Näitused

Graafika osakonna dotsendi Eve Kase näitus “Üksindus ja üksmeel” Tartu Ülikooli raamatukogu II korrusel.

“Olen salvestanud vestlusi mulle oluliste inimestega olulistel teemadel olemuslikust ja olemisest, vananemisest, elust ja surmast. Vestluste üksikud fragmendid olen „kudunud“ joonistusteks, millest kujunevad omamoodi mõtete mustrid ja lõppkokkuvõttes suhtevõrgustik – pooleldi loetamatu maastik. Kõigil mu vestluskaaslastel on elus kõrged ideaalid ja väärtushoiakud.”

Aga… „Elus on kaks võimatut asja – üksindus ja üksmeel“, on öelnud Jan Kaus. „Inimloom otsib lähedust, mõistmist, armastust. Tahab jagada. Me oleme sotsiaalsed loomad ja me kardame üksindust. Me pürgime üksmeele poole seda kunagi tegelikult saavutamata.“

Samamoodi ebatäiuslik, kui on inimene, on ebaühtlane ka minu joonistatud maastikukude. Unistagem siis võimatust – et keegi ei peaks taluma äärmuslikult eksistentsiaalset üksindust ja et inimkond jõuaks pöörata üksmeelele olulises – päriselt ära ennasthävitavatelt rööbastelt.

Palju tänu mu vestluskaaslastele: Edith Hermann, Ingelise Israel, Jan Kaus, Maarja Kangro, Eva Koff, Eha Komissarov, Mari Kurismaa, Tiit Pääsuke, Sirje Runge, Tiina Sepp.

Näitus toimub kirjandusfestivali Prima Vista, “Soovides võimatut” raames. Näitus jääb lahti kuni 4. juunini.

Lisainfo Prima Vista kohta: https://kirjandusfestival.tartu.ee/

Tänud Eesti Kultuurkapitalile!

Eesti helikunstnike näitus “Sõna saab heli”

Kunstifestival “Ma ei saa aru” raames 11. mail 2023 avatav helikunsti näitus “Sõna saab heli” Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis toob ühte galeriiruumi seitse Eesti helikunstnikku, kes loovad ruumilise helimaastiku. Eriilmelised helikunstiga seotud ideed on pandud kõlama tervikliku heliteosena, mida saab kogeda helisündmustena ruumis ringi liikudes. Kuigi näitusel on kesksel kohal helidega seotud tajukogemus, loovad nende mateeriaga suhestumise erinevad viisid ka vaheldusrikka visuaalse ilme.

Meie elukeskkond on täis erinevaid nii looduslikke kui inimtegevuse tulemusel tekkinud helisid. Suuremat osa neist helidest me ei märka. Valikuline kuulamisharjumus ei lase meid enamasti igapäevase elutegevusega paratamatult kaasnevatest helidest häirida, ega samas ka mitte lummata. Kogenum kuulaja oskab ümbristevatele helidele anda isiklikke lisatähendusi, millest järgmine tasand on helikunstikuna iseseisva tähendusväljaga, funktsionaalsest elukeskkonnast eraldiseisvate helide loomine või uuel moel esile toomine.

Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis kohtuvad Raul Keller (EKA uusmeedia), Liisa Hirsch, Taavi Suisalu (EKA kaasaegne kunst), Sten Saarits (EKA uusmeedia), Erik Alalooga (EKA installatsiooni- ja skulptuur), Katrin Enni (EKA kaasaegne kunst) ja Mari-Liis Rebane (EKA kaasaegne kunst), et anda sõna helidele, mis on sündinud helide märkamise ja neile tähenduse andmise kogemusest. Nii on võimalik näituse kaudu kogeda ühtse orgaanilise heliruumina erinevaid helide olemise viise alates kineetiliste helimasinate poolt ellu äratatud helidest kuni heli ootusest tulenevate seisunditeni kuulaja teadvuses.

Näituse kuraator on Eesti alternatiivsete heliilmade spetsialist, muusika-ja helikunstifestivali „Üle heli“ korraldaja Aivar Tõnso.

Näitus on avatud Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis 11.05–30.06 2023
K-L kell 12.00–19.00 ja P kell 12.00–17.00.

Näitus avatakse kunstifestivali “Ma ei saa aru” raames, mis toimub 9.–10. juunil 2023 Telliskivi Loomelinnakus.

Kunstihoone Galeriis avatakse 9. mail kell 18.30 Anita Kremmi näitus „Mina / Tema“.

Näituse avamisel, kell 21.30, toimub performance, mida esitleb kunstnik samas näituseruumis.

“Mina / Tema” uurib kahe keha – “mina” ja “teise” – vahelist suhet. Avades ruumi individuaalsetele assotsiatsioonidele ning subjektiivsetele valikutele, tõstatab “Mina/ Tema” ühtlasi küsimuse inimliku kokkuleppevalmiduse ning empaatia piiridest ja võimalustest.

Kuraator Ene-Liis Semper:

“Anita Kremmi projekt “Mina / Tema” tegeleb empaatia ja kehalisusega. Noor kunstnik on “kodustanud” väikese lapse kasvu silkoonist nuku ja püüab erinevate pooside ning liigutuste kaudu leida ühisosa, mis teda/meid kunstliku kehaga seoks. Empaatiat küsitletakse selles töös nii otseses (hoolitsus “väikese keha” eest) kui pööratud, inimsuse tumedamate kihtideni ulatuvas kontekstis. Kui sügav on meie isiklikust kehamälust tõukuv äratundmine ning sellega kaasnevad tungid ja tundmused? Projekti tulemuseks on täismahuline fotoseeria ja videodokumentatsioon protsessist.“

Performance “Mina / Tema” esietendus Helsingis Myymälä2 galeriis performance- ja kunstinädala “SevenOfSeven” raames ning on osa kogumikust “Quantum Critic 2023”.

Performance “Mina / Tema” toimub Kunstihoone Galeriis kahel korral:

9. mail kell 21.30

11. mail kell 19.30

Näitus on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03-19.05.2023. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Facebook: https://www.facebook.com/ornokevad

Instagram: https://www.instagram.com/p.o.r.n.o_k.e.v.a.d/

Kunstniku koduleht: https://www.akremm.com/

Kumu uus näitus tegeleb rohepöördega Eesti kunsti ajaloos ja kaasajas. 

Kumu kunstimuuseumis 5. mail avatav näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ uurib kunsti võimalusi keskkonnakriisi ajajärgul. Seni suurim kunsti ja keskkonna suhteid vaatlev näitus Eestis koondub kolme telje ümber: Eesti kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast, nüüdiskunsti võimalused keskkonnakriisiga tegelemiseks ja muuseumi rohepööre.

Tere tulemast inimese ajastusse! Meie mõju planeedi keskkonnale on kasvanud nii kõikehõlmavaks, et seda saab juba võrrelda teiste geofüüsikaliste jõududega. Selle ulatust kinnitavad mitmesugused markerid radioaktiivsetest elementidest ja süsinikhappest kuni broileriluude ja mikroplastini. Teadlaste arvates oleme seeläbi astunud holotseenist uude geoloogilisse aegkonda – antropotseeni ehk inimese ajajärku. Igapäevakeeles on sõnast „antropotseen“ ühtlasi saanud omamoodi katusmõiste varem globaalseteks keskkonnaprobleemideks nimetatud nähtustele: kliima soojenemine, rahvastiku kasv, pinnase erosioon, liikide väljasuremine jne.

Aina kiirenevad keskkonna- ja kliimamuutused tekitavad pakilise vajaduse otsida ökoloogilisi ja tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja poliitilisi lahendusi, esitades samas väljakutse kujutlusvõimele. Kuidas mõelda antropotseeni ajastul inimese ja keskkonna, looduse ja kultuuri, inimliku ja mitteinimliku piiride üle? Kuidas mõtestada üha suurenevat infohulka keskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku kohta ning kuidas planeedi tulevikku üldse ette kujutada? Just sealtsamast, kust probleemid on alguse saanud, võib aga otsida ka aeglast, ettevaatlikku lootust. Oma suhet keskkonda saab parandada vaid inimene ise.

Keskkond on tähtsal kohal ka kaasaegses kunstis ja muuseumis. Sama keskne on ka küsimus, kuidas sellega siis kunstis ja näitusesaalis ikkagi tegelda. Kuidas vältida lihtsalt veel ühe antropotseeniteemalise näituse koostamist? Kuidas mõelda kunsti võimalikkusest ja vajalikkusest keskkonnakriisi ajajärgul?

Kumu kunstimuuseumi antropotseeniprojekt koondub kolme telje ümber: Eesti 19. sajandi ja uuema kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast; kaasaegsete kunstnike, muuseumi ja teadlaste koostöö; rohepöörde võimalikkus näituseloomes ja kunstimuuseumis.

Näitus „Kunst antropotseeni ajastul“

Näitust ette valmistades otsime vastuseid mitmesugustele küsimustele:

• Millist rolli on kunst ja visuaalkultuur mänginud siinse keskkonna kujutamisel, kujundamisel ja kontrollimisel?
• Milline on Eesti kunstiajaloo ökokriitiliste tõlgenduste laiem tähendus globaalses kunsti- ja keskkonnaajaloos?
• Milline on kaasaegse kunsti osakaal ja võimalused antropotseeni ajajärgul? Kuidas astub see dialoogi keskkonna ja teadusega, kunsti- ja keskkonnaajalooga?
• Kust jooksevad kunsti ja (kodaniku)teaduse, kunsti ja aktivismi piirid? Ja kas neid piire on üldse vaja tõmmata?
• Kui palju ja kuidas peaks muuseum ise antropotseeni ajastul muutuma? Kuidas rohepööret muuseumis läbi viia nii, et see ei piiraks liialt kunstnike loomevabadust?

Oleme algatanud antropotseeni näituseprojekti teadlikult pika ettevalmistusajaga, tehes algust juba 2020. aastal eesmärgiga otsida vastuseid küsimustele, tekitada arutelusid, leida uusi tegevus- ja koostöövorme, õppida üksteist tundma, töötada ühtaegu kunstiajalooga ja kaasaegsete kunstnikega. Selleks oleme moodustanud mitmekülgse töörühma, kuhu on kaasatud eri tausta, kogemuste, teadmiste ja oskustega inimesi.

Kuraatorid: kultuuri- ja keskkonnaajaloolased Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool) ja Ulrike Plath (Tallinna Ülikool) ning kunstiajaloolased ja kuraatorid Bart Pushaw ((Kopenhaageni Ülikool)), Eha Komissarov (Kumu) ja Tiiu Saadoja (Kumu).

Projekti hetkel kaasatud kaasaegsed kunstnikud:
Evy Jokhova, Edith Karlson, Mari-Leen Kiipli, Laura Põld ja Lou Sheppard, Ivar Veermäe

Ruumikujundajad: LLRRLLRR (Laura Linsi ja Roland Reemaa)
Graafiline kujundaja: Maria Muuk
Projekti koordinaator: Triin Tulgiste

EKA kaasaegse kunsti magistrandi Sarah Noonani näitus Dirt Road Vent Space galeriis avatakse 2. mail kell 18.00.

24. septembril 2022 hävitas väike orkaan Atlandi ookeanis Kanadas pinnasteel mahajäetud puufarmi. Näitus Dirt Road (“Külavahetee“) sümboliseerib seda, kuidas kiindumus konkreetsesse asukohta ja kodu päritolu võib muuta paiga hinnaliseks.

Materjalid ja mälu teleporteerivad tuttavlikkust, liikudes ebaloomulikult läbi struktuuride ja värvide. Looduse eeterliku kõleduse uurimiseks loovad tekstiilist skulptuurid pinnastee abstraktse kujutise. See paigalduskeskkond meenutab selle hinnalise koha tundlikke jooni. See paljastab, kuidas abstraktsed vormid ja kujutlevad mälestused hülgavad meie kasvatuse juured – kahetsustunne aga maandatud noorusliku aususega.

Sarah Noonan kasutab oma äravisatud riideid ja asju, et muuta kulunud ja uuendatud kangad käsitsi õmmeldud segatehnikas skulptuurideks. Käsitöö- ja tekstiilmaterjalide valimatu kasutamise kaudu uurivad nad materjalide vastupidavust ja pehmust. Nende kunst paljastab meie ümber hapraid sentimentide kihte, mis loovad seoseid asustatud paikadega. Muutused ajas, kohas ja aktsepteerimises julgustavad meid tuvastama sisemise väärtuse tundeid.

Näituse lahtiolekuajad on 2.–7. mai kell 15.00–19.00.

