Näitused
10.11.2020 — 28.11.2020
„Al₂Si₂O₅(OH)₄“ ja „Keraamiline dimensioon“ EKA Galeriis 10.–28.11.2020
Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.
Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu
Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.
Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”
Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.
Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.
Loe intervjuud Juss Heinsaluga
______
Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan
Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.
Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.
Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.
Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.
Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.
Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.
Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.
Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.
Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga
„Al₂Si₂O₅(OH)₄“ ja „Keraamiline dimensioon“ EKA Galeriis 10.–28.11.2020
Teisipäev 10 november, 2020 — Laupäev 28 november, 2020
Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.
Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu
Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.
Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”
Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.
Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.
Loe intervjuud Juss Heinsaluga
______
Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan
Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.
Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.
Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.
Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.
Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.
Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.
Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.
Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.
Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga
29.10.2020
Lõunatuur EKAlastele näitusel “Nähtamatu monumentaalmaal”
Head kolleegid ja tudengid,
Olete oodatud EKA muuseumi näituse “Nähtamatu monumentaalmaal. EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995” lõunatuurile 29. oktoobril kell 13.00. Tuuri viib läbi näituse kuraator, EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.
“Tuuril saab näha nähtavat, kuid kuulda nähtamatut,” ütleb Reeli, kes oskab väga mahlaselt jutustada põnevaid lugusid välja pandud tööde, tuntud ja ka tundmatuks jäänud autorite, arhitektuuris valmis tehtud teoste ning nende saatuselugude kohta.
Tuurile pääseb EKA aatriumis asuvast galerii uksest.
Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.
Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).
Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi
Avatud 8.10–5.11.2020 T-L kl 12–18
NB! Huvilised saavad oma osakondadele tellida erituure, soovi korral julgesti pöörduda: reeli.koiv@artun.ee
Lõunatuur EKAlastele näitusel “Nähtamatu monumentaalmaal”
Neljapäev 29 oktoober, 2020
Head kolleegid ja tudengid,
Olete oodatud EKA muuseumi näituse “Nähtamatu monumentaalmaal. EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995” lõunatuurile 29. oktoobril kell 13.00. Tuuri viib läbi näituse kuraator, EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.
“Tuuril saab näha nähtavat, kuid kuulda nähtamatut,” ütleb Reeli, kes oskab väga mahlaselt jutustada põnevaid lugusid välja pandud tööde, tuntud ja ka tundmatuks jäänud autorite, arhitektuuris valmis tehtud teoste ning nende saatuselugude kohta.
Tuurile pääseb EKA aatriumis asuvast galerii uksest.
Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.
Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).
Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi
Avatud 8.10–5.11.2020 T-L kl 12–18
NB! Huvilised saavad oma osakondadele tellida erituure, soovi korral julgesti pöörduda: reeli.koiv@artun.ee
09.10.2020 — 31.12.2020
Sirp 80. erinumber ja näitus ”Hulgad” koostöös fotograafia tudengitega
EKA fotograafia osakonna tudengid osalevad oma teostega Eesti kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmuvas erinumbris ja näitusel.
Kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmub 9. oktoobril lehe erinumber ja avatakse näitus, milles osalevad EKA fotograafia osakonna tudengid. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tudengid uusi kunstiteoseid, aluseks võttes kultuurilehe kaheksa aastakümne jooksul ilmunud kujundused ja arhiivifotod. Kursuseprojektist vormunud näituse pealkiri „Hulgad“ kajastab kultuuri ja hulkade suhet, kitsamalt ka kultuurilehe suhet massidega. Eriväljaande on kujundanud disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna vilistlane Aimur Takk – visuaalne materjal tudengite teostest, kaheksa Sirbi kaasautori lühiesseed ja originaalsed kirjatüübid on koondatud 36-leheküljeliseks ajalehe formaati järgivaks teoseks, mis ilmub koos Sirbiga. Kultuuri järjepidevusele ja põlvkondade vahelisele sidemele keskenduvate esseede autorid on Doris Kareva, Kristel Pappel, Mele Pesti, Hanna-Linda Korp, Toomas Kall, Ott Karulin, Jan Kaus ja Tõnis Jürgens.
09.10.2020 kell 15 avatakse Balti jaama tunnelis näitus, kus kõrvuti kleebitud ja omavahel haakuvad ajalehe küljed moodustavad süsteemse tervikteose. Näitusel osalevad fotograafia osakonna tudengid ja Erasmus programmi vahetustudengid Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Meike Dietzel, Ivor Lõõbas, Laura Binggeli, Laura Maala, Markus Mikk, Anna-Liisa Purge, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik. Tudengite teosed, mida ajalehe erinumbris ja näitusel esitletakse, on valminud fotograafia osakonnas Laura Kuuse ja Camille Laurelli juhendatud kursuse “Kunstiprojekt” tulemusena.
Kursuse eesmärk oli teose loomine Eesti avalike fotoarhiivide materjalide põhjal, rakendades visuaalse materjali taaskasutuse ideed. Tudengid külastasid Sirbi arhiivi, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning töötasid digitaalselt kättesaadavate arhiividega (Digar, Fotis).
Kursus toimus osaliselt kevadisel isolatsiooniperioodil, mistõttu läbivaks teemaks valitud hulkade mõiste muutus erinevate käsitluste kaudu eriti kõnekaks. Oma teostes mõtestavad tudengid ühiskonda, kultuuri, keskkonda ja enese kohta selles. Paralleelselt Balti jaama tunnelis aset leidva näitusega toimub Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis kultuurilehe fotograafi Piia Ruberi fotonäitus „Tõsted. Sirbi portreed“, mille kuraator on Anneli Porri. Näitus avatakse 9. oktoobril kell 16 Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.
Sirbi erinumber ilmub 9. oktoobril ilmuva ajalehenumbri vahel. Samuti jõuab erinumber Sirbi tellijateni ja seda jagatakse ka näituse avamisel.
Sirp 80. erinumber ja näitus ”Hulgad” koostöös fotograafia tudengitega
Reede 09 oktoober, 2020 — Neljapäev 31 detsember, 2020
EKA fotograafia osakonna tudengid osalevad oma teostega Eesti kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmuvas erinumbris ja näitusel.
Kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmub 9. oktoobril lehe erinumber ja avatakse näitus, milles osalevad EKA fotograafia osakonna tudengid. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tudengid uusi kunstiteoseid, aluseks võttes kultuurilehe kaheksa aastakümne jooksul ilmunud kujundused ja arhiivifotod. Kursuseprojektist vormunud näituse pealkiri „Hulgad“ kajastab kultuuri ja hulkade suhet, kitsamalt ka kultuurilehe suhet massidega. Eriväljaande on kujundanud disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna vilistlane Aimur Takk – visuaalne materjal tudengite teostest, kaheksa Sirbi kaasautori lühiesseed ja originaalsed kirjatüübid on koondatud 36-leheküljeliseks ajalehe formaati järgivaks teoseks, mis ilmub koos Sirbiga. Kultuuri järjepidevusele ja põlvkondade vahelisele sidemele keskenduvate esseede autorid on Doris Kareva, Kristel Pappel, Mele Pesti, Hanna-Linda Korp, Toomas Kall, Ott Karulin, Jan Kaus ja Tõnis Jürgens.
09.10.2020 kell 15 avatakse Balti jaama tunnelis näitus, kus kõrvuti kleebitud ja omavahel haakuvad ajalehe küljed moodustavad süsteemse tervikteose. Näitusel osalevad fotograafia osakonna tudengid ja Erasmus programmi vahetustudengid Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Meike Dietzel, Ivor Lõõbas, Laura Binggeli, Laura Maala, Markus Mikk, Anna-Liisa Purge, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik. Tudengite teosed, mida ajalehe erinumbris ja näitusel esitletakse, on valminud fotograafia osakonnas Laura Kuuse ja Camille Laurelli juhendatud kursuse “Kunstiprojekt” tulemusena.
Kursuse eesmärk oli teose loomine Eesti avalike fotoarhiivide materjalide põhjal, rakendades visuaalse materjali taaskasutuse ideed. Tudengid külastasid Sirbi arhiivi, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning töötasid digitaalselt kättesaadavate arhiividega (Digar, Fotis).
Kursus toimus osaliselt kevadisel isolatsiooniperioodil, mistõttu läbivaks teemaks valitud hulkade mõiste muutus erinevate käsitluste kaudu eriti kõnekaks. Oma teostes mõtestavad tudengid ühiskonda, kultuuri, keskkonda ja enese kohta selles. Paralleelselt Balti jaama tunnelis aset leidva näitusega toimub Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis kultuurilehe fotograafi Piia Ruberi fotonäitus „Tõsted. Sirbi portreed“, mille kuraator on Anneli Porri. Näitus avatakse 9. oktoobril kell 16 Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.
Sirbi erinumber ilmub 9. oktoobril ilmuva ajalehenumbri vahel. Samuti jõuab erinumber Sirbi tellijateni ja seda jagatakse ka näituse avamisel.
08.10.2020 — 06.11.2020
EKA muuseum „Nähtamatu monumentaalmaal“ EKA Galeriis 8.10.–6.11.2020
EKA muuseumi näitus
NÄHTAMATU MONUMENTAALMAAL
EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995
8.10–6.11.2020 EKA Galeriis
Näituse avamine ja kataloogi esitlus 7.10 kell 17.00 EKA galeriis, sissepääs üksnes Kotzebue tänavalt.
Palume kanda maski!
Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.
Monumentaalmaali õpe Eesti Kunstiakadeemias (endises ENSV Riiklikus Kunsitiinstituudis) sai hoo sisse 1960. aastatel – alguses peamiselt Lepo Mikko juhendamisel. Kümnendi keskpaiku võttis selle ala spetsiifiliste tehnikate õpetamisel teatepulga üle nooruke Dolores Hoffmann, kes oli 1962. aastal endale välja võidelnud võimaluse maalida lõputööna hiiglaslik fresko Tallinnas Koplis asunud ja praeguseks lammutatud kino Rahu fuajeesse. Monumentaalmaali õppe järjepidevuse hoidmine ja edasiarendamine oli alates 1970. aastate algupoolest suures osas Dolores Hoffmanni õlul. Ta suutis oma vaimustusega arhitektuuriga seotud maalikunstist nakatada pea kolmandiku maalikunsti õppima asunutest – nende aastate 162 maali osakonna lõpetajast valis monumentaalmaali oma erialaks 49 tudengit. Monumentaalmaal kuulus toona kõigi maalitudengite õppekavasse ning parimad kavandid säilitati. Seetõttu on valikus silmapaistvamate monumentaalmaalile spetsialiseerunud ja sellele truuks jäänud autorite – Eva Jänese, Urve Dzidzaria jt tööde kõrval ka mitmete tuntud tahvelmaalijate tööd, nagu Uno ja Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jüri Kask, Jaan Toomik, Kaido Ole jt.
Näeme ka 1990. aastate keskpaigast tänaseni EKA-s monumentaalmaali õppe tehnilist poolt elus hoidva Heldur Lassi kooliaegseid töid, samuti Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas sama missiooni kandnud Valentin Vaheri ja Heli Tuksami teoseid. Nii kavandid kui ka materjalis tööd annavad tunnistust nii nende aastate õppetöö tasemest kui ka toonaste tudengite süvenemisastmest antud ülesandesse. Monumentaalteoseid on kavandatud koolidesse, lasteaedadesse, pioneeride paleedesse, mitmesuguste asutuste puhkeruumidesse, pulmamajadesse jm ühiskondlikesse hoonetesse, teiste seas teada-tuntud Pegasuse kohvik, Viru hotell ja Noorsooteater (praegune Linnateater).
–
Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).
Näitusega kaasneb kataloog (160 lk), mis sisaldab dokumentaalfotode ja teoste näidetega illustreeritud käsitlust monumentaalmaali õppest EKA-s aastatel 1962–1995, heites valgust ka neile õnnelikele kordadele, mil tudengid said oma ideid arhitektuuris teostada – siinkohal oli märkimist vääriv Dolores Hoffmanni koostöö sisearhitektuuri õppejõu Aate-Heli Õunaga. Kataloogi nimestikesse on koondatud info monumentaalmaali eriala lõpetanud kunstnike ja nende diplomitööde kohta, samuti üliõpilaskunsti kohta, mida näitusesaali tuua pole võimalik – arhitektuuris teostunud monumentaalmaalide kohta koos fotodega. Otsingute käigus õnnestus tuvastada 44 tööd, millest tänasel päeval alles on pooled. Kataloogi koostaja, monumentaalmaali käsitleva ülevaatliku artikli ja nimestike autor on Reeli Kõiv.
Kataloogis on vaatluse all ka valdkonna saatus ja staatus tänasel päeval. Kai Kaljo mälestustel põhineva essee kõrval kooruvad arvamused välja Gregor Tauli juhitud maalikunstnike vestlusringis, kus eri põlvkondi esindavad kunstnikud räägivad isiklikele kogemustele toetudes monumentaalmaalist, selle võimalustest ja kohast tulevikus. Kataloogi on kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Kristi Metste ning inglise keelde tõlkinud Epp Aareleid.
Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi
Näituse töögrupp: Heldur Lassi, Mihkel Ilus, Karmo Migur, Hilkka Hiiop, Taavi Tiidor
Täname: Eesti Kultuurkapital, OÜ JÄRSI, OÜ Grano Digital, EKA galerii, Dolores Hoffmann, Kai Kaljo, Epp Kubu, Gregor Taul, Tiina Sildre, Kristi Metste, Epp Aareleid, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Urve Dzidzaria, Eva Jänes, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaarel Kurismaa, Jüri Kask, Heldur Lassi, Hilja Nairis-Piliste, Saima Vaitmaa, Robert Suvi, Üüve Vahur, Heli Tuksam, Valentin Vaher, Andrei Lobanov, Valev Sein, Kalli Sein, Tiina Tammetalu, Inga Aru, Ivika Luisk, Rene Aua, Kaido Ole, Kai Kallas, Heinart Puhkim, Ilmar Köök, Tiina Meeri, Heie Marie Treier, Aate-Heli Õun, Epp Maria Kokamägi, Iris Uuk, Reet Reidak, Hilkka Hiiop, Solveig Jahnke, Sirli Aavik, Pire Sova, Pärtel Eelmere
EKA muuseum „Nähtamatu monumentaalmaal“ EKA Galeriis 8.10.–6.11.2020
Neljapäev 08 oktoober, 2020 — Reede 06 november, 2020
EKA muuseumi näitus
NÄHTAMATU MONUMENTAALMAAL
EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995
8.10–6.11.2020 EKA Galeriis
Näituse avamine ja kataloogi esitlus 7.10 kell 17.00 EKA galeriis, sissepääs üksnes Kotzebue tänavalt.
Palume kanda maski!
Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.
Monumentaalmaali õpe Eesti Kunstiakadeemias (endises ENSV Riiklikus Kunsitiinstituudis) sai hoo sisse 1960. aastatel – alguses peamiselt Lepo Mikko juhendamisel. Kümnendi keskpaiku võttis selle ala spetsiifiliste tehnikate õpetamisel teatepulga üle nooruke Dolores Hoffmann, kes oli 1962. aastal endale välja võidelnud võimaluse maalida lõputööna hiiglaslik fresko Tallinnas Koplis asunud ja praeguseks lammutatud kino Rahu fuajeesse. Monumentaalmaali õppe järjepidevuse hoidmine ja edasiarendamine oli alates 1970. aastate algupoolest suures osas Dolores Hoffmanni õlul. Ta suutis oma vaimustusega arhitektuuriga seotud maalikunstist nakatada pea kolmandiku maalikunsti õppima asunutest – nende aastate 162 maali osakonna lõpetajast valis monumentaalmaali oma erialaks 49 tudengit. Monumentaalmaal kuulus toona kõigi maalitudengite õppekavasse ning parimad kavandid säilitati. Seetõttu on valikus silmapaistvamate monumentaalmaalile spetsialiseerunud ja sellele truuks jäänud autorite – Eva Jänese, Urve Dzidzaria jt tööde kõrval ka mitmete tuntud tahvelmaalijate tööd, nagu Uno ja Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jüri Kask, Jaan Toomik, Kaido Ole jt.
Näeme ka 1990. aastate keskpaigast tänaseni EKA-s monumentaalmaali õppe tehnilist poolt elus hoidva Heldur Lassi kooliaegseid töid, samuti Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas sama missiooni kandnud Valentin Vaheri ja Heli Tuksami teoseid. Nii kavandid kui ka materjalis tööd annavad tunnistust nii nende aastate õppetöö tasemest kui ka toonaste tudengite süvenemisastmest antud ülesandesse. Monumentaalteoseid on kavandatud koolidesse, lasteaedadesse, pioneeride paleedesse, mitmesuguste asutuste puhkeruumidesse, pulmamajadesse jm ühiskondlikesse hoonetesse, teiste seas teada-tuntud Pegasuse kohvik, Viru hotell ja Noorsooteater (praegune Linnateater).
–
Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).
Näitusega kaasneb kataloog (160 lk), mis sisaldab dokumentaalfotode ja teoste näidetega illustreeritud käsitlust monumentaalmaali õppest EKA-s aastatel 1962–1995, heites valgust ka neile õnnelikele kordadele, mil tudengid said oma ideid arhitektuuris teostada – siinkohal oli märkimist vääriv Dolores Hoffmanni koostöö sisearhitektuuri õppejõu Aate-Heli Õunaga. Kataloogi nimestikesse on koondatud info monumentaalmaali eriala lõpetanud kunstnike ja nende diplomitööde kohta, samuti üliõpilaskunsti kohta, mida näitusesaali tuua pole võimalik – arhitektuuris teostunud monumentaalmaalide kohta koos fotodega. Otsingute käigus õnnestus tuvastada 44 tööd, millest tänasel päeval alles on pooled. Kataloogi koostaja, monumentaalmaali käsitleva ülevaatliku artikli ja nimestike autor on Reeli Kõiv.
Kataloogis on vaatluse all ka valdkonna saatus ja staatus tänasel päeval. Kai Kaljo mälestustel põhineva essee kõrval kooruvad arvamused välja Gregor Tauli juhitud maalikunstnike vestlusringis, kus eri põlvkondi esindavad kunstnikud räägivad isiklikele kogemustele toetudes monumentaalmaalist, selle võimalustest ja kohast tulevikus. Kataloogi on kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Kristi Metste ning inglise keelde tõlkinud Epp Aareleid.
Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi
Näituse töögrupp: Heldur Lassi, Mihkel Ilus, Karmo Migur, Hilkka Hiiop, Taavi Tiidor
Täname: Eesti Kultuurkapital, OÜ JÄRSI, OÜ Grano Digital, EKA galerii, Dolores Hoffmann, Kai Kaljo, Epp Kubu, Gregor Taul, Tiina Sildre, Kristi Metste, Epp Aareleid, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Urve Dzidzaria, Eva Jänes, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaarel Kurismaa, Jüri Kask, Heldur Lassi, Hilja Nairis-Piliste, Saima Vaitmaa, Robert Suvi, Üüve Vahur, Heli Tuksam, Valentin Vaher, Andrei Lobanov, Valev Sein, Kalli Sein, Tiina Tammetalu, Inga Aru, Ivika Luisk, Rene Aua, Kaido Ole, Kai Kallas, Heinart Puhkim, Ilmar Köök, Tiina Meeri, Heie Marie Treier, Aate-Heli Õun, Epp Maria Kokamägi, Iris Uuk, Reet Reidak, Hilkka Hiiop, Solveig Jahnke, Sirli Aavik, Pire Sova, Pärtel Eelmere
14.09.2020 — 20.09.2020
Välknäitus “ISTE” Disainiööl
14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi.
Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.
Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.
Rohkem infot siit.
Välknäitus “ISTE” Disainiööl
Esmaspäev 14 september, 2020 — Pühapäev 20 september, 2020
14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi.
Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.
Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.
Rohkem infot siit.
09.09.2020 — 05.10.2020
Jane Jacobs “Kardina taga”
Jane Jacobs
“Kardina taga”
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35.
Toimumisaeg: 9. september – 5. oktoober 2020.
“Kardina taga” on pensionär, kes elab ja saab endaga vaikselt hakkama. Statistikaameti andmetel moodustavad pensionärid 25.1% rahvastikust. Mõnikord käime kardina taga külas, aga me ise ei ela seal, kus tuleb toime tulla väga vähesega. Eestis on EL riikidest enim pensionäre, kes elavad vaesuspiiril. Pensionärid ei marsi tänavatel pärast 2020. aasta veebruaris avaldatud Eurostati uuringuid, mis näitavad, et Eesti pensionärid on suhteliselt kõige vaesemad võrreldes teiste rikaste riikide eakaaslastega. Me ei lükka kardinat eest, et vaadata, kuidas vanem generatsioon päriselt hakkama saab. Kas astume isegi vaikselt kardina taha? Mis neist sammastest saab? “Kardina taga” on Jane Jacobsi installatsioon Vitriingaleriis, millega autor märgistab taolist paradoksaalset normaalsust.
Viited: Eurostat, ERR uudised
Jane Jacobs on kollektiiv, mis sekkub ja korraldab üritusi, et esile tõsta keskkonna- ja kogukonnaprobleeme. Kollektiiv alustas oma tegevust 2016. aastal New Yorgis Sandra Nuudi algatusel. Jane Jacobs kasutab ruume ja meediume vastavalt võimalusele, et tõsta esile aktuaalseid probleeme.
janejacobs.co
Näitus on avatud ööpäevaringselt kuni 5. oktoobrini 2020.
Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Põhja pst 35
Jane Jacobs “Kardina taga”
Kolmapäev 09 september, 2020 — Esmaspäev 05 oktoober, 2020
Jane Jacobs
“Kardina taga”
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35.
Toimumisaeg: 9. september – 5. oktoober 2020.
“Kardina taga” on pensionär, kes elab ja saab endaga vaikselt hakkama. Statistikaameti andmetel moodustavad pensionärid 25.1% rahvastikust. Mõnikord käime kardina taga külas, aga me ise ei ela seal, kus tuleb toime tulla väga vähesega. Eestis on EL riikidest enim pensionäre, kes elavad vaesuspiiril. Pensionärid ei marsi tänavatel pärast 2020. aasta veebruaris avaldatud Eurostati uuringuid, mis näitavad, et Eesti pensionärid on suhteliselt kõige vaesemad võrreldes teiste rikaste riikide eakaaslastega. Me ei lükka kardinat eest, et vaadata, kuidas vanem generatsioon päriselt hakkama saab. Kas astume isegi vaikselt kardina taha? Mis neist sammastest saab? “Kardina taga” on Jane Jacobsi installatsioon Vitriingaleriis, millega autor märgistab taolist paradoksaalset normaalsust.
Viited: Eurostat, ERR uudised
Jane Jacobs on kollektiiv, mis sekkub ja korraldab üritusi, et esile tõsta keskkonna- ja kogukonnaprobleeme. Kollektiiv alustas oma tegevust 2016. aastal New Yorgis Sandra Nuudi algatusel. Jane Jacobs kasutab ruume ja meediume vastavalt võimalusele, et tõsta esile aktuaalseid probleeme.
janejacobs.co
Näitus on avatud ööpäevaringselt kuni 5. oktoobrini 2020.
Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Põhja pst 35
28.08.2020 — 30.09.2020
„Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika“ EKA Galeriis 28.08.–30.09.2020
Näituse uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega. Näitus on saanud oma nime Georges Didi-Hubermani raamatust „La ressemblance par contact: archéologie, anachronisme et modernité de l’empreinte“, 2008.
Näituse on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast. Näitusega kaasneb filmiprogramm, kus linastuvad teemat avavad kunstnikufilmid.
Kunstnikud: Ann Pajuväli (EE), Ari Pelkonen (FI), Augustas Serapinas (LT), Cecilia Mandrile (US/UK), Claire Hannicq (FR), Elena Loson (AR), Dénes Kalev Farkas (EE/HU), Inka Bell (FI), Inma Herrera (ES/FI), Liis-Marleen Verilaskja (EE), Lina Nordenström (SE), Maria Erikson (EE/FI), Maria Izabella Lehtsaar (EE), Maria Valkeavuolle (FI), Riin Maide (EE), Tatu Tuominen (FI), Viktor Gurov (EE).
Kuraatorid: Liina Siib, Maria Erikson (EKA graafika osakond)
Näituse kujundus: Kaire Rannik
Graafiline disain: Viktor Gurov
Tõlkijad: Tiina Randviir, Richard Adang
Risograafitrükk: Pärtel Eelmere
Täname: Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond ja graafilise disaini osakond, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, EKA galerii, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Tanel Asmer, Pire Sova, Kaido Kruusamets, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock.
„Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika“ EKA Galeriis 28.08.–30.09.2020
Reede 28 august, 2020 — Kolmapäev 30 september, 2020
Näituse uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega. Näitus on saanud oma nime Georges Didi-Hubermani raamatust „La ressemblance par contact: archéologie, anachronisme et modernité de l’empreinte“, 2008.
Näituse on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast. Näitusega kaasneb filmiprogramm, kus linastuvad teemat avavad kunstnikufilmid.
Kunstnikud: Ann Pajuväli (EE), Ari Pelkonen (FI), Augustas Serapinas (LT), Cecilia Mandrile (US/UK), Claire Hannicq (FR), Elena Loson (AR), Dénes Kalev Farkas (EE/HU), Inka Bell (FI), Inma Herrera (ES/FI), Liis-Marleen Verilaskja (EE), Lina Nordenström (SE), Maria Erikson (EE/FI), Maria Izabella Lehtsaar (EE), Maria Valkeavuolle (FI), Riin Maide (EE), Tatu Tuominen