKAs: teisipäev, 10.11

Seminar Kumus: laupäev, 21.11

Loeng-kokkuvõte-tagasiside EKAs: teisipäev, 24.11

Kursuse läbinu

● on saanud ülevaate Eesti kunstikultuuri arenguprotsessidest 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani ning näeb käsitletud perioodi seoseid kaasaja arengutega

● mõistab paremini ühiskondlike protsesside mõju kunstielu arengule ning kunstis väljenduvate ideede ja teemade kajastamisele

● teab ja oskab märgata vastava perioodi kunstiteoste spetsiifilisi tunnuseid, ühisjooni ja erisusi

● oskab „lugeda“ kunstnike isikupärast käekirja

● teab käsitletava perioodi Eesti kunsti olulisemaid kunstnikke ning on tutvunud nende teostega Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsioonides

● omab ülevaadet pildianalüüsi olulisematest elementidest, oskab kursusel omandatud teadmiste abil ise teoseid analüüsida

● on arendanud visuaalset kirjaoskust ning kriitilist mõtlemist, sh erinevate kunstistiilide ja -nähtuste suhtes

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine 70% kohtumistest ning pildianalüüs kursusel käsitletud perioodi teosest ja/või lõpuessee Eesti kunstikultuuri arenguloo või kunsti vaatamise teemal. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus (ja on võimalik saada ka ainepunkte).

Juhendajad

Tiina Abel on omandanud magistrikraadi Usuteaduse Instituudis (2011) ja õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ja lõpetanud selle 1976. aastal diplomitööga „Eesti kunstiteoreetilise ja -kriitilise mõtte areng 1917–1925“. Abel on kunstiajaloolane ja kuraator, kelle uurimisvaldkond keskendub eelkõige 19. sajandi ja kahe maailmasõja vahelise aja Eesti kunstile. Ta on kureerinud kümneid näitusi nii Eestis kui ka välismaal, sh Kumu kunstimuuseumi esimese püsiekspositsiooni „Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni 1940. aastani“. Alates 1995. aastast on Abel olnud seotud EKA õppetööga. Abelit on tunnustatud Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu (1995, 2014, 2025), Eesti Kultuurkapitali (2006) ja Kristjan Raua preemiatega (2014).

Regina Mets on kursuse koostaja ja grupi moderaator. Mets on EKA kunstiteaduse magister (2024), kelle uurimisvaldkonnaks on täiskasvanute kunstiteadlikkuse arendamine, selleks võimaluste loomine ja laiendamine.

---

Aeg: 22. september kuni 24. november 2026 teisipäeviti kell 18–21 ja kahel laupäeval kell 12–15 
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A302
Maht: 36 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 42 tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10–16 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 15. septembrini või kuni kohti jätkub
Hind: 660 €

Registreerudes enne 8. septembrit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 320 eurot, seejärel 13. septembriks 340 eurot.

Linnakeskkonna analüüsimisele keskenduv kursus on mõeldud 16–26-aastastele noortele, kes soovivad end ette valmistada arhitektuuri ja linnaplaneerimise bakalaureuseõppesse astumiseks või õppida Tartu linnaruumi uue pilguga märkama ja mõtestama.

Kursuse jooksul liigutakse peamiselt linnaruumis ning õpitakse linna kogema vaatluste, arutelude ja eksperimentaalsete ülesannete kaudu. Linnaruumi kogetakse füüsiliselt, liikudes jalgratastel, aga ka jalgsi ja ühistranspordiga. Uuritakse, kuidas linn toimib, millised osapooled linnaruumi kujundavad ning kuidas inimesed linnas liiguvad ja ruumi kasutavad.

Samuti käsitletakse inimmõõtmelise linnaruumi, paiga vaimu ning linnaruumi kujunemise ja loomisega seotud teemasid. Kursuse käigus külastatakse valdkonnaga seotud asutusi ja kohtutakse eriala spetsialistidega. Analüüsitakse nii hinnatud arhitektuuriobjekte kui ka paiku, millel on edasiseks arendamiseks potentsiaali.

Kursuse läbinu

• oskab linnaruumi teadlikult märgata ja analüüsida
• mõistab, millised osapooled on seotud linnaruumi kujundamise ja toimimisega
• oskab vaadelda ja kirjeldada inimeste liikumist ja käitumist linnaruumis
• suudab hinnata linnaruumi inimmõõtmelisust ja koha atmosfääri
• oskab sõnastada linnaruumi probleemkohti ja pakkuda neile lahendusi
• suudab oma ruumilisi ideid esitleda ja nende üle arutleda

Eeldused osalemiseks

Kursusel osalemise eeldus on eesti keele oskus ning jalgratta olemasolu. Jalgratta puudumisel saab soetada Tartu Rattaringluse päeva- või tunnipileti. Vihma korral kaasa võtta vihmakeep.

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendaja

Adeele Lepik (2002) on lõpetanud 2025. aastal Eesti Maaülikoolis keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse bakalaureuseõppe. Õpingute käigus täiendas ta end Müncheni Tehnikaülikoolis (2024/25), kus süvendas oma teadmisi roheliste keskkonnatehnoloogiate valdkonnas. Hetkel jätkab ta õpinguid magistriõppes ning töötab EMÜ maastikuarhitektuuri õppetooli sotsiaalmeedia haldajana.

Adeele Lepik oli Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi president 2023/24. õppeaastal ning panustas aktiivselt ka EMÜ üliõpilasesinduse haridus- ja sotsiaaltoimkonna töösse. Ta on osalenud ja korraldanud erialaseid ruumisekkumisi ning avalikke arutelusid, sealhulgas Paide Arvamusfestivalil 2024. aastal ning EMÜSi avalikul arutelul Tartu Keskpargis 2025. aastal. Lisaks on ta üks Eesti Maaülikooli linnaku projekti autoritest, mis on pälvinud mitmeid tunnustusi. Adeele kirg on arendada end koosloome ja kriitilise linnaruumi vaatlemise kaudu paremaks ruumiloojaks ja maastikuarhitektiks.

---

Aeg: 12. september kuni 10. oktoober 2026, laupäeviti kell 11–16.15
Koht: Tartu, Lille tn 10, Tartu Loodusmaja ruum „Kivituba“ ja Tartu linnaruum
Maht: 35 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 17 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 10–15 osalejat
Registreerumine: 4. septembrini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 250 eurot

Registreerudes enne 28. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 2. septembriks 100 eurot. 

Kursuse eesmärk on rääkida moest kui nähtusest ning panna osalejaid seda mõtestama. Mood ja rõivastus on ühe medali kaks poolt, mis on seotud kultuuriliste ja sotsiaalsete nähtustega. Mood on olnud oluline inimtsivilisatsiooni kujundaja juba selle algusaegadest saati, olles tihedalt seotud identiteedi, väärtushinnangute ja ühiskondlike protsessidega. Rõivastuse ja moe mõistmine aitab paremini aru saada meid ümbritsevast kultuuriruumist.

Õppetöös analüüsitakse moodi ühtse nähtusena ning käsitletakse selle toimemehhanisme nii ajaloolises kui ka tänapäevases kontekstis. Arutletakse erinevatel moe- ja rõivateemadel, rõhutades, et rõivad ei oma üksnes keha katmise funktsiooni, vaid toimivad ka olulise mitteverbaalse kommunikatsioonivahendina. Rõivastus edastab informatsiooni kandja sotsiaalse positsiooni, väärtushinnangute ja identiteedi kohta.

Kursusele on oodatud kõik täiskasvanud õppijad, kellel on huvi moe, selle kultuuriliste tähenduste ning toimemehhanismide sügavama mõistmise vastu.

Eeldused osalejale

Keskharidus ja eesti keele oskus

Kava

1. kohtumine. Moesüsteem ja selle jagunemine valdkondadeks. Lühike sissejuhatus moeajalukku ja ülevaade tähtsamatest daatumitest.

2. kohtumine. Nüüdisaegne mood: jätkusuutlikkus, vintage-stiil, aeglane mood, eetiline mood vs. kiirmood.

3. kohtumine. Kuidas mood mõjutab inimesi? Identiteet ja riietus.

4. kohtumine. Millised on kultuslikud riideesemed ning nende tähendus nüüdisaegses ühiskonnas? Põhistiilid rõivastuses. Subkultuurid. Kultuurilised erinevused rõivastuses.

5. kohtumine. Brändi imagoloogia: mis see on ja mida see kandjast räägib? Brändilojaalsus. Värvide mõju ja tähendus.

6. kohtumine. Mis on KOH ehk kompulsiivne ostuhäire? Erinevad kangad ja materjalid ning nende kasutamine rõivastuses. Klassikaline vs. kaasaegne.

7. kohtumine. Meeste- ja naisterõivad, nende erisused ja sarnasused.

8. kohtumine. Kostüümi kompositsioon: rõiva vorm, lõiked, rõivastuse detailide nimetused. Värv kostüümis: harmoonia, kontrast, koloriit. Kostüümi terminoloogia. Disaineri roll.

Õppemetoodika

Õppetöös kasutatakse rühmatöö metoodikat. Loengud toimuvad seminari vormis, kus osalejad saavad avaldada arvamust ning arutleda moega seotud teemade üle. Loengute teemakäsitlused ja tempo sõltuvad osalejate ettevalmistusest ja huvidest. Teemade käsitlus sõltub materjalide mahukusest ning selles võib tulla muudatusi, võrreldes ülaltoodud kirjeldusega.

Kursuse läbinu

• teab erinevaid ajajärke moeajaloos ning oskab välja tuua erinevusi nende vahel
• oskab kasutada erialast terminoloogiat
• oskab analüüsida erinevaid brände ning tuua välja nende erisused koos põhjendustega
• oskab leida erinevate valdkondade seoseid, teab rõivastuse kultuuriliste erinevuste tähtsust
• oskab visualiseerida esitatud väiteid
• teab infoallikaid, kust leida materjale, ning oskab neid nimetada

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine kontakttundides vähemalt 60% ulatuses. Arvestuseks esitatakse ühest loengus käsitletud teemast loodud visuaalne kontseptsioon. Oluline on kasutada erialast terminoloogiat ning põhjendada oma valikuid. Arvestuse sooritanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Isiklik arvuti loengus kasutamiseks, erinevad materjalid rühmatööde tegemiseks ja esitlemiseks (paber, markerid, ajakirjad, liim, käärid jne).

Juhendaja

Kalle Aasamäe on tegutsenud moevaldkonnas rohkem kui 20 aastat ning loonud omanimelise brändi KALLE HT. Aasamäe on õppinud moodi Eestis ja Moskvas ning täiendanud end Indias, Londonis ja Itaalias. Oma kollektsioone on ta esitlenud arvukatel moeüritustel Eestis, Lätis, Venemaal, Prantsusmaal ja Soomes. Samuti on ta loonud lavakujundusi ja kostüüme paljudele lavastustele ning töötanud filmide juures kostüümikunstnikuna. Oma teadmisi on Aasamäe jaganud EKA moeosakonnas ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning läbi viinud erialaseid workshop’e väikestele gruppidele Eestis ja välismaal. Kalle Aasamäe on lõpetanud TLÜ magistrantuuri kultuuriteooria ja filosoofia erialal, magistritöös uuris ta Eesti moodi.

---

Aeg: 7. oktoober kuni 2. detsember 2026 kolmapäeviti kell 18–20.15 (v.a 18. november)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A503
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 28 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10–12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: 30. septembrini või kuni kohti jätkub
Hind: 340 €

Joonistamise, maali ja skulptuuri aluste eelakadeemia on mõeldud 16–26-aastastele noortele, kes tunnevad huvi kujutava kunsti vastu ning soovivad arendada praktilisi kujutamisoskusi. Oodatud on nii algajad, kellel kokkupuude kunstiga puudub, kui ka kogemusega huvilised, kes soovivad oma teadmisi ja tehnilisi oskusi täiendada või taasavastada.

Kursuse vältel omandab õppur kompositsiooni ja joonistamise, värvusõpetuse ja maali ning vormiõpetuse baasoskused. Tutvutakse erinevate pildi ülesehitamise põhimõtete, perspektiivi, valguse ja varju käsitlemise ning värviteooria alustega. Vormiõpetuse tundides õpitakse tundma vormi, ruumi ja materjali käsitlemise võimalusi. Mitmekesiste praktiliste ülesannetega arendatakse vaatlus- ja kujutamisoskust ning isiklikku väljenduslaadi. Kursuse jooksul katsetatakse nii klassikaliste kui ka eksperimentaalsete tehnikatega, et õppida tundma erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid.

Õppeprotsess toetab nii tehniliste oskuste kujunemist kui ka individuaalse kunstilise käekirja arengut, pakkudes tugevat alust edasiseks loominguliseks enesearenduseks ja kunstialasteks õpinguteks.

Kursuse läbinu

• tunneb visuaalse väljenduse peamisi elemente
• on tutvunud pildi ülesehitamise põhimõtete, perspektiivi, valguse ja varju käsitlemise ning värviteooria alustega
• on tutvunud vormi-, ruumi- ja materjalikäsitlustega
• on tutvunud erinevate joonistamise, maalimise ja vormiõpetuse tehnikatega
• suudab oma töid esitleda ning nende üle arutleda
  

Eeldused osalemiseks

Eesti keele oskus

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendajad

Rebecca Norman on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti bakalaureuse kraadi (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uut viisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugused mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud 2025. aastal kaitstud EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

Daria Morozova on eesti maalikunstnik, kelle teosed uurivad identiteedi, kuuluvuse ja kohanemise teemasid. Morozova on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala bakalaureuseõppe (2024) ning jätkab samas magistriõpinguid kaasaegse kunsti erialal. Tema hiljutiste näituste hulka kuuluvad „Olen siin“ (Tartu Kunstimaja, 2025) ja „Elu ei saa kunagi peatada“ (Tallinna Linnagalerii, 2025).

Loora Kaubi on Tallinnas töötav kunstnik. Tema tööd uurivad une, isikliku ja kollektiivse mälu ning väsimuse teemasid. Kasutades sageli lagunemisele kalduvat materjali, viitab tema looming minevikule kui koormale, milles talveuni kui metafoor võiks pakkuda võimalikku lohutust. Kaubi on lõpetanud LUCA School Of Arts’i kaasaegse kunsti magistriprogrammi, Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna ning on end täiendanud Viini Kunstiakadeemias ja käinud praktikal Mexico Citys. Ta on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu nädalapreemia ja Wiiralti preemia ning osalenud näitustel Belgias, Mehhikos, Austrias ja Eestis.

---

Aeg: 8. september kuni 3. november 2026, teisipäeviti kell 18–20.15 (v.a 27.10)
10. september kuni 3. detsember 2026, neljapäeviti kell 18–20.15 (v.a 29.10),
alates 12. novembrist kell 17.15–20.15

Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A205
Maht: 64 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 14 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 12–15 osalejat
Registreerumine: 1. septembrini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 385 eurot

Registreerudes enne 25. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 30. augustiks 235 eurot. 

Vabade kunstide eelakadeemia on suunatud 16–26-aastastele noortele, kes plaanivad kandideerida Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna bakalaureuseõppesse graafika, maali, installatsiooni ja skulptuuri, fotograafia, animatsiooni või lavastuskunsti erialale.

Vabade kunstide eelakadeemia pakub võimalust katsetada erinevate kunstipraktikatega, keskendudes ideepõhisele lähenemisele, oma loometegevuse mõtestamisele ning oma loomingule parima vormi ja materjali leidmisele.

Kursuse alguses tutvutakse nii kunstiajaloo kui ka kaasaegse kunstiga ning arutletakse kunsti olulisuse üle tänapäeval. Kursus koosneb narratiivse, tasapinnalise ja ruumilise kunsti plokkidest, kus saadakse tuttavaks animatsiooni ja loo jutustamise põhitõdedega, joonistatakse, maalitakse, katsetatakse fotograafiaga ning õpitakse tundma vormi ja ruumi käsitlemise võimalusi, eksperimenteerides erinevate materjalidega.

Kursuse lõpus tutvutakse portfoolio koostamise põhitõdedega, dokumenteeritakse kursuse jooksul tehtud teosed, kirjutatakse teostele tutvustavad tekstid ning kujundatakse kogu materjal veenvaks tervikuks. Portfooliot saab kasutada EKAsse sisseastumisel. 

Kursuse läbinu

• tajub kaasaegse kunsti maailmas toimuvat
• on tutvunud narratiivse, tasapinnalise ja ruumilise kunsti põhitõdedega 
• on katsetanud eneseväljendust erinevates tehnikates ja meediumites
• on oma loometegevust kriitiliselt mõtestanud
• dokumenteerib oma teoseid sobival viisil
• täiendab oma teoseid saatvate tekstidega
• kasutab oma teoste esitlemiseks portfooliot ja selle kujundamiseks digitaalset platvormi
• esitleb oma portfooliot ja selgitab tehtud valikuid

Eeldused osalemiseks

Kursusel osalemise eelduseks on eesti keele oskus ja arvuti kasutamise võimalus.

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendajad

Madli Ljutjuk on semiootika ja kunstiteaduse taustaga kuraator ja kunstitöötaja, kelle kuraatoripraktikat iseloomustab huvi kunstiteoste aktiveerimise vastu kohaspetsiifiliste ja performatiivsete strateegiate avil. Ta on asutanud projektiruumid Galerii Mihhail ja 1. märtsi galerii, mille fookuses olid elukeskkonna ja sotsiaalse heaolu küsimused kriitilises ühiskondlikus kontekstis. Tema viimane näitus „Kohanemise kunst“ Eesti Kunstimuuseumi Kadrioru lossis käsitles looduskeskkonna ja kaasliikide tajumise, tõlgendamise ja väärtustamise viise, tuues esile nii ökofeminismist ja -esteetikast lähtuva looduse deestetiseerimise kui ka jätkusuutliku kureerimise võimalused.

Mart Vainre on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on Eesti Kunstiakadeemias omandanud bakalaureusekraadi maalikunstis (2011) ja magistrikraadi uusmeedias (2014). Vainrel on olnud mitmeid isikunäitusi ning tema töid on eksponeeritud ka Kumu ja Kunstihoone kuraatorinäitustel. Vainre liidab maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega, nagu digitaalne pilditöötlus, 3D-skannimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi inimese ja kaasaegse tehnoloogia vahel.

Rebeka Kruus on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni õppekava (BA, 2023) ning õpib praegu EKAs sama eriala magistrantuuris. Tema joonisfilm „Žonglööri teejuht“ on linastunud enam kui 20 filmifestivalil üle maailma. Kruus on töötanud nii joonis- kui ka nukufilmi animaatorina mitmes kodumaises ja rahvusvahelises projektis.

Mari Männa on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle looming uurib eesti kultuurilise identiteedi ja narratiivide kujunemist. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias ning täiendanud end õpingutega Amsterdamis Gerrit Rietveldi Akadeemias ja Helsingis Aalto Ülikoolis. Tema töödes põimuvad rahvapärimused ja kaasaegsus, mida ta väljendab intuitiivses ja materjalidega eksperimenteerivas vormikeeles. Männa on esinenud mitmetel isiku- ja grupinäitustel Eestis ja välismaal, sealhulgas Tartu Kunstimajas, Draakoni galeriis ja Editoriali projektiruumis Vilniuses. Lisaks kunstilisele tegevusele töötab ta juhendajana Eesti Kunstiakadeemia eelakadeemias.

Carl-Robert Kagge on Tallinnas tegutsev kunstnik ja graafiline disainer. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini ning omandanud magistrikraadi kaasaegses kunstis. Oma loomingus tegeleb ta kujutiste ringluse ja levimisega. Trükiprotsessi ja korduste kaudu uurib ta, kuidas kujutised muutuvad, kuluvad ja tähendust nihutavad. Graafilise disainerina on ta teinud koostööd kunstnikega ning loonud visuaalseid identiteete kultuuriväljal ja avalikus sektoris. Ta on osalenud näitustel nii Eestis kui ka välismaal ning on nii Eesti Kunstiakadeemia kui Tallinna Ülikooli õppejõud.

---

Aeg: 7. september kuni 7. detsember 2026, esmaspäeviti kell 18–20.15 (v.a 26.10)
9. september kuni 30. september ja
25. november kuni 16. detsember 2026, kolmapäeviti kell  18–20.15

Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruumid A204, A205, B305, B307 ja B313
Maht: 63 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 15 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 12–15 osalejat
Registreerumine: 31. augustini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 385 eurot

Registreerudes enne 24. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 29. augustiks 235 eurot. 

Eragalerii toimimise põhimõtteid ja kunstikogumise loogikat tutvustav kursus annab ülevaate kommertsgaleriide toimemehhanismidest, nende positsioonist ja eripärast kunstiväljal. Samuti tutvustatakse olulisemaid Eesti ja rahvusvahelisi eragaleriisid ning nüüdiskunsti kogumise printsiipe ja võimalusi.

Kursusel osalejad saavad ülevaate eragaleriide toimimisloogikast: tutvustatakse eragalerii eripärasid ning nende positsiooni kunstiväljal võrreldes institutsioonide ja linnagaleriidega. Antakse ülevaade erinevat tüüpi kunstiasutustest ning selgitatakse nende rolli kunstimaailma ökosüsteemis.

Tutvustatakse eragalerii igapäevatööd ning räägitakse, mis alustel sõlmitakse kunstnikega koostöökokkuleppeid ja mida tähendab see, et kunstnikku esindab galerii, nii kunstniku kui ka galerii jaoks. Antakse ülevaade kunstikogumise printsiipidest, selgitatakse, miks on galerii oluline vahenduslüli kunstniku ja koguja vahel, ning arutletakse kunsti soetamise võimaluste ja kasumlikkuse üle.

Õppemetoodika

Õppeprotsess koosneb loengutest ja aruteludest, galeriide ja näitusemajade külastamisest, galeristidega kohtumisest ning iseseisvast tööst

Eeldused osalejale

Keskharidus, eesti ja inglise keele oskus (enamik materjale iseseisvaks läbitöötamiseks on ingliskeelsed)

Kava

1. kohtumine. Sissejuhatus. Tutvustatakse erinevaid näitusepindu ning nende toimimisloogikat ja eripärasid.

2. kohtumine. Eragaleriid: nende roll ja olulisus kunstiväljal. Kodutööde esitlus.

3. kohtumine. Galeriide külastused ja kohtumised galeristidega. Kunstnik ja eragalerii. Kunstikoguja ja eragalerii. Institutsioon ja eragalerii. Suhted, dünaamika, võimujooned.

4. kohtumine. Kunstimessid: nende roll kunstiväljal, olulisus, eesmärk. Kunstikogumise printsiibid. Kunst kui investeering fookusega kaasaegsel kunstil.

5. kohtumine. Lähemalt oksjonitest ja nende eripäradest esindusgaleriidega võrreldes. Külalislektor.

6. kohtumine. Performance-kunst ja tiražeeritavad kogumisobjektid. Kunstikollektsionääri kogemuslugu. Kunstikogujast külalisesineja.

7. kohtumine. Iseseisva loomingulise töö esitlus, tagasiside, arutelud.

Kursuse läbinu

• teab eragaleriide toimemehhanisme ning nende rolli kunstiväljal
• saab aru kunstikogumise põhimõtetest ja oskab orienteeruda kunstikogumise võimalustes
• suudab iseseisvalt leida asjakohast infot pädevate kunstnike ja galeriide kohta ning oskab teha vahet kunsti ostmisel ja kogumisel
• saab aru, kuidas suhestuvad galerii, kunstnik ja kunstikoguja ning teised osalised selles valdkonnas
• oskab nimetada suuremaid kaasaegse kunsti messe ja mõistab nende rolli kunstiväljal

Hindamine

Kursus lõpeb arvestusega, mille eelduseks on osalemine kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestus koosneb iseseisva kirjaliku töö esitlusest ja arutelust. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Juhendaja

Lilian Hiob-Küttis (Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri MA, 2022) on kuraator, galerist ja kunstiagent. Ta on seotud Temnikova & Kasela galerii juhatamisega ning on ka omaalgatusliku näitusepinna Hoib asutaja. Koos Siim Preimaniga juhib Hiob IDA raadios igakuist kunstisaadet „Vitamiin K“.

---

Aeg: 1. oktoober kuni 19. november 2026 neljapäeviti kell 18–21 (v.a 29. oktoober)
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, õpperuum A301
Maht: 28 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 24 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10–14 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Registreerumine: kuni kohti jätkub
Hind: 560 €

Registreerudes enne 17. septembrit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 270 eurot, seejärel 22. septembriks 290 eurot.

Tartus toimuva arhitektuuri ja sisearhitektuuri eelakadeemia on suunatud 16–26-aastastele noortele, kes kaaluvad kandideerimist Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise või sisearhitektuuri bakalaureuseõppesse.

Kursust juhendavad EKA vilistlased ja praegused tudengid, kelle juhendamisel on õppuril võimalik end mitmekülgselt proovile panna. 

Arhitektuuri ja sisearhitektuuri eelakadeemias käsitletakse ruumiloome valdkonda laias spektris. Kursuse jooksul liigutakse vaatlusest ruumilise ideeni, sealt edasi ruumi kogemuse loomiseni ning oma idee esitlemiseni. Kursusel tegeletakse ruumitunnetuse kasvatamisega nii visandamise, maketeerimise kui ka üldisemalt ruumi üle arutlemise kaudu. Katsetatakse ruumist mõtlemist nii konkreetse, mõõtkavast arusaamise kui ka vaba, piirideta ideelennu kaudu. Tundide keskmes on oma ideede väljendamine ning erialase sõnavara täiendamine. 

Erialaspetsiifiliste ülesannetega paralleelselt toimuvad arhitektuurijoonistamise tunnid, mis aitavad osalejal arendada nii välis- kui ka siseruumi vaatlemist ja kujutamist.

Kursuse lõpus dokumenteeritakse tehtud tööd, koostatakse portfoolio ning antakse nõu sisseastumisvestluseks, et õppur tunneks end eriala valikul ja sisseastumiskatsetel kindlamalt.

Osalejal soovitame iseseisvalt külastada EKA avatud uste päeva arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning sisearhitektuuri erialade tutvustusi, mis toimuvad 2027. aasta veebruaris Eesti Kunstiakadeemias. 

Kursuse läbinu

• tajub ruumi adekvaatselt
• suudab välja töötada ülesandele vastava idee
• väljendab ennast visandamise kaudu
• esitleb oma ideid makettide abil
• on katsetanud ruumilise keskkonna vaatlemist ja joonistamist
• suudab väljendada ennast mõtestatult ja kriitiliselt
• on tutvunud portfoolio koostamise põhitõdedega ning valmistunud sisseastumisvestluseks

Eeldused osalemiseks

Eesti keele oskus

Arvestus

Kursus lõpeb arvestusega, kus osalejad esitlevad valminud töid ja saavad juhendajalt tagasisidet. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.

Vajalikud materjalid

Osa vahendeid on kursuse hinna sees. Nimekiri materjalidest, mille osaleja peab ise kaasa võtma, saadetakse enne kursuse algust.

Juhendajad

Triin Virve on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri bakalaureuseõppe 2. kursuse tudeng.

Kärt Heinvere on kunstnik, kes on lõpetanud Tallinna Kunstikooli (2019) ja Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala bakalaureuseõppe (2023). Ta on end täiendanud vahetusõpingutel Šotimaal Edinburgh College of Artis ja töötanud Porto Ülikooli graafika osakonnas. Koos Raahel Rüütliga moodustab ta kunstnikeduo ning kuulub ka Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liitu. Hetkel omandab Kärt õpetaja magistrikraadi Tartu Ülikoolis.

Liis Uustal on õppinud arhitektuuri nii Tallinna Tehnikakõrgkoolis kui ka Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas (MA, 2016). Ta on töötanud KOKO Arhitektides ning loonud Tartus asuva stuudio ABMA Arhitektid, kus ta arhitektina töötab. Liis Uustal on õpetanud noori arhitektuuri ja linnakeskkonda tundma nii Arhitektuurikoolis kui ka Nõo Reaalgümnaasiumis.

---

Aeg: 11. september kuni 25. september 2026, reedeti kell 18–20.15 ja
16. september kuni 25. november 2026, kolmapäeviti kell 18–20.15 (v.a 28.10)

Koht: Tartu, Lille tn 10, Tartu Loodusmaja, ruum „Kivituba“
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 12 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppekeel: eesti keel
Grupi suurus: 10–15 osalejat
Registreerumine: 4. septembrini või kuni kohti jätkub
Lisainfo: koolitus@artun.ee, 5919 9496

Hind: 365 eurot
Registreerudes enne 28. augustit on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 150 eurot, seejärel 2. septembriks 215 eurot.