27.04.–11.05 toimuval koolide ühisnäitusel “Between Us. Exhibition of Spanish and International Schools” on eksponeeritud ka ehte ja sepise eriala tööd.

Näitusel osalevad Villu Mustkivi, Mart Talvar, Madis Mattus ja Mirjam Aun.

Melting Point. Joieria Contemporània València on kaks korda aastas toimuv rahvusvaheline kaasaegse ehtekunsti suurüritus, mida alates 2012. aastast korraldab Escola dʼArt i Superior de Disseny de València (EASD València) ehtekunsti osakond mitme eesmärgiga edendada kaasaegset ehtekunsti, vahendada kontakte spetsialistide, üliõpilaste ja koolide vahel.

Rohkem infot:

http://meltingpointvalencia.com/

28. aprillil avab maali- ja installatsioonikunstnik Kristi Kongi Berliinis projektiruumis roam oma isikunäituse „Värvid tuletasid mulle meelde, et elu võib minna nii huvitavaks, et me unustame karta“.

Avamissündmus toimub Gallery Weekend Berlin ajal ning kuulub projektiruumidele keskenduva Sellerie Weekend programmi. Näitust saab külastada 7. maini.

Kristi Kongi uus isikunäitus on mõtisklus ja üks viise, kuidas suhestuda ja mõelda ajast, kus me praegu oleme. Näitusel olevad maalid on peegeldused ja portreed, portreed ilma inimesteta, et igaüks saaks ise olla see inimene maali sees. Maale luues oli kunstniku tähelepanu tundlikkusel, aga ka jõul ja piirideta vabadusel.

Avamissündmus toimub 28. aprillil kell 18.00–21.00.

Näitus on avatud 7. maini, projektiruumi saab külastada N–P kell 16.00–19.00 ja kokkuleppel. roam asub Berliinis Kreuzbergi linnaosas Lindenstraße 91, 10969 Berliin.

Näitust toetavad Eesti Suursaatkond Berliinis ja Eesti Kultuurkapital.

Kristi Kongi (sündinud 1985) on maali- ja installatsioonikunstnik, kelle töö keskendub värvile, valgusele ja ruumile. Tema erksavärviline maalilooming võtab sageli muljetavaldavate ruumi hõlmavate installatsioonide kuju. Lisaks maalimisele lõuendile või seintele, põrandale ja laele kasutab Kristi maaliinstallatsioonide loomiseks ka mitmesuguseid muid materjale, nagu näiteks kangad, vineer või pleksiklaas. Maalide ja installatsioonide aluseks on konkreetsed või kujuteldavad kohad, kunstniku tähelepanekud, emotsioonid ja mälestused. Kristi Kongi looming baseerub põhjalikul uurimistööl ja maalieksperimentidel, kus ta katsetab erinevate värvidega, valguse ja varjuga. Kristi ise on nimetanud neid eksperimente „harjutusteks kuuga“. Kristi Kongi looming on ühtaegu nii poeetiline – see väljendub ka teoste pealkirjades – kui ka süsteemne ja analüütiline.
www.kogogallery.ee/ee/kunstnikud/kristi-kongi, www.kristikongi.com

roam on projektiruum Berliinis Kreuzbergi linnaosas – see on loodud residentuuriprogrammi, näituste, lühiajaliste projektide ja võrgustumissündmuste läbiviimiseks. Projektiruumi fookuses on Ida-Euroopa, eeskätt Eesti kunstnikud, kelle näituseid ja residentuure kureerib MTÜ Eesti-Saksa Kunstikoostöö.
www.roam-projects.eu

Kogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnikele. Täna esindab galerii kaheksat Baltimaade kunstnikku, nende seas ka Kristi Kongit.
www.kogogallery.ee

Matthias Sildniku näitus „Ülesküntud uudismaa“ Vabaduse galeriis.

28.04.–25.05.2023

Matthias Sildnik (1987) on Eesti Kunstiakadeemia doktorant ja Vabaduse galerii näitus on üks doktorikraadi kaitsmise väljapanekutest.

Sildnik kutsub näitusel „Ülesküntud uudismaa“  uurima võrgustikke kui vallutamist ootavaid infotöötlusmaastikke; paiku, kus intensiivsed andmevood deformeerivad maastikku, kus nad levivad.

Galerii esimese ruumi seinal eksponeeritud seerias on kujutatud aju moodustavate neuronite keerulist võrgustikku. Teosed mõjuvad elusatena, täis energiat, luues dünaamilise ja kaasahaarava keskkonna, kus on tõstetud esile aju kohanemis- ja reageerimisvõime uutele kogemustele, teadmiste omandamisele ja keskkonnastiimulitele.

Aju neuroplastilisus muudab selle dünaamiliseks ning uute andmetele ja stiimulitele reageerimisel ennast ümberkorraldamise võimeliseks (nagu võrgustikud ja turud). Neuroplastilisuse kaks peamist tüüpi on funktsionaalne (aju võime liigutada funktsioone kahjustatud ajupiirkonnast kahjustamata piirkondadesse) ja struktuurne plastilisus (aju võime muuta oma füüsilist struktuuri õppimise tulemusena).

Näituse kese on tagumises ruumis eksponeeritud kaks vasest binaarset puud, mis moodustavad sondilaadse struktuuri, mis sarnaneb ebaõnnestunud katsele katusele antenn paigaldada.

Binaarne puu on andmetöötluse juures tavaline andmete struktuur. Kunstnik on kasutanud okste puhul 45-kraadiseid nurki, mida graafilises disainis kasutatakse metroojaamade ühenduste visualiseerimiseks. Vasetraatide kasutamine tuletab meelde telegraafi, midagi, mis assotsieerub bolševike revolutsiooniga, kus Lenin keskendus telegraafiliinide, postiteenuste ja rongijaamade üle kontrolli saavutamisele. Ühiskond, nagu inimajugi ehitab pidevalt närvirakkude ühendusi ja radasid, et reageerida uutele kogemustele ja stiimulitele.

Nii on Sildnik kombineerinud andmetöötluse kontseptsioone ja ajaloolisi referentse, et ühendada aju võrgustik närvirakkude edasikandmise võrgustikega, et ühendada inimesi ja ideid üle suurte vahemaade, küsides sealjuures, kuidas areneb meie suhe tehnoloogiaga, et mõistaksime ennast. Metafoorid, mis imbuvad läbi meie arusaamise võrgustikest, neuronitest, tsiviilinfrastruktuuridest ja turgudest – ka mõttest – võivad tähistada uudismaad või samavõrd ka oma kuju muutvaid andmed.

Neljapäeval, 4. mail 2023 kell 17.00 avab Anu Vahtra Hobusepea galeriis isiknäituse „seinaääri mööda, trepist alla, uksest välja“. Näitus jääb avatuks 29. maini 2023.

Näitus „seinaääri mööda, trepist alla, uksest välja“ koondab uueks ruumiliseks tervikuks Anu Vahtra viimase kolme aasta jooksul valminud teosed. Fotode, videote ja leitud objektide vahendusel kajastub olukordade, lahenduste ja otsuste vaatlemise ja dokumenteerimise protsess pidevas ehitusjärgus olevas linnas. Teosed on algselt loodud näitustele Amsterdamis, Ateenas ja Brüsselis.

Näituse pealkiri on laenatud Anne Carsoni esseest „Chez l’Oxymoron” (1988). Näitust saadab kunstnik Lieven Lahaye tekstiline kaastöö ning kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla film. Graafilise disaini autor on Elisabeth Klement.

Anu Vahtra (1982, Tallinn) on foto-, video- ja installatsioonimeediumis töötav kunstnik, kelle looming on sageli seotud ruumilise konteksti või arhitektuurse keskkonnaga, kus loomingut näidatakse. Lähtudes konkreetse koha arhitektuurilistest iseärasustest ning ajaloolisest ja kontekstuaalsest taustast, keskendub Vahtra teostes sageli näituseformaadile ja näituseruumi spetsiifikale, kuid käsitleb ka linnaruumiga seotud küsimusi. Vahtra on osalenud mitmetel rahvusvahelistel grupinäitustel ja esinenud isiknäitustega nii Eestis kui ka mujal. 2017. aastal osales ta ISCP residentuuris New Yorgis ja 2020. aastal WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris Brüsselis. Alates veebruarist 2022 töötab Vahtra Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti magistriõppekava juhina.

Suur tänu: Maris Karjatse, Lieven Lahaye, Tanja Muravskaja, Ingel Vaikla, Johannes Säre & Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.