Näitused

17.03 – 20.03.2022
Avamine 16.03 kell 18.00
ARS Kunstilinnak, Stuudio 112

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 18.00 avatakse ARS Kunstilinnakus EKA Graafilise disaini ja Tootedisaini 2. kursuse tudengite kunstinäitus “Selgepiirilise vormi möödalask”.

Kahe osakonna ühisnäitus toob vaatajate ette seeria töid, mis olid ettenähtud sündima vabal ja kureerimata moel kuid semestri vältel toimunud Euroopa poliitilise ajajoone vääratuse saatel koondus tähelepanu suuresti aktuaalsete ruumilisajaliste seisundite kaardistamisele. Olulisele kohale kerkisid märksõnad nagu infomüra, möödarääkimine, määratlematus ja tehislikkus. Planeeritud kakofooniast selgines uutmoodi tervikpildi või arusaama tunnetus, mida esindavad 11 installatiivse iseloomuga kunstiteost.

Näitusel osalevad: Ane Laande, Anita Elina Mürisep, Anna Kisseljova, Brigite Helena Sarapuu, Elisabeth Järve, Emma Reim, Gerli Tamm, Hanna Samantha Raidma, Helen Bender, Henry Markus Gregory, Ingrid Tärk, Katariina Kesküla, Katrin Kannu, Kaur Joonas Karu, Kelly Heleen Kaldra, Kertu Liisa Lepik, Laura Tursk, Lauren Teimann, Linda-Maria Varris, Magnus Harjak, Martin McLean, Nicole Winona Mikli, Rasmus Jurkatam, Steven Pikas

Graafiline disain: Emma Reim, Laura Tursk
Juhendas: Sten Saarits

Näitus on avatud neljal päeval: 17. – 20. märtsil kell 13.00 – 18.00.
Asukoht: ARS Kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn.

Täname: EKKM, Siim Sander Saar
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

“Lugemistunnid” avamine toimub neljapäeval, 10. märtsil, kell 15.00 EKA raamatukogus. Näituseks on välja kasvanud maali oskonna 3. kursuse eelmise semestri stuudiopraktika tunnist.

EKA raamatukogus saab näha viie maalitudengi eriilmelisi tõlgendusi viiele raamatule, mida lugesime. Tervikuks kujunes näitus ehte- ja sepakunstniku Georg Arnoldi loomingu kaasamisega, kellelt on väljapanekus tööd seeriast “LP”, mis on on vinüüli meenutavad plasmakeevitus-tehnikas terasteosed. Kokku tuli mitmekesine ja tihedaid viiteid täis näitus, mis asub kusagil kirjanduse, muusika, maali- ja ehtekunsti vahealdel. Näituse pealkiri “Lugemistunnid” on võetud ühelt loetud raamatutest.

Kursuse juhendaja ja näituse idee autor, Mihkel Ilus: “Kursus keskendus raamatutele ja nende analüüsile, et pikema ringiga jõuda tagasi erialaste maaliküsimusteni. Raamatute valik on kirju ja mitmekesine, et rännata väga erinevates maailmatajudes ja stiilides. Kirjandusele proovisime leida vastet muusikast. Kujutlesime ja küsisime, et kui loetu oleks helikandajal, siis milline oleks selle plaadikujundus? Nii kujunesid stuudiopraktika lõpptulemusteks fiktiivsed vinüüliplaatide kaanekujundused.

Osalevad kunstnikud:
Gerda Hansen
Loora Kaubi
Jane Muts
Mari Steinberg
Helena Tääker
Georg Arnold

Loetud raamatute nimekiri:
Jorge Luis Borges “Hargnevate teede aed”
Robert Kurvits “Püha ja õudne lõhn”
Gaétan Soucy “Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke”
Alexander Genis “Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra”
Maarja Kangro “Minu auhinnad”

Kursuse juhendaja: Mihkel Ilus, VKT, maaliosakond, lektor/meister

Laura Kuusk 5. märts–16. aprill, Kanal galeriis, Võrus.

EKA fotograafia dotsendi Laura Kuuse esimene isikunäitus Võrus koosneb kahest hiljutisest tööst, millega kunstnik soovib dialoogi astuda inimestega, keda huvitavad toit, riided ja tehnoloogia ning kes soovivad esitada küsimusi meid ümbritseva mateeria päritolu ja olemise vormide kohta. Samuti on tähelepanu all inimlikud ja mitteinimlikud komponeerimise viisid. 

Installatsioon “Kuidas liikuda nagu limaseen?” (2021) koosneb nn helikookonist, mille loovad naishääl ja ambient-heli ning mis juhatavad külastaja rännakule läbi tema keha, viidates võimalusele muutuda mitte-inimorganismiks. Osalejatel palutakse leida enese jaoks meeldiv viis installatsiooniga suhestuda ning luua ruumiliste ja heliliste elementide kaudu oma isiklik tajukogemus. Installatsioon jätab tagaplaanile akumuleerimise ideaali ning keskendub muutustega kaasnevale taaskasutamisele ja kasvule. „Sa tead, kust läheb lühim tee labürindist välja. Sa oled kollane ja sa sööd seeneeoseid, baktereid ja teisi mikroobe. Sa oled võimeline õppima ja ümbritseva keskkonnaga kohanema. Inimesed peavad sind ideaalseks tulevikumaterjaliks ning bioinformaatikaseadmeks.” 

Fotoseeria “Mõned märkmed asjade kohta mu ümber ja sees” (2019) võtab vaikelufotode lähtepunktiks igapäevased esemed ja olukorrad. Kuidas suhestub meie keha materjalide ning esemetega, mis teda ümbritsevad ja läbivad? Kunstnik soovib end ümbritsevate esemete visuaalse organiseerimise ja jäädvustamise kaudu panna neid rääkima praegusest ajahetkest. Mulje, justkui kogu maailm oleks mõne näpuvajutuse kaugusel, võõrandab keha reaalsetest materjalidest ja objektidest, füüsiliselt keha ümbritsevas keskkonnas. 

Laura Kuusk (s. 1982) elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis (BA semiootikas ja kultuuriteoorias, 2005), Eesti Kunstiakadeemias (MA fotograafias, 2008) ja Annecy Kõrgemas Kunstikoolis (DSRA, 2014) ning hetkel töötab EKA fotoosakonna dotsendina. Suur osa Kuuse loomingust on seotud visuaalse antropoloogilise leidmaterjali ümbertöötamisega. Kunstnik huvitub kollektiivse teadvuse otsustusprotsessist ja viimaste aastate jooksul on ta töötanud inimkeha kogemustega keskkonnas: kodus, rõivastes ja suhetes tehnoloogiaga. Ta katsetab oma loomingus kehaliste kogemuste visuaalsete jälgede ja sellega, kuidas need on seotud üldisemate ühiskondlik-poliitiliste protsessidega. Kuusk tegutseb peamiselt fotograafia, video ja installatsiooni vallas.

Graafiline disainer Henri Kutsar.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Säsi Pruulikoda, Anderson’s Craft Beer, Camille Laurelli, Renzo van Steenbergen, Madis Kurss, Sigrid Liira, Agur Seim, Indrek Kits, Eleriin Seim, Kristel Onno, Janika Solmann, Edina Csüllög, Ago Paabusk, Tiina Mõttus, Robert Kähr, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond.

KANAL GALERII
Liiva 11a, Võru linn
N–L 12–18
või kui uksed lahti
www.liivaate.ee
Facebook, Instagram @kanalgalerii

Nädal aega kestnud EKA rahvusvaheline kunstitudengite meistriklass Narvas päädib prantsuse, leedu, soome ja eesti noorte kunstnike välknäitusega “Teisel pool”. 

Näitust saab näha ainult reedel 4. märtsil, kell 18.00–23.00, Narva inkubaatoris Objekt, Linda 2.
Meistriklassi juhendasid professorid Ene-Liis Semper ja Patrick Laffont de Lojo.

Narva linn Euroopa Liidu ja Venemaa piiril sai Teise Maailmasõja vaenutegevuses raskelt kannatada ja sealtmaalt on Narva identiteet baseerunud teadmisel, et nähtava linna taga, all ja sees on nähtamatu, kadunud linn. Linna piiripealne identiteet on sajandite vältel olnud seotud erinevate kultuuride kohtumise ja mineviku lugudega, mis on linnaruumis loetavad. Mõned lood on peidus hoonete sees, mõned kajavad meieni teiselt poolt jõge, Jaanilinnast.

Narva on sõbralik ja avatud linn – tulge ja vaadake, kuidas asjad siitpoolt paistavad!

Meistriklass Narvas toimus ERASMUS programmi rahvusvahelise projekti (BIP) raames.

Meistriklassi korraldas EKA Kujundliku Mõtte Labor, koostöös Pariisi kunstikõrgkooliga EnsAD (École nationale supérieure des Arts Décoratifs), Helsingi Uniartsi ja Vilniuse VDA-ga (Vilniaus Dailes Akademija).

Viimane rong tagasi Tallinna väljub 4. märtsil, kell 20.27.

Suur tänu abi eest: Narva Vaba Lava, OÜ Linda Kaks, OÜ Narva Gate, innovatsiooni-ja loomekeskus Objekt, Allan Kaldoja ja Jaanus Mikk.

Lähemalt “Ekspeditsioonist Narva”

Näitus ‘’Perspektiivid’’ on avatud alates 6. märtsist Põhjala tehase galeriis (Marati 5, Tallinn). Näitus jääb avatuks kuni 31.märtsini 2022.

Näituse raames tutvustatakse samuti kodumaiseid võimalusi erialase kõrghariduse omandamiseks – oma õppekavasid tutvustavad peale EKA ka Kõrgem Kunstikool Pallas ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Lisaks näitame igal nädalal erinevaid pop-up väljapanekuid EKA aksessuaari ja köite osakonna selleaastastest projektidest ning terve kuu jooksul toimub mitmeid töötubasid, avalikke loenguid jmt.

Näituse kolmedimensioonilise abstraktse aksessuaarimaastiku on loonud kuraator Helen Sirp. Lisaks EKA tudengitele ja vilistlastele osalevad näitusel ka üliõpilased kolmest külalisülikoolist: London College of Fashion, Kolding Design School ja Detroit College for Creative Studies.

Matthias Sildnik „Arenduspalavik“
04—26.03
Avamine: 04.03 kell 17.00
EKA Galerii, Kotzebue 1, T-L kell 12—18

Olete oodatud Matthias Sildniku isikunäituse „Arenduspalavik“ avamisele 4. märtsil kell 17 EKA Galeriis! Näitus on osa EKA kunsti ja disaini eriala doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist ja jääb avatuks 26. märtsini.

​​Meie uuringud näitavad, et Inimese teadvus kui teadmist töötlev süsteem on düsfunktsionaalne. Mälu, taju ja tähelepanu seavad lisaks töödeldavatele mahtudele piirangu ka erinevatele muudele funktsioonidele, mida informatsioon endas kätkeb. Samas on inimese teadvus paranoilis-kriitiline, sest ei lähtu oma järeldustes ainult talle esitatud tõestatud faktidest. Ja mis veelgi õõvastavam – lisaks sellele luusib inimeste alateadvuses natsionalismitont. Inimesed kalduvad spekulatsiooni ja kriitilise analüüsi radadele, mis praegusel, tõejärgsel ajastul, on eriti ohtlik. Kui võtame tõsiselt ohte, mida need valed ühiskonnale kujutavad, jõuame ainult ühele järeldusele – evolutsiooniliselt kujunenud inimteadvus on osutunud piiravaks faktoriks ühiskondlikele ja majanduslikele arengutetele.
Ainult radikaalne innovatsioon ja revolutsiooniline tehnoloogia võivad teadvusest tulenevaid ohte taltsutada. Me peaksime tõese informatsiooni teadvusest mööda suunama, siirdama selle otse aju täidesaatvatesse osadesse. Kui teadvus on lahti ühendatud täidesaatvast autonoomiast, on kõige raskem töö tehtud. Eraldiseisvast teadvusest saab ohutu passiivne vaatleja. Sealt edasi on küsimus ainult vormistamises. Kas tuvastada ja eemaldada ajuosad, mis teadvust põhjustavad? Või suunata teadvusesse juhuslikku müra nagu meelelahutus, kohalikud uudised või Foucault audioraamatud? Siis on sel aega mõtelda “Kuidas selgitada inimloomust Foucault`le?”.

Kuid ärgem tormakem sündmustest ette. Tehnoloogia ja poliitökonoomia ei ole veel nii kõrgele arengutasemele jõudnud. Käesolevas arengufaasis on vaja jõud suunata evolutsiooniliselt kujunenud teadvuselademe õõnestamisele. Me peame kasutama uusimaid kättesaadavatest tehnoloogiatest – tehisintellekti ja sotsiaalmeedia. Me vajame pühendunud noori. Just noortel välja kujunemata indiviididel on erakordne revolutsioonilis-tehnoloogiline potentsiaal. On vaja moodustada neuropioneeride liikumised üle kogu maa. Neuropioneerid on teadvuse arendajad, kelle lipukirjaks saab olema “Vabastada otsustusvõimest, vabastada mõistusest, vabastada teadvusest”. Meie tegevuseks jääb sel perioodil infooperatsioonide läbiviimine ja koordineerimine. Ainult noorte abil suudame teadvuse lõplikult denatsifitseerida.

Rahvusvahelise Neurokomissariaadi kolleegium 24.02.2022

PS

See küberbolševistlik ajurünnak on osa autori kestvast doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist, mis kaardistab kõrgtehnoloogilise kapitalismi ja leninismi ühiseid tunnusjooni. Üldjuhul käsitletakse digitaalseid arendusi kapitalismikriitilikast lähtudes. Siiski kirjeldavad ideed nagu digitaalne maoism (Jaron Lanier), Google marxism (George Gilder), digitaalne Gulag/Google arhipelaag, korporatiivne sotsialism (Michael Rectenwald) ja ärganud kapitalism (Ross Douthat) tehnoloogilisi arenguid, mis sarnanevad enam totalitaarse sotsialismi kui vaba turumajandusega. Käesolev näitus koosneb kujunditest, mis avavad nende vastandlike suundumuste ristumisel kujunenud elutunnetust.

Matthias Sildnik (s. 1987) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala BA (2010) ja MA (2014) ning täiendanud end Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis. Ta on osalenud isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Sildnik uurib kõrgtehnoloogia mõju igapäevaelule. Ta kasutab meediume nagu digitaalne graafika, statistiline analüüs ja ruumiinstallatsioon dissotsiatiivse sünteesikeskkonnana. Alates 2016. a õpib Matthias Sildnik EKA kunsti ja disaini doktorantuuris.

Autori kunstiuurimuslikud projektid tuginevad publiku osalusele. Vasta küsimustikule, et mõjutada järgnevate projektide kujunemist! https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSewxCqDpGXswDpm0CEPBpeywQiMlBceBKFq05Ry4MXXxwwFmg/viewform?vc=0&c=0&w=1&flr=0

Eelnevate projketidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Raegaleriis avatakse 2021. aasta Eerik Haameri kunstiauhinna laureaadi ja EKA audoktori Enno Halleki näitus „Mängud mälu ja maastikega“ (kuraator Reeli Kõiv, EKA muuseum).

Reedel 18. veebruaril tähistatakse Kuressaare raekojas saarlasest kunstniku Eerik Haameri (1908–1994) 114. sünniaastapäeva ja antakse üle ka järjekorras viies Eerik Haameri kunstiauhind, mille seekord pälvis EKA kaasaegse kunsti vilistlane Aksel Haagensen.  

Raegaleriis avatav Eerik Haameri auhinna eelmise aasta laureaadi Enno Halleki (s 1931) näitus „Mängud mälu ja maastikega“, mis on läbilõige nimeka Eesti-Rootsi kunstniku loomingust.

Laia ajalise diapasooniga valik – 1950. aastate keskpaigast kuni selle sajandi algusaastateni sisaldab Halleki loomingu märgilisi motiive ja kujundeid: varased tumedad aknavaated, spektrivärvides duaalsed ja „kinniseotud“ maasikud, puidust saed ja aerud, teiste hulgas mitmeosaline installatsioon „Saaremaa päikeseloojang“ ning vineerist poolkaartest tervet seina kattev installatsioon „Kaasaskantav päikeseloojang“.

Enno Hallek on öelnud, et igaüks meist kannab kaasas oma lapsepõlve maastikke. Kontseptuaalse kunstnikuna tegeleb Hallek lapsepõlve Rohuküla loojangutaeva – ja mere mäletamise viisidega nii raamitud õlimaalidel kui ka väljasaetud kujunditel, kus kujundi semantika lisab maalitud pinnale oma tähendusvälja. Päritolust ja juurtest lähtuv on Enno Hallekile olnud sama oluline kui Eerik Haamerile, kuigi kunstnike väljendusviisid- ja vahendid on väga erinevad.

Rohukülas kaluri perekonnas sündinud Enno Hallek (s 1931) saabus Rootsi 1943. aastal paadipõgenikuna koos vanematega. Ta sai kunstihariduse juba Rootsis ning  sulandumine sealsesse ühiskonda oli valutum kui eelmise põlvkonna pagulastel. Hallek on saavutanud Rootsis kunstnikuna tunnustuse: arvukad isiknäitused, teoste esindatus muuseumites, dekaadi pikkune õppejõutöö Stockholmi Kuninglikus Kunstiinstituudis, valimine Stockholmi Kuningliku Kunstide Akadeemia liikmeks (ainsa eestlasena!) ning paar aastat tagasi Rootsi Kultuuriministeeriumi elutööpreemia kunsti valdkonnas. Hallek on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.

Näitus on kokku pandud Enno Halleki Eestis olevatest teostest, mis on valitud Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist, Viinistu Kunstimuuseumist ,Vaal galeriist ja mitmetest erakogudest.

Näituse kuraator on Reeli Kõiv.

Näitus Kuressaare Raegaleriis jääb avatuks kuni 25. märtsini 2022

Lisainfo:
Kuressaare Raegalerii
Tel. 4533266
e-mail: raegalerii@kuressaare.ee

“Aeglased manöövrid”
Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus

Reedel, 25. veebruaril kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) esimesel korrusel Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “Aeglased manöövrid”. Näitus jääb avatuks 11. märtsini.

Noortenäitus on Tallinna Graafikatriennaali juurde kuuluv satelliitnäitus, mida traditsiooniliselt korraldavad ja kureerivad noored kunstnikud. Seekordsel näitusel on eriline rõhk noorel trükigraafikal ning nende kõrval on kunstnikke, kelle praktikad ulatuvad tekstiilist tekstini.

Käesolev näitus keskendub neile noortele kunstnikele, kes tegelevad aeglaste ja keskkonnasõbralike praktikatega või identiteedi ja humaansete nähtuse säilitamisega tõusva ärevusfooniga maailmas. Mõtisklused olevikuga toimetulemisest ja võimalikust tulevikust elavad nende loomingus läbi kontakti iseenda ning ümbritsevaga.

“Aeglased manöövrid” on tasased ja läbimõeldud liigutused ⎼ paigaltvõtt teadmisega teekonna olulisusest. Kunstnikud hoiavad fookuse lähiümbruses. Nad loovad ja taasloovad olemasolevast ning otsivad võtteid, kuidas läbi hapruse, väikeste narratiivide ja tühiseid tehnikaid kasutades edasi minna.

Näituse kuraatorid:
Riin Maide (EKA kaasaegse kunst, MA) ja Brit Kikas (EKA kaasaegse kunst, MA). 

Näitusel osalevad kunstnikud:
EKA kaasaegse kunsti magistrandid Sophie Durand, Lily Marleen Verilaskja, Maria Izabella Lehtsaar, Rodion Furs; EKA kaasaegse kunsti magister Jose Aldemar Muños; EKA tekstiili magister Ingrid Helena Pajo; EKA graafika tudengid Ella-Mai Matsina ja Merilyn Lempu ning Saara Liis Jõerand

Näituse graafilise disaini autor on Cristopher Siniväli ning tekstitoimetaja Kristiine Kikas.

Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond ja graafika osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.

Tänud: Artsmart, Cristo Madissoo, Dana Loren Vares, Eve Kask, Jaanus Odras, Jamie Avis, Kelly Kütt, Kirke Kangro, Liina Siib, Ligia Fernandes, Maria Erikson, Maris Paal, Paul Rannik, Sveta bar, Tallinna Graafikatriennaal, VAAT pruulikoda.

Näitusega kaasneb publikuprogramm

Kuraatorituurid näitusele toimuvad
02.03.2022 kell 18:00 eesti keeles ja
09.03.2022 kell 18:00 inglise keeles

Laupäeval 04.03.2022 kell 16.00 toimub siiditrüki töötuba, kus huvilistel on võimalik proovida siiditrükki looduslike või käsitsi valmistatud värvide ning pigmentidega. 

Näitus ja publikuprogramm on kõigile huvilistele tasuta, kuid töötuppa palume piiratud kohtade arvu tõttu eelnevalt registreeruda SIIN 

Näitusele ja üritustele pääsevad tõendi alusel kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Palun kanna maski!

EKKM, Kursi 5, Tallinn
Näitus on avatud
26.02.–11.03.2022
T–R 14–19 ning L–P 12–19
______

riin.maide@artun.ee
brit.kikas@artun.ee
+372 5343 7533

Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja looming lähtub arhiiviimpulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.

Indrek Grigor töötab Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhatajana, avaldab regulaarselt kunstikriitikat ennekõike Eesti, aga ka teiste balti riikide väljaannetes ja on üle kümne aasta teinud kaastöid Eesti Rahvusringhäälingule. Grigor õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (MA 2008) ja semiootikat (BA 2004). Grigor töötas 2007–2010 Tartu Kunstimusueumi foto- ja videokunstikogu hoidjana ning oli 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist.

Täname! Dénes Farkas, Albert Kerstna, Peeter Krosmann, Laura Liventaal, Anti Saar, Tiina Vahter, Sergo Vares, Raul Veede

Laupäeval, 12. märtsil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Indrek Grigoriga. Näitus „Ma olin Timbuktus“ jääb Tallinna Linnagaleriis avatuks kuni 10. aprillini 2022.