Näitused
29.09.2025 — 05.10.2025
EKA ringdisain x DiMa Disainiööl: UPMADE® Keenias
EKA ringdisaini tudengid ja DiMa labor ootavad Disainiöö näitusele “UPMADE® Keenias”
29. septembril avatakse Disainiöö raames Krulli kvartalis näitus “UPMADE® Keenias: DiMa + EKA ringdisain”, kus on väljas Keenia tekstiilitehase jääkidest loodud loometööd.
Näituse avamine toimub esmaspäeval, 29.09 kell 18.30 Krulli kvartalis @Mehaanikatsehh ruumides. Lahtiolekuajad 30.09-04.10 kell 11.00–20.00 ja pühapäeval 05.10 kell 11.00–18.00.
Tekstiilitööstus on üks suurima keskkonnamõjuga valdkondi – see on märkimisväärne tooraine- ja energia tarbija ning tekitab rohkelt jäätmeid. Keenias, kus tööstus hoogsalt kasvab, ei ole jätkusuutlikkuse põhimõtteid veel süsteemselt juurutatud.
Keenias Eldoretis asuvas Rivatexi tekstiilitehases õpetati ja rakendati koostöös Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega Eesti teadus- ja disainipõhist UPMADE® mudelit, mis põhineb väärtustaval ringlussevõtul ehk upcyclingul. Eesmärk oli vähendada tootmise keskkonnajalajälge, arendada oskusi ning aidata viia kohalikku tööstust ringmajanduse põhimõtete ja kliimaeesmärkidega kooskõlla.
Tudengid disainisid tehase tekstiilijääkidest nii rõivaid, aksessuaare, lampe, päevavarje kui mitmeid muid esemeid. Näitustel tutvustavad oma loometöid 2024.–2025. aastal algatuses osalenud EKA ringdisaini magistritudengid Doreen Mägi, Eva Liis Lidenburg, Kaisa Ilves, Lisandra Türkson, Maria Rojiko Nisu, Mariann Hendrikson, Marit Saare, Mart Maide, Marta Konovalov, Merily Mikiver ja Eva Reiska. Tudengeid juhendasid Reet Aus, Maria Pukk ja Lisandra Türkson.
Näitus on osa projektist „UPMADE oskusteabe viimine Keeniasse“, mille eestvedaja on EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor (DiMa). Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga. Projekt oli rahastatud Kliimaministeeriumi rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest, tudengite õpiränded toimusid Euroopa Liidu Erasmus+ programmi raames.
Projekti kajastav EKA x T4EU podcast “Rethinking Fashion Waste”, kus vestlevad Reet Aus ja Anna Lohmatova, saab kuulata SIIT.
29. septembrist kuni 5. oktoobrini toimuva Disainiöö programmist leiab mitmeid teisigi EKA algatusi. Näiteks sateliitprogrammina toimuvad EKA disaininädal ja moekunstnike näitus, samuti löövad tudengid kaasa Eesti disainikoolide väljapanekul. Disainiöö avaetendust “Kaasatus on tegu” korraldab EKA õppejõud Reet Aus.
Disainiöö programm 2025 on leitav siit.
Fotod: DiMa erakoga

EKA ringdisain x DiMa Disainiööl: UPMADE® Keenias
Esmaspäev 29 september, 2025 — Pühapäev 05 oktoober, 2025
EKA ringdisaini tudengid ja DiMa labor ootavad Disainiöö näitusele “UPMADE® Keenias”
29. septembril avatakse Disainiöö raames Krulli kvartalis näitus “UPMADE® Keenias: DiMa + EKA ringdisain”, kus on väljas Keenia tekstiilitehase jääkidest loodud loometööd.
Näituse avamine toimub esmaspäeval, 29.09 kell 18.30 Krulli kvartalis @Mehaanikatsehh ruumides. Lahtiolekuajad 30.09-04.10 kell 11.00–20.00 ja pühapäeval 05.10 kell 11.00–18.00.
Tekstiilitööstus on üks suurima keskkonnamõjuga valdkondi – see on märkimisväärne tooraine- ja energia tarbija ning tekitab rohkelt jäätmeid. Keenias, kus tööstus hoogsalt kasvab, ei ole jätkusuutlikkuse põhimõtteid veel süsteemselt juurutatud.
Keenias Eldoretis asuvas Rivatexi tekstiilitehases õpetati ja rakendati koostöös Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega Eesti teadus- ja disainipõhist UPMADE® mudelit, mis põhineb väärtustaval ringlussevõtul ehk upcyclingul. Eesmärk oli vähendada tootmise keskkonnajalajälge, arendada oskusi ning aidata viia kohalikku tööstust ringmajanduse põhimõtete ja kliimaeesmärkidega kooskõlla.
Tudengid disainisid tehase tekstiilijääkidest nii rõivaid, aksessuaare, lampe, päevavarje kui mitmeid muid esemeid. Näitustel tutvustavad oma loometöid 2024.–2025. aastal algatuses osalenud EKA ringdisaini magistritudengid Doreen Mägi, Eva Liis Lidenburg, Kaisa Ilves, Lisandra Türkson, Maria Rojiko Nisu, Mariann Hendrikson, Marit Saare, Mart Maide, Marta Konovalov, Merily Mikiver ja Eva Reiska. Tudengeid juhendasid Reet Aus, Maria Pukk ja Lisandra Türkson.
Näitus on osa projektist „UPMADE oskusteabe viimine Keeniasse“, mille eestvedaja on EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor (DiMa). Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga. Projekt oli rahastatud Kliimaministeeriumi rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest, tudengite õpiränded toimusid Euroopa Liidu Erasmus+ programmi raames.
Projekti kajastav EKA x T4EU podcast “Rethinking Fashion Waste”, kus vestlevad Reet Aus ja Anna Lohmatova, saab kuulata SIIT.
29. septembrist kuni 5. oktoobrini toimuva Disainiöö programmist leiab mitmeid teisigi EKA algatusi. Näiteks sateliitprogrammina toimuvad EKA disaininädal ja moekunstnike näitus, samuti löövad tudengid kaasa Eesti disainikoolide väljapanekul. Disainiöö avaetendust “Kaasatus on tegu” korraldab EKA õppejõud Reet Aus.
Disainiöö programm 2025 on leitav siit.
Fotod: DiMa erakoga

24.09.2025 — 01.11.2025
Brenda Purtsak “Vaiksed kihid” Artrovert Galeriis

24. septembril kell 18.00 avaneb Artrovert galeriis kaasaegse kunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus “Vaiksed kihid”.
Brenda Purtsaku kunstipraktika on seni kajastanud teemasid inimese bioloogilisest kehast, sünnist, surmast, perekonnast ning sugulusest. Kaasaegse maalikunsti näitus, mille juures peamisteks märksõnadeks on mittekristlik kunst, kaastunne ning eneseohverdus, ühendab endas kõik ülalnimetatud teemad.
Näitus räägib inimesest, kui kultuurilisest artefaktist ning pakub mõttelisi paralleele näituse jaoks loodud teoste ja tuntud ajalooliste kunstiteoste vahel näiteks nagu Michelangelo Pietà skulptuur ning Madonna teosed lapsega. Mõlema sümboli desakraliseerimine võimaldab kunstnikul käsitleda erinevaid isiklikke ja kultuurilisi tähendusi laiemalt, mis ei ole seotud usukultusega.
Maalikunstile lisaks saab näitusel näha veel keraamilisi teoseid ja söejoonistusi. Brendale lapsepõlvest meelde jäänud “My little pony” mänguasju tähistav keraamiline seeria koosneb värvilistest ponidest, kelle keha küljel leiduvad unikaalsed sümbolid, mida kutsutakse “armsad märgid”. Need tähistavad just ühele kindlale ponile omast unikaalset annet ning tema ühendust ja suhet sellega. Ponid, isikud Brenda maalidel ning söejoonistustel võivad tunduda esmapilgul kohati lõpetamata ja kokku kollaažitud. Kuid inimese mälestused ei olegi kristallselged või teatud laadi peatumist võimaldava kvaliteediga nagu seda võimaldavad foto- ja filmi meediumid. Aja möödudes lisandub neile uusi kihte või avastame mõned, mille olemasolu varem ei märganudki.
Näituse korraldus
Asukoht: Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, Tallinn
Avamine: 24.09, kl 18
Avatud: 24.09–01.11.25, T-L 12–18
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi ja tänud: Kultuurkapital, Artrovert Galerii, Brenda perekond, Maria Elise Remme, Keithy Kuuspu, Ian Simon Märjamaa
Brenda Purtsak “Vaiksed kihid” Artrovert Galeriis
Kolmapäev 24 september, 2025 — Laupäev 01 november, 2025

24. septembril kell 18.00 avaneb Artrovert galeriis kaasaegse kunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus “Vaiksed kihid”.
Brenda Purtsaku kunstipraktika on seni kajastanud teemasid inimese bioloogilisest kehast, sünnist, surmast, perekonnast ning sugulusest. Kaasaegse maalikunsti näitus, mille juures peamisteks märksõnadeks on mittekristlik kunst, kaastunne ning eneseohverdus, ühendab endas kõik ülalnimetatud teemad.
Näitus räägib inimesest, kui kultuurilisest artefaktist ning pakub mõttelisi paralleele näituse jaoks loodud teoste ja tuntud ajalooliste kunstiteoste vahel näiteks nagu Michelangelo Pietà skulptuur ning Madonna teosed lapsega. Mõlema sümboli desakraliseerimine võimaldab kunstnikul käsitleda erinevaid isiklikke ja kultuurilisi tähendusi laiemalt, mis ei ole seotud usukultusega.
Maalikunstile lisaks saab näitusel näha veel keraamilisi teoseid ja söejoonistusi. Brendale lapsepõlvest meelde jäänud “My little pony” mänguasju tähistav keraamiline seeria koosneb värvilistest ponidest, kelle keha küljel leiduvad unikaalsed sümbolid, mida kutsutakse “armsad märgid”. Need tähistavad just ühele kindlale ponile omast unikaalset annet ning tema ühendust ja suhet sellega. Ponid, isikud Brenda maalidel ning söejoonistustel võivad tunduda esmapilgul kohati lõpetamata ja kokku kollaažitud. Kuid inimese mälestused ei olegi kristallselged või teatud laadi peatumist võimaldava kvaliteediga nagu seda võimaldavad foto- ja filmi meediumid. Aja möödudes lisandub neile uusi kihte või avastame mõned, mille olemasolu varem ei märganudki.
