Näitused
05.09.2025 — 31.10.2025
Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus
Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus
05.09 – 31.10.2025
Avatud:
K–L 13:00–19:00
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääs
Publikuprogramm:
13.09, 14:00 Giidituur (eesti keeles
20.09, 14:00 Kunstnikuvestlus (eesti keeles)
Näitus kuulub 8. Tallinna Fotokuu põhiprogrammi
Tanja Muravskaja uus teos „Aiad“ keskendub reaalsuse ja kujutise vaheliste piiride uurimisele, fikseerides „elava orgaanika“ ja lubades sellel fotograafia abil materialiseeruda. Töö vee kui reaalse (lähte)materjaliga on aeglustumise strateegia ning vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. Seeria moodustavad fotod pole pelgalt visuaalsed kujutised, vaid toimumishetkel tabatud sündmused, milles valgus ja aeg tihenevad füüsiliseks aineseks.
Väljapanek loob vaatajale fenomenoloogilise kohalolu kogemuse: tähelepanu liigub vormi äratundmise juurest materjali sensuaalse, aistingulise tajumise juurde. Seeria kutsub „aeglustatud vaatamisele“, uurides nähtava ja nähtamatu piire ning tuues vaataja tagasi maailma teravdatud tajusse ja füüsilisse kohalolusse.
Projekt on kasvanud välja põlvkondadevahelisest dialoogist ja professionaalsest mälust, kujunedes iseseisvaks seisukohaks, kus ristuvad institutsionaalsed tingimused, arhitektuur ja autori vaateviis. Muravskaja trükib oma fotod ise, valides hoolikalt paberipinna faktuuri ja värvitooni nüansse. Nõnda saab printimisest vaatlemise ja kaamera abil jäädvustamise loomulik ja lahutamatu osa.
Tanja Muravskaja
Tanja Muravskaja (snd 1978 Pärnus, elab ja töötab Tallinnas) on tunnustatud Eesti kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi, kollektiivse ja isikliku mälu ning ühiskondlike piiride uurimisele.
Muravskaja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (fotograafia BA ja MA) ning täiendanud end vahetusõpingutel Westminsteri ülikoolis Londonis (fotograafia). Tema analüütiline lähenemine ja psühholoogiline vaatlusviis avavad teemasid, mis puudutavad nii üksikisiku kui ka ühiskonna sisemisi pingeid ja kuuluvustunnet. Muravskaja olulisemad seeriad „Positsioonid“, „Eesti rass“, „Nemad, kes laulsid koos“, autoportree Eesti lipuga ning mitmed videoteosed on esindatud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja suurte erakollektsioonide kogudes, märkides tema panust Eesti kunstimälu kujundamisse.
Isikunäitused: Tensta Konsthall (Rootsi), WIELS (Belgia), Tartu Kunstimuuseum. Osalemine rahvusvahelistel kuraatorinäitustel: EMST (National Museum of Contemporary Art, Ateena), MOCAK (Kraków), Art Encounters Biennial (Timișoara), GIBCA Biennial (Göteborg), Ludwig Museum (Budapest), MACRO (Rooma), Kiasma (Helsingi) jt. Muravskaja on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh Köler Prize’i peapreemia (2018) ja Eesti Vabariigi presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi (2019).
Näituse kujundaja: Jevgeni Zolotko
Konsultant: Elnara Taidre
Tehniline teostus: Mihkel Lember
Graafiline disainer: Kert Viiart-Õllek
Täname:
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Hedi Jaansoo, Kai kunstikeskus, Laur Kivistik, Anna Loginov, Vladimir Loginov, Taavi Rekkaro, Sirje Runge, Mėta Valiušaitytė, Ellington Printing & Production, Veiko Illiste
Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus
Reede 05 september, 2025 — Reede 31 oktoober, 2025
Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus
05.09 – 31.10.2025
Avatud:
K–L 13:00–19:00
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääs
Publikuprogramm:
13.09, 14:00 Giidituur (eesti keeles
20.09, 14:00 Kunstnikuvestlus (eesti keeles)
Näitus kuulub 8. Tallinna Fotokuu põhiprogrammi
Tanja Muravskaja uus teos „Aiad“ keskendub reaalsuse ja kujutise vaheliste piiride uurimisele, fikseerides „elava orgaanika“ ja lubades sellel fotograafia abil materialiseeruda. Töö vee kui reaalse (lähte)materjaliga on aeglustumise strateegia ning vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. Seeria moodustavad fotod pole pelgalt visuaalsed kujutised, vaid toimumishetkel tabatud sündmused, milles valgus ja aeg tihenevad füüsiliseks aineseks.
Väljapanek loob vaatajale fenomenoloogilise kohalolu kogemuse: tähelepanu liigub vormi äratundmise juurest materjali sensuaalse, aistingulise tajumise juurde. Seeria kutsub „aeglustatud vaatamisele“, uurides nähtava ja nähtamatu piire ning tuues vaataja tagasi maailma teravdatud tajusse ja füüsilisse kohalolusse.
Projekt on kasvanud välja põlvkondadevahelisest dialoogist ja professionaalsest mälust, kujunedes iseseisvaks seisukohaks, kus ristuvad institutsionaalsed tingimused, arhitektuur ja autori vaateviis. Muravskaja trükib oma fotod ise, valides hoolikalt paberipinna faktuuri ja värvitooni nüansse. Nõnda saab printimisest vaatlemise ja kaamera abil jäädvustamise loomulik ja lahutamatu osa.
Tanja Muravskaja
Tanja Muravskaja (snd 1978 Pärnus, elab ja töötab Tallinnas) on tunnustatud Eesti kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi, kollektiivse ja isikliku mälu ning ühiskondlike piiride uurimisele.
Muravskaja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (fotograafia BA ja MA) ning täiendanud end vahetusõpingutel Westminsteri ülikoolis Londonis (fotograafia). Tema analüütiline lähenemine ja psühholoogiline vaatlusviis avavad teemasid, mis puudutavad nii üksikisiku kui ka ühiskonna sisemisi pingeid ja kuuluvustunnet. Muravskaja olulisemad seeriad „Positsioonid“, „Eesti rass“, „Nemad, kes laulsid koos“, autoportree Eesti lipuga ning mitmed videoteosed on esindatud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja suurte erakollektsioonide kogudes, märkides tema panust Eesti kunstimälu kujundamisse.
Isikunäitused: Tensta Konsthall (Rootsi), WIELS (Belgia), Tartu Kunstimuuseum. Osalemine rahvusvahelistel kuraatorinäitustel: EMST (National Museum of Contemporary Art, Ateena), MOCAK (Kraków), Art Encounters Biennial (Timișoara), GIBCA Biennial (Göteborg), Ludwig Museum (Budapest), MACRO (Rooma), Kiasma (Helsingi) jt. Muravskaja on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh Köler Prize’i peapreemia (2018) ja Eesti Vabariigi presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi (2019).
Näituse kujundaja: Jevgeni Zolotko
Konsultant: Elnara Taidre
Tehniline teostus: Mihkel Lember
Graafiline disainer: Kert Viiart-Õllek
Täname:
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Hedi Jaansoo, Kai kunstikeskus, Laur Kivistik, Anna Loginov, Vladimir Loginov, Taavi Rekkaro, Sirje Runge, Mėta Valiušaitytė, Ellington Printing & Production, Veiko Illiste
03.10.2025 — 11.11.2025
Maria Kapajeva “Neist ilma jäädes saab minust tervik”
Kuraator: Šelda Puķīte
3.10.2025 — 22.11.2025
Avamine: 3.10 kell 18.00 лäбипõленуд (laebipoelenud) performance
Maria Kapajeva teeb koostööd BRCA1/2 mutatsiooniga või rinnavähiga naistega ning korraldab kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt oma kahte uut teost edasi arendada.
Veel tänapäevalgi koheldakse naise keha, selle valu, haigusi ja läbielamisi jäikade soonormide ja meditsiiniliste eelarvamuste tõttu sageli kui midagi kõrvalist või vähetähtsat. Selle asemel, et mõista ja tunnustada naiseks olemise keerukust, jätkatakse ühiskonnas naiste müstifitseerimist, objektistamist ning kitsalt piiritletud rollidesse surumist. Oma isikunäitusel „Neist ilma jäädes saab minust tervik“* ammutab Maria Kapajeva ainest oma hiljutisest füüsilisest muutumisest ja jätkuvast tervenemisprotsessist, et uurida identiteedipoliitikat, naiseks olemist ja elu kväärkehas. Ühtlasi on tegu esimese peatükiga kunstniku uues loomingulises tsüklis, mis algab küll kaotusega, kuid on kantud õrnusest, vastupidavusest ja kompromissitust enese aktsepteerimisest.
Kapajeva päris eelsoodumuse oma kadunud vanaemalt, kes suri vähki 49-aastaselt – samasse vanusesse jõuab kunstnik sel aastal. Seetõttu tegi ta läbi kaks ennetavat operatsiooni: ooforektoomia ja mastektoomia. Olles jäänud ilma kehaosadest, mida patriarhaalses ühiskonnas peetakse nii sageli naiselikkuse pärisosaks, uurib ta nüüd, kuidas need muutused võiksid võimestada tema identiteeti kväärnaisena ning kuivõrd need sügavalt isiklikud protseduurid on andnud talle võimaluse pikemaks eluks, tulevikuks, millest tema vanaema kunagi ilma jäi.
Kapajeva, kes kasutab kujutisi, fotograafiat ja videot, sidudes neid sageli käsitöö ning avaliku ja argisfääri elementidega, uurib oma erakordselt isiklikku teekonda eri meediumite kaudu. Fotoseerias „Naise portree“ lavastab ta visuaalse loo muutumisest ja muutuse omaksvõtust ning jätab hüvasti oma menstruaaltsükliga. Sama teemat käsitleb ka videoteos „Period. Period“, mis tähistab tema reproduktiivse eluetapi lõppu. Kehavedelikega tegelemist ja intiimseid, korduvaid protseduure hõlmav tervenemisprotsess on samuti osa uurimistööst. Kunstniku teekond jõuab haripunkti kartmatu portreega oma operatsioonijärgsest kehast koos viitega Sarah Lucase teosele „Autoportree praemunadega“ (1996), kuid siin jäävad munad taldrikule.
Enne operatsiooni tegi Kapajeva oma rindadest hulganisti kujutisi, väljatrükke ja valandeid, meenutamaks, mis kunagi oli. Seerias „Minu osad, mitte“ on tema rindade skannitud kujutised abstraheeritud ruumi, kus need eksisteerivad kehast eraldiseisvana. Peale selle lasi ta valmistada väikese tiraaži T-särke oma rindade kujutistega, nii et teised saaksid sümboolse võimaluse neid „kanda“. Mõeldes ridadest kui vormitäitjatest on ta valmistanud neist ka rippuvad kellukesekujulised saviskulptuurid, mis kannavad nime „Vaikuse muundumine“. Savi lihav materiaalsus ja maised toonid ning kellade võime heliseda annavad neile vormidele hääle, nii et need suudavad murda vaikuse, tõmmata tähelepanu ja lüüa häirekella. Installatsioon saab edaspidi täiendust: sellele lisanduvad koostöös teiste naistega loodud savivalud, millest kujuneb üha suurem erinevate kehade ja häälte arhiiv.
Teine, leid- ja valmismaterjalidest kokku pandud installatsioon nimega „Minu hirmud olid meie hirmud“** kujutab merikarbipaare, mis meenutavad munasarju, rinnakilpe või soomust. Karbid, mis kunagi kaitsesid pehmeid olendeid, asuvad nüüd peegelpinnal, paljundades kujutist ning lisades peegeldusi ruumist ja vaatajalt. Teos on kinnitatud toorele, koorest puhastatud puutüvele. Õõnsate merikarpide ja nähtavale toodud puidu kontrast väljendab pinget haavatavuse ja kaitsete vahel ning kajastab emotsionaalset maastikku, mida Kapajeva avastab.
Kõige lähemale pühaliku ümbersünni tunde äratamisele jõuab suuremõõtmeline teos „Kuldne kujunemine“, mille pinnale on kullaga trükitud keha – nii mineviku- kui ka olevikukeha –, mis on kokku sulanud üheks, Torino surilina meenutavaks kujutiseks. Sellest saab sümboolne taassünni paik, kus olnul on voli areneda selleks, mis võib tulla. Aja jooksul lisanduvad tekstiilile tikandid teiste kväärinimeste lugude ja kogemustega, nii et see muutub järk-järgult kollektiivseks arhiiviks, jagatud mälu, vastupidavuse ja identiteedi üha laienevaks kangaks.
Fotograafiat, videot, tekstiilikunsti, keraamikat ja leidobjekte ühendav näitus on ühtaegu nii juhtumiuuring, teraapiline protsess, Kapajeva austusavaldus oma vanaemale, tema hüvastijätt oma rindade ja munasarjadega kui ka ood uuele kehale. Oma füüsilisi ja psühholoogilisi kogemusi kokku põimides on kunstnik loonud teekaardi üleminekufaasi läbimiseks, et õppida leinama, muutuva keha eest hoolitsema ja seda vääriliselt hindama. Lugu, mis algas äärmiselt isiklikuna, avardub kollektiivseks, mitmesuguseid hääli ja kehasid täis kogemuseks, mis vaatab tulevikku, jagab lugusid, kasvatab teadlikkust ning pühitseb uusi olemis- ja kujunemisviise.
* Viide Ocean Vuongi luuletusele „Beautiful Short Loser“ (2022) ** Viide Audre Lorde’i raamatule „The Cancer Journals“ (1980)
Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammist ning viimane näitus Kogo galerii selle aasta näituseprogrammist „Leidjad ja loojad“
PERFORMANCE
лäбипõленуд (laebipoelenud) performance 3.10 kell 18.00 näituse avamisel
лäбипõленуд (laebipoelenud) on mälestus, olek ja liikumine, mis seob ja rebib kõik hääled endast välja, et jääda ellu sellel karedal, valusal maastikul, mis ei emba meiesuguseid. Sisemine tuli on kustunud, alles on vaid kese, mis roomab, hädaldab ja otsib, nälg elu järele on veel sees. Rakendades raevu ja apaatiat oma kehas, oleme lõpuks jõudnud vägivallani, mis sunnib kuulama, kehasid, mida kustutatakse.
KUTSE OSALEMA
Kunstnik Maria Kapajeva kutsub BRCA1 ja BRCA2 geenimutatsiooni või rinnavähidiagnoosi saanud naisi osalema skulptuuri „Vaikuse muundumine“ edasiarenduses, lisades savivalud oma rindadest sellesse üha kasvavasse erinevate kehade ja häälte arhiivi. Oma savivormi tegemiseks ja lisainfo saamiseks palume kirjutada kunstnikule kapajeva@yahoo.com või võtta ühendust galeriiga.
Näituse ajal viib kunstnik läbi ka kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt panustada tema suuremõõtmelisse tekstiilteosesse „Kuldne kujunemine“.
BIOGRAAFIAD
Maria Kapajeva (snd 1976) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on identiteedi- ja sooküsimused ning inimesed, kes on üleminekufaasis. Ta kasutab leitud ja argiseid fotokujutisi, videoinstallatsioone, tekstiilikunsti, tikkimist ning osaluspraktikaid. Kapajeva jagab oma tööelu Ühendkuningriigi ja Eesti vahel ning tema töid näidatakse rahvusvaheliselt.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2025), Eduard Wiiralti stipendiumi (2023) ja Kraszna-Krauszi fotoraamatu auhinna (2021).
Kapajeva teosed kuuluvad muuhulgas Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse. Praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, kus teeb praktikapõhist uurimistööd, ning töötab projektijuhina uurimisprojektis „Fast Forward: Women in Photography“, mida veab Ühendkuningriigis asuv University for the Creative Arts.
Šelda Puķīte (snd 1986) on Lätist pärit kuraator, autor ja uurija, kes elab ja töötab Eestis. Ta on omandanud magistri- ja bakalaureusekraadi Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo ja -teooria osakonnas. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ja väljapanekuid kunstimessidel nagu Liste Art Fair Basel, viennacontemporary ja Art Brussels, avaldanud kunstialbumeid, koostanud katalooge kaasaegse kunsti festivalidele Survival Kit ja Riia Fotograafia Biennaal ning kirjutanud esseid Balti kultuuriväljaannetele. Tema viimaste kureeritud näituste hulka kuuluvad Paweł Matyszewski isikunäitus „Ajutised kehad“ (2025) Kogo galeriis Tartus, näitus „Hõbetüdrukud. Baltimaade fotograafia retušeeritud ajalugu“ (2025) koostöös Agnė Narušytė ja Indrek Grigoriga Leedu Rahvusgaleriis Vilniuses ning „Valged kääbused ja kõik need kaunid udukogud“ (2024) kaasaegse kunsti keskuses Kim? Riias. Alates 2020. aastast töötab ta Kogo galeriis rahvusvaheliste projektide juhina ja näituseprogrammi kuraatorina.
TIIM
Kunstnik: Maria Kapajeva
Kuraator: Šelda Puķīte
Produktsioon: Stella Mõttus
Kommunikatsioon: Karin Kahre, Stella Mõttus
Installatsioon: Peeter Talvistu
Fotod: Nele Tammeaid (avamine)
Tekst: Šelda Puķīte
Graafiline disain: Maris Põrk
Tõlge ja toimetamine: Refiner Translations
TOETAJAD
Näituse valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn
Kunstnik tänab: Artproof, Eva Mahhov, Vivek Jain, Mihkel Säre, Anne Eelmere, Nadja Tjuška ja лäбипõленуд, galerii tiim ning rahastajad
Maria Kapajeva “Neist ilma jäädes saab minust tervik”
Reede 03 oktoober, 2025 — Teisipäev 11 november, 2025
Kuraator: Šelda Puķīte
3.10.2025 — 22.11.2025
Avamine: 3.10 kell 18.00 лäбипõленуд (laebipoelenud) performance
Maria Kapajeva teeb koostööd BRCA1/2 mutatsiooniga või rinnavähiga naistega ning korraldab kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt oma kahte uut teost edasi arendada.
Veel tänapäevalgi koheldakse naise keha, selle valu, haigusi ja läbielamisi jäikade soonormide ja meditsiiniliste eelarvamuste tõttu sageli kui midagi kõrvalist või vähetähtsat. Selle asemel, et mõista ja tunnustada naiseks olemise keerukust, jätkatakse ühiskonnas naiste müstifitseerimist, objektistamist ning kitsalt piiritletud rollidesse surumist. Oma isikunäitusel „Neist ilma jäädes saab minust tervik“* ammutab Maria Kapajeva ainest oma hiljutisest füüsilisest muutumisest ja jätkuvast tervenemisprotsessist, et uurida identiteedipoliitikat, naiseks olemist ja elu kväärkehas. Ühtlasi on tegu esimese peatükiga kunstniku uues loomingulises tsüklis, mis algab küll kaotusega, kuid on kantud õrnusest, vastupidavusest ja kompromissitust enese aktsepteerimisest.
Kapajeva päris eelsoodumuse oma kadunud vanaemalt, kes suri vähki 49-aastaselt – samasse vanusesse jõuab kunstnik sel aastal. Seetõttu tegi ta läbi kaks ennetavat operatsiooni: ooforektoomia ja mastektoomia. Olles jäänud ilma kehaosadest, mida patriarhaalses ühiskonnas peetakse nii sageli naiselikkuse pärisosaks, uurib ta nüüd, kuidas need muutused võiksid võimestada tema identiteeti kväärnaisena ning kuivõrd need sügavalt isiklikud protseduurid on andnud talle võimaluse pikemaks eluks, tulevikuks, millest tema vanaema kunagi ilma jäi.
Kapajeva, kes kasutab kujutisi, fotograafiat ja videot, sidudes neid sageli käsitöö ning avaliku ja argisfääri elementidega, uurib oma erakordselt isiklikku teekonda eri meediumite kaudu. Fotoseerias „Naise portree“ lavastab ta visuaalse loo muutumisest ja muutuse omaksvõtust ning jätab hüvasti oma menstruaaltsükliga. Sama teemat käsitleb ka videoteos „Period. Period“, mis tähistab tema reproduktiivse eluetapi lõppu. Kehavedelikega tegelemist ja intiimseid, korduvaid protseduure hõlmav tervenemisprotsess on samuti osa uurimistööst. Kunstniku teekond jõuab haripunkti kartmatu portreega oma operatsioonijärgsest kehast koos viitega Sarah Lucase teosele „Autoportree praemunadega“ (1996), kuid siin jäävad munad taldrikule.
Enne operatsiooni tegi Kapajeva oma rindadest hulganisti kujutisi, väljatrükke ja valandeid, meenutamaks, mis kunagi oli. Seerias „Minu osad, mitte“ on tema rindade skannitud kujutised abstraheeritud ruumi, kus need eksisteerivad kehast eraldiseisvana. Peale selle lasi ta valmistada väikese tiraaži T-särke oma rindade kujutistega, nii et teised saaksid sümboolse võimaluse neid „kanda“. Mõeldes ridadest kui vormitäitjatest on ta valmistanud neist ka rippuvad kellukesekujulised saviskulptuurid, mis kannavad nime „Vaikuse muundumine“. Savi lihav materiaalsus ja maised toonid ning kellade võime heliseda annavad neile vormidele hääle, nii et need suudavad murda vaikuse, tõmmata tähelepanu ja lüüa häirekella. Installatsioon saab edaspidi täiendust: sellele lisanduvad koostöös teiste naistega loodud savivalud, millest kujuneb üha suurem erinevate kehade ja häälte arhiiv.
Teine, leid- ja valmismaterjalidest kokku pandud installatsioon nimega „Minu hirmud olid meie hirmud“** kujutab merikarbipaare, mis meenutavad munasarju, rinnakilpe või soomust. Karbid, mis kunagi kaitsesid pehmeid olendeid, asuvad nüüd peegelpinnal, paljundades kujutist ning lisades peegeldusi ruumist ja vaatajalt. Teos on kinnitatud toorele, koorest puhastatud puutüvele. Õõnsate merikarpide ja nähtavale toodud puidu kontrast väljendab pinget haavatavuse ja kaitsete vahel ning kajastab emotsionaalset maastikku, mida Kapajeva avastab.
Kõige lähemale pühaliku ümbersünni tunde äratamisele jõuab suuremõõtmeline teos „Kuldne kujunemine“, mille pinnale on kullaga trükitud keha – nii mineviku- kui ka olevikukeha –, mis on kokku sulanud üheks, Torino surilina meenutavaks kujutiseks. Sellest saab sümboolne taassünni paik, kus olnul on voli areneda selleks, mis võib tulla. Aja jooksul lisanduvad tekstiilile tikandid teiste kväärinimeste lugude ja kogemustega, nii et see muutub järk-järgult kollektiivseks arhiiviks, jagatud mälu, vastupidavuse ja identiteedi üha laienevaks kangaks.
Fotograafiat, videot, tekstiilikunsti, keraamikat ja leidobjekte ühendav näitus on ühtaegu nii juhtumiuuring, teraapiline protsess, Kapajeva austusavaldus oma vanaemale, tema hüvastijätt oma rindade ja munasarjadega kui ka ood uuele kehale. Oma füüsilisi ja psühholoogilisi kogemusi kokku põimides on kunstnik loonud teekaardi üleminekufaasi läbimiseks, et õppida leinama, muutuva keha eest hoolitsema ja seda vääriliselt hindama. Lugu, mis algas äärmiselt isiklikuna, avardub kollektiivseks, mitmesuguseid hääli ja kehasid täis kogemuseks, mis vaatab tulevikku, jagab lugusid, kasvatab teadlikkust ning pühitseb uusi olemis- ja kujunemisviise.
* Viide Ocean Vuongi luuletusele „Beautiful Short Loser“ (2022) ** Viide Audre Lorde’i raamatule „The Cancer Journals“ (1980)
Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammist ning viimane näitus Kogo galerii selle aasta näituseprogrammist „Leidjad ja loojad“
PERFORMANCE
лäбипõленуд (laebipoelenud) performance 3.10 kell 18.00 näituse avamisel
лäбипõленуд (laebipoelenud) on mälestus, olek ja liikumine, mis seob ja rebib kõik hääled endast välja, et jääda ellu sellel karedal, valusal maastikul, mis ei emba meiesuguseid. Sisemine tuli on kustunud, alles on vaid kese, mis roomab, hädaldab ja otsib, nälg elu järele on veel sees. Rakendades raevu ja apaatiat oma kehas, oleme lõpuks jõudnud vägivallani, mis sunnib kuulama, kehasid, mida kustutatakse.
KUTSE OSALEMA
Kunstnik Maria Kapajeva kutsub BRCA1 ja BRCA2 geenimutatsiooni või rinnavähidiagnoosi saanud naisi osalema skulptuuri „Vaikuse muundumine“ edasiarenduses, lisades savivalud oma rindadest sellesse üha kasvavasse erinevate kehade ja häälte arhiivi. Oma savivormi tegemiseks ja lisainfo saamiseks palume kirjutada kunstnikule kapajeva@yahoo.com või võtta ühendust galeriiga.
Näituse ajal viib kunstnik läbi ka kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt panustada tema suuremõõtmelisse tekstiilteosesse „Kuldne kujunemine“.
BIOGRAAFIAD
Maria Kapajeva (snd 1976) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on identiteedi- ja sooküsimused ning inimesed, kes on üleminekufaasis. Ta kasutab leitud ja argiseid fotokujutisi, videoinstallatsioone, tekstiilikunsti, tikkimist ning osaluspraktikaid. Kapajeva jagab oma tööelu Ühendkuningriigi ja Eesti vahel ning tema töid näidatakse rahvusvaheliselt.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2025), Eduard Wiiralti stipendiumi (2023) ja Kraszna-Krauszi fotoraamatu auhinna (2021).
Kapajeva teosed kuuluvad muuhulgas Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse. Praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, kus teeb praktikapõhist uurimistööd, ning töötab projektijuhina uurimisprojektis „Fast Forward: Women in Photography“, mida veab Ühendkuningriigis asuv University for the Creative Arts.
Šelda Puķīte (snd 1986) on Lätist pärit kuraator, autor ja uurija, kes elab ja töötab Eestis. Ta on omandanud magistri- ja bakalaureusekraadi Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo ja -teooria osakonnas. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ja väljapanekuid kunstimessidel nagu Liste Art Fair Basel, viennacontemporary ja Art Brussels, avaldanud kunstialbumeid, koostanud katalooge kaasaegse kunsti festivalidele Survival Kit ja Riia Fotograafia Biennaal ning kirjutanud esseid Balti kultuuriväljaannetele. Tema viimaste kureeritud näituste hulka kuuluvad Paweł Matyszewski isikunäitus „Ajutised kehad“ (2025) Kogo galeriis Tartus, näitus „Hõbetüdrukud. Baltimaade fotograafia retušeeritud ajalugu“ (2025) koostöös Agnė Narušytė ja Indrek Grigoriga Leedu Rahvusgaleriis Vilniuses ning „Valged kääbused ja kõik need kaunid udukogud“ (2024) kaasaegse kunsti keskuses Kim? Riias. Alates 2020. aastast töötab ta Kogo galeriis rahvusvaheliste projektide juhina ja näituseprogrammi kuraatorina.
TIIM
Kunstnik: Maria Kapajeva
Kuraator: Šelda Puķīte
Produktsioon: Stella Mõttus
Kommunikatsioon: Karin Kahre, Stella Mõttus
Installatsioon: Peeter Talvistu
Fotod: Nele Tammeaid (avamine)
Tekst: Šelda Puķīte
Graafiline disain: Maris Põrk
Tõlge ja toimetamine: Refiner Translations
TOETAJAD
Näituse valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn
Kunstnik tänab: Artproof, Eva Mahhov, Vivek Jain, Mihkel Säre, Anne Eelmere, Nadja Tjuška ja лäбипõленуд, galerii tiim ning rahastajad
05.10.2025 — 02.11.2025
Grupinäitus “Rõõm ja raev” Haapsalu Linnagaleriis
Maris Karjatse, Sandra Ernits, Mirjam Varik, Kristiina Aarna, Annika Haas
Haapsalu Linnagalerii
5.10.–02.11.2025
Avatud K–P 12–18
Avamine: P 5.10. kell 14.00
Kunstnikud käsitlevad emadust isiklike kogemuste, sotsiaalsete pingeväljade ning kehaliste ja mälupraktikate kaudu. Neid ühendab soov nihestada traditsioonilisi emaduse kujutamise viise, tuues esile keerukuse, ambivalentsuse ja nähtamatuks jäänud kogemused. Näitusel esitatud teoste kaudu pole kunstnikud tegelenud emaduse teemaga idealiseerivas võtmes, vaid on avanud ruumi eri tõlgendustele, kehalisusele, mälule, vaimsele ning füüsilisele pingele, valule, kaotusele ja nähtamatule hooletööle, mis emarolliga sageli kaasneb. Lähtudes nii isiklikest kui kollektiivsetest kogemustest, liiguvad kunstnikud läbi leina, kaotuse, sõltuvuse, taastumise ja identiteedi nihkumise teemade. Emaks olemine ei ole siinses kontekstis üksnes bioloogiline seisund, vaid sotsiaalne, emotsionaalne ja keeleline struktuur, mille sees ja vastu kunstnikud positsioneeruvad. Installatsioonid, fotod, videod ja skulptuurid, mida siin eksponeeritakse, käsitlevad muuhulgas sünnitusjärgset depressiooni, kehamälu, ema haigust, vaesuse kogemust, kväärilist vanemlust ja pere dünaamikaid, mis ei mahu normatiivsetesse raamidesse.
Kuraator: Annika Haas
Graafiline disain: Mirjam Varik
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Grupinäitus “Rõõm ja raev” Haapsalu Linnagaleriis
Pühapäev 05 oktoober, 2025 — Pühapäev 02 november, 2025
Maris Karjatse, Sandra Ernits, Mirjam Varik, Kristiina Aarna, Annika Haas
Haapsalu Linnagalerii
5.10.–02.11.2025
Avatud K–P 12–18
Avamine: P 5.10. kell 14.00
Kunstnikud käsitlevad emadust isiklike kogemuste, sotsiaalsete pingeväljade ning kehaliste ja mälupraktikate kaudu. Neid ühendab soov nihestada traditsioonilisi emaduse kujutamise viise, tuues esile keerukuse, ambivalentsuse ja nähtamatuks jäänud kogemused. Näitusel esitatud teoste kaudu pole kunstnikud tegelenud emaduse teemaga idealiseerivas võtmes, vaid on avanud ruumi eri tõlgendustele, kehalisusele, mälule, vaimsele ning füüsilisele pingele, valule, kaotusele ja nähtamatule hooletööle, mis emarolliga sageli kaasneb. Lähtudes nii isiklikest kui kollektiivsetest kogemustest, liiguvad kunstnikud läbi leina, kaotuse, sõltuvuse, taastumise ja identiteedi nihkumise teemade. Emaks olemine ei ole siinses kontekstis üksnes bioloogiline seisund, vaid sotsiaalne, emotsionaalne ja keeleline struktuur, mille sees ja vastu kunstnikud positsioneeruvad. Installatsioonid, fotod, videod ja skulptuurid, mida siin eksponeeritakse, käsitlevad muuhulgas sünnitusjärgset depressiooni, kehamälu, ema haigust, vaesuse kogemust, kväärilist vanemlust ja pere dünaamikaid, mis ei mahu normatiivsetesse raamidesse.
Kuraator: Annika Haas
Graafiline disain: Mirjam Varik
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
02.10.2025
Raamatuesitlus ja vestlus: „And Then It Fades (Away)“
Neljapäeval, 2. oktoobril kell 18.00 toimub Tallinna Fotokuu raames FOKU galeriis kaasaegse Leedu fotograafia raamatu „And Then It Fades (Away)“ (2024) esitlus.
Raamatusse on koondatud 12 kunstniku looming, kelle teosed puudutavad teemasid nagu kohatus, arhiivid, ebastabiilsus ja identiteet, põimides isiklikke, kultuurilisi ja ökoloogilisi narratiive. Raamatu ja kaasaegse fotograafia ainetel vestlevad väljaande toimetajad Geistė Marija Kinčinaitytė ja Paulius Petraitis, modereerib Annika Toots.
Raamatuesitlusele eelneb kell 17.30 Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase teaduskonna uue fotograafia magistriprogrammi (MA in Photography) tutvustus. Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase teaduskonna uus fotograafia magistriõpe on Balti riikides ainulaadne programm, mis on pühendatud fotograafia uurimisele kriitilise ja eksperimentaalse praktika vahendina, mis reageerib kaasaegsetele reaalsustele ja seab need küsimärgi alla.
Vestlus toimub inglise keeles.
Raamatuesitlus ja vestlus: „And Then It Fades (Away)“
Neljapäev 02 oktoober, 2025
Neljapäeval, 2. oktoobril kell 18.00 toimub Tallinna Fotokuu raames FOKU galeriis kaasaegse Leedu fotograafia raamatu „And Then It Fades (Away)“ (2024) esitlus.
Raamatusse on koondatud 12 kunstniku looming, kelle teosed puudutavad teemasid nagu kohatus, arhiivid, ebastabiilsus ja identiteet, põimides isiklikke, kultuurilisi ja ökoloogilisi narratiive. Raamatu ja kaasaegse fotograafia ainetel vestlevad väljaande toimetajad Geistė Marija Kinčinaitytė ja Paulius Petraitis, modereerib Annika Toots.
Raamatuesitlusele eelneb kell 17.30 Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase teaduskonna uue fotograafia magistriprogrammi (MA in Photography) tutvustus. Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase teaduskonna uus fotograafia magistriõpe on Balti riikides ainulaadne programm, mis on pühendatud fotograafia uurimisele kriitilise ja eksperimentaalse praktika vahendina, mis reageerib kaasaegsetele reaalsustele ja seab need küsimärgi alla.
Vestlus toimub inglise keeles.
29.09.2025 — 19.10.2025
Kohila Sümpoosion 25 “Järelelu tule järel”
Juubelinäitus “Järelelu tule järel” toob ühte ruumi viimase kahekümne viie aasta skulptuurid rahvusvaheliselt Kohila Sümpoosionilt.
Näitus, kuhu on kureeritud üle saja teose, avab oma uksed 29. septembril kell 17.30 Krulli kvartalis asuvas elektrijõujaamas. Näitus kuulub Disainiöö satelliitprogrammi.
Kohila Sümpoosion on rahvusvaheline puupõletuskeraamika suursündmus, mis toimub iga-aastaselt Kohilas. Skulptuurid ja keraamilised kunstiteosed valmivad kunstnike käe all, kes on Eestisse kokku tulnud üle maailma. Tänaseks on sellel sündmusel osalenud juba 250 kunstnikku 37. erinevast riigist, julgustades sel viisil rahvusvahelist koostööd ja kultuurivahetust keraamika valdkonnas. Paljude seast on näitusel esindatud ka Eesti tipp-keraamikud nagu Leo Rohlin, Anu Rank-Soans, Aigi Orav, Urmas Puhkan jpt.
Krulli kvartalis avataval näitusel on külastajatel võimalik tutvuda ligi 120 tööga, mille on loonud 105. erinevat kunstnikku. Näitusel olevaid teoseid ei käsitleta üksikobjektidena, vaid seatakse need orgaanilistesse kooslustesse, sidudes omavahel erinevate aastate narratiive üheks tervikuks. “Järelelu tule järel” näitust võib vaadelda kui ökosüsteemi, kus iga väiksemgi skulptuur võib leida uue tähenduse mõne suurema kõrval. Skulptuurid astuvad esile isikupäraste tegelastena, igal ühel oma lugu, iseloom ja hing, luues dialoogi tule, aja ning looja vahel.
“Eesmärk oli luua retrospektiivne näitus Kohilas loodud selekteeritud töödele, kus näituse kogeja saaks Krullis asuvas elektrijõujaama seinte vahele tekitatud liivaluidete vahel tunnetada ürgse tule poolt kujundatud pindade, vormide ja lugude ainulaadsust, mille sümpoosionil osalenud kunstnikud on loonud”, sõnab näituse kuraator Cristopher Siniväli. “Tõin “Järelelu tule järel” Tallinnasse Krulli kvartalisse inimestele lähemale, kuna paljud just tihti Kohilasse ei satu, mistõttu kasutan võimalust näidata kui suurelt tegutsetakse ühes väikeses Eesti alevikus. Et veel enam rohkem inimesi ühendada Kohila Sümpoosioniga otsustasin juubelinäituse kureerida paralleelselt Disainiööga, mis võiks ühendada omavahel kunsti- ja disainihuvilised”, lisab Siniväli.
Juubelinäituse raames on võimalik külastajatel osa saada ka mitmekülgsest programmist. Toimub mitu kuraatorituuri, võimalus osaleda modereeritud kunstnikevestlustel kui ka paneeldiskusioonidel. Koostöös keraamika tudengitega viiakse läbi töötubasid ning toimub ka Sümpoosionil aegade jooksul loodud väiketööde hüpik-müük.
Näitus avatakse Krulli kvartali elektrijõujaamas (Kopli 70b) 29. septembril kell 17.30 ning jääb avatuks kuni 19.oktoobrini. Näitus ning selle programm on kõikidele huvilistele tasuta.
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Keraamikute Liit, MTÜ Disainiöö, Eesti Kunstiakadeemia, Antalis OÜ, Boardic, Punch! Drinks
Osalevad kunstnikud: Arina Ailincai (RO), Ingrid Allik (EE), Maiju Altpere-Woodhead (AU/EE), Eyvind Solli Andreassen (NO), Elysia Athanatos (CY), Claude Aussage (FR), Maria Rita Badilla-Gudiño (PH), Kyung Won Baek (KR), Nanna Bayer (FI), Brian Benfer (US), Urmas Bereczki (EE), Dārta Berkmane (LV), Georg Bogatkin (EE), Rosana Tagliari Bortolin (BR), Rūta Butkute (LT/NL), Florencia Califano (AR), Renata Cassiano (MX), Alex Clinthorne (US), Gunilla Dovsten (SE), Kamila Dziedzic (PL), Karin Flurer-Bruenger (DK), Kaspars Geiduks (LV), Denny Gerwin (US), Artyom Gorislavets (KZ), Elżbieta Grosseová (PL), Merike Hallik (EE), Risto Hämäläinen (FI), Craig Hartenberger (US), Juss Heinsalu (EE), Neil Hoffmann (AU), Eva Funderburgh Hollis (US), Kaupo Holmberg (EE), Figen Işiktan (TR), Sergei Isupov (US/UA), Nelli Isupova (UA), Audrius Janušonis (LT), Jurgita Jasinskaite (LT), Jane Jermyn (IE), Peter Christian Johnson (US), David Jones (GB), Keenan Vaughn Julies (ZA/US/DK), Leena Juvonen (FI), Nanako Kaji (JP), Kauri Kallas (EE), Rakhee Kane (IN), Beatrice Keleriene (LT), Eric Knoche (US), Külli Kõiv (EE), Kála Kovács (HU/NL), Jānis Kupčs (LV), Lidia Kupczynska (PL), Leena Kuutma (EE), Dalia Lauckaitė-Jakimavicienė (LT), Amie Chan Nga Man (CN), Guillermo Mañè (AR), Niko Mankinen (FI), Eneken Maripuu (EE), Pēteris Martinsons (LV), George Mccauley (US), Ian Meares (US), Hennie Meyer (ZA), Mingailė Mikelėnaitė (LT), Katarzyna Miściur (PL), Kengo Mitzutani (JP), Tomasz Niedziółka (PL), Mira Niittymäki (FI), Henna Nuutinen (FI), Nizam Orçun Önal (TR), Kristin Orav (EE), Aigi Orav (EE), Juan Ortiz-Apuy (CR/CA), Eglė Pakšytė (LT), Tosha Parmar (IN), Kadri Pärnamets (EE), Anne Pärtna (EE/US), Alicja Patanowska (PL), Rūdis Pētersons (LV), Urmas Puhkan (EE), Rave Puhm (EE), Anu Rank-Soans (EE), Leo Rohlin (EE), Krzysztof Rozpondek (PL), Paula Ruuttunen (FI), Edita Rydhag (SE), Bożena Sacharczuk (PL), Aldona Šaltenienė (LT), Manuel Seita (PT), Agne Semberaite (LT), Rolf Simon-Weidner (DE), Richard Spiller (US), Anna Steinhaeusler (EE/AT), Michael Stephan (AU), David Stuempfle (US), Riitta Talonpoika (FI), Margit Terasmees (EE), Elīna Tītane (LV), Albane Trolle (FR), Callum Trudgeon (UK), Marielle van den Bergh (NL), Andreas Vormayr (AT), Kate Waltman (US), Meri Wells (UK), Rikki Winde (SE/NO), Yukinori Yamamura (JP), Amber Zuber (CA)
Näituse kuraator: Cristopher Siniväli
Tehniline teostus: Rene Manivald Tamm
Helikujundus: Aaro Veiderpass
Kohila Sümpoosioni peakorraldajad: Jekaterina Kaplan ja Lumi Kristin Vihterpal
Kohila Sümpoosion 25 “Järelelu tule järel”
Esmaspäev 29 september, 2025 — Pühapäev 19 oktoober, 2025
Juubelinäitus “Järelelu tule järel” toob ühte ruumi viimase kahekümne viie aasta skulptuurid rahvusvaheliselt Kohila Sümpoosionilt.
Näitus, kuhu on kureeritud üle saja teose, avab oma uksed 29. septembril kell 17.30 Krulli kvartalis asuvas elektrijõujaamas. Näitus kuulub Disainiöö satelliitprogrammi.
Kohila Sümpoosion on rahvusvaheline puupõletuskeraamika suursündmus, mis toimub iga-aastaselt Kohilas. Skulptuurid ja keraamilised kunstiteosed valmivad kunstnike käe all, kes on Eestisse kokku tulnud üle maailma. Tänaseks on sellel sündmusel osalenud juba 250 kunstnikku 37. erinevast riigist, julgustades sel viisil rahvusvahelist koostööd ja kultuurivahetust keraamika valdkonnas. Paljude seast on näitusel esindatud ka Eesti tipp-keraamikud nagu Leo Rohlin, Anu Rank-Soans, Aigi Orav, Urmas Puhkan jpt.
Krulli kvartalis avataval näitusel on külastajatel võimalik tutvuda ligi 120 tööga, mille on loonud 105. erinevat kunstnikku. Näitusel olevaid teoseid ei käsitleta üksikobjektidena, vaid seatakse need orgaanilistesse kooslustesse, sidudes omavahel erinevate aastate narratiive üheks tervikuks. “Järelelu tule järel” näitust võib vaadelda kui ökosüsteemi, kus iga väiksemgi skulptuur võib leida uue tähenduse mõne suurema kõrval. Skulptuurid astuvad esile isikupäraste tegelastena, igal ühel oma lugu, iseloom ja hing, luues dialoogi tule, aja ning looja vahel.
“Eesmärk oli luua retrospektiivne näitus Kohilas loodud selekteeritud töödele, kus näituse kogeja saaks Krullis asuvas elektrijõujaama seinte vahele tekitatud liivaluidete vahel tunnetada ürgse tule poolt kujundatud pindade, vormide ja lugude ainulaadsust, mille sümpoosionil osalenud kunstnikud on loonud”, sõnab näituse kuraator Cristopher Siniväli. “Tõin “Järelelu tule järel” Tallinnasse Krulli kvartalisse inimestele lähemale, kuna paljud just tihti Kohilasse ei satu, mistõttu kasutan võimalust näidata kui suurelt tegutsetakse ühes väikeses Eesti alevikus. Et veel enam rohkem inimesi ühendada Kohila Sümpoosioniga otsustasin juubelinäituse kureerida paralleelselt Disainiööga, mis võiks ühendada omavahel kunsti- ja disainihuvilised”, lisab Siniväli.
Juubelinäituse raames on võimalik külastajatel osa saada ka mitmekülgsest programmist. Toimub mitu kuraatorituuri, võimalus osaleda modereeritud kunstnikevestlustel kui ka paneeldiskusioonidel. Koostöös keraamika tudengitega viiakse läbi töötubasid ning toimub ka Sümpoosionil aegade jooksul loodud väiketööde hüpik-müük.
Näitus avatakse Krulli kvartali elektrijõujaamas (Kopli 70b) 29. septembril kell 17.30 ning jääb avatuks kuni 19.oktoobrini. Näitus ning selle programm on kõikidele huvilistele tasuta.
Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Keraamikute Liit, MTÜ Disainiöö, Eesti Kunstiakadeemia, Antalis OÜ, Boardic, Punch! Drinks
Osalevad kunstnikud: Arina Ailincai (RO), Ingrid Allik (EE), Maiju Altpere-Woodhead (AU/EE), Eyvind Solli Andreassen (NO), Elysia Athanatos (CY), Claude Aussage (FR), Maria Rita Badilla-Gudiño (PH), Kyung Won Baek (KR), Nanna Bayer (FI), Brian Benfer (US), Urmas Bereczki (EE), Dārta Berkmane (LV), Georg Bogatkin (EE), Rosana Tagliari Bortolin (BR), Rūta Butkute (LT/NL), Florencia Califano (AR), Renata Cassiano (MX), Alex Clinthorne (US), Gunilla Dovsten (SE), Kamila Dziedzic (PL), Karin Flurer-Bruenger (DK), Kaspars Geiduks (LV), Denny Gerwin (US), Artyom Gorislavets (KZ), Elżbieta Grosseová (PL), Merike Hallik (EE), Risto Hämäläinen (FI), Craig Hartenberger (US), Juss Heinsalu (EE), Neil Hoffmann (AU), Eva Funderburgh Hollis (US), Kaupo Holmberg (EE), Figen Işiktan (TR), Sergei Isupov (US/UA), Nelli Isupova (UA), Audrius Janušonis (LT), Jurgita Jasinskaite (LT), Jane Jermyn (IE), Peter Christian Johnson (US), David Jones (GB), Keenan Vaughn Julies (ZA/US/DK), Leena Juvonen (FI), Nanako Kaji (JP), Kauri Kallas (EE), Rakhee Kane (IN), Beatrice Keleriene (LT), Eric Knoche (US), Külli Kõiv (EE), Kála Kovács (HU/NL), Jānis Kupčs (LV), Lidia Kupczynska (PL), Leena Kuutma (EE), Dalia Lauckaitė-Jakimavicienė (LT), Amie Chan Nga Man (CN), Guillermo Mañè (AR), Niko Mankinen (FI), Eneken Maripuu (EE), Pēteris Martinsons (LV), George Mccauley (US), Ian Meares (US), Hennie Meyer (ZA), Mingailė Mikelėnaitė (LT), Katarzyna Miściur (PL), Kengo Mitzutani (JP), Tomasz Niedziółka (PL), Mira Niittymäki (FI), Henna Nuutinen (FI), Nizam Orçun Önal (TR), Kristin Orav (EE), Aigi Orav (EE), Juan Ortiz-Apuy (CR/CA), Eglė Pakšytė (LT), Tosha Parmar (IN), Kadri Pärnamets (EE), Anne Pärtna (EE/US), Alicja Patanowska (PL), Rūdis Pētersons (LV), Urmas Puhkan (EE), Rave Puhm (EE), Anu Rank-Soans (EE), Leo Rohlin (EE), Krzysztof Rozpondek (PL), Paula Ruuttunen (FI), Edita Rydhag (SE), Bożena Sacharczuk (PL), Aldona Šaltenienė (LT), Manuel Seita (PT), Agne Semberaite (LT), Rolf Simon-Weidner (DE), Richard Spiller (US), Anna Steinhaeusler (EE/AT), Michael Stephan (AU), David Stuempfle (US), Riitta Talonpoika (FI), Margit Terasmees (EE), Elīna Tītane (LV), Albane Trolle (FR), Callum Trudgeon (UK), Marielle van den Bergh (NL), Andreas Vormayr (AT), Kate Waltman (US), Meri Wells (UK), Rikki Winde (SE/NO), Yukinori Yamamura (JP), Amber Zuber (CA)
Näituse kuraator: Cristopher Siniväli
Tehniline teostus: Rene Manivald Tamm
Helikujundus: Aaro Veiderpass
Kohila Sümpoosioni peakorraldajad: Jekaterina Kaplan ja Lumi Kristin Vihterpal
29.09.2025
Uued visioonid Slovakkia ja Eesti arhitektuuris
Slovakkia ja Eesti arhitektuurivisioonid: näitus ja vestlusring
Arhitektuuriteaduskonna dekaani Sille Pihlaku juhtimisel toimub koos Slovakkia arhitektidega vestlusring Slovakkia ja Eesti arhitektuuri tänapäevasest arengust ning tulevikuvisioonidest.
Samas avame ka Bratislava Kunsti- ja disainiakadeemia tudengite maastiku/looduse /arhitektuurinäituse.
Kohtumise avab Slovakkia suursaadik Helsingist ning pakutakse Slovakkia veine.
Näitust ja üritust korraldab Slovakkia Helsingi saatkond.
Olete oodatud!
Uued visioonid Slovakkia ja Eesti arhitektuuris
Esmaspäev 29 september, 2025
Slovakkia ja Eesti arhitektuurivisioonid: näitus ja vestlusring
Arhitektuuriteaduskonna dekaani Sille Pihlaku juhtimisel toimub koos Slovakkia arhitektidega vestlusring Slovakkia ja Eesti arhitektuuri tänapäevasest arengust ning tulevikuvisioonidest.
Samas avame ka Bratislava Kunsti- ja disainiakadeemia tudengite maastiku/looduse /arhitektuurinäituse.
Kohtumise avab Slovakkia suursaadik Helsingist ning pakutakse Slovakkia veine.
Näitust ja üritust korraldab Slovakkia Helsingi saatkond.
Olete oodatud!
29.09.2025 — 05.10.2025
EKA ringdisain x DiMa Disainiööl: UPMADE® Keenias
EKA ringdisaini tudengid ja DiMa labor ootavad Disainiöö näitusele “UPMADE® Keenias”
29. septembril avatakse Disainiöö raames Krulli kvartalis näitus “UPMADE® Keenias: DiMa + EKA ringdisain”, kus on väljas Keenia tekstiilitehase jääkidest loodud loometööd.
Näituse avamine toimub esmaspäeval, 29.09 kell 18.30 Krulli kvartalis @Mehaanikatsehh ruumides. Lahtiolekuajad 30.09-04.10 kell 11.00–20.00 ja pühapäeval 05.10 kell 11.00–18.00.
Tekstiilitööstus on üks suurima keskkonnamõjuga valdkondi – see on märkimisväärne tooraine- ja energia tarbija ning tekitab rohkelt jäätmeid. Keenias, kus tööstus hoogsalt kasvab, ei ole jätkusuutlikkuse põhimõtteid veel süsteemselt juurutatud.
Keenias Eldoretis asuvas Rivatexi tekstiilitehases õpetati ja rakendati koostöös Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega Eesti teadus- ja disainipõhist UPMADE® mudelit, mis põhineb väärtustaval ringlussevõtul ehk upcyclingul. Eesmärk oli vähendada tootmise keskkonnajalajälge, arendada oskusi ning aidata viia kohalikku tööstust ringmajanduse põhimõtete ja kliimaeesmärkidega kooskõlla.
Tudengid disainisid tehase tekstiilijääkidest nii rõivaid, aksessuaare, lampe, päevavarje kui mitmeid muid esemeid. Näitustel tutvustavad oma loometöid 2024.–2025. aastal algatuses osalenud EKA ringdisaini magistritudengid Doreen Mägi, Eva Liis Lidenburg, Kaisa Ilves, Lisandra Türkson, Maria Rojiko Nisu, Mariann Hendrikson, Marit Saare, Mart Maide, Marta Konovalov, Merily Mikiver ja Eva Reiska. Tudengeid juhendasid Reet Aus, Maria Pukk ja Lisandra Türkson.
Näitus on osa projektist „UPMADE oskusteabe viimine Keeniasse“, mille eestvedaja on EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor (DiMa). Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga. Projekt oli rahastatud Kliimaministeeriumi rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest, tudengite õpiränded toimusid Euroopa Liidu Erasmus+ programmi raames.
Projekti kajastav EKA x T4EU podcast “Rethinking Fashion Waste”, kus vestlevad Reet Aus ja Anna Lohmatova, saab kuulata SIIT.
29. septembrist kuni 5. oktoobrini toimuva Disainiöö programmist leiab mitmeid teisigi EKA algatusi. Näiteks sateliitprogrammina toimuvad EKA disaininädal ja moekunstnike näitus, samuti löövad tudengid kaasa Eesti disainikoolide väljapanekul. Disainiöö avaetendust “Kaasatus on tegu” korraldab EKA õppejõud Reet Aus.
Disainiöö programm 2025 on leitav siit.
Fotod: DiMa erakoga
EKA ringdisain x DiMa Disainiööl: UPMADE® Keenias
Esmaspäev 29 september, 2025 — Pühapäev 05 oktoober, 2025
EKA ringdisaini tudengid ja DiMa labor ootavad Disainiöö näitusele “UPMADE® Keenias”
29. septembril avatakse Disainiöö raames Krulli kvartalis näitus “UPMADE® Keenias: DiMa + EKA ringdisain”, kus on väljas Keenia tekstiilitehase jääkidest loodud loometööd.
Näituse avamine toimub esmaspäeval, 29.09 kell 18.30 Krulli kvartalis @Mehaanikatsehh ruumides. Lahtiolekuajad 30.09-04.10 kell 11.00–20.00 ja pühapäeval 05.10 kell 11.00–18.00.
Tekstiilitööstus on üks suurima keskkonnamõjuga valdkondi – see on märkimisväärne tooraine- ja energia tarbija ning tekitab rohkelt jäätmeid. Keenias, kus tööstus hoogsalt kasvab, ei ole jätkusuutlikkuse põhimõtteid veel süsteemselt juurutatud.
Keenias Eldoretis asuvas Rivatexi tekstiilitehases õpetati ja rakendati koostöös Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega Eesti teadus- ja disainipõhist UPMADE® mudelit, mis põhineb väärtustaval ringlussevõtul ehk upcyclingul. Eesmärk oli vähendada tootmise keskkonnajalajälge, arendada oskusi ning aidata viia kohalikku tööstust ringmajanduse põhimõtete ja kliimaeesmärkidega kooskõlla.
Tudengid disainisid tehase tekstiilijääkidest nii rõivaid, aksessuaare, lampe, päevavarje kui mitmeid muid esemeid. Näitustel tutvustavad oma loometöid 2024.–2025. aastal algatuses osalenud EKA ringdisaini magistritudengid Doreen Mägi, Eva Liis Lidenburg, Kaisa Ilves, Lisandra Türkson, Maria Rojiko Nisu, Mariann Hendrikson, Marit Saare, Mart Maide, Marta Konovalov, Merily Mikiver ja Eva Reiska. Tudengeid juhendasid Reet Aus, Maria Pukk ja Lisandra Türkson.
Näitus on osa projektist „UPMADE oskusteabe viimine Keeniasse“, mille eestvedaja on EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor (DiMa). Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga. Projekt oli rahastatud Kliimaministeeriumi rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest, tudengite õpiränded toimusid Euroopa Liidu Erasmus+ programmi raames.
Projekti kajastav EKA x T4EU podcast “Rethinking Fashion Waste”, kus vestlevad Reet Aus ja Anna Lohmatova, saab kuulata SIIT.
29. septembrist kuni 5. oktoobrini toimuva Disainiöö programmist leiab mitmeid teisigi EKA algatusi. Näiteks sateliitprogrammina toimuvad EKA disaininädal ja moekunstnike näitus, samuti löövad tudengid kaasa Eesti disainikoolide väljapanekul. Disainiöö avaetendust “Kaasatus on tegu” korraldab EKA õppejõud Reet Aus.
Disainiöö programm 2025 on leitav siit.
Fotod: DiMa erakoga
24.09.2025 — 01.11.2025
Brenda Purtsak “Vaiksed kihid” Artrovert Galeriis
24. septembril kell 18.00 avaneb Artrovert galeriis kaasaegse kunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus “Vaiksed kihid”.
Brenda Purtsaku kunstipraktika on seni kajastanud teemasid inimese bioloogilisest kehast, sünnist, surmast, perekonnast ning sugulusest. Kaasaegse maalikunsti näitus, mille juures peamisteks märksõnadeks on mittekristlik kunst, kaastunne ning eneseohverdus, ühendab endas kõik ülalnimetatud teemad.
Näitus räägib inimesest, kui kultuurilisest artefaktist ning pakub mõttelisi paralleele näituse jaoks loodud teoste ja tuntud ajalooliste kunstiteoste vahel näiteks nagu Michelangelo Pietà skulptuur ning Madonna teosed lapsega. Mõlema sümboli desakraliseerimine võimaldab kunstnikul käsitleda erinevaid isiklikke ja kultuurilisi tähendusi laiemalt, mis ei ole seotud usukultusega.
Maalikunstile lisaks saab näitusel näha veel keraamilisi teoseid ja söejoonistusi. Brendale lapsepõlvest meelde jäänud “My little pony” mänguasju tähistav keraamiline seeria koosneb värvilistest ponidest, kelle keha küljel leiduvad unikaalsed sümbolid, mida kutsutakse “armsad märgid”. Need tähistavad just ühele kindlale ponile omast unikaalset annet ning tema ühendust ja suhet sellega. Ponid, isikud Brenda maalidel ning söejoonistustel võivad tunduda esmapilgul kohati lõpetamata ja kokku kollaažitud. Kuid inimese mälestused ei olegi kristallselged või teatud laadi peatumist võimaldava kvaliteediga nagu seda võimaldavad foto- ja filmi meediumid. Aja möödudes lisandub neile uusi kihte või avastame mõned, mille olemasolu varem ei märganudki.
Näituse korraldus
Asukoht: Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, Tallinn
Avamine: 24.09, kl 18
Avatud: 24.09–01.11.25, T-L 12–18
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi ja tänud: Kultuurkapital, Artrovert Galerii, Brenda perekond, Maria Elise Remme, Keithy Kuuspu, Ian Simon Märjamaa
Brenda Purtsak “Vaiksed kihid” Artrovert Galeriis
Kolmapäev 24 september, 2025 — Laupäev 01 november, 2025
24. septembril kell 18.00 avaneb Artrovert galeriis kaasaegse kunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus “Vaiksed kihid”.
Brenda Purtsaku kunstipraktika on seni kajastanud teemasid inimese bioloogilisest kehast, sünnist, surmast, perekonnast ning sugulusest. Kaasaegse maalikunsti näitus, mille juures peamisteks märksõnadeks on mittekristlik kunst, kaastunne ning eneseohverdus, ühendab endas kõik ülalnimetatud teemad.
Näitus räägib inimesest, kui kultuurilisest artefaktist ning pakub mõttelisi paralleele näituse jaoks loodud teoste ja tuntud ajalooliste kunstiteoste vahel näiteks nagu Michelangelo Pietà skulptuur ning Madonna teosed lapsega. Mõlema sümboli desakraliseerimine võimaldab kunstnikul käsitleda erinevaid isiklikke ja kultuurilisi tähendusi laiemalt, mis ei ole seotud usukultusega.
Maalikunstile lisaks saab näitusel näha veel keraamilisi teoseid ja söejoonistusi. Brendale lapsepõlvest meelde jäänud “My little pony” mänguasju tähistav keraamiline seeria koosneb värvilistest ponidest, kelle keha küljel leiduvad unikaalsed sümbolid, mida kutsutakse “armsad märgid”. Need tähistavad just ühele kindlale ponile omast unikaalset annet ning tema ühendust ja suhet sellega. Ponid, isikud Brenda maalidel ning söejoonistustel võivad tunduda esmapilgul kohati lõpetamata ja kokku kollaažitud. Kuid inimese mälestused ei olegi kristallselged või teatud laadi peatumist võimaldava kvaliteediga nagu seda võimaldavad foto- ja filmi meediumid. Aja möödudes lisandub neile uusi kihte või avastame mõned, mille olemasolu varem ei märganudki.
Näituse korraldus
Asukoht: Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, Tallinn
Avamine: 24.09, kl 18
Avatud: 24.09–01.11.25, T-L 12–18
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi ja tänud: Kultuurkapital, Artrovert Galerii, Brenda perekond, Maria Elise Remme, Keithy Kuuspu, Ian Simon Märjamaa
26.09.2025 — 19.10.2025
Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo „Päev, mil joon paindus spiraaliks“ EKA Galeriis 27.09.–19.10.2025
Eugenio Marini & Ingrid Helena Pajo
PÄEV, MIL JOON PAINDUS SPIRAALIKS
EKA Galerii teisel korrusel 27.09.–19.10.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 26.09. kell 18.00
Millal täpselt oli see päev, mil joon paindus spiraaliks, seda me ei tea. Ühel hetkel oli see lihtsalt juba juhtumas, aina edasi väändumas, ise samal ajal keereldes. Alguses ehk oli see kõik natuke aeglasem – see paindumine ja keerlemine – ja juba siis olime me selle sees.
„Päev, mil joon paindus spiraaliks“ toob kokku kunstnike Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo peaaegu aasta jooksul loodud ja kogutud teosed, materjalikatsetused, leiud. Peamine kriteerium selle fragmendikogu loomisel oli töötada ühe mõttega kõige kauem nädal aega, nii paralleelselt kui ka üheskoos. Teiseks olid kaalukad assotsiatsioonid, mis materjaliga töötamisel esile kerkivad – lasta neil end kanda ja aegajalt peatuda kuskil keset protsessi. Materjal küll annab kätte suuna, kuid lõpuks räägib iga vorm kunstnikest endist tol ajahetkel. Näitusest saab seega omalaadi päevik, millesse on sissekanded tehtud hoomamatu korra järgi – mööda kõverjooni. Nüüd kutsuvad tegijad teid endaga kaasa sel joonel tagasi pöörama, mälu välja manama ja mööda spiraal-labürinti tagasi alguspunkti sõudma.
Eugenio Marini (IT) ja Ingrid Helena Pajo (EE) on Tallinnas ja Roomas tegutsevad kunstnikud. Olgugi et mõlemal kunstnikul on oma individuaalne kunstipraktika, on nad 2022. aastast regulaarselt koostööd teinud, ühendades teineteise skulptuuri ja tekstiili taustasid. Pajo uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid ning püüab mõtestada inimelu kogemust. Marini mõtiskleb kasulikkuse idee ja tähenduse üle tänapäeva elus. Leidmaterjalid on selle ühise avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust, soosides ka improvisatsiooni.
Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.
Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo „Päev, mil joon paindus spiraaliks“ EKA Galeriis 27.09.–19.10.2025
Reede 26 september, 2025 — Pühapäev 19 oktoober, 2025
Eugenio Marini & Ingrid Helena Pajo
PÄEV, MIL JOON PAINDUS SPIRAALIKS
EKA Galerii teisel korrusel 27.09.–19.10.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 26.09. kell 18.00
Millal täpselt oli see päev, mil joon paindus spiraaliks, seda me ei tea. Ühel hetkel oli see lihtsalt juba juhtumas, aina edasi väändumas, ise samal ajal keereldes. Alguses ehk oli see kõik natuke aeglasem – see paindumine ja keerlemine – ja juba siis olime me selle sees.
„Päev, mil joon paindus spiraaliks“ toob kokku kunstnike Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo peaaegu aasta jooksul loodud ja kogutud teosed, materjalikatsetused, leiud. Peamine kriteerium selle fragmendikogu loomisel oli töötada ühe mõttega kõige kauem nädal aega, nii paralleelselt kui ka üheskoos. Teiseks olid kaalukad assotsiatsioonid, mis materjaliga töötamisel esile kerkivad – lasta neil end kanda ja aegajalt peatuda kuskil keset protsessi. Materjal küll annab kätte suuna, kuid lõpuks räägib iga vorm kunstnikest endist tol ajahetkel. Näitusest saab seega omalaadi päevik, millesse on sissekanded tehtud hoomamatu korra järgi – mööda kõverjooni. Nüüd kutsuvad tegijad teid endaga kaasa sel joonel tagasi pöörama, mälu välja manama ja mööda spiraal-labürinti tagasi alguspunkti sõudma.
Eugenio Marini (IT) ja Ingrid Helena Pajo (EE) on Tallinnas ja Roomas tegutsevad kunstnikud. Olgugi et mõlemal kunstnikul on oma individuaalne kunstipraktika, on nad 2022. aastast regulaarselt koostööd teinud, ühendades teineteise skulptuuri ja tekstiili taustasid. Pajo uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid ning püüab mõtestada inimelu kogemust. Marini mõtiskleb kasulikkuse idee ja tähenduse üle tänapäeva elus. Leidmaterjalid on selle ühise avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust, soosides ka improvisatsiooni.
Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.
25.09.2025 — 19.10.2025
Ron Verlini eksistentsiaalne moenäitus Draakoni galeriis
25. septembril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Ron Verlini esimene isiknäitus „kes olin elus, selleks jään ka surmas”. Näitus toob moekunsti harvaesineval viisil galeriiruumi, kandes endas eksistentsiaalset ja ühiskondlikku mõõdet.
Draakoni galeriis on välja pandud ruumiinstallatsioon, kus moekunsti, valguse ja heli abil loodud atmosfäär viib vaataja eksistentsiaalsete mõtiskluste maailma. Näituse keskmes on rõivad kui sümboolsed objektid, mis viitavad dekadentsile, lagunemisele ja üleminekule. Need on seisundid ja väsimusmeeleolud, mis eelnevad lunastusele või taassünnile. Väljapanekul lähenetakse neile teemadele sümbolite ja allegooriate kaudu. Projekti algimpulss oli kunstniku unenägu, kus ta rändas linnas, mille südames haigutas põhjatu auk. Hiljem leidis unenäos kogetu äratundmise Dante Alighieri „Põrgu” lehekülgedel ning näituse olulisteks inspiratsiooniallikateks kujunesid Dante teosed „Põrgu” ja „Purgatoorium”.
Ron Verlin on noor moekunstnik, kelle looming ammutab ainest usust, mütoloogiast ja siseilmast. Oma teostega arutleb ta eksistentsiaalsete väärtuste üle meie kaasajal, kutsudes vaataja mõtlema lunastuse ja uuenemise võimalikkuse üle maailmas, mis on tehnoloogiliselt ja teaduslikult arenenud, ent vaimselt kurnatud. Samuti tõstatab näitus küsimuse moekunsti rollist – kas see on pelgalt esteetiline väljendus või kannab ka sügavamat, ühiskonnakriitilist sõnumit?
Näituse kuraator on Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja projektijuht Olivia Soans.
Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Partner: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Ron Verlini eksistentsiaalne moenäitus Draakoni galeriis
Neljapäev 25 september, 2025 — Pühapäev 19 oktoober, 2025
25. septembril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Ron Verlini esimene isiknäitus „kes olin elus, selleks jään ka surmas”. Näitus toob moekunsti harvaesineval viisil galeriiruumi, kandes endas eksistentsiaalset ja ühiskondlikku mõõdet.
Draakoni galeriis on välja pandud ruumiinstallatsioon, kus moekunsti, valguse ja heli abil loodud atmosfäär viib vaataja eksistentsiaalsete mõtiskluste maailma. Näituse keskmes on rõivad kui sümboolsed objektid, mis viitavad dekadentsile, lagunemisele ja üleminekule. Need on seisundid ja väsimusmeeleolud, mis eelnevad lunastusele või taassünnile. Väljapanekul lähenetakse neile teemadele sümbolite ja allegooriate kaudu. Projekti algimpulss oli kunstniku unenägu, kus ta rändas linnas, mille südames haigutas põhjatu auk. Hiljem leidis unenäos kogetu äratundmise Dante Alighieri „Põrgu” lehekülgedel ning näituse olulisteks inspiratsiooniallikateks kujunesid Dante teosed „Põrgu” ja „Purgatoorium”.
Ron Verlin on noor moekunstnik, kelle looming ammutab ainest usust, mütoloogiast ja siseilmast. Oma teostega arutleb ta eksistentsiaalsete väärtuste üle meie kaasajal, kutsudes vaataja mõtlema lunastuse ja uuenemise võimalikkuse üle maailmas, mis on tehnoloogiliselt ja teaduslikult arenenud, ent vaimselt kurnatud. Samuti tõstatab näitus küsimuse moekunsti rollist – kas see on pelgalt esteetiline väljendus või kannab ka sügavamat, ühiskonnakriitilist sõnumit?
Näituse kuraator on Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja projektijuht Olivia Soans.
Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Partner: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Liviko AS.