Näitused
04.12.2015
Arhitektuurivaldkonna aastapreemiad antakse üle galaõhtul Kultuurikatlas 4. detsembril
Reedel, 4. detsembril selguvad galaõhtul Tallinnas Kultuurikatla Katelde saalis Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiate laureaadid. Nominendid on esitatud Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali preemiatele. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia annab üle kultuuriminister Indrek Saar. Preemiad annavad kolm arhitektuurivaldkonna erialaliitu koostöös välja esmakordselt.
Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad jagatakse kaheksas kategoorias: Moodsa Kodu publikupreemia, parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran (kaks laureaati), parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon.
Eesti Maastikuarhitektide Liit annab üle auhinna „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta tegu“.
Eesti Arhitektide Liit annab üle liidu aastapreemia.
Eesti Kultuurkapital annab üle preemiad viies kategoorias: preemia arhitektuurialase tegevuse eest (kaks laureaati), renoveerimispreemia, restaureerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia.
Nominentidega saab tutvuda arhitektuuri aastapreemiate Facebooki-lehel.
Nominente tutvustav näitus avatakse Eesti Kunstiakadeemia tulevases hoones (endine SUVA sukavabrik) Kotzebue 1, Tallinn 3. detsembril kell 17.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini, hiljem saab seda külastada 30. detsembrist kuni 17. jaanuarini Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).
Galal esitletakse ka nominente tutvustavaid kogumikke „Eesti arhitektuur 2014–2015“ ja „Ruumipilt 2014–2015“. Gala kannavad otse üle portaalid kultuur.err.ee ja postimees.ee.
Õhtut juhib Guido Kangur, lavastaja ja stsenarist on Urmas Lennuk ning vahesketšide autor Margit Mutso. Esineb Tiit Kikas laserharfil. Pärast auhindade üleandmist on laval Airi Allvee & Underwater ning DJ Heidy Purga.
Müügil on piiratud arv pileteid (Piletilevi kaudu).
Sündmuse toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Fagerhult, Softrend, Interno , Plaadimaja, Interstudio, Nevotex, Hals Interiors, Lincona, Grohe, Wermstock, Floorin, Vivarec, Tikkurila, Plaadipunkt, E-Betoonelement
Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia suurtoetaja onMerko Ehitus Eesti AS.
Lisateave:
Kätlin Sumberg
Eesti Arhitektuuripreemiad 2015 turundus ja kommunikatsioon
katlin.sumberg@gmail.com
516 5329
Liivi Haamer
Eesti Sisearhitektide Liidu direktor
5342 2522
Minea Kaplinski
Eesti MaastikuarhitektideLiidu projektijuht
5690 0694
Ingrid Mald-Villand
Eesti Arhitektide Liidu direktor
511 0571
– ESL25 – 25 aastat Eesti sisearhitektuuri –
Arhitektuurivaldkonna aastapreemiad antakse üle galaõhtul Kultuurikatlas 4. detsembril
Reede 04 detsember, 2015
Reedel, 4. detsembril selguvad galaõhtul Tallinnas Kultuurikatla Katelde saalis Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiate laureaadid. Nominendid on esitatud Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali preemiatele. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia annab üle kultuuriminister Indrek Saar. Preemiad annavad kolm arhitektuurivaldkonna erialaliitu koostöös välja esmakordselt.
Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad jagatakse kaheksas kategoorias: Moodsa Kodu publikupreemia, parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran (kaks laureaati), parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon.
Eesti Maastikuarhitektide Liit annab üle auhinna „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta tegu“.
Eesti Arhitektide Liit annab üle liidu aastapreemia.
Eesti Kultuurkapital annab üle preemiad viies kategoorias: preemia arhitektuurialase tegevuse eest (kaks laureaati), renoveerimispreemia, restaureerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia.
Nominentidega saab tutvuda arhitektuuri aastapreemiate Facebooki-lehel.
Nominente tutvustav näitus avatakse Eesti Kunstiakadeemia tulevases hoones (endine SUVA sukavabrik) Kotzebue 1, Tallinn 3. detsembril kell 17.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini, hiljem saab seda külastada 30. detsembrist kuni 17. jaanuarini Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).
Galal esitletakse ka nominente tutvustavaid kogumikke „Eesti arhitektuur 2014–2015“ ja „Ruumipilt 2014–2015“. Gala kannavad otse üle portaalid kultuur.err.ee ja postimees.ee.
Õhtut juhib Guido Kangur, lavastaja ja stsenarist on Urmas Lennuk ning vahesketšide autor Margit Mutso. Esineb Tiit Kikas laserharfil. Pärast auhindade üleandmist on laval Airi Allvee & Underwater ning DJ Heidy Purga.
Müügil on piiratud arv pileteid (Piletilevi kaudu).
Sündmuse toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Fagerhult, Softrend, Interno , Plaadimaja, Interstudio, Nevotex, Hals Interiors, Lincona, Grohe, Wermstock, Floorin, Vivarec, Tikkurila, Plaadipunkt, E-Betoonelement
Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia suurtoetaja onMerko Ehitus Eesti AS.
Lisateave:
Kätlin Sumberg
Eesti Arhitektuuripreemiad 2015 turundus ja kommunikatsioon
katlin.sumberg@gmail.com
516 5329
Liivi Haamer
Eesti Sisearhitektide Liidu direktor
5342 2522
Minea Kaplinski
Eesti MaastikuarhitektideLiidu projektijuht
5690 0694
Ingrid Mald-Villand
Eesti Arhitektide Liidu direktor
511 0571
– ESL25 – 25 aastat Eesti sisearhitektuuri –
27.11.2015 — 31.12.2015
WIP – Work in Progress
WIP – Work in Progress
27.11. – 13.12.2015 Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu)
Näituse pealkiri mängib ühelt poolt elitaarsuse ja filmimaailma glamuuriga, mida toetab ruumikujundus (punane vaip, punased lavaeesriiet meenutavad kardinad). Teisalt lõpetatuse ja lõplikkuse vastuoluga digiajastul. Animafilm digitaalse failina on avatud lõputule järeltöötlusele ja muudatustele – millal sünnib algmaterjalist uus kunstiteos ja millal on tegu vaid parandustega vanasse projekti on iga animaatori enda otsustada.
„Work in Progress“ näitusel on peamiselt 2015. a suvel Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni -magistrantuuri lõpetanud kunstnike teosed. Eksponeeritud on filmid, objektid ja tööprotsessi kajastavad materjalid. N.ö mustad materjalid, kavandid ja üksikkaadrid mõjuvad näitusesaali kontekstis samuti iseseisvate, lõpetatud teostena, ehkki on oma loomult allutatud ühele suuremale tervikule. WIP annab ülevaate animatsioonitehnikate mitmekesisusest, nende avaldumisest erinevate isikute kõverpeegli läbi. Näitusega kaasnevad töötoad, mis lubavad publikul kiigata animafilmi köögipoolde ja proovida kätt levinumates animatsioonitehnikates.
Ülo Pikkov on osutanud filmivaatamise rituaalsusele kinosaali kontekstis, kuivõrd seda saadavad kindlad toimingud (keskendumine ekaanile, süžee jälgimine, enese väljalülitamine argimuredest jne). Lisaks meelelahutuslikule, on oluline ka kino sotsialiseeriv ja kollektiivseid väärtusi tugevdav roll, mida rõhutavad kinopubliku ühiselt kogetud emotsioonid (Ülo Pikkov, Animasoofia. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 147-148). Näitusesaal, nagu kinogi, annab kunstiteoste kogemusele ajalis-ruumilise vormistuse, mil on oma rituaalne mõõde, kuid jääb samas isiklikumaks elamuseks.
Näitusel eksponeeritud animafilmid on valminud mitmetes erinevates tehnikates ja loodud kunstnike poolt, kel on väga erinev elukogemus ja maailmavaade.
Näitusel osalejad: Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira.
Näitus avatakse 27.11. kell 19.00
Galerii on avatud K-R: 12-19, L-P: 12-17
WIP – Work in Progress
Reede 27 november, 2015 — Neljapäev 31 detsember, 2015
WIP – Work in Progress
27.11. – 13.12.2015 Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu)
Näituse pealkiri mängib ühelt poolt elitaarsuse ja filmimaailma glamuuriga, mida toetab ruumikujundus (punane vaip, punased lavaeesriiet meenutavad kardinad). Teisalt lõpetatuse ja lõplikkuse vastuoluga digiajastul. Animafilm digitaalse failina on avatud lõputule järeltöötlusele ja muudatustele – millal sünnib algmaterjalist uus kunstiteos ja millal on tegu vaid parandustega vanasse projekti on iga animaatori enda otsustada.
„Work in Progress“ näitusel on peamiselt 2015. a suvel Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni -magistrantuuri lõpetanud kunstnike teosed. Eksponeeritud on filmid, objektid ja tööprotsessi kajastavad materjalid. N.ö mustad materjalid, kavandid ja üksikkaadrid mõjuvad näitusesaali kontekstis samuti iseseisvate, lõpetatud teostena, ehkki on oma loomult allutatud ühele suuremale tervikule. WIP annab ülevaate animatsioonitehnikate mitmekesisusest, nende avaldumisest erinevate isikute kõverpeegli läbi. Näitusega kaasnevad töötoad, mis lubavad publikul kiigata animafilmi köögipoolde ja proovida kätt levinumates animatsioonitehnikates.
Ülo Pikkov on osutanud filmivaatamise rituaalsusele kinosaali kontekstis, kuivõrd seda saadavad kindlad toimingud (keskendumine ekaanile, süžee jälgimine, enese väljalülitamine argimuredest jne). Lisaks meelelahutuslikule, on oluline ka kino sotsialiseeriv ja kollektiivseid väärtusi tugevdav roll, mida rõhutavad kinopubliku ühiselt kogetud emotsioonid (Ülo Pikkov, Animasoofia. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 147-148). Näitusesaal, nagu kinogi, annab kunstiteoste kogemusele ajalis-ruumilise vormistuse, mil on oma rituaalne mõõde, kuid jääb samas isiklikumaks elamuseks.
Näitusel eksponeeritud animafilmid on valminud mitmetes erinevates tehnikates ja loodud kunstnike poolt, kel on väga erinev elukogemus ja maailmavaade.
Näitusel osalejad: Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira.
Näitus avatakse 27.11. kell 19.00
Galerii on avatud K-R: 12-19, L-P: 12-17
24.11.2015 — 12.12.2015
Andres Tali [mɑːl] Draakoni galeriis
Teisipäeval, 24.11.2015 kell 17.00 avab ANDRES TALI (1956) Draakoni galeriis isiknäituse[mɑːl]Moto 1: Painting is the practice of applying paint, pigment, color or other medium to a surface (support base). (https://en.wikipedia.org/wiki/Painting )Moto 2: Simon says…- kunstnik ütleb: olen loobunud kujutamisest ja peegeldamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud jutustamisest ja narratiivist;- kunstnik ütleb: olen loobunud kirjeldamisest, selgitamisest ja vihjamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud kopeerimisest ning taaskasutusest, tsiteerimisest ja autoriteetidest;- kunstnik ütleb: olen loobunud käekirjast ning autorile ainuomase väljenduslaadi taotlusest – loobunud vihjetest autori füüsilisele kohalolekule;- kunstnik ütleb: see on kunst juurtasandil, oma embrüonaalsel kujul – siis, kui seda veel olemaski pole;- kunstnik ütleb: vaatajal on täielik vabadus tajuda kõike täpselt nii nagu ta soovib;- kunstnik ütleb: tööd ei toetu ühegi filosoofi või kunstiteoreetiku tekstile (nägin vaid juhuslikult filmi Borremansist – ta tegi kõike teisiti, kui mina, ja tal oli õigus);- kunstnik ütleb: ma ei soovi vaatajale õpetada, mis on õige ja mis on vale ning kuidas on vaja elada;- kunstnik ütleb: ma soovin, et vaataja suudaks esitatuga kuidagi suhestuda – aga kui ei, siis ei;- kunstnik ütleb: see kõik eksisteerib minule vaatamata, mitte tänu minule.Andres Tali on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1980. aastal graafika erialal. Tali on olnud aastaid vabakutseline kunstnik ja raamatukujundaja ning on töötanud kirjastuse „Eesti Raamat“ kunstilise toimetajana, reklaamibüroos „Karlson & Ko“, samuti Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, meedia teaduskonna dekaanina, akadeemilise prorektorina ja õppeprorektorina. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaanina. Tali on aastate jooksul pälvinud mitmeid preemiaid Tallinna Graafikatriennaalil, Eesti Kultuurkapitalilt ja aastal 2006. auhinnati teda Balti Assamblee kunstipreemiaga. Tali osaleb näitustegevuses alates 1978. aastast ja on Eesti Vabagraafikute Ühenduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.9. detsembril algusega kell 17.00 toimub galeriis vestlusring kunstnikuga, vestlust juhib Johannes Saar. Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2015.Autor tänab oma abikaasat toetuse ja kannatlikkuse eest (kõik need aastad…).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium. ___________________________________________________ Hobusepea galerii Draakoni galerii http://www.eaa.ee/hobusepea http://www.eaa.ee/draakon Hobusepea 2 Tallinn 10133ANDRES TALI Sündinud 09.01.1956 TallinnasHaridus 1974–1980 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, graafika eriala 1967–1974 Tallinna 44. Keskkool 1963–1967 Tallinn 50. KeskkoolTöökäik 2011–. . . Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan 2013–2014 Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor 2008–2010 vabakutseline kunstnik 2005–2008 Eesti Kunstiakadeemia akadeemiline prorektor 2002–2005 Eesti Kunstiakadeemia meedia teaduskonna dekaan 2000–2002 vabakutseline kunstnik 1993–2000 AD reklaamibüroos „Karlson&Ko“ 1985–1993 vabakutseline kunstnik 1981–1985 kunstiline toimetaja (hiljem kunstilise toimetuse juhataja), kirjastus „Eesti Raamat“Ühiskondlik tegevus Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute liidu liige (olnud erinevatel aastatel ka nende juhtorganite liige) 2012–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi eesistuja 2006–2008, 2011–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi liige 2005–2008 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nõukogu liige 1994–1997, 2001–2002 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liigeIsiknäitused 2014 “Valitud teoseid”, Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu2014 “Van Eyck’i talleke”, Hobusepea galerii, Tallinn 2012 “Mu süda põleb igavesti! (visandeid St. Rita teemal)”, Draakoni galerii, Tallinn 2011 „EXIT (mittelineaarne narratiiv)“, Tallinna Kunstihoone, Tallinn 2010 „Nähtamatu mees“, Hobusepea galerii, Tallinn 2009 „Das Kapital“, Hobusepea galerii, Tallinn 2008 „Pilt ja sõna“, Vaal galerii, Tallinn 2008 „3 linna“, Eesti Panga galerii, Tallinn 2007 „Andres Tali loeb Byroni luuletust 1. mail 2007“, Tallinna Linnagalerii, Tallinn 2006 “11 stilli”. Vaal galerii, Tallinn 2005 “Iha ja igatsuse instrumendid” Haapsalu Linnagaleriis, Haapsalu 2004 “Iha ja igatsuse instrumendid” Tallinna Linnagaleriis, Tallinn 1999 “Bestrafe Mich!”. Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn 1999 “Romeo & Julia. Keskpäev”, Vaal galerii, Tallinn 1998 Kivisilla galerii, Tartu 1997 “17”. Vaal galerii, Tallinn 1996 “Classique”. Vaal galerii, Tallinn 1991 Sinimandria galerii, Tartu 1991 “Kogutud teosed”, Vaal galerii, Tallinn 1986 Tallinna Kunstihoone galerii, TallinnValik rühma- ja rahvusvahelisi näituseid2015 “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015”, kuraator Anneli Porri, Tartu Kunstimuuseum, Tartu2014 “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”, kuraatorid Eha Komissarov ja Kati Ilves, KUMU, Tallinn2014 “. . . ja teeb trikke / Зелёный медвежонок / … And Plays Tricks” (Sirja-Liisa Eelma, Marko Mäetamm, Andres Tali, Sigrid Viir), Tušino näitusesaal, Moskva, Venemaa 2014 Tallinna XVI Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn 2010 “Kunst macht frei” (kuraatorid Gabriella Uhl ja Reet Varblane), Janus Pannoniuse muuseum, Pécs, Ungari2010 5th International Printmaking Biennial of Douro (kuraator Nuno Canelas), Douro, Portugal2010 “Multiple matters – Grafische Konzepte” (kuraator Georg Lebzelter), International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Künstlerhaus, Viin, Austria 2010 “Grafik ohne Grenzen”, International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Horst-Janssen Museum, Oldenburg, Saksamaa 2008 „Piiririik/Border State“, Guangzhou kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou, Hiina 2007 International Print Triennial, „Rondo Sztuki“, Katowice, Poola 2006 “Vägivald ja propaganda” Tallinna Kunstihoones (Elin Kard, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Andres Tali)2005 26. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia 2003 World Award Winners, Krakow, Poola 2001 12. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn 1999 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia 1994 International Print Triennial, Krakov, Poola 1993/94 Andres Tali, Eve Kask, Urmas Viik. Tallinna Kunstihoone 1991 International Print Triennial, Krakov, Poola 1989 “Ässä” galerii (koos Anu Juurak’uga), Helsingi, Soome 1989 8. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn Preemiad jm. autasud 2009 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk 2008 diplom, I Minski rahvusvaheline graafika näitus 2006 Balti Assamblee preemia 2006 Eesti Kultuurkapitali teatrikunsti sihtkapitali peapreemia (koos grupi teatrikunstnikega) 2003 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2001 Tallinna 12. Graafikatriennaali peapreemia Grand Prix 1999 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 1997 “Harpuun”. Galerii Vaal aastapreemia 1992 ajalehe “Sirp” eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil 1992 Tallinna linna eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil 1990 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia 1989 Kultuuriministeeriumi eripreemia Tallinna 8. Graafikatriennaalil 1988 Noorte kunstnike triennaali diplom, Vilnius, Leedu 1984 EKL noore kunstniku aastapreemia
Andres Tali [mɑːl] Draakoni galeriis
Teisipäev 24 november, 2015 — Laupäev 12 detsember, 2015
Teisipäeval, 24.11.2015 kell 17.00 avab ANDRES TALI (1956) Draakoni galeriis isiknäituse[mɑːl]Moto 1: Painting is the practice of applying paint, pigment, color or other medium to a surface (support base). (https://en.wikipedia.org/wiki/Painting )Moto 2: Simon says…- kunstnik ütleb: olen loobunud kujutamisest ja peegeldamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud jutustamisest ja narratiivist;- kunstnik ütleb: olen loobunud kirjeldamisest, selgitamisest ja vihjamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud kopeerimisest ning taaskasutusest, tsiteerimisest ja autoriteetidest;- kunstnik ütleb: olen loobunud käekirjast ning autorile ainuomase väljenduslaadi taotlusest – loobunud vihjetest autori füüsilisele kohalolekule;- kunstnik ütleb: see on kunst juurtasandil, oma embrüonaalsel kujul – siis, kui seda veel olemaski pole;- kunstnik ütleb: vaatajal on täielik vabadus tajuda kõike täpselt nii nagu ta soovib;- kunstnik ütleb: tööd ei toetu ühegi filosoofi või kunstiteoreetiku tekstile (nägin vaid juhuslikult filmi Borremansist – ta tegi kõike teisiti, kui mina, ja tal oli õigus);- kunstnik ütleb: ma ei soovi vaatajale õpetada, mis on õige ja mis on vale ning kuidas on vaja elada;- kunstnik ütleb: ma soovin, et vaataja suudaks esitatuga kuidagi suhestuda – aga kui ei, siis ei;- kunstnik ütleb: see kõik eksisteerib minule vaatamata, mitte tänu minule.Andres Tali on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1980. aastal graafika erialal. Tali on olnud aastaid vabakutseline kunstnik ja raamatukujundaja ning on töötanud kirjastuse „Eesti Raamat“ kunstilise toimetajana, reklaamibüroos „Karlson & Ko“, samuti Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, meedia teaduskonna dekaanina, akadeemilise prorektorina ja õppeprorektorina. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaanina. Tali on aastate jooksul pälvinud mitmeid preemiaid Tallinna Graafikatriennaalil, Eesti Kultuurkapitalilt ja aastal 2006. auhinnati teda Balti Assamblee kunstipreemiaga. Tali osaleb näitustegevuses alates 1978. aastast ja on Eesti Vabagraafikute Ühenduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.9. detsembril algusega kell 17.00 toimub galeriis vestlusring kunstnikuga, vestlust juhib Johannes Saar. Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2015.Autor tänab oma abikaasat toetuse ja kannatlikkuse eest (kõik need aastad…).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium. ___________________________________________________ Hobusepea galerii Draakoni galerii http://www.eaa.ee/hobusepea http://www.eaa.ee/draakon Hobusepea 2 Tallinn 10133ANDRES TALI Sündinud 09.01.1956 TallinnasHaridus 1974–1980 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, graafika eriala 1967–1974 Tallinna 44. Keskkool 1963–1967 Tallinn 50. KeskkoolTöökäik 2011–. . . Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan 2013–2014 Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor 2008–2010 vabakutseline kunstnik 2005–2008 Eesti Kunstiakadeemia akadeemiline prorektor 2002–2005 Eesti Kunstiakadeemia meedia teaduskonna dekaan 2000–2002 vabakutseline kunstnik 1993–2000 AD reklaamibüroos „Karlson&Ko“ 1985–1993 vabakutseline kunstnik 1981–1985 kunstiline toimetaja (hiljem kunstilise toimetuse juhataja), kirjastus „Eesti Raamat“Ühiskondlik tegevus Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute liidu liige (olnud erinevatel aastatel ka nende juhtorganite liige) 2012–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi eesistuja 2006–2008, 2011–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi liige 2005–2008 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nõukogu liige 1994–1997, 2001–2002 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liigeIsiknäitused 2014 “Valitud teoseid”, Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu2014 “Van Eyck’i talleke”, Hobusepea galerii, Tallinn 2012 “Mu süda põleb igavesti! (visandeid St. Rita teemal)”, Draakoni galerii, Tallinn 2011 „EXIT (mittelineaarne narratiiv)“, Tallinna Kunstihoone, Tallinn 2010 „Nähtamatu mees“, Hobusepea galerii, Tallinn 2009 „Das Kapital“, Hobusepea galerii, Tallinn 2008 „Pilt ja sõna“, Vaal galerii, Tallinn 2008 „3 linna“, Eesti Panga galerii, Tallinn 2007 „Andres Tali loeb Byroni luuletust 1. mail 2007“, Tallinna Linnagalerii, Tallinn 2006 “11 stilli”. Vaal galerii, Tallinn 2005 “Iha ja igatsuse instrumendid” Haapsalu Linnagaleriis, Haapsalu 2004 “Iha ja igatsuse instrumendid” Tallinna Linnagaleriis, Tallinn 1999 “Bestrafe Mich!”. Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn 1999 “Romeo & Julia. Keskpäev”, Vaal galerii, Tallinn 1998 Kivisilla galerii, Tartu 1997 “17”. Vaal galerii, Tallinn 1996 “Classique”. Vaal galerii, Tallinn 1991 Sinimandria galerii, Tartu 1991 “Kogutud teosed”, Vaal galerii, Tallinn 1986 Tallinna Kunstihoone galerii, TallinnValik rühma- ja rahvusvahelisi näituseid2015 “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015”, kuraator Anneli Porri, Tartu Kunstimuuseum, Tartu2014 “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”, kuraatorid Eha Komissarov ja Kati Ilves, KUMU, Tallinn2014 “. . . ja teeb trikke / Зелёный медвежонок / … And Plays Tricks” (Sirja-Liisa Eelma, Marko Mäetamm, Andres Tali, Sigrid Viir), Tušino näitusesaal, Moskva, Venemaa 2014 Tallinna XVI Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn 2010 “Kunst macht frei” (kuraatorid Gabriella Uhl ja Reet Varblane), Janus Pannoniuse muuseum, Pécs, Ungari2010 5th International Printmaking Biennial of Douro (kuraator Nuno Canelas), Douro, Portugal2010 “Multiple matters – Grafische Konzepte” (kuraator Georg Lebzelter), International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Künstlerhaus, Viin, Austria 2010 “Grafik ohne Grenzen”, International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Horst-Janssen Museum, Oldenburg, Saksamaa 2008 „Piiririik/Border State“, Guangzhou kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou, Hiina 2007 International Print Triennial, „Rondo Sztuki“, Katowice, Poola 2006 “Vägivald ja propaganda” Tallinna Kunstihoones (Elin Kard, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Andres Tali)2005 26. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia 2003 World Award Winners, Krakow, Poola 2001 12. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn 1999 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia 1994 International Print Triennial, Krakov, Poola 1993/94 Andres Tali, Eve Kask, Urmas Viik. Tallinna Kunstihoone 1991 International Print Triennial, Krakov, Poola 1989 “Ässä” galerii (koos Anu Juurak’uga), Helsingi, Soome 1989 8. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn Preemiad jm. autasud 2009 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk 2008 diplom, I Minski rahvusvaheline graafika näitus 2006 Balti Assamblee preemia 2006 Eesti Kultuurkapitali teatrikunsti sihtkapitali peapreemia (koos grupi teatrikunstnikega) 2003 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2001 Tallinna 12. Graafikatriennaali peapreemia Grand Prix 1999 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 1997 “Harpuun”. Galerii Vaal aastapreemia 1992 ajalehe “Sirp” eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil 1992 Tallinna linna eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil 1990 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia 1989 Kultuuriministeeriumi eripreemia Tallinna 8. Graafikatriennaalil 1988 Noorte kunstnike triennaali diplom, Vilnius, Leedu 1984 EKL noore kunstniku aastapreemia
26.11.2015 — 28.02.2016
Sisearhitektuuritudengid esitlevad publikule oma eelkäijaid performatiivses vormis
26. novembril kell 17.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos eksperimentaalse vormiga näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, mis tutvustab Eestis eelmisel sajandil tegutsemist alustanud sisearhitekte, nende tööpõhimõtteid ja tudengiaegset loomingut. Näitus on avatud ainult laupäeviti ja pühapäeviti, kell 12.00-13.00 ehk kokku kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini. Näitus saab teoks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll on EKA praegustel sisearhitektuuritudengitel.
Külastajaid ootab muuseumi keldrisaalis ebaharilik, isegi müstiline keskkond, mille kohta näituse kujundamist juhendanud Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks ütleb vihjeks: “Muuseum tahtis teistsugust näitusekeskkonda ja kes veel oskaks uutsorti ruumikogemust luua kui mitte sisearhitektid? Väga palju ei saa ära rääkida, aga kui näitust kooli poolt vaadata, siis pimedus, valgus, soojus, külmus, heli – need on kokku ruumi loomise baasmaardla. Kui sa õpid sisearhitektiks, siis sa pead oskama nendega ümber käia. Sellepärast siis sel näitusel – pimedus, tuli, soojus, heli, vaikus. Ainult kahel päeval nädalas, tund aega korraga.”
Näituse kuraatori Carl-Dag Lige sõnul räägib “Ekspeditsioon Wunderlich” ruumist ning tema loojast ja kasutajast kui ühest tervikust: “Näituse südames on üksteist Eesti sisearhitekti ja disainerit, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Meie eesmärk oli luua aktiivne, lavastuslik ja mänguline suhe Eesti sisearhitektuuri ja selle õpetamise ajalooga, leida selles rägastikus üles need väärtused ja teadmised, mis võiksid omada tähtsust ka tänapäeval. Näitus on korraga nii seikluslik rännak ajalukku kui ka väga intiimne kohtumine persoonidega, kelle loodud keskkonnas me kõik igapäevaselt liigume.”
“Ekspeditsioon Wunderlich” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941) ning teadaolevalt üldse esimene Eesti sisearhitekt, kes omandas erialase hariduse. Wunderlich on seega Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).
Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti
28.11.2015-28.02.2016
Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar
Kuraator: Carl-Dag Lige
Produtsent: Hannes Praks
Näituse kujundus: Hannes Praks, Katrin Talvik, Merilin Tee, Sabine Suuster, Martin Saar, Karl Taul, Alden Jõgisuu, Tõnu Lensment
Graafiline kujundus: Aadam Kaarma
Fotograaf: Renee Altrov
Heli: Hans-Gunter Lock, Taavi Tulev
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Marit Ilison, Kino Sõprus, Les Petites Disainipood, Liviko, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Teater NO99, Ugala Teater, Vaba Lava, Vene Teater, Von Krahli Teater
Näituse pressifotod: http://bit.ly/wunderlich
Lisainfo:
Triin Männik
Näituse kommunikatsioon
Tel: +372 56201104
E-post: triin@pluk.ee
Sisearhitektuuritudengid esitlevad publikule oma eelkäijaid performatiivses vormis
Neljapäev 26 november, 2015 — Pühapäev 28 veebruar, 2016
26. novembril kell 17.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos eksperimentaalse vormiga näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, mis tutvustab Eestis eelmisel sajandil tegutsemist alustanud sisearhitekte, nende tööpõhimõtteid ja tudengiaegset loomingut. Näitus on avatud ainult laupäeviti ja pühapäeviti, kell 12.00-13.00 ehk kokku kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini. Näitus saab teoks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll on EKA praegustel sisearhitektuuritudengitel.