Näituse korraldus
Asukoht: Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, Tallinn
Avamine: 24.09, kl 18
Avatud: 24.09–01.11.25, T-L 12–18
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi ja tänud: Kultuurkapital, Artrovert Galerii, Brenda perekond, Maria Elise Remme, Keithy Kuuspu, Ian Simon Märjamaa
26.09.2025 — 19.10.2025
Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo „Päev, mil joon paindus spiraaliks“ EKA Galeriis 27.09.–19.10.2025
Eugenio Marini & Ingrid Helena Pajo
PÄEV, MIL JOON PAINDUS SPIRAALIKS
EKA Galerii teisel korrusel 27.09.–19.10.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 26.09. kell 18.00
Millal täpselt oli see päev, mil joon paindus spiraaliks, seda me ei tea. Ühel hetkel oli see lihtsalt juba juhtumas, aina edasi väändumas, ise samal ajal keereldes. Alguses ehk oli see kõik natuke aeglasem – see paindumine ja keerlemine – ja juba siis olime me selle sees.
„Päev, mil joon paindus spiraaliks“ toob kokku kunstnike Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo peaaegu aasta jooksul loodud ja kogutud teosed, materjalikatsetused, leiud. Peamine kriteerium selle fragmendikogu loomisel oli töötada ühe mõttega kõige kauem nädal aega, nii paralleelselt kui ka üheskoos. Teiseks olid kaalukad assotsiatsioonid, mis materjaliga töötamisel esile kerkivad – lasta neil end kanda ja aegajalt peatuda kuskil keset protsessi. Materjal küll annab kätte suuna, kuid lõpuks räägib iga vorm kunstnikest endist tol ajahetkel. Näitusest saab seega omalaadi päevik, millesse on sissekanded tehtud hoomamatu korra järgi – mööda kõverjooni. Nüüd kutsuvad tegijad teid endaga kaasa sel joonel tagasi pöörama, mälu välja manama ja mööda spiraal-labürinti tagasi alguspunkti sõudma.
Eugenio Marini (IT) ja Ingrid Helena Pajo (EE) on Tallinnas ja Roomas tegutsevad kunstnikud. Olgugi et mõlemal kunstnikul on oma individuaalne kunstipraktika, on nad 2022. aastast regulaarselt koostööd teinud, ühendades teineteise skulptuuri ja tekstiili taustasid. Pajo uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid ning püüab mõtestada inimelu kogemust. Marini mõtiskleb kasulikkuse idee ja tähenduse üle tänapäeva elus. Leidmaterjalid on selle ühise avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust, soosides ka improvisatsiooni.
Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.
Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo „Päev, mil joon paindus spiraaliks“ EKA Galeriis 27.09.–19.10.2025
Reede 26 september, 2025 — Pühapäev 19 oktoober, 2025
Eugenio Marini & Ingrid Helena Pajo
PÄEV, MIL JOON PAINDUS SPIRAALIKS
EKA Galerii teisel korrusel 27.09.–19.10.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 26.09. kell 18.00
Millal täpselt oli see päev, mil joon paindus spiraaliks, seda me ei tea. Ühel hetkel oli see lihtsalt juba juhtumas, aina edasi väändumas, ise samal ajal keereldes. Alguses ehk oli see kõik natuke aeglasem – see paindumine ja keerlemine – ja juba siis olime me selle sees.
„Päev, mil joon paindus spiraaliks“ toob kokku kunstnike Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo peaaegu aasta jooksul loodud ja kogutud teosed, materjalikatsetused, leiud. Peamine kriteerium selle fragmendikogu loomisel oli töötada ühe mõttega kõige kauem nädal aega, nii paralleelselt kui ka üheskoos. Teiseks olid kaalukad assotsiatsioonid, mis materjaliga töötamisel esile kerkivad – lasta neil end kanda ja aegajalt peatuda kuskil keset protsessi. Materjal küll annab kätte suuna, kuid lõpuks räägib iga vorm kunstnikest endist tol ajahetkel. Näitusest saab seega omalaadi päevik, millesse on sissekanded tehtud hoomamatu korra järgi – mööda kõverjooni. Nüüd kutsuvad tegijad teid endaga kaasa sel joonel tagasi pöörama, mälu välja manama ja mööda spiraal-labürinti tagasi alguspunkti sõudma.
Eugenio Marini (IT) ja Ingrid Helena Pajo (EE) on Tallinnas ja Roomas tegutsevad kunstnikud. Olgugi et mõlemal kunstnikul on oma individuaalne kunstipraktika, on nad 2022. aastast regulaarselt koostööd teinud, ühendades teineteise skulptuuri ja tekstiili taustasid. Pajo uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid ning püüab mõtestada inimelu kogemust. Marini mõtiskleb kasulikkuse idee ja tähenduse üle tänapäeva elus. Leidmaterjalid on selle ühise avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust, soosides ka improvisatsiooni.
Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.
25.09.2025 — 19.10.2025
Ron Verlini eksistentsiaalne moenäitus Draakoni galeriis

25. septembril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Ron Verlini esimene isiknäitus „kes olin elus, selleks jään ka surmas”. Näitus toob moekunsti harvaesineval viisil galeriiruumi, kandes endas eksistentsiaalset ja ühiskondlikku mõõdet.
Draakoni galeriis on välja pandud ruumiinstallatsioon, kus moekunsti, valguse ja heli abil loodud atmosfäär viib vaataja eksistentsiaalsete mõtiskluste maailma. Näituse keskmes on rõivad kui sümboolsed objektid, mis viitavad dekadentsile, lagunemisele ja üleminekule. Need on seisundid ja väsimusmeeleolud, mis eelnevad lunastusele või taassünnile. Väljapanekul lähenetakse neile teemadele sümbolite ja allegooriate kaudu. Projekti algimpulss oli kunstniku unenägu, kus ta rändas linnas, mille südames haigutas põhjatu auk. Hiljem leidis unenäos kogetu äratundmise Dante Alighieri „Põrgu” lehekülgedel ning näituse olulisteks inspiratsiooniallikateks kujunesid Dante teosed „Põrgu” ja „Purgatoorium”.
Ron Verlin on noor moekunstnik, kelle looming ammutab ainest usust, mütoloogiast ja siseilmast. Oma teostega arutleb ta eksistentsiaalsete väärtuste üle meie kaasajal, kutsudes vaataja mõtlema lunastuse ja uuenemise võimalikkuse üle maailmas, mis on tehnoloogiliselt ja teaduslikult arenenud, ent vaimselt kurnatud. Samuti tõstatab näitus küsimuse moekunsti rollist – kas see on pelgalt esteetiline väljendus või kannab ka sügavamat, ühiskonnakriitilist sõnumit?
Näituse kuraator on Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja projektijuht Olivia Soans.
Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Partner: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Ron Verlini eksistentsiaalne moenäitus Draakoni galeriis
Neljapäev 25 september, 2025 — Pühapäev 19 oktoober, 2025

25. septembril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Ron Verlini esimene isiknäitus „kes olin elus, selleks jään ka surmas”. Näitus toob moekunsti harvaesineval viisil galeriiruumi, kandes endas eksistentsiaalset ja ühiskondlikku mõõdet.
Draakoni galeriis on välja pandud ruumiinstallatsioon, kus moekunsti, valguse ja heli abil loodud atmosfäär viib vaataja eksistentsiaalsete mõtiskluste maailma. Näituse keskmes on rõivad kui sümboolsed objektid, mis viitavad dekadentsile, lagunemisele ja üleminekule. Need on seisundid ja väsimusmeeleolud, mis eelnevad lunastusele või taassünnile. Väljapanekul lähenetakse neile teemadele sümbolite ja allegooriate kaudu. Projekti algimpulss oli kunstniku unenägu, kus ta rändas linnas, mille südames haigutas põhjatu auk. Hiljem leidis unenäos kogetu äratundmise Dante Alighieri „Põrgu” lehekülgedel ning näituse olulisteks inspiratsiooniallikateks kujunesid Dante teosed „Põrgu” ja „Purgatoorium”.
Ron Verlin on noor moekunstnik, kelle looming ammutab ainest usust, mütoloogiast ja siseilmast. Oma teostega arutleb ta eksistentsiaalsete väärtuste üle meie kaasajal, kutsudes vaataja mõtlema lunastuse ja uuenemise võimalikkuse üle maailmas, mis on tehnoloogiliselt ja teaduslikult arenenud, ent vaimselt kurnatud. Samuti tõstatab näitus küsimuse moekunsti rollist – kas see on pelgalt esteetiline väljendus või kannab ka sügavamat, ühiskonnakriitilist sõnumit?
Näituse kuraator on Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja projektijuht Olivia Soans.
Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Partner: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
29.09.2025 — 12.10.2025
Moe lõpukollektsioonide näitus @Disaniöö 2025
EKA moeosakonna äsjased vilistlased Ron-Jonas Verlin (Ron Verlin), Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk esitlevad Solaris keskuses oma 2025.a kevadel edukalt kaitstud lõpukollektsioonide parimaid töid.
Disainerite valitud teosed on Solaris keskuse disainitänaval uudistamiseks väljas 29.09-12.10.2025.
Moe lõpukollektsioonide näitus @Disaniöö 2025
Esmaspäev 29 september, 2025 — Pühapäev 12 oktoober, 2025
EKA moeosakonna äsjased vilistlased Ron-Jonas Verlin (Ron Verlin), Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk esitlevad Solaris keskuses oma 2025.a kevadel edukalt kaitstud lõpukollektsioonide parimaid töid.
Disainerite valitud teosed on Solaris keskuse disainitänaval uudistamiseks väljas 29.09-12.10.2025.
08.09.2025 — 21.09.2025
Eesti luule eesti köites
Näitus “Eesti luule eesti köites”, toimub Disaini ja Arhitektuurigaleriis 08.09.25 – 21.09.25.
Näitusel on eksponeeritud ligikaudu 70 raamatut, eesmärgiga pakkuda võimalikult lai ülevaade eesti luule arengust alates Kristian Jaak Petersonist kuni tänapäevani.
Väljas on valik sõjaeelset eesti luulet, samuti paguluses ilmunud väärttrükiseid. Kaasaegset luulet on annetanud kirjanike liidu liikmed. Näitusel esinevaid köitekunstnikke on 35 ringis,nagu ka varasematel köitekunstinäitustel. Aksessuaari ja köite osakonnast on esindatud tudeng Rita Lenore Viitkar, meistrid Eve Kaaret ja Merle Visak ning õppejõud Külli Grünbach-Sein.
Näituse korraldaja: Eesti Nahakunstnike Liit
Projekti on kaasatud koostööpartneritena Eesti Kirjanike Liit ja Hoiuraamatukogu.
Eesti luule eesti köites
Esmaspäev 08 september, 2025 — Pühapäev 21 september, 2025
Näitus “Eesti luule eesti köites”, toimub Disaini ja Arhitektuurigaleriis 08.09.25 – 21.09.25.
Näitusel on eksponeeritud ligikaudu 70 raamatut, eesmärgiga pakkuda võimalikult lai ülevaade eesti luule arengust alates Kristian Jaak Petersonist kuni tänapäevani.
Väljas on valik sõjaeelset eesti luulet, samuti paguluses ilmunud väärttrükiseid. Kaasaegset luulet on annetanud kirjanike liidu liikmed. Näitusel esinevaid köitekunstnikke on 35 ringis,nagu ka varasematel köitekunstinäitustel. Aksessuaari ja köite osakonnast on esindatud tudeng Rita Lenore Viitkar, meistrid Eve Kaaret ja Merle Visak ning õppejõud Külli Grünbach-Sein.
Näituse korraldaja: Eesti Nahakunstnike Liit
Projekti on kaasatud koostööpartneritena Eesti Kirjanike Liit ja Hoiuraamatukogu.
12.09.2025 — 16.11.2025
Köitekunstinäitus Scripta manent VII tähistab Arvo Pärdi 90. juubelit
Eesti Köitekunstnike Ühenduse iga viie aasta järel toimuv rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent keskendub sel aastal maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 90. juubelile.
Näituse aluseks on köitepoognad, mis põhinevad Pärdi heliloomingu tekstidel, sisaldades tekste üheksas keeles alates 1956. aastast. Kogumik In principio heidab valgust Pärdi loomingus olulisele tahule – helilooja teoste tekstidele ja Sõnale nii sügavamal kui laiemal tähendusel.
Näituse jaoks trükiti 25 poognast koosnev 392-leheküljeline plokk ning saadeti kunstnikele Eestist ja 18 riigist, kes köitsid tööd erinevates tehnikates. Kokku osaleb näitusel 151 kunstnikku 19 riigist, Eestist 61. 23 näitusel osalejat on tudengid nende seast mitmed ka just aksessuaari ja köite osakonnast.
Unikaalsed köited toovad vaataja ette vana ja väärika köitekunsti, mis digimaailmas on muutumas haruldaseks. Näitus rõhutab peent tunnetust, abstraktset kunstimeelt ja materjalide oskuslikku kasutamist, ühendades sisu ja vormi terviklikuks kunstielamuseks.
Korraldajad: Eesti Köitekunstnike Ühendus ja Arvo Pärdi Keskus.
Rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent VII. In principio. Sõna Arvo Pärdi muusikas on avatud Tallinnas Suurgildi hoones
12.09.2025–16.11.25
Loe edasi Ajaloomuuseumi veebilehelt.
Köitekunstinäitus Scripta manent VII tähistab Arvo Pärdi 90. juubelit
Reede 12 september, 2025 — Pühapäev 16 november, 2025
Eesti Köitekunstnike Ühenduse iga viie aasta järel toimuv rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent keskendub sel aastal maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 90. juubelile.
Näituse aluseks on köitepoognad, mis põhinevad Pärdi heliloomingu tekstidel, sisaldades tekste üheksas keeles alates 1956. aastast. Kogumik In principio heidab valgust Pärdi loomingus olulisele tahule – helilooja teoste tekstidele ja Sõnale nii sügavamal kui laiemal tähendusel.
Näituse jaoks trükiti 25 poognast koosnev 392-leheküljeline plokk ning saadeti kunstnikele Eestist ja 18 riigist, kes köitsid tööd erinevates tehnikates. Kokku osaleb näitusel 151 kunstnikku 19 riigist, Eestist 61. 23 näitusel osalejat on tudengid nende seast mitmed ka just aksessuaari ja köite osakonnast.
Unikaalsed köited toovad vaataja ette vana ja väärika köitekunsti, mis digimaailmas on muutumas haruldaseks. Näitus rõhutab peent tunnetust, abstraktset kunstimeelt ja materjalide oskuslikku kasutamist, ühendades sisu ja vormi terviklikuks kunstielamuseks.
Korraldajad: Eesti Köitekunstnike Ühendus ja Arvo Pärdi Keskus.
Rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent VII. In principio. Sõna Arvo Pärdi muusikas on avatud Tallinnas Suurgildi hoones
12.09.2025–16.11.25
Loe edasi Ajaloomuuseumi veebilehelt.
07.10.2025 — 07.09.2025
Mania Grandiosa filmi linastus
7. oktoobril kell 18.00 toimub kinos Sõprus Moekunstikino festivali raames 2023. aasta suvel toimunud maailma pikima moelava projektist valminud dokumentaalfilm “Mania Grandiosa” linastus.
2023. aasta südasuvine Eesti. Magentaroosades kostüümides kümme kultuuritegelast sammuvad maailma pikimal moelaval läbi väikepaikade ja tolmavate külavaheteede Pariisi poole. Ainult Eiffeli torni asemel paistab neile samanimelise küla ratsamaneež Lääne-Virumaal.
“Mania Grandiosa” on poeetiline, südamlik ja humoorikas dokumentaalfilm ambitsioonist, moe tulevikust, sellega seotud muredest ja rõõmudest ning sotsiaalsetest konstruktsioonidest.
Osad on jäänud, osad on läinud – kõigil on oma lugu, aga jagatud küsimus: mida tähendab tänapäeval moodi luua ja kuidas sellest rääkida? Film põimib endas kaadreid samanimelise maailma pikima moelava telgitagustest 2023. aasta juulis ning intervjuusid nii Pariisis kui Eestis tegutsevatelt moe- ja kultuuriinimestelt. Film harutab Pariisi narratiivi väikeriigi vaatenurgast, arutledes eksklusiivsuse ja moetegemise üle üha keerukamates tingimustes.
“Mania Grandiosa” on ühtaegu intiimne portree ja DIY suurlinateos, olles film loomingust, julgusest ja sellest mida tähendab püüelda Pariisi tulede poole. Filmis astuvad üles Lilli Jahilo, Katrin Aasmaa, Carmen Kremm, Hans Schwarz, Sten Ojavee ja Anu Saagim.
Filmiseansile teevad sissejuhatuse Lisette Sivard ja Karl Joonas Alamaa.
Raamat “Mania Grandiosa” on müügil Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Kai kunstikeskuses, Eesti Disaini Majas, Kogo galeriis, Viuu prillipoes ja Foku galeriis.
Moekunstikino:
https://www.moekunstikino.ee/et/2025-filmid-mania-grandiosa
Mania Grandiosa filmi linastus
Teisipäev 07 oktoober, 2025 — Pühapäev 07 september, 2025
7. oktoobril kell 18.00 toimub kinos Sõprus Moekunstikino festivali raames 2023. aasta suvel toimunud maailma pikima moelava projektist valminud dokumentaalfilm “Mania Grandiosa” linastus.
2023. aasta südasuvine Eesti. Magentaroosades kostüümides kümme kultuuritegelast sammuvad maailma pikimal moelaval läbi väikepaikade ja tolmavate külavaheteede Pariisi poole. Ainult Eiffeli torni asemel paistab neile samanimelise küla ratsamaneež Lääne-Virumaal.
“Mania Grandiosa” on poeetiline, südamlik ja humoorikas dokumentaalfilm ambitsioonist, moe tulevikust, sellega seotud muredest ja rõõmudest ning sotsiaalsetest konstruktsioonidest.
Osad on jäänud, osad on läinud – kõigil on oma lugu, aga jagatud küsimus: mida tähendab tänapäeval moodi luua ja kuidas sellest rääkida? Film põimib endas kaadreid samanimelise maailma pikima moelava telgitagustest 2023. aasta juulis ning intervjuusid nii Pariisis kui Eestis tegutsevatelt moe- ja kultuuriinimestelt. Film harutab Pariisi narratiivi väikeriigi vaatenurgast, arutledes eksklusiivsuse ja moetegemise üle üha keerukamates tingimustes.
“Mania Grandiosa” on ühtaegu intiimne portree ja DIY suurlinateos, olles film loomingust, julgusest ja sellest mida tähendab püüelda Pariisi tulede poole. Filmis astuvad üles Lilli Jahilo, Katrin Aasmaa, Carmen Kremm, Hans Schwarz, Sten Ojavee ja Anu Saagim.
Filmiseansile teevad sissejuhatuse Lisette Sivard ja Karl Joonas Alamaa.
Raamat “Mania Grandiosa” on müügil Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Kai kunstikeskuses, Eesti Disaini Majas, Kogo galeriis, Viuu prillipoes ja Foku galeriis.
Moekunstikino:
https://www.moekunstikino.ee/et/2025-filmid-mania-grandiosa
05.09.2025 — 31.10.2025
8. Tallinna Fotokuu

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 avanäitusteks on Tanja Muravskaja isikunäitus Saarineni majas ja linnaruumi näitus Kaubamaja ristmikul.
Kahe kuu jooksul toimub kokku 18 näitust – neli põhinäitust ja 14 satelliitnäitust – ning publikuprogramm, mille hulka kuulub ka Mare Tralla ja Roberta Lima performance Kaubamaja ristmikul sel pühapäeval, 7. septembril.
Fotokuu avanäituseks on ajaloolises Saarineni majas (Pärnu mnt 10) avatav Tanja Muravskaja isikunäitus „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“ (avatud 05.09.–31.10.2025, K–L 13:00–19:00). Kunstniku fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.
Samuti avatakse täna rahvusvaheline linnaruumi näitus „Volitatud vormid“ seitsmel pinnal Tallinna Kaubamaja ristmiku ümbruses (avatud 05.09.–31.10.2025, 24/7 K–L 13:00–19:00, A. Laikmaa jalakäijate tunnel 05:00–00:00). Üleküllastatud linnakeskkonnas otsib näitus viise, kuidas pakkuda möödujatele kunsti kaudu pausihetki ning avada uusi vaatenurki harjumuspärasele linnakeskkonnale. Seitse kohaspetsiifilist teost hõivavad pindu nii inimeste tavapärastes liikumiskohtades kui paikades, kuhu pilk tavaliselt ei satu. Linnaruumi näitusel osalevad kunstnikud on Elo Vahtrik (EE), Eva Stenram (SE/GB), Giovanna Petrocchi (IT), Mare Tralla (EE), Mia Dudek (PL) ja Sigrid Viir (EE). Näituse kuraatorid on Kati Ots (EE) ja Trine Stephensen (NO).
Fotokuu põhiprogrammi kuulub ka Eesti ja Soome fotokunstnike ühisnäitus just juuri nüüd nyt, mis avaneb 25. septembril paralleelselt Hobusepea ja FOKU galeriides ning Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“, mis avaneb 11. oktoobril Kai kunstikeskuses.
Lisaks põhiprogrammile kuuluvad Tallinna Fotokuu näituste juurde publikuprogrammid ning 14 näitusest koosnev satelliitprogramm. Kaasa löövad mitmed Tallinna olulised näitusepaigad: Kumu kunstimuuseum, Fotografiska Tallinn, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, ARS Projektiruum, ARS Showroom ning galeriid: Draakoni, Positiiv, Punctum, Vabaduse, FOKU, Seek. Tartust osaleb programmis Kogo galerii ja Viljandist Rüki galerii.
Laupäev, 6. september
13:00 Vestlusring „F-sõna: 14 aastat hiljem“ näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu)
14:30 Kunstnike tuur näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu; inglise keeles)
15:30 Aktivismikool näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu)
17:00 Kohtumine kunstnike Riin Maide ja Krista Möldriga näitusel „ja siis järsku, mitte midagi“ (ARS Projektiruum)
Pühapäev, 7. september
12:00 Angelika Kollini autorivestlus näitusel „Tundlik pinnas“ (Juhan Kuusi Dokfoto Keskus; inglise keeles)
13:00 Kuraatorituur linnaruumi näitusel „Volitatud vormid“ (Viru Keskuse välialal „Hämarik“ skulptuuri ees; inglise keeles)
14:00 Kunstnike Mare Tralla (EE) ja Roberta Lima (AT/BR) performance „Kõik ükssarvikud on sündinud vabade ja võrdsetena“, näituse „Volitatud vormid“ raames (Viru Keskuse väliala, „Hämarik“ skulptuuri esine; 30 min, inglise keeles)
Tutvu kogu Tallinna Fotokuu programmiga: fotokuu.ee.
Fotokuu ametlik infopunkt on FOKU galerii (Väike-Karja 10), mis on avatud N–L kell 12:00–18:00.
8. Tallinna Fotokuu
Reede 05 september, 2025 — Reede 31 oktoober, 2025

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 avanäitusteks on Tanja Muravskaja isikunäitus Saarineni majas ja linnaruumi näitus Kaubamaja ristmikul.
Kahe kuu jooksul toimub kokku 18 näitust – neli põhinäitust ja 14 satelliitnäitust – ning publikuprogramm, mille hulka kuulub ka Mare Tralla ja Roberta Lima performance Kaubamaja ristmikul sel pühapäeval, 7. septembril.
Fotokuu avanäituseks on ajaloolises Saarineni majas (Pärnu mnt 10) avatav Tanja Muravskaja isikunäitus „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“ (avatud 05.09.–31.10.2025, K–L 13:00–19:00). Kunstniku fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.
Samuti avatakse täna rahvusvaheline linnaruumi näitus „Volitatud vormid“ seitsmel pinnal Tallinna Kaubamaja ristmiku ümbruses (avatud 05.09.–31.10.2025, 24/7 K–L 13:00–19:00, A. Laikmaa jalakäijate tunnel 05:00–00:00). Üleküllastatud linnakeskkonnas otsib näitus viise, kuidas pakkuda möödujatele kunsti kaudu pausihetki ning avada uusi vaatenurki harjumuspärasele linnakeskkonnale. Seitse kohaspetsiifilist teost hõivavad pindu nii inimeste tavapärastes liikumiskohtades kui paikades, kuhu pilk tavaliselt ei satu. Linnaruumi näitusel osalevad kunstnikud on Elo Vahtrik (EE), Eva Stenram (SE/GB), Giovanna Petrocchi (IT), Mare Tralla (EE), Mia Dudek (PL) ja Sigrid Viir (EE). Näituse kuraatorid on Kati Ots (EE) ja Trine Stephensen (NO).
Fotokuu põhiprogrammi kuulub ka Eesti ja Soome fotokunstnike ühisnäitus just juuri nüüd nyt, mis avaneb 25. septembril paralleelselt Hobusepea ja FOKU galeriides ning Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“, mis avaneb 11. oktoobril Kai kunstikeskuses.
Lisaks põhiprogrammile kuuluvad Tallinna Fotokuu näituste juurde publikuprogrammid ning 14 näitusest koosnev satelliitprogramm. Kaasa löövad mitmed Tallinna olulised näitusepaigad: Kumu kunstimuuseum, Fotografiska Tallinn, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, ARS Projektiruum, ARS Showroom ning galeriid: Draakoni, Positiiv, Punctum, Vabaduse, FOKU, Seek. Tartust osaleb programmis Kogo galerii ja Viljandist Rüki galerii.
Laupäev, 6. september
13:00 Vestlusring „F-sõna: 14 aastat hiljem“ näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu)
14:30 Kunstnike tuur näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu; inglise keeles)
15:30 Aktivismikool näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu)
17:00 Kohtumine kunstnike Riin Maide ja Krista Möldriga näitusel „ja siis järsku, mitte midagi“ (ARS Projektiruum)
Pühapäev, 7. september
12:00 Angelika Kollini autorivestlus näitusel „Tundlik pinnas“ (Juhan Kuusi Dokfoto Keskus; inglise keeles)
13:00 Kuraatorituur linnaruumi näitusel „Volitatud vormid“ (Viru Keskuse välialal „Hämarik“ skulptuuri ees; inglise keeles)
14:00 Kunstnike Mare Tralla (EE) ja Roberta Lima (AT/BR) performance „Kõik ükssarvikud on sündinud vabade ja võrdsetena“, näituse „Volitatud vormid“ raames (Viru Keskuse väliala, „Hämarik“ skulptuuri esine; 30 min, inglise keeles)
Tutvu kogu Tallinna Fotokuu programmiga: fotokuu.ee.
Fotokuu ametlik infopunkt on FOKU galerii (Väike-Karja 10), mis on avatud N–L kell 12:00–18:00.
01.09.2025 — 01.11.2025
Näitus „Kandjakogemusest lähtuv kotidisain“ EKA raamatukogus

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus on alates 8.09 avatud näitus „Kandjakogemusest lähtuv kotidisain“.
Näitus tutvustab teadur Jaana Päeva juhtimisel 2023-2024 läbi viidud loovuurimuse “Kogemuspõhiste disainiprintsiipide uurimine ja rakendamine kotidisainis“ tulemusi. Loovuurimuse eesmärk oli koguda kotiteemalisi mälestusi, et nende abil uurida, kuidas ja miks tunneb kotikandja end oma kotiga emotsionaalselt seotuna, ning seejärel testida, kuidas on võimalik disaini abil esile kutsuda pikaajalist emotsionaalset seotust.
Väljapaneku keskmes on Jaana Päeva, Kadri Kruusi ja Merle Visaku disainitud üheksast kotist koosnev kollektsioon. See lähtus kotiteemaliste mälestuste analüüsist ning loodud kotte kasutati publiku tagasiside kogumiseks, et võrrelda kas ja milliseid emotsioone ning kogemuskirjeldusi kutsuvad kasutajates esile mälestuste aluseks olnud kottide tunnusjooned. Sel näitusel saadab igat kotti üks järeldus, milleni küsitluste anlüüs viis. Projekti tulemused näitavad, et teadlik tähendusloome aitab disaineril luua kestlikke ja pika elukaarega tooteid.
Projekti meeskond: Jaana Päeva, Kadri Kruus, Merle Visak ja Maris Rosenthal
Partnerid: Tallinna Linnamuuseum ja Kadri Kruus – Bags and Accessories
Rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm
Näitus „Kandjakogemusest lähtuv kotidisain“ EKA raamatukogus
Esmaspäev 01 september, 2025 — Laupäev 01 november, 2025

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus on alates 8.09 avatud näitus „Kandjakogemusest lähtuv kotidisain“.
Näitus tutvustab teadur Jaana Päeva juhtimisel 2023-2024 läbi viidud loovuurimuse “Kogemuspõhiste disainiprintsiipide uurimine ja rakendamine kotidisainis“ tulemusi. Loovuurimuse eesmärk oli koguda kotiteemalisi mälestusi, et nende abil uurida, kuidas ja miks tunneb kotikandja end oma kotiga emotsionaalselt seotuna, ning seejärel testida, kuidas on võimalik disaini abil esile kutsuda pikaajalist emotsionaalset seotust.
Väljapaneku keskmes on Jaana Päeva, Kadri Kruusi ja Merle Visaku disainitud üheksast kotist koosnev kollektsioon. See lähtus kotiteemaliste mälestuste analüüsist ning loodud kotte kasutati publiku tagasiside kogumiseks, et võrrelda kas ja milliseid emotsioone ning kogemuskirjeldusi kutsuvad kasutajates esile mälestuste aluseks olnud kottide tunnusjooned. Sel näitusel saadab igat kotti üks järeldus, milleni küsitluste anlüüs viis. Projekti tulemused näitavad, et teadlik tähendusloome aitab disaineril luua kestlikke ja pika elukaarega tooteid.
Projekti meeskond: Jaana Päeva, Kadri Kruus, Merle Visak ja Maris Rosenthal
Partnerid: Tallinna Linnamuuseum ja Kadri Kruus – Bags and Accessories
Rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm































