Näitused

Neljapäeval, 18. mail kell 16 avab kunstnik Maria Kapajeva oma näituse „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ Rahvusarhiivis Tartus, tutvustades väljapanekut inglise keeles.

Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku internetimüügis mõned vanad fotod. „See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus kokku panema „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju. Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot. Aastal 2021, kui ma hakkasin näituseks valmistuma, üritasin vahendajaga uuesti suhelda, aga selgus, et ta oli nädal varem ootamatult surnud. Kahjuks olin lasknud mööda kaheksa aastat ilma temalt lisaküsimusi küsimata ja nüüd pole see enam võimalik. Küll aga loodan mõningatele oma küsimustele vastuseid saada näitusel – ja seda publiku abiga.“

Ka arhiivikogudes on endiselt palju ülesvõtteid, millel kujutatud isikut või isikuid ei ole suudetud tuvastada. Saame loota uutele tehnoloogiatele, mis tuvastamise inimeste eest ära teevad, ja, nagu Kapajeva, arhiivikasutajatele, kes arhiivile oma teadmisi jagavad. Näituse loomisel on Kapajeva teinud mahuka uurimistöö, kasutades eri isikuloolisi arhiiviallikaid ning neile lisaks Rahvusarhiivi näotuvastustarkvara Ilmet.

Selle näitusega teeb kunstnik katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia pärandit, mida on sageli alahinnatud, alauuritud või marginaliseeritud. Muu hulgas tutvustab kunstnik lugusid inimestest, fotograafidest ja nende assistentidest, kes on sageli jäänud nähtamatuks või kelle mainimist on peetud ebaoluliseks. Ajal, mil arhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastustarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi.

Fotograafide ja fotodele jäädvustatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende inimeste lugudele või unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.

Maria Kapajeva kutsub kõiki külastajaid andma oma panust installatsiooni kui kestvasse uurimisprotsessi. Näitusele tulles vaata fotosid lähedalt. Kui sa tunned kellegi ära või soovid lisada muid kommentaare, siis kirjuta kollasele paberile, mida tead või jagada soovid, ning kinnita paber teibiga seinale.

Näituse tellis Kumu kunstimuuseum püsinäituse „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ (kuraatorid Linda Kaljundi ja Kadi Polli) projektiruumi. Rahvusarhiivi peahoones Tartus, Nooruse 3, on väljapanek avatud 18. maist 25. augustini tööpäeviti kell 9–19, alates 26. juunist kell 9–17. Näitusega saab tutvuda tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Näituse kujundus: Karolin Kull
Näituse kujunduse kontseptsioon: Laura Linsi / LLRRLLRR
Näituse koordinaator: Liisi Pabstel
Näituse tehnikud: Ojari Lüüs, Peeter Reppo
Näituse graafilise disaini kontseptsioon: Maria Muuk
Näituse plakat: Einike Leppik
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron, Mirja Ots
Täname: Linda Kaljundi, Kadi Polli, Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Mari Škerin, Stella Mõttus, Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Tiia Haug, Siim Asmer, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk, Jaan Joonas, Mari Jänes, Tiina ja Kristiina Aarna

18. mail avatakse Pika jala väravatornis Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise II kursuse tudengite grupinäitus “Säile_21:12”. 

19. mai–4. juuni 

Näitus peegeldab kaheksa noore kunstniku kaemust millegi säilitamisest – seda, mis on nende arvates väärt hoidmist ja edasi kandmist ning mil moel. Inimeses on alati eksisteerinud soov endale olulist säilitada. Säilitatu tekitab meis turvatunnet, et kuigi maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega, on midagi, mis püsib muutumatuna. Ent kas midagi talletada üritades ei teisene ka selle olemus, kas millegi muutumatuna hoidmine pole ehk juba algusest peale läbikukkunud ettevõtmine?

Aastatega muutuvad nii meie väärtushinnangud kui ka pühaks peetu, samas algolemuses olev teave millestki eelnevalt olulisest jääb alati alles. Tarkusi eluks kantakse edasi läbi teadmiste ja oskuste, lootuses jätkata nende toel senisest paremana. Kõik eelnev on mingil moel meie DNAsse kinnistunud ja avaldub teatud tingimustel, kui meid on tarvis hävingust päästa. Hoolimata meie eneste vastuolulisusest ja enesehävituslikkusest on meisse sisse kodeeritud ka ellujäämismehhanism. Selle käivitumiseks on meil vaja lihtsalt teada õiget koodi ja sobivat hetke – olgu selleks siis näiteks 21:12.

Näitusel astuvad oma teostega üles Aleš Rezler, Elis Liivo, Lara Herrmann, Maarja Hallika, Madlen Hirtentreu, Madli Pajos, Helen Tiits, Paul Aadam Mikson

Näitus on osa TASE ’23 satelliitprogrammist.

Tudengite töid on juhendanud Eve Margus ja Nils Hint.

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Bruno Lillemets, Jens Andreas Clausen, Kristo Pachel, Taavi Teevet, Sander Haugas, Villu Mustkivi

Näitus “SÄILE_21:12” on avatud Pika jala väravatornis iga päev kell 14-20.

Lisainfo: Elis Liivo

elis.liivo@artun.ee

Tel: +37256916474

Ürituse link Facebook`is: https://www.facebook.com/events/1374579526667212/

Lara Žagari isikunäitus “Herbaryum 2188” VENT Space galeriis avaneb reedel 19. mail kell 19.00

Näitus on avatud 25. maini, iga päev kell 12.00-17.00

Lara Žagar (1993) on Ljubljanast pärit visuaalne ja kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud loodusteaduste ja tehnikateaduskonna moedisaini osakonna (2018) ning õpib Ljubljana kaunite kunstide ja disainiakadeemia magistriõppes (2021-) – video ja uue meedia osakonnas.

Lara loob pikaajalisi projekte, mille käigus uurib keskkonna visuaalset kogemust ja oma suhet sellega. Teda huvitavad erinevad lähenemised uue meedia kunstile ning ühendab endas installatsiooni, video, fotograafia, valguse ja heli.

See uurimus avab tuleviku ökosüsteemi ja analüüsib üksikasjalikult üht osa sellest. Need on orgaanilise aine jäänused, mis on kivistumisprotsessi käigus muutunud anorgaanilisteks vormideks, jättes jäljed, mis kõnelevad konkreetsest perioodist ja kohast ajaloos. Vaatleme fossiilide ülestähendust ehk fossiilherbaariumit, ülestähendust elusorganismist, mis eksisteerib maailmas, mis pole veel tekkinud, kuid mis peegeldab pilti suhteliselt praegusest maailmast, mis hakkab lõppema. sellisel kujul ja esitlusel

Laupäeval, 13. mail avati Noblessneri linnakus uus Eesti kaasaegse kunsti esindusgalerii Tütar, mille avanäituseks on nägemisvõimet proovile panev Katrin Piile „Idülli otsingud“. 

Tütar galerii asutaja ja juhi Mailis Timmi sõnul hakkab peagi avatav galerii esindama peamiselt noorema põlvkonna Eesti kunstnikke, aidates kaasa nende loomingu tutvustamisele eestisiseselt ning rahvusvaheliselt. „Noored kunstnikud on professionaalsed ja ambitsioonikad ning on koostöös toimiva ja nende eesmärke toetava galeriiga võimelised paistma silma ka rahvusvahelisel kunstiväljal. Tütar galerii täiustab Eesti galeriide maastikku, pakkudes just noorema põlvkonna silmapaistvatele tegijatele võimalust ennast nii Eestis kui ka väljaspool näidata ning seeläbi oma karjääris sammu edasi teha,“ selgitas Timmi. Tema sõnul on ka galerii nimi Tütar justkui metafoor kunstniku ja galerii teineteist täiendavast koostööst sündivale uuele väärtusele.

Tütar galerii avaneb Katrin Piile näitusega, mis pühendub intensiivselt otsingutele, mis ei jõua tõenäoliselt kunagi sihile. Otsingute käigus püüab kunstnik leida ja jäädvustada puhkepausi, hetke, mil keskenduda hingamisele, vaikusele ja rahule. Kunstikirjutaja Laura De Jaegeri sõnul on see lahutamatult seotud maalikunstiga, mille üks väljund on vaikelu kujutamine ehk nature morte. „Ometi ei ole miski kunagi täiesti paigal. Iga elutu ese kannab endas ühel või teisel moel mingisugust tegevust: sel on oma ajalugu, seda sorteeritakse, eksponeeritakse ja taasavastatakse. Piile näitus kombineerib erinevaid teoseid, et kujutada aktiivset loomeprotsessi.

„Idülli otsides“ mõjub rahuoaasina, milles võib aimata teatavat püsimatust. See väljendab seost praktiseerimise ja eksponeerimise vahel. Piile annab vaatajale võimaluse peatuda ja puhata, aga see paus sünnib lakkamatu ja lõputu (lõppu soovimatagi) loomistsükli tulemusena ning kahekõnes maalimiseks kasutatavate vahenditega. Kokkuvõttes on Piile kogu näituse üles ehitanud vaikeluna,“ kirjutab De Jaeger.

Katrin Piile (1987) on vabakutseline maalikunstnik ja joonistaja. 2010. aastal lõpetas Piile  Eesti Kunstiakadeemia maali erialal. Näitusetel on kunstnik esinenud aastast 2006 ja 2019. aastast kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu. 2020. aastal pälvis Piile Malle Leisi kunstipreemia. Piile looming tegeleb peamiselt maalikunsti tehniliste oskuste, värvikompositsiooni, maaliajaloo ja erinevate kujutamisviisidega.

Katrin Piile isikunäitus jääb Tütar galeriis avatuks 1. juulini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud kolmapäevast laupäevani.

Suvisel perioodil on galerii avatud ka pühapäeviti.

Tütar galerii tegemisi toetavad EAS ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

25. mail kell 17.30 toimub fotomuuseumis Fotografiska Tallinn FOKU uue veebimüügi keskkonna esitlus ning Eesti kaasaegsele fotokunstile pühendatud väljapaneku avamine.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Hedi Jaansoo, Cloe Jancis, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Birgit Püve, Silvia Sosaar, Ruudu Ulas

Kuraator: Kaisa Maasik

Kell 18.00 algab näituse avamise raames vestlusring teemal „Kaasaegse fotokunsti väärtustamisest”. Fotografiska Tallinn esimese korruse seminarialal vestlevad omavahel kuraator ja kunstiagent Lilian Hiob, fotokunstnik Tanja Muravskaja, kunstnik ja Filmiarhiivi juhtivspetsialist Aap Tepper ning Foto Tallinn kunstimessi korraldaja Kadi-Ell Tähiste. Vestlust modereerib Aleksander Eeri Laupmaa.

Pärast vestlust ootame Sind mõnusalt aega veetma Fotografiska Tallinn tagahoovis, kus pakutakse muuseumi välihooaja alustamise puhul jätkusuutlikke kokteile ja suupisteid ning meeleolu loovad DJd. Õues toimuv sündmus on tasuta, kuid palume end eelnevalt registreerida Fientas.

Väljapanek “FOKU esitleb: valik Eesti kaasaegset fotokunsti” Fotografiska Tallinn kohviku ja restorani aladel jääb avatuks kuni 6. septembrini, 2023. Lisaks väljapandud teostele on veebis müügiks üleval ka laiem valik FOKU kunstnike loomingut. Huvi korral võta ühendust.  

Foku veebimüügi keskkond

Tallinna loomaaia tühjaks jäänud karupuuris saab alates 19. maist näha Eesti Kunstiakadeemia klaasi ja keraamika eriala tudengite näitust “Piiritu loomus”.

Kümme Eesti Kunstiakadeemia II kursuse tudengit avavad 18. mail kell 17.00 Tallinna Loomaaia vanas karupuuris ühisnäituse “Piiritu loomus”, mis tõstatab küsimusi elusolendite loomuomastest suhetest ümbritseva keskkonnaga ja kohanemisest harjumuspäratute olukordadega. Sealjuures uurivad alustavad kunstnikud ka loomapuuri kui näitusepaiga mõju kunstiteoste tähendusele ja tõlgendamisele.

Näituse tööd käsitlevad inimolemuse muutumist ajal, mil ürgne loodus meie ümber on kadumas ja tehislikkus võtab võimust. Kas elu kaotab oma loomuliku olemuse, kui saame seda hakata tehnoloogiliselt manipuleerima? Või nagu küsib oma skulptuuridega üks autoreid Sara Kyllönen: “Kas kõige süütumatute olendite ärakasutamine on tsiviliseeritud ühiskonna loomupärane osa või saaks ka toimida teisiti?

Näitusel astuvad oma teostega üles Annali Kruusamägi, Annika Luhaäär, Erko Lill, Helen Tiits, Kätriin Reinart, Laura Stina Parri, Marta Vikentjeva, Sara Kyllönen, Valeria Poljakova ja Õnne Paulus. Igaüks neist läheneb teemale oma isiklikult autoripositsioonilt.

Nii meenutab Annika Luhaäär peaaegu väljasurnud meriliiliaid neist uute fossiilide tegemise kaudu. Annali Kruusamägi tuhandest võtmest koosnev teos aga uurib võimaluste rohkust meie eludes ning sedagi, kui harva me neid ära kasutame.

Näitus “Piiritu loomus” on avatud 19. maist kuni 18. juunini iga päev 9–19. Sissepääs loomaaia piletiga.

Autorid tänavad Tallinna loomaaeda vastutuleliku ja sõbraliku koostöö eest. Samuti juhendajaid Laura Põldu ja Kateriin Rikkenit, EKA klaasikunsti, keraamika ja sepise osakondasid ning Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindust ja OÜ Kerakot.

Cloe Jancis
Soovide kaev
13.05.-18.06.2023

Reedel, 12. mail kell 17.00 avatakse Viljandis Rüki galeriis Cloe Jancise näitus „Soovide kaev“, mis on jätk 2022. aastal Tallinna Linnagaleriis toimunud samanimelisele näitusele.

Viljandi isikunäitusel jätkab kunstnik ilu ja eneseesitlusega seotud objektide, rituaalide ja müütide vaatlemisega, mille puhul huvitab teda nende nähtute mõju enesetajule ja minapildile. Näituse fookuses on peegel ning selle psühholoogilised ja müütilised kõrvaltähendused, selle muutumine luksusesemest igapäevaobjektiks ning peegli roll enesevaatluses ja eneseesitluses.
Oma teoste kaudu mõtiskleb Jancis ilu ja noorusega seotud kinnismõtetest, ihast vastata sotsiaalsetele ootustele, naise suhtest oma peegelpildiga ning iseenda kuvandi kummituslikust kohalolekust.

Cloe Jancis (s. 1992) on Tallinnas elav kunstnik, kes töötab peamiselt foto, video ja installatsiooni meediumites. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA, 2018) ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Tema töid on näidatud paljudes Eesti galeriides.

Näitus jääb avatuks 18. juunini.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Viljandi Linnavalitsus.

Rüki galerii (Tartu tn 7c, Viljandi) on suveperioodil avatud K-R 11-17
ja L-P 11-15. Sissepääs tasuta.

Rüki galerii on kaasaegse kunsti näituse- ja müügigalerii Viljandi vanalinnas, mille eesmärk on tutvustada Eesti professionaalsete kunstnike loomingut nii kohalikele kui külalistele Eestist ja mujalt.

Hispaania Saatkond ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad:

Hispaania moekunstnik Juan Duyose moekollektsiooni “Estonia” esmaesitlus Eestis toimub kolmapäeval, 10. mail, 2023 kell 16.00 Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A–501. 

Kõik moehuvilised ja -sõbrad on oodatud!

Juan Duyos on Hispaanias tuntud moedisainer, kes teiste seas disainib Hispaania kuningaperele. Eestis esmaesitlusele tulev moekollektsioon on inspireeritud Eesti maast, moest ja käsitöökultuurist.

“Visiit Eesti loodusesse, folkloorse ja tänapäevase sümbioos ning vanade võtete uus kasutamine oli kollektsiooni “Estonia” algtõukeks,” sõnab Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini professor Piret Puppart, kes oli Duyose Eesti reisi teejuht ning ka ise oma loomingus eesti etnoloogiast, loodusest ja folkloorist ideid ammutab. Puppart lisab:

„Eestis on kaks suurepärast disainiinspiratsiooni allikat, mida olen aastate jooksul disainimeelsetele inimestele tutvustanud – üks neist on loodus ja selle orgaaniline koht igapäevaelus. Meil pole kõrgeimaid puid, pikimaid jõgesid, võimsaimaid mägesid, kuid meil on kindel mõtteviis ja selle kõigega suhestumine. Võime näha ja mõista teistmoodi — see teebki meie looduses viibimise erakordseks. Teine oluline aspekt on see, et traditsioon on elav kultuur, mitte ainult muuseumivara. Juan Duyosel oli võimalus näha rahvarõivaid ja nende meistreid neid aktiivselt valmistamas siin ja praegu.”

Piret Pupparti arvates kogub tänu Duyose “Estonia” kollektsioonile ka Eesti ise tuntust. Näiteks, kollektsiooni esitleti mullusel Madridi moenädalal, millest ilmus välisajakirjanduses ulatuslik kajastus.

“Mood ja reisimine käivad käsikäes. Uue linna uudsus või võõras keskkond võib ergutada kujutlusvõimet. Selline oli Hispaania moelooja Juan Duyose juhtum, kes tähistas 25 aastat moeloojana lennurajal südasuvisest Eesti-reisist inspireeritud kollektsiooniga,” sõnab moedisainer ja EKA moeosakonna juhataja Piret Puppart.

Palume oma osalemisest teavitada RSVP lingi kaudu.

Lisateave kollektsioonist

Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste (Tootmiskoondis Urmas-Ott) installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” Hop galeriis

11. mai – 30. mai 2023

Näituse avamine 17. mail kell 18.00.

Installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” võiks žanrina kõlada kui eksistentsiaal-düstoopiline komöödia. Kunstnikud on alustanud sealt, kus Tšehhov pani punkti oma viimaseks jäänud lavastusele “Kirsiaed”, ning kujutanud ette lavastuse hüpoteetilist viiendat vaatust.

Teine vaatus (katkend)

(paus)

FIRSS: Enne õnnetust oli samuti – öökull huikas ja samovar undas ühtevalu.
GAJEV: Enne missugust õnnetust?
FIRSS: Enne vabadust.
(paus)

Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste on tegutsenud tandemina aastast 2010. Koos on nad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sepise eriala ning loonud ühiselt näituseid, performance´eid ja eksperimentaalmuusikat. Aastast 2014 veavad Tallinnas Hobusepea tänaval ateljeed Süvariik.

Näitus kuulub Biotoopia festivali satelliitprogrammi.

Toetavad Eesti Kultuurkapital, EKKM Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum ja Eesti Kunstiakadeemia.

Näitus avatud 11. mai – 30. mai

HOP galeriis, Hobusepea 2, Tallinn
Iga päev 11.00–18.00

Info:
Urmas Lüüs
urmas.lyys@artun.ee
+372 53 84 31 39