Külastajaid ootab muuseumi keldrisaalis ebaharilik, isegi müstiline keskkond, mille kohta näituse kujundamist juhendanud Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks ütleb vihjeks: “Muuseum tahtis teistsugust näitusekeskkonda ja kes veel oskaks uutsorti ruumikogemust luua kui mitte sisearhitektid? Väga palju ei saa ära rääkida, aga kui näitust kooli poolt vaadata, siis pimedus, valgus, soojus, külmus, heli – need on kokku ruumi loomise baasmaardla. Kui sa õpid sisearhitektiks, siis sa pead oskama nendega ümber käia. Sellepärast siis sel näitusel – pimedus, tuli, soojus, heli, vaikus. Ainult kahel päeval nädalas, tund aega korraga.”
Näituse kuraatori Carl-Dag Lige sõnul räägib “Ekspeditsioon Wunderlich” ruumist ning tema loojast ja kasutajast kui ühest tervikust: “Näituse südames on üksteist Eesti sisearhitekti ja disainerit, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Meie eesmärk oli luua aktiivne, lavastuslik ja mänguline suhe Eesti sisearhitektuuri ja selle õpetamise ajalooga, leida selles rägastikus üles need väärtused ja teadmised, mis võiksid omada tähtsust ka tänapäeval. Näitus on korraga nii seikluslik rännak ajalukku kui ka väga intiimne kohtumine persoonidega, kelle loodud keskkonnas me kõik igapäevaselt liigume.”
“Ekspeditsioon Wunderlich” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941) ning teadaolevalt üldse esimene Eesti sisearhitekt, kes omandas erialase hariduse. Wunderlich on seega Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).
Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti
28.11.2015-28.02.2016
Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar
Kuraator: Carl-Dag Lige
Produtsent: Hannes Praks
Näituse kujundus: Hannes Praks, Katrin Talvik, Merilin Tee, Sabine Suuster, Martin Saar, Karl Taul, Alden Jõgisuu, Tõnu Lensment
Graafiline kujundus: Aadam Kaarma
Fotograaf: Renee Altrov
Heli: Hans-Gunter Lock, Taavi Tulev
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Täname: Marit Ilison, Kino Sõprus, Les Petites Disainipood, Liviko, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Teater NO99, Ugala Teater, Vaba Lava, Vene Teater, Von Krahli Teater
Näituse pressifotod: http://bit.ly/wunderlich
Lisainfo:
Triin Männik
Näituse kommunikatsioon
Tel: +372 56201104
E-post: triin@pluk.ee
12.11.2015 — 05.12.2015
Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI, Uusi maa ikkunani takana
Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI
Alissa Nirgi, Uusi maa ikkunani takana
12.11.-5.12.2015, Kallio Kunsthalle, Toinen linja 31, Helsinki
“Isoäitini asui Itä-Ukrainan sota-alueella Luganskin Oblastissa. Virolaiset vanhempani päättivät tuoda hänet asumaan Viroon turvallisuussyistä. Isoäiti on sairas ja tarvitsee jatkuvaa huolenpitoa. Dokumentoin isoäitini elämää lähes vuoden ajan. Kiinnostunut aluksi muutoksista joihin hän ryhtyisi uudessa huoneessaan — ajan kuluessa mielenkiinnon kohteeni kuitenkin muuttui. Koska en puhu ukrainaa, enkä venäjää, yritin luoda häneen kontaktin valokuvan välityksellä. Seuratessani isoäitiä ymmärsin, ettei hän olisi onnellinen perheen luona uudessa kodissaan. Koti-ikävä ylitti jopa perheen tarjoaman turvaverkon. Sain todistaa kuinka vieras ympäristö toi esiin epämukavuuden ja juurettomuuden tuntemukset. Lopulta päivät kuluvat televisiota ja uutisia katsellessa, etsien toivonmerkkejä kotiinpaluusta.”
Virolainen valokuvataiteilija Alissa Nirgi (s. 1993) asuu ja työskentelee Tallinnassa.
Kuratointi: Laura Toots
Graafinen suunnittelu: Maria Muuk
Tekninen toteutus: Reimo Võsa-Tangsoo, Kaspar Kiinvald
Kiitos: Terje Nirgi, Sergei Randvere, Liina Siib, Marge Monko, Mari Armei, Anu Tehver, Fidelia Regina Randmäe
Tukijat: Viron Taideakatemian valokuvauksen osasto, Lehen panimo, Megaluumen, Warm North, Espak, ArtPrint, Jaanihanso siideri, Itek elektroniikka OY
Päivittäiset näyttelyvierailut Elokolosta (< 15 m ovesta vasemmalle)
Auki joka päivä 9-15
Lisätietoja: www.kalliokunsthalle.fi
Tiedustelut: info@kalliokunsthalle.fi
Hotline 24h: 050 5975806
Osoite:
Kallio Kunsthalle
Taidehalli
Toinen linja 31
00530 Helsinki
Suomi
Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI, Uusi maa ikkunani takana
Neljapäev 12 november, 2015 — Laupäev 05 detsember, 2015
Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI
Alissa Nirgi, Uusi maa ikkunani takana
12.11.-5.12.2015, Kallio Kunsthalle, Toinen linja 31, Helsinki
“Isoäitini asui Itä-Ukrainan sota-alueella Luganskin Oblastissa. Virolaiset vanhempani päättivät tuoda hänet asumaan Viroon turvallisuussyistä. Isoäiti on sairas ja tarvitsee jatkuvaa huolenpitoa. Dokumentoin isoäitini elämää lähes vuoden ajan. Kiinnostunut aluksi muutoksista joihin hän ryhtyisi uudessa huoneessaan — ajan kuluessa mielenkiinnon kohteeni kuitenkin muuttui. Koska en puhu ukrainaa, enkä venäjää, yritin luoda häneen kontaktin valokuvan välityksellä. Seuratessani isoäitiä ymmärsin, ettei hän olisi onnellinen perheen luona uudessa kodissaan. Koti-ikävä ylitti jopa perheen tarjoaman turvaverkon. Sain todistaa kuinka vieras ympäristö toi esiin epämukavuuden ja juurettomuuden tuntemukset. Lopulta päivät kuluvat televisiota ja uutisia katsellessa, etsien toivonmerkkejä kotiinpaluusta.”
Virolainen valokuvataiteilija Alissa Nirgi (s. 1993) asuu ja työskentelee Tallinnassa.
Kuratointi: Laura Toots
Graafinen suunnittelu: Maria Muuk
Tekninen toteutus: Reimo Võsa-Tangsoo, Kaspar Kiinvald
Kiitos: Terje Nirgi, Sergei Randvere, Liina Siib, Marge Monko, Mari Armei, Anu Tehver, Fidelia Regina Randmäe
Tukijat: Viron Taideakatemian valokuvauksen osasto, Lehen panimo, Megaluumen, Warm North, Espak, ArtPrint, Jaanihanso siideri, Itek elektroniikka OY
Päivittäiset näyttelyvierailut Elokolosta (< 15 m ovesta vasemmalle)
Auki joka päivä 9-15
Lisätietoja: www.kalliokunsthalle.fi
Tiedustelut: info@kalliokunsthalle.fi
Hotline 24h: 050 5975806
Osoite:
Kallio Kunsthalle
Taidehalli
Toinen linja 31
00530 Helsinki
Suomi
23.11.2015 — 30.11.2015
Fototudeng Tanel Verk avab isikunäituse “TRepp”
Esmaspäeval 23.11.2015 kell 18.00 avab TANEL VERK (1985) Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonnas (Kiriku plats 1) isikunäituse “Trepp”.
Tanel Verk õpib EKA fotoosakonnas bakalaureuseõppe kolmandal kursusel. Töötab alates 2007. aastast Fotomuuseumis fotokoguhoidjana. Verki olulisemateks teemadeks tema loomingus on mõistepaarid: aeg ja fotograafia, fotopärand ja museaalsus.
Näitusel olev trepp viib vaataja täpselt kuue aasta tagusesse aega. See algab Šnelli tiigi äärest ja lõppeb Rüütelkonna hoones, fotoosakonna trepil.
Uurides artefakte muuseumivitriinis, võib vaataja sattuda müstilisse kokkusattumuste maailma või hoopis kunstniku poolt meelevaldselt loodud narratiivi.
Näitusega on võimalik tutvuda tööpäeviti kella 11.00-17.00. Nädalavahetusel suletud. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini 2015.
Tänud: Andrus Laansalu, Kristiina Hansen, Laura Kuusk, Laura Toots, Mall Parmas, Marco Laimre, Reimo Võsa-Tangsoo, Sander-Ott Eelmaa, Sandra Verk, Sten Oja, Valge Kuup.
Fototudeng Tanel Verk avab isikunäituse “TRepp”
Esmaspäev 23 november, 2015 — Esmaspäev 30 november, 2015
Esmaspäeval 23.11.2015 kell 18.00 avab TANEL VERK (1985) Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonnas (Kiriku plats 1) isikunäituse “Trepp”.
Tanel Verk õpib EKA fotoosakonnas bakalaureuseõppe kolmandal kursusel. Töötab alates 2007. aastast Fotomuuseumis fotokoguhoidjana. Verki olulisemateks teemadeks tema loomingus on mõistepaarid: aeg ja fotograafia, fotopärand ja museaalsus.
Näitusel olev trepp viib vaataja täpselt kuue aasta tagusesse aega. See algab Šnelli tiigi äärest ja lõppeb Rüütelkonna hoones, fotoosakonna trepil.
Uurides artefakte muuseumivitriinis, võib vaataja sattuda müstilisse kokkusattumuste maailma või hoopis kunstniku poolt meelevaldselt loodud narratiivi.
Näitusega on võimalik tutvuda tööpäeviti kella 11.00-17.00. Nädalavahetusel suletud. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini 2015.
Tänud: Andrus Laansalu, Kristiina Hansen, Laura Kuusk, Laura Toots, Mall Parmas, Marco Laimre, Reimo Võsa-Tangsoo, Sander-Ott Eelmaa, Sandra Verk, Sten Oja, Valge Kuup.
20.11.2015 — 23.11.2015
Vabade kunstide teaduskonna I aasta magistrantide näitus PIND EKKM-s
Eesti Kunstiakadeemia
Vabade kunstide teaduskonna
I aasta magistrantide näitus
PIND
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis
Põhja puiestee 35
näituse avamine reedel, 20.novembril kell 18.00
näitus on avatud 21. –23. novembrini 13 – 19
osalevad: Jenny Katri Helena Grönholm, Madlen Hirtentreu, Liisa Jugapuu, Anna Kaarma, Katrina Kolk, Eva-Lotta Künnap, Giulia Landonio, Keiu Maasik, Triin Marts, Johanna Greta Mölder, Johan Hendrik Pajupuu, Ann Pajuväli, Diana Paškovitš, Mari-Liis Rebane, Karl Saks, Karl-Erik Talvet, Margot Õunapuu
juhendas: Anders Härm
Näitus tõukub ära “maastiku” mõistest, mida kursuse raames käsitleti nii (kunsti)ajalooliselt kui ka poliitilisest ning sotsiaalsest aspektist. Näitusel esitatud tööd jagunevad kaheks. Esiteks tuli üliõpilastel leida kirjandusest neile huvipakkuv maastiku kirjeldus ning seda lõiku illustreerida ning kaardistada. Kolme kujutamisviisi sisemise loogika erinevusest võiks tekkida ka kolm erinevat vaatenurka samale maastikule.
Teine ülesanne oli nö vaba: leida maastiku teemaga seonduvalt endale huvipakkuv motiiv ning seda endale meelepärases meediumis edasi anda.
Pressiteate koostas
Anders Härm
Tel: 50 84570
anders@ekkm.ee
täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kadri Villand, Johannes Säre, Marten Esko
Vabade kunstide teaduskonna I aasta magistrantide näitus PIND EKKM-s
Reede 20 november, 2015 — Esmaspäev 23 november, 2015
Eesti Kunstiakadeemia
Vabade kunstide teaduskonna
I aasta magistrantide näitus
PIND
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis
Põhja puiestee 35
näituse avamine reedel, 20.novembril kell 18.00
näitus on avatud 21. –23. novembrini 13 – 19
osalevad: Jenny Katri Helena Grönholm, Madlen Hirtentreu, Liisa Jugapuu, Anna Kaarma, Katrina Kolk, Eva-Lotta Künnap, Giulia Landonio, Keiu Maasik, Triin Marts, Johanna Greta Mölder, Johan Hendrik Pajupuu, Ann Pajuväli, Diana Paškovitš, Mari-Liis Rebane, Karl Saks, Karl-Erik Talvet, Margot Õunapuu
juhendas: Anders Härm
Näitus tõukub ära “maastiku” mõistest, mida kursuse raames käsitleti nii (kunsti)ajalooliselt kui ka poliitilisest ning sotsiaalsest aspektist. Näitusel esitatud tööd jagunevad kaheks. Esiteks tuli üliõpilastel leida kirjandusest neile huvipakkuv maastiku kirjeldus ning seda lõiku illustreerida ning kaardistada. Kolme kujutamisviisi sisemise loogika erinevusest võiks tekkida ka kolm erinevat vaatenurka samale maastikule.
Teine ülesanne oli nö vaba: leida maastiku teemaga seonduvalt endale huvipakkuv motiiv ning seda endale meelepärases meediumis edasi anda.
Pressiteate koostas
Anders Härm
Tel: 50 84570
anders@ekkm.ee
täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kadri Villand, Johannes Säre, Marten Esko
20.11.2015 — 28.02.2016
Tartu Kunstimuuseum avab näituse kaamerapõhisest kaasaegsest kunstist
Alates 20. novembrist on Tartmusis avatud näitus kaasaegsest eesti fotograafiast perioodil 1991—2015. Näitus “Plahvatusest tasandikule” on esimene nii mahukas kaasaegsele kaamerakunstile keskendunud näitus, mis jälgib fotograafia kujunemist Eestis üheks kaasaegse kunsti domineerivamaks ja mitmekülgsemaks meediumiks alates 1990. aastate algusest. Näitus jääb avatuks kuni 28.02.2016.
Fotograafia ja fotoharidusega on seotud tänapäevased kaasaegse kunsti rahvusvahelised edulood, kaamerapõhisus on kaasaegse ja mõjusa pildikeele üks eeldusi. Seega on viimasest 25 aastast ülevaadet tehes taotlus joonistada välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 45 kunstniku teoste näitel. Olulisemad teemad on mälu ja mälestuste loomine, sotsiaalsete ja seksuaalsete rollide loomine ja uurimine, fotograafia kui poliitilise laengu kandja ning visuaalse ja esteetilise maailma konstrueerija ja taasesitaja.
Kõikides töödes on kunstnik ja kaamera aktiivne osaline ja eneseteadlik sekkuja. „Kaasaegne fotokunst on eelkõige seotud inimesega, tema identiteetide ja eneseesitlustega sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Kunstnik peab olema kujutist luues julge ja täpne, kuna fotokujutisel on võime mõjutada seda, kuidas tajume reaalsust, mis tundub tavaline või kuidas kujutame ette ideaale,“ põhjendab kuraator Anneli Porri fotokunsti vahetut kõnetavust.
Väljapanekuga hõlmatava aja sisse jäävad väga suured muutused nii kunstis kui ühiskonnas. 1990. aastate algus teenib välja võrdluse plahvatusega: järsk üleminek ühiskondlikus elus toob kaasa kiired ja ootamatute suundadega arengud ka kunstis, seal hulgas näituste korraldamise tavades. Tolle ajani kunstisaalidest pagendatud fotost saab kõige kiirem muutustele reageerija ja uue esteetika kandja, tõrjutud mälestuste taastaja ja uue sootsiumi peegel. Seevastu tasandik on eelkõige on metafoor tänapäevasele kunstimaastiku avardunud horisondile, võrdsetele võimalustele, kaasaegse kunsti rahvusvahelisele väljale, kus igal autoril on võimalik oma tee leida.
„Kunstimuuseumi ja mäluasutusena on meie ülesandeks pöörata tähelepanu märgilistele muutustele kunstimaastikul, milleks 1995. aastal toimunud Saaremaa biennaal pealkirjaga „Ajaloo vabrik“ kahtlemata oli. Otsustasime seda omas ajas täiesti uskumatu mastaabiga sündmust, mis tõi kaasaegse kunsti selle tänapäevases tähenduses jõuliselt kunstiväljale ning seda eelkõige fotomeediumit kasutades, väärikalt tähistada ning pakkuda publikult ülevaadet sellest, mis viimase 20 aastaga fotokunstist saanud on“, selgitab Rael Artel.
Näitust saadab intervjuude ja esseedega trükis, mille on koostanud Anneli Porri, kujundanud Jaan Evart. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotograafiast ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans.
Näituse jooksul toimuvad Muuseumi Akadeemia loengud ja koolitused erinevatele vanusegruppidele.
Kunstnikud: Avangard (Sandra Jõgeva & Margus Tamm), DeStudio (Herkki-Erich Merila & Peeter Laurits), Dénes Farkas, F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar, Maria Valdma), JIM (Johannes Säre, Iti Connor, Maido Juss), Toomas Kalve, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Mari Laanemets, Marco Laimre, Peeter Laurits, Ly Lestberg, Peeter Linnap & Jaanus Nõgisto, Arne Maasik, Herkki-Erich Merila & Arbo Tammiksaar, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder, Katja Novitskova, Taavi Piibemann & Toomas Thetloff, Birgit Püve, Mark Raidpere, Piia Ruber, Piret Räni, Jaanus Samma & Alo Paistik, Liina Siib, Tiit Sokk, Andres Tali, Peeter Tooming & Carl Sarap, Laura Toots, Mare Tralla, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra & Na Kim, Tarvo Hanno Varres, Sigrid Viir, Mart Viljus, Toomas Volkmann, Reimo Võsa-Tangsoo
Kuraator: Anneli Porri
Näituse kujundas Neeme Külm, trükise Jaan Evart. Trükisele tegid kaastööd Liilia Buschmann, Indrek Grigor, Eve Kiiler, Katrin Kivimaa, Andrus Laansalu, Marge Monko, Sten Ojavee, Erik Prozes, Vahur Puik, Rebeka Põldsam, Hanno Soans, Jaak Tomberg, Annika Toots, Marie Vellevoog, toimetas Anneli Porri.
Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Karl Feigenbaum, Urmo Teekivi, Kristel Sibul, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova.
Näitus kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Outset Eesti, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinna Linnamuuseumi fotomuuseum, TV3, Karin Karindi, Margus Punab, Tiina Põllu, Temnikova & Kasela galerii, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Fotokuu Hooandja kampaania eratoetajad.
Repro: Mari-Leen Kiipli. Unede kool. Värvifoto valguskastis, 80 × 90 cm, 2015. Kunstniku loal.
Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
TARTMUS
sten@tartmus.ee
58817802
Tartu Kunstimuuseum avab näituse kaamerapõhisest kaasaegsest kunstist
Reede 20 november, 2015 — Pühapäev 28 veebruar, 2016
Alates 20. novembrist on Tartmusis avatud näitus kaasaegsest eesti fotograafiast perioodil 1991—2015. Näitus “Plahvatusest tasandikule” on esimene nii mahukas kaasaegsele kaamerakunstile keskendunud näitus, mis jälgib fotograafia kujunemist Eestis üheks kaasaegse kunsti domineerivamaks ja mitmekülgsemaks meediumiks alates 1990. aastate algusest. Näitus jääb avatuks kuni 28.02.2016.
Fotograafia ja fotoharidusega on seotud tänapäevased kaasaegse kunsti rahvusvahelised edulood, kaamerapõhisus on kaasaegse ja mõjusa pildikeele üks eeldusi. Seega on viimasest 25 aastast ülevaadet tehes taotlus joonistada välja kaamerakunsti kui kaasaegse meediumi ja kõnekamate teemade pidepunktid 45 kunstniku teoste näitel. Olulisemad teemad on mälu ja mälestuste loomine, sotsiaalsete ja seksuaalsete rollide loomine ja uurimine, fotograafia kui poliitilise laengu kandja ning visuaalse ja esteetilise maailma konstrueerija ja taasesitaja.
Kõikides töödes on kunstnik ja kaamera aktiivne osaline ja eneseteadlik sekkuja. „Kaasaegne fotokunst on eelkõige seotud inimesega, tema identiteetide ja eneseesitlustega sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Kunstnik peab olema kujutist luues julge ja täpne, kuna fotokujutisel on võime mõjutada seda, kuidas tajume reaalsust, mis tundub tavaline või kuidas kujutame ette ideaale,“ põhjendab kuraator Anneli Porri fotokunsti vahetut kõnetavust.
Väljapanekuga hõlmatava aja sisse jäävad väga suured muutused nii kunstis kui ühiskonnas. 1990. aastate algus teenib välja võrdluse plahvatusega: järsk üleminek ühiskondlikus elus toob kaasa kiired ja ootamatute suundadega arengud ka kunstis, seal hulgas näituste korraldamise tavades. Tolle ajani kunstisaalidest pagendatud fotost saab kõige kiirem muutustele reageerija ja uue esteetika kandja, tõrjutud mälestuste taastaja ja uue sootsiumi peegel. Seevastu tasandik on eelkõige on metafoor tänapäevasele kunstimaastiku avardunud horisondile, võrdsetele võimalustele, kaasaegse kunsti rahvusvahelisele väljale, kus igal autoril on võimalik oma tee leida.
„Kunstimuuseumi ja mäluasutusena on meie ülesandeks pöörata tähelepanu märgilistele muutustele kunstimaastikul, milleks 1995. aastal toimunud Saaremaa biennaal pealkirjaga „Ajaloo vabrik“ kahtlemata oli. Otsustasime seda omas ajas täiesti uskumatu mastaabiga sündmust, mis tõi kaasaegse kunsti selle tänapäevases tähenduses jõuliselt kunstiväljale ning seda eelkõige fotomeediumit kasutades, väärikalt tähistada ning pakkuda publikult ülevaadet sellest, mis viimase 20 aastaga fotokunstist saanud on“, selgitab Rael Artel.
Näitust saadab intervjuude ja esseedega trükis, mille on koostanud Anneli Porri, kujundanud Jaan Evart. Fotost kui mälutöö vahendist kirjutab Annika Toots, Eve Kiileri intervjuu loob emotsionaalset ja faktilist tausta nii kunstnike kui teoste konteksti kohta viimase 30 aasta jooksul. Fotograafiast ja kaasaegsetest autoripositsioonidest räägivad Marge Monko ja Hanno Soans.
Näituse jooksul toimuvad Muuseumi Akadeemia loengud ja koolitused erinevatele vanusegruppidele.
Kunstnikud: Avangard (Sandra Jõgeva & Margus Tamm), DeStudio (Herkki-Erich Merila & Peeter Laurits), Dénes Farkas, F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar, Maria Valdma), JIM (Johannes Säre, Iti Connor, Maido Juss), Toomas Kalve, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Mari Laanemets, Marco Laimre, Peeter Laurits, Ly Lestberg, Peeter Linnap & Jaanus Nõgisto, Arne Maasik, Herkki-Erich Merila & Arbo Tammiksaar, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder, Katja Novitskova, Taavi Piibemann & Toomas Thetloff, Birgit Püve, Mark Raidpere, Piia Ruber, Piret Räni, Jaanus Samma & Alo Paistik, Liina Siib, Tiit Sokk, Andres Tali, Peeter Tooming & Carl Sarap, Laura Toots, Mare Tralla, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra & Na Kim, Tarvo Hanno Varres, Sigrid Viir, Mart Viljus, Toomas Volkmann, Reimo Võsa-Tangsoo
Kuraator: Anneli Porri
Näituse kujundas Neeme Külm, trükise Jaan Evart. Trükisele tegid kaastööd Liilia Buschmann, Indrek Grigor, Eve Kiiler, Katrin Kivimaa, Andrus Laansalu, Marge Monko, Sten Ojavee, Erik Prozes, Vahur Puik, Rebeka Põldsam, Hanno Soans, Jaak Tomberg, Annika Toots, Marie Vellevoog, toimetas Anneli Porri.
Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Karl Feigenbaum, Urmo Teekivi, Kristel Sibul, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova.
Näitus kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Outset Eesti, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinna Linnamuuseumi fotomuuseum, TV3, Karin Karindi, Margus Punab, Tiina Põllu, Temnikova & Kasela galerii, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Fotokuu Hooandja kampaania eratoetajad.
Repro: Mari-Leen Kiipli. Unede kool. Värvifoto valguskastis, 80 × 90 cm, 2015. Kunstniku loal.
Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
TARTMUS
sten@tartmus.ee
58817802
21.11.2015
Ringkäik Eve Kohaga
Laupäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Eesti Disaini ja Tarbekunstimuuseumis kohtumine klaasikunstnik Eve Kohaga – ringkäik kunstniku isikunäitusel „Ruumikogemus“. Eve Koha on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna dotsent.
Eelregistreerimine kuni 20. novembrini aadressil haridus@etdm.ee
Ringkäik Eve Kohaga
Laupäev 21 november, 2015
Laupäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Eesti Disaini ja Tarbekunstimuuseumis kohtumine klaasikunstnik Eve Kohaga – ringkäik kunstniku isikunäitusel „Ruumikogemus“. Eve Koha on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna dotsent.
Eelregistreerimine kuni 20. novembrini aadressil haridus@etdm.ee
13.11.2015 — 01.12.2015
Kristiina Kibe ja Sven Tali VAIKUS / SILENTIUM
Kristiina Kibe ja Sven Tali
VAIKUS / SILENTIUM
14.11.- 1.12.2015
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Reedel 13. novembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnike Kristiina Kibe ja Sven Tali näitus “Vaikus / Silentium”.
Kristiina Kibe ja Sven Tali on ehtekunstnikud kes mõlemad on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala. Kristiina Kibe on eelnevalt omandanud bioloogi hariduse Tartu Ülikoolis. Mõlemad on varasemalt osalenud näitustel erinevates koosseisudes.
„Vaikus/ Silentium“ on nende esimene koostööprojekt mis vormitud näitusena. Loominguprotsessi tulemus mis arenenud kujuteldava vaikuse faasis – „vaikuse tormisilmas“ mis on täis ümbritseva keerise ähvardavat koledust, selle ootuse kartust.
Tööd on valminud ruumiliselt koos, kuid teema tõlgendus on teineteisest sõltumatu.
Vaikus võib olla erinev. On tähendustest täidetud magnetilist vaikust.
On ka kaledat, paisuvat, tühja vaikust.
On vaikust, mis voogab ja on vaikust mis lõikab.
Igapäevaselt proovime maailma ja end ümbritsevat tõlgendada, endale selles süsteemi luua. Kunstnikuna vormime oma mõtted eheteks.
Vaikuse teema tekkis meis arusaamisest, et infokülluses ja müras tuleb leida see vaikus enda sees, et asjadest aru saada.
Olukorrad kuhu me asetume, ei tarvitse olla ootuspärased, kuid igast olukorrast võib asjaolude kokkulangemisel ning enda tahte korral leida midagi vaimu ergastavat ja edasiviivat.
Inimeseks olemises on palju ette kodeeritut ja mitte muudetavat ning ka see tuleb inimesena vastu võtta, isegi kui see iga kord ei paita.
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Fotodel:
Kristiina Kibe
„Setted“ 2015
objekt
vask, paatina, puutuhk, hõbe
Sven Tali
„Felo de se“
kaelaehe
2010-2015
messing, pigi, hõbe, kuld, elevandiluu, granaat
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee
Kristiina Kibe ja Sven Tali VAIKUS / SILENTIUM
Reede 13 november, 2015 — Teisipäev 01 detsember, 2015
Kristiina Kibe ja Sven Tali
VAIKUS / SILENTIUM
14.11.- 1.12.2015
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Reedel 13. novembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnike Kristiina Kibe ja Sven Tali näitus “Vaikus / Silentium”.
Kristiina Kibe ja Sven Tali on ehtekunstnikud kes mõlemad on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala. Kristiina Kibe on eelnevalt omandanud bioloogi hariduse Tartu Ülikoolis. Mõlemad on varasemalt osalenud näitustel erinevates koosseisudes.
„Vaikus/ Silentium“ on nende esimene koostööprojekt mis vormitud näitusena. Loominguprotsessi tulemus mis arenenud kujuteldava vaikuse faasis – „vaikuse tormisilmas“ mis on täis ümbritseva keerise ähvardavat koledust, selle ootuse kartust.
Tööd on valminud ruumiliselt koos, kuid teema tõlgendus on teineteisest sõltumatu.
Vaikus võib olla erinev. On tähendustest täidetud magnetilist vaikust.
On ka kaledat, paisuvat, tühja vaikust.
On vaikust, mis voogab ja on vaikust mis lõikab.
Igapäevaselt proovime maailma ja end ümbritsevat tõlgendada, endale selles süsteemi luua. Kunstnikuna vormime oma mõtted eheteks.
Vaikuse teema tekkis meis arusaamisest, et infokülluses ja müras tuleb leida see vaikus enda sees, et asjadest aru saada.
Olukorrad kuhu me asetume, ei tarvitse olla ootuspärased, kuid igast olukorrast võib asjaolude kokkulangemisel ning enda tahte korral leida midagi vaimu ergastavat ja edasiviivat.
Inimeseks olemises on palju ette kodeeritut ja mitte muudetavat ning ka see tuleb inimesena vastu võtta, isegi kui see iga kord ei paita.
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Fotodel:
Kristiina Kibe
„Setted“ 2015
objekt
vask, paatina, puutuhk, hõbe
Sven Tali
„Felo de se“
kaelaehe
2010-2015
messing, pigi, hõbe, kuld, elevandiluu, granaat
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee