Näitused
25.02.2021
EKA avatud akende päev 25.02.21
EKA AVAB AKNAD neljapäeval, 25. veebruaril 2021.
Kuna EKA traditsiooniline avatud uste päev toimub sel aastal suletud uste tingimustes, siis oleme otsustanud avada hoopis aknad.
Avame huvilistele oma veebiaknad, aga tervitame tulevasi tudengeid ja teisi huvilisi väljapanekutega ka päris akendel!
Avatud akende päeva raames on võimalik tutvuda kõigi EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, ning saada väärtuslikku infot sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.
Päev algab kell 11:00 rektor Mart Kalmu tervituse ning videotuuriga EKA auhinnatud õppehoones. Järgnevad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, välkloengud, video-ringkäigud, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud netikohvik ja online infopunkt. Kohapeal (Põhja pst 7, Tallinn) ootavad põnevad väljapanekud EKA akendel ja maja ees. Huvilistele on avatud ka EKA sisehoov, kus saab näha töötamas sepakunsti tudengeid, nautida graafilise disaini tudengite muusikavalikut ja mõndagi muud.
Ava aknad ja hinga sisse värsket EKAt!
EKA avatud akende päev 25.02.21
Neljapäev 25 veebruar, 2021
EKA AVAB AKNAD neljapäeval, 25. veebruaril 2021.
Kuna EKA traditsiooniline avatud uste päev toimub sel aastal suletud uste tingimustes, siis oleme otsustanud avada hoopis aknad.
Avame huvilistele oma veebiaknad, aga tervitame tulevasi tudengeid ja teisi huvilisi väljapanekutega ka päris akendel!
Avatud akende päeva raames on võimalik tutvuda kõigi EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, ning saada väärtuslikku infot sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.
Päev algab kell 11:00 rektor Mart Kalmu tervituse ning videotuuriga EKA auhinnatud õppehoones. Järgnevad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, välkloengud, video-ringkäigud, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud netikohvik ja online infopunkt. Kohapeal (Põhja pst 7, Tallinn) ootavad põnevad väljapanekud EKA akendel ja maja ees. Huvilistele on avatud ka EKA sisehoov, kus saab näha töötamas sepakunsti tudengeid, nautida graafilise disaini tudengite muusikavalikut ja mõndagi muud.
Ava aknad ja hinga sisse värsket EKAt!
10.02.2021 — 20.02.2021
„dassemperdepot: Study of Deconstruction“ EKA Galeriis 10–20.02.2021
Olete oodatud kestvus-performance’ile ja näitusele dassemperdepot: Study of Deconstruction, 10–20.02.2021 EKA Galeriis
Kristel Zimmer, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, Estookin, Anita Kremm
Kuraator: Ene-Liis Semper
Viiepäevane kestvus-performane ja sellest välja kasvanud näitus on EKA stsenograafia 2. kursuse üliõpilaste poolteise aasta õppetegevuse kokkuvõte. Dassemperdepot on kunstilabor viiest kujundliku mõtte uurijast: “Tajume, mõtestame, loome ruumi, peegeldame maailma, otsime poeesiat. Meie mentoriteks on targad loovad inimesed, eesotsas professor Ene-Liis Semperiga. Study of Deconstruction on kujundliku mõtte labori esimene loomeuurimuslik etteaste, mille käigus uuritakse erinevaid tähenduskihte läbi dekonstruktsiooni/keha/ruumi ülesannete.”.
Aktsioonid kohapeal toimuvad 10.–14. veebruaril kell 16–20
Näitus on avatud 16.–20. veebruaril kell 12–18
Sissepääs EKA Galeriisse on Kotzebue tn kaudu!
„dassemperdepot: Study of Deconstruction“ EKA Galeriis 10–20.02.2021
Kolmapäev 10 veebruar, 2021 — Laupäev 20 veebruar, 2021
Olete oodatud kestvus-performance’ile ja näitusele dassemperdepot: Study of Deconstruction, 10–20.02.2021 EKA Galeriis
Kristel Zimmer, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, Estookin, Anita Kremm
Kuraator: Ene-Liis Semper
Viiepäevane kestvus-performane ja sellest välja kasvanud näitus on EKA stsenograafia 2. kursuse üliõpilaste poolteise aasta õppetegevuse kokkuvõte. Dassemperdepot on kunstilabor viiest kujundliku mõtte uurijast: “Tajume, mõtestame, loome ruumi, peegeldame maailma, otsime poeesiat. Meie mentoriteks on targad loovad inimesed, eesotsas professor Ene-Liis Semperiga. Study of Deconstruction on kujundliku mõtte labori esimene loomeuurimuslik etteaste, mille käigus uuritakse erinevaid tähenduskihte läbi dekonstruktsiooni/keha/ruumi ülesannete.”.
Aktsioonid kohapeal toimuvad 10.–14. veebruaril kell 16–20
Näitus on avatud 16.–20. veebruaril kell 12–18
Sissepääs EKA Galeriisse on Kotzebue tn kaudu!
29.01.2021 — 01.02.2021
Fotograafia ja moedisaini eriala tudengite moefotoseeriad EKA avatud aladel!
EKA 2. korruse avatud alal (A200) saab näha fotograafia ja moedisaini erialade koostöös valminud moefotoseeriaid!
Eksponeeritavad tööd sündisid fotograafia ja moedisaini osakondade ühise meistriklassi tulemusena, mille raames 2. ja 3. kursuse fototudengid pildistasid moe- ja aksessuaaridisaini tudengite kollektsioone. Tulemuseks on Piret Pupparti suunava käe all valminud etnokomplektide olemust võimalikult ühtseks tervikuks liitev moefotoseeria.
Meistriklassi juhendasid: Marion Laev ja Herkki-Erich Merila.
Moefoto meistriklassis osalesid:
Fototudengid: Kristina Kuzemko, Kertu Rannula, Andra Junalainen, Markus Mikk, Joosep Kivimäe, Jana Mätas, Imbi Sõber, Inger-Liis Heinsoo
Moetudengid: Karl Joonas Alamaa, Kärolin Raadik, Agathe Peri, Grete Rattasepp, Anete Pedaru, Eneken Johanson
Aksessuaaridisaini tudengid: Anari Västrik, Dina Aller
Tööd jäävad üles kuni 1.01.2021.
Fotograafia ja moedisaini eriala tudengite moefotoseeriad EKA avatud aladel!
Reede 29 jaanuar, 2021 — Esmaspäev 01 veebruar, 2021
EKA 2. korruse avatud alal (A200) saab näha fotograafia ja moedisaini erialade koostöös valminud moefotoseeriaid!
Eksponeeritavad tööd sündisid fotograafia ja moedisaini osakondade ühise meistriklassi tulemusena, mille raames 2. ja 3. kursuse fototudengid pildistasid moe- ja aksessuaaridisaini tudengite kollektsioone. Tulemuseks on Piret Pupparti suunava käe all valminud etnokomplektide olemust võimalikult ühtseks tervikuks liitev moefotoseeria.
Meistriklassi juhendasid: Marion Laev ja Herkki-Erich Merila.
Moefoto meistriklassis osalesid:
Fototudengid: Kristina Kuzemko, Kertu Rannula, Andra Junalainen, Markus Mikk, Joosep Kivimäe, Jana Mätas, Imbi Sõber, Inger-Liis Heinsoo
Moetudengid: Karl Joonas Alamaa, Kärolin Raadik, Agathe Peri, Grete Rattasepp, Anete Pedaru, Eneken Johanson
Aksessuaaridisaini tudengid: Anari Västrik, Dina Aller
Tööd jäävad üles kuni 1.01.2021.
06.01.2021 — 27.02.2021
A-Galerii aknanäitused: Haagensen/Toomik-Kivisild
A-Galeriis on kuni 27. veerbuarini avatud aknanäitused “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi” ja “Morfosis”.
Näituste autoriteks on kunstnikud Ulvi Haagensen (koos Aksel Haagenseniga) ning Ihan Toomik ja Andreas Kivisild.
Ulvi Haagensen “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi”
Maailmas, mis on ökoloogilise hävingu piiril; kus õpime elama viirusega; kus vaenulik ja ärgitav poliitika üritab meid meelitada ja kontrollida; kus digimaailm näeb ja teab meie kohta ebameeldivalt palju; kus nartsissism ja valetamine tundub olevat vastuvõetav käitumine. Kunstniku sõnul “võime praegustel ebakindlatel aegadel vähemalt ühes asjas kindlad olla – kaheksajalgadel on ilusad aiad.”
Ulvi Haagensen sündis ja õppis Sydneys, Austraalias, ent on elanud aastaid Tallinnas. Ta on õppinud joonistamist ning skulptuuri ning parasjagu uurib doktoritöö raames Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja igapäevaelu piire ning puutepunkte.
*
Ihan Toomik x Andreas Kivisild “Morfosis”
Morfosis kui moondumine tuleneb meie igapäevastest ümberkehastumistest.
Kunstnikud teatavad, et “Morfosis” koosneb mitut moodi kantavatest objektidest – peamiselt vööpannalest, mida saab ka mujal kehal kanda. Oleme üheskoos arutanud, et millistest omadustest koosneks meie jaoks kantav ehe. Mida oleksime nõus igapäevaselt kandma? Millised väärtused, funktsioonid ja praktilised kaalutlused peaksid sellisel ehtel olema? Meie ühine arutelu viis meid kuju muutva vööpandlani, milles kehastuksid meie igapäevased moonded.”
Ihan Toomik on vabakutseline kunstnik/disainer, kes tegutseb ka 3D modelleerimise õpetajana. EKA vilistlane aastast 2013.
Andreas Kivisild on vabakutseline kunstnik ja disainer. Ta lõpetas EKA ehtekunsti osakonna aastal 2012.
Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital.
Aknanäitused on A-Galerii akendel vaatamiseks igal ajal, iga ilmaga kuni 27. veebruarini.
A-Galerii aknanäitused: Haagensen/Toomik-Kivisild
Kolmapäev 06 jaanuar, 2021 — Laupäev 27 veebruar, 2021
A-Galeriis on kuni 27. veerbuarini avatud aknanäitused “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi” ja “Morfosis”.
Näituste autoriteks on kunstnikud Ulvi Haagensen (koos Aksel Haagenseniga) ning Ihan Toomik ja Andreas Kivisild.
Ulvi Haagensen “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi”
Maailmas, mis on ökoloogilise hävingu piiril; kus õpime elama viirusega; kus vaenulik ja ärgitav poliitika üritab meid meelitada ja kontrollida; kus digimaailm näeb ja teab meie kohta ebameeldivalt palju; kus nartsissism ja valetamine tundub olevat vastuvõetav käitumine. Kunstniku sõnul “võime praegustel ebakindlatel aegadel vähemalt ühes asjas kindlad olla – kaheksajalgadel on ilusad aiad.”
Ulvi Haagensen sündis ja õppis Sydneys, Austraalias, ent on elanud aastaid Tallinnas. Ta on õppinud joonistamist ning skulptuuri ning parasjagu uurib doktoritöö raames Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja igapäevaelu piire ning puutepunkte.
*
Ihan Toomik x Andreas Kivisild “Morfosis”
Morfosis kui moondumine tuleneb meie igapäevastest ümberkehastumistest.
Kunstnikud teatavad, et “Morfosis” koosneb mitut moodi kantavatest objektidest – peamiselt vööpannalest, mida saab ka mujal kehal kanda. Oleme üheskoos arutanud, et millistest omadustest koosneks meie jaoks kantav ehe. Mida oleksime nõus igapäevaselt kandma? Millised väärtused, funktsioonid ja praktilised kaalutlused peaksid sellisel ehtel olema? Meie ühine arutelu viis meid kuju muutva vööpandlani, milles kehastuksid meie igapäevased moonded.”
Ihan Toomik on vabakutseline kunstnik/disainer, kes tegutseb ka 3D modelleerimise õpetajana. EKA vilistlane aastast 2013.
Andreas Kivisild on vabakutseline kunstnik ja disainer. Ta lõpetas EKA ehtekunsti osakonna aastal 2012.
Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital.
Aknanäitused on A-Galerii akendel vaatamiseks igal ajal, iga ilmaga kuni 27. veebruarini.
19.01.2021 — 06.02.2021
„ELEMENTaarne“ EKA Galeriis 19.01.–6.02.2021
ELEMENTaarne — puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam
Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.
Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista.
Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.
Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.
Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.
Graafiline disain: Robi Jõeleht
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.
„ELEMENTaarne“ EKA Galeriis 19.01.–6.02.2021
Teisipäev 19 jaanuar, 2021 — Laupäev 06 veebruar, 2021
ELEMENTaarne — puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam
Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.
Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista.
Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.
Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.
Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.
Graafiline disain: Robi Jõeleht
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.
21.12.2020 — 15.01.2021
EKA graafika osakonna koomiksinäitus „Kiirmenetlus“
EKA graafika osakonna koomiksinäitus „Kiirmenetlus“
Esmaspäev 21 detsember, 2020 — Reede 15 jaanuar, 2021
22.12.2020 — 31.01.2021
„Kiirmenetlus“ EKA Väligaleriis 22.12.2020–3.02.2021
EKA Väligalerii asub EKA hoone välisseinal Kotzebue tn-l
„Kiirmenetlus“ EKA Väligaleriis 22.12.2020–3.02.2021
Teisipäev 22 detsember, 2020 — Pühapäev 31 jaanuar, 2021
EKA Väligalerii asub EKA hoone välisseinal Kotzebue tn-l
30.11.2020 — 18.12.2020
Hindamismaraton EKA Galeriis 30.11.–18.12.2020
30.11.–18.12.2020
Avatud E–L 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tänavalt. Palun kanna galeriis maski!
Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste lõputöödega. Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
30.11 Joonistamine: juhendaja Eero Alev
01.12 Joonistamine: juhendaja Tõnis Kenkmaa
02.12 Animatsioon: semestri ülevaade
03.12 Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper
04.12 Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper
05.12 Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Kirke Kangro, Taavi Piibemann
07.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans
08.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans
09.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans
10.12 – Fotograafia, juhendaja Holger Kilumets
11.12 Maal: juhendajad Mihkel Maripuu, Kristi Kongi, Merike Estna
12.12 Installatsioon ja skulptuur: juhendajad Jaanus Samma, Deneš Farkas
14.12 Graafika: juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask
15.12 Graafika: juhendajad John Grzinich, Jan Kaus, Urmas Lüüs
16.12 Graafika: juhendajad Ann Pajuväli, Oliver Laas, Martiinus Daane Klemet
17.12 Maal: juhendajad Holger Loodus, Raul Rajangu, Liisa Kruusmägi, Tõnis Saadoja
18.12 Maal: juhendajad Jaan Toomik, Mihkel Maripuu, Mihkel Ilus, Heldur Lassi
Hindamismaraton EKA Galeriis 30.11.–18.12.2020
Esmaspäev 30 november, 2020 — Reede 18 detsember, 2020
30.11.–18.12.2020
Avatud E–L 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tänavalt. Palun kanna galeriis maski!
Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste lõputöödega. Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
30.11 Joonistamine: juhendaja Eero Alev
01.12 Joonistamine: juhendaja Tõnis Kenkmaa
02.12 Animatsioon: semestri ülevaade
03.12 Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper
04.12 Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper
05.12 Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Kirke Kangro, Taavi Piibemann
07.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans
08.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans
09.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans
10.12 – Fotograafia, juhendaja Holger Kilumets
11.12 Maal: juhendajad Mihkel Maripuu, Kristi Kongi, Merike Estna
12.12 Installatsioon ja skulptuur: juhendajad Jaanus Samma, Deneš Farkas
14.12 Graafika: juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask
15.12 Graafika: juhendajad John Grzinich, Jan Kaus, Urmas Lüüs
16.12 Graafika: juhendajad Ann Pajuväli, Oliver Laas, Martiinus Daane Klemet
17.12 Maal: juhendajad Holger Loodus, Raul Rajangu, Liisa Kruusmägi, Tõnis Saadoja
18.12 Maal: juhendajad Jaan Toomik, Mihkel Maripuu, Mihkel Ilus, Heldur Lassi
13.11.2020 — 06.12.2020
EKA fototudengite teosed endise Võru Kaubamaja vaateakendel!
Reedel, 13. novembril kell 17:00 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna II kursuse tudengid endise Võru Kaubamaja vaateakendel (Kreutzwaldi 30, Võru) näituse „Lõuna“.
2020. aasta augustis viibisid fotograafia osakonna II kursuse tudengid suvepraktikal Väimelas. Tudengite ülesandeks oli vaadelda praktikabaasi lähiümbrust, leida neid kõnetav teema ja seda kaamera abil edasi anda.
Näitusel osalevad Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Ivor Lõõbas, Laura Maala, Stina Isabel Gavrilin, Markus Mikk, Meel Paliale, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik.
Suvepraktikat juhendasid Marge Monko ja Reimo Võsa-Tangsoo.
Näituse kujunduse autorid on EKA graafilise disaini osakonna magistrandid Moritz Appich, Louise Borinski ja Paula Buškevica.
EKA fotoosakond tänab: Väike Werrone kool, EKA graafilise disaini osakond, Jaana Huul, Margita Kippasto (Adexpert).
Näitus jääb avatuks 6.detsembrini 2020.
EKA fototudengite teosed endise Võru Kaubamaja vaateakendel!
Reede 13 november, 2020 — Pühapäev 06 detsember, 2020
Reedel, 13. novembril kell 17:00 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna II kursuse tudengid endise Võru Kaubamaja vaateakendel (Kreutzwaldi 30, Võru) näituse „Lõuna“.
2020. aasta augustis viibisid fotograafia osakonna II kursuse tudengid suvepraktikal Väimelas. Tudengite ülesandeks oli vaadelda praktikabaasi lähiümbrust, leida neid kõnetav teema ja seda kaamera abil edasi anda.
Näitusel osalevad Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Ivor Lõõbas, Laura Maala, Stina Isabel Gavrilin, Markus Mikk, Meel Paliale, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik.
Suvepraktikat juhendasid Marge Monko ja Reimo Võsa-Tangsoo.
Näituse kujunduse autorid on EKA graafilise disaini osakonna magistrandid Moritz Appich, Louise Borinski ja Paula Buškevica.
EKA fotoosakond tänab: Väike Werrone kool, EKA graafilise disaini osakond, Jaana Huul, Margita Kippasto (Adexpert).
Näitus jääb avatuks 6.detsembrini 2020.
10.11.2020 — 28.11.2020
„Al₂Si₂O₅(OH)₄“ ja „Keraamiline dimensioon“ EKA Galeriis 10.–28.11.2020
Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.
Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu
Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.
Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”
Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.
Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.
Loe intervjuud Juss Heinsaluga
______
Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan
Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.
Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.
Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.
Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.
Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.
Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.
Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.
Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.
Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga
„Al₂Si₂O₅(OH)₄“ ja „Keraamiline dimensioon“ EKA Galeriis 10.–28.11.2020
Teisipäev 10 november, 2020 — Laupäev 28 november, 2020
Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.
Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu
Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.
Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”
Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.
Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.
Loe intervjuud Juss Heinsaluga
______
Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan
Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.
Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.
Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.
Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.
Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.
Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.
Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.
Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.
Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga