Näitused

Roman-Sten Tõnissoo ja Ellen Vene sukelduvad Draakoni galeriis keskaja pimedusse. 

Neljapäeval, 4. mail 2023 kell 17.00 avaneb Draakoni galeriis Roman-Sten Tõnissoo & Ellen Vene ühisnäitus Valguse rüpes, ihates pimedusse.

Näitus jääb avatuks 27. maini 2023.

Roman-Sten Tõnissoo ja Ellen Vene näitus „Valguse rüpes, ihates pimedusse“ on kahe kunstniku vaheline jätkuv koostöö, kus autorite iseloomulikud käekirjad vahetavad asukohti, peegeldavad teineteist ja loovad uusi dialoogivorme.

Kohatundlike teoste kaudu püütakse lahti harutada ja ümber mõtestada visuaale fantaasiatest, mis ilmnevad seoses sooviga põgeneda maailma rahutu olemuse eest alternatiivsetesse keskkondadesse. Tehnoloogilistele arengutele toetudes on visuaalkultuuris veelgi jõulisemalt kinnistunud igakülgne viitamise ja sämplimise praktika, mille läbi on kaasajatunnetusse sugenenud eri ajastutest pärinevate fragmentide kollaaž. Sageli igatsetakse murrangulistel aegadel tagasi maagilisse arhailisusse, mis on mudeldatud taolise killustatud kujutlusliku möödaniku põhjal. Tallinna vanalinna südames asuvas Draakoni galeriis võtavad kunstnikud vaatluse alla keskaja, kui platvormi, kuhu projitseeritakse kõiksuguseid ideid ja ideaale. Näiteid keskaegse esteetika, sümbolite ja olustiku ümbertöötlemisest leiab kõikidest kultuurivaldkondadest, nii muusikast, moest, ilukirjandusest kui ka mängude- ja filmimaastikult. Keskaja pimedus on justkui vaheldus tänapäeva meeleheidet peegeldavate ekraanide värelevale valgusele.

Roman-Sten Tõnissoo (1989) on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi fotograafia ja magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal, lisaks täiendanud end Prahas FAMU-s. Tema loomingu huviobjektiks on ajastule omane ihalus vaimsuse ja tähenduse järele, samuti agressiooni ning turvatunde haprad jõujooned. Peamiste töövõtetena eristuvad meediumiülene viitamine ja ruumilise dialoogimomendi otsimine, ning selles peituv potentsiaal visualiseerida uusi võimalikke tulevikuperspektiive. Viimased näituseprojektid on olnud „Your Afterlife Is Cancelled” koos Ellen Venega ARSi projektiruumis (2022), „Out of Sight Is Out of Mind” koos Ellen Venega Roam projektiruumis Berliinis (2022) ja „Dreams in Unfreedom” koos Sven Parkeriga Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis (2022).

Ellen Vene (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri- ja installatsiooni osakonnas bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti erialal magistrantuuri ning täiendanud end Viini Tarbekunstiülikoolis ja Central Saint Martins’i kolledžis Londonis. Tema installatiivse kunstipraktika keskmes on strateegiad, mis toetuvad kultuuriloole ja kunstiajaloole ning illustreerivad viise, kuidas ajaloolised süsteemid ja rollid olevikus peegelduvad. Viimased näituseprojektid on olnud „Harjutusi unistuste pidamiseks“ TYPA galeriis (2022), „See kõik ja ei midagi rohkemat“ koos Roman-Sten Tõnissooga ARSi projektiruumis (2022), „Out of Sight Is Out of Mind” koos Roman-Sten Tõnissooga Roam projektiruumis Berliinis (2022).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Digitaalse koostöö etikett: disainerid kõnelevad väljapanek tutvustab erinevate praktikatega disainiõpilaste loomingulist sünergiat.

Pandeemia ning püüdlused jätkusuutlikuma tuleviku poole on muutnud normiks kaugtöö ja “üksida koos” põhimõtte, mõjutades tugevalt seda, kuidas disainerid, kunstnikud, arhitektid ja teised loojad koos suhtlevad ning töötavad. Näitus on näide sellise koostöö võimekusest, tuues teieni Tallinnas (EKA), Saint-Étiennes (ESADSE) ja Schwäbisch Gmündis (HfG) projekti “Digitaalsed tööriistad loovaks koostööks” raames toimunud kursuste õppetunnid.

Projekti käigus uurisid kolme kooli õpilased millist mõju on loomevaldkonnale avaldanud digitaalsele koostööle üleminek. Nende tulemused sünteesisime tehisaru abil teesideks, mis puudutavad meeskonnatöö, suhtlemise ja disainiprotsessi erinevaid tahkusid:

1. Inimeseks jäämine
2. Eesmärgipäraselt loomine
3. Küberkommete õppimine
4. Erisuste omaksvõtmine
5. Töövoogude parendamine
6. Jõudude ühendamine
7. Efektse suhtlemise harjutamine
8. Distsipliini harjutamine

Iga teema hõlmab erinevaid kontsepte ja ideid, kus õpilased pakuvad oma unikaalseid vaatenurki ja kogemusi. Tervikuna rõhutab näitus empaatiat, avatust ja tõhusat suhtlemist produktiivse ja loomingulise meeskonnakeskkonna loomiseks. See tutvustab õpilaste pühendumust isiklikule kasvule, traditsiooniliste disainimetoodikate piiride ületamisele ja väljakutsete vastuvõtmisele erialade- ja kultuurideüleses töös.

——

Väljapanekul on:

• 200 tõhusa digitaalse koostöö põhimõtet, analüüsitud ja koostatud ChatGPT 4.0 ning teiste tehisaru tööriistade abil kursustel osalenud üliõpilaste ja juhendajate mõtisklustest ning töödest.
• 22 intervjuud projektis osalevate üliõpilaste ja mentoritega.

Osalevad üliõpilased:

Maëlys Bard, Max Becht, Sarah Boutière, Paulina Juárez Badillo Chávez, Sigmund Abou Chrouch, Artemiy Guslistov, Hugo Guyomard, Ludovic Hohl, Mathias Hû, Kristi Laanemäe, Tara Monheim, Alféa Morelli, Daisy Muntean, Natsumi Nonaka, Alina Remlinger, Marius Schairer, Viki Schmidt, Kaisa Uik, Yaren Duriez Urías, Mark Uustalu.

Osalevad juhendajad:

Cléa Di Fabio (Esadse), Jérémie Nuel (Esadse), Damien Baïs (Esadse), François Brument (Esadse), David-Olivier Lartigaud (Esadse), Lucile Schrenzel (Esadse), Marc Guntow (HfG Schwäbisch-Gmünd), Ludwig Kannicht (HfG Schwäbisch-Gmünd), Tanel Kärp (EKA), Jekaterina Suharenko (EKA, Jonn Galea (EKA).

Väljapaneku koostajad:

Ottavio Cambieri, Jekaterina Suharenko, Anastasiia Grigoriadi, Tanel Kärp, Nesli Hazal Akbulut, Oliver Kanniste

Väljapanek on inglise keeles ning avatud EKA fuajees iga päev 2-8 mai.

Väljapanekut organiseerib interaktsioonidisaini õppekava.

Jõgis & Mäemets
“salvesta kui / save as”
03.05–27.05.2023
Pärnu Linnagalerii
Kunstnike Maja

Näituse avamine kolmapäeval, 3. mail kell 17.00.

Näitus “salvesta kui / save as” tegeleb sündmuste, hetkede ja väärtuste talletamisega läbi kahe kunstniku erineva töötamisloogika. Mäemets teeb valikuid läbi tiheda sõela, mis olulist ebaolulisest filtreerib, müra summutab ja üksnes lõppfaili talletab. Jõgis töötab dokumentalisti ja arhiveerijana, kes jäädvustab elu argihetkede poeetilisust ning selle kaudu hoiab alles vahesalvestused. Kunstnikke ühendab aga soov uurida aja olulisust valikute tegemisel ja väärtuste kujunemisel.

Näitusel salvestatud tööd on klaasmaterjali kesksed, vormilt installatiivsed ja mängulised.

Salvesta kui / save as on Mäemetsa ja Jõgise teine ühisnäitus.

Andra Jõgis on klaasikunstnik, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, mis tegeleb kaasaegsete klaasist tarbevormide loomega.

Maarja Mäemets (s 1991) on klaasikunstnik ja joogaõpetaja, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (klaasikunst BA 2015, disain ja rakenduskunst MA 2018) ning täiendanud end kunstnikuna residentuuride ja meistriklasside käigus nii Eestis kui välismaal. Lisaks on Mäemets läbinud kaheaastase klaasipuhuja assistendi kutseõppe Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis (2019). Rahvusvahelistel näitustel osaleb kunstnik alates 2015. aastast. Mäemetsa loominguline impulss on kantud uskumusest, et pole olemas ühtegi paigalseisu, on vaid pidevad liikumised, millesse on oht end kaotada.

Tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Aleksandra Ehrensvärd (Stockholms Glasbruk)

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Nordic Culture Point

Mihkel Ilus “für A. R.-S.”
GÜ galerii
20.04–06.05
E-R 12.00-18.00

“Kogujad on õnnelikud inimesed”
Stefan Zweig, Eilne maailm.

“Eelmisel suvel asendus mul teadmata põhjustel üks pool-obsessiivne kogumiskirg teisega. Järjest pikenev vinüülivirn läks teadmata ajaks puhkusele, asemele tuli aina kasvav lasu pruune TEKTi kanne. Praeguseks on neid peaaegu häirivalt palju. Samas puudub tunne, et neist veel küllalt saaks.. Varem mõtlesin vaasidest kui kosmoselaevast, kannud jäid mõistetamatuks. Nüüd on mul nendega oma suhe tekkinud. See nõuab omaette tähelepanu. Et neid segaseid tundeid kuidagi suunata, teen graafikateostega pühenduse TEKTi kannudele, mis ehk aitavad selgust luua, millega mind võlutud on.”

Mihkel Ilus eksponeerib GÜ galeriis ofset lito teoseid, mis otsivad dialoogi TEKTi, KFK ja ARSi keraamika vormikeelega. Lisaks printidele on näitusel eksponeeritud fragmendid ARSi kujundustööde ateljee ajaloolise maalrite ruumi põrandast. Tegemist on sama ruumiga, kus asub täna Mihkel Ilusa stuudio.

EKA fotoosakond kutsub kahe uue auhinnatud eesti filmi linastusele: “Hipodroom” (rez. Vladimir Loginov) ja “Kallid reisijad” (rez. Madli Lääne”) neljapäeval, 27. aprillil A-101 kell 18.00.

Filmide kogupikkus on 96 minutit. Linastusele järgneb inglisekeelne vestlus filmitegijatega. Filmidel on inglisekeelsed subtiitrid.

Kõik on oodatud ning linastus on tasuta!

EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semper tegi Helsinkis sealsete Teatriakadeemia lõpetajatega kohaliku Linnateatri (Kaupunginteatteri) Pasila black-box teatris projekti “Nimeta”.

Lavastaja assistendina lõid kaasa EKA stsenograafia tudengid Anita Kremm ja Liisamari Viik.

Lavastuse helilooja on Jakob Juhkam.

Tegemist originaallavastusega, mis Enel-Liis Semperi sõnul on teatud määral järjeks lavastusele “72 päeva”. Sarnasus seisneb selles, et töötati piltidega ja materjal ei sisalda verbaalset dialoogi.

Etendus “Nimeta” kestab umbes 1 ja 3/4 tundi, mis garanteerib autori sõnul Helsingist viimase laevaga Tallinna naasemise.

Etendust kaua ei mängita, sest “Nimeta” on diplomilavastus.

Lähem info

Treiler

Lavastajatekst: 

Aastate jooksul olen avastanud, et mind tõmbavad enamasti asjad, mis mingil põhjusel keelduvad nime panemast. Need asjad on minu jaoks huvitavad, sest nad keelduvad täielikult kirjeldamast või on liiga erilised või abstraktsed või ilmsed, et neid sõnadega tabada. Kunstnikuna on minu eesmärk tuua need nimetud hetked lavale ilma igasuguse selgituseta, nii nagu nad on, et inimesed saaksid neid kogeda nii nagu mina. Ootan huviga, kas ja kuidas teised neid hetki vastu võtavad ja tõlgendavad.

Minu jaoks peab esituskompositsioon vältima lineaarsust ja aja loomuliku kulgemise tunnet. Seetõttu kogun kokku fotograafiast, maalidest ja tardunud poosidest töömaterjali ning panen need siis erinevatel veidratel viisidel kokku, mis oma veidrusest hoolimata meenutavad mulle elu selle tooruses. Need nimetamata hetked, mille loon, tuletavad mulle meelde meie tegelikku seisundit inimestena. Mina kui subjekt eksisteerin lõputute lugude seas, mis juhtuvad samaaegselt praeguses hetkes. Lisaks minu subjektiivsetele piiratud vaatenurkadele ja pidevale pingutusele taandada elu millekski, mida saan loota mõtestada, ilmnevad kõik eksistentsi hetked äärmiselt veidrates, absurdsetes sügavalt puudutavates kujundites.

Reaalsus, mida ma otsin, on sageli valdav ja arusaamatu, kuid tekitab minus (ja loodetavasti ka publikus) tingimusteta empaatia, mis võib viia mind meditatiivsesse seisundisse, kus reaalsus ja selle muljed muutuvad mingil moel kättesaadavaks.

4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.

Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:

4. mail Eesti Teaduste Akadeemias

5. mail Eesti Kunstiakadeemias

6. mail Tallinna Ülikoolis

Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).

Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.

4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.

5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.

Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti

Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:

dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.

Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/

Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com

Neljapäeval, 27. aprillil avaneb Tallinna Kunstihoone Galeriis Riin Maide näitus “Teistelt poolt, teistest asjadest”. Installatiivsed teosed keskenduvad olematute ruumide potentsiaalile ja ajutise ilule.

“Teiselt poolt, teistest asjadest” on visuaalne uurimus kohtadest, mida ei ole tegelikult olemas. Kasutades endale omaseid materjale nagu paber ja kangas, loob (ja taasloob) Maide neljal päeval keskkonda, läbi mille kogeda ruumilisi ääremärkusi.

“Iga hea vaatemängu juures on mind peaaegu alati paelunud rohkemgi see, mis jääb selle taha. Tühjaks jäänud poepindadelt leiab romantik minus, kapitalismi julmusele vaatamata, tühjuse nostalgiat ja nukrat ilu. Kaduva hetke, mille tahaks jäädvustada.”

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Oma kunstipraktikas käsitleb ta läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade mälu ja kohalolu. Maide loomingus on olulisel kohal kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Näitusetegevuse kõrval töötab ta ka kuraatori, etendajana ning on lavastuse kunstnikuna kaasa löönud mitmete etenduskunsti projektide juures, nii Eestis, kui välismaal. Maide lõpetas 2020 graafika eriala Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (BA) ning õpib praegu stsenograafia erialal (MA). Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas. Riini on pälvinud Edmund Valtmani ja Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid ning aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ja 2022 tiitli Uus Tulija Graafikas.

Kunstnik tänab:
Eesti Kultuurkapitali,
Eesti Kunstiakadeemiat, eesotsas Stsenograafia osakonda, Veidi Christot, aga rohkem Cristot
Sõpru, kes asju ellu aitavad viia
ja muidugi Tallinna Kunstihoonet

Näitus on avatud:
27.04-30.04.2023
14:00 – 19:00
Kunstihoone Galerii
Vabaduse väljak 6, Tallinn

Väljapanek on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03-18.05.2023.

Lisainfo:
Facebook: https://www.facebook.com/ornokevad

Instagram: https://www.instagram.com/p.o.r.n.o_k.e.v.a.d/

riin.maide@artun.ee
+372 5343 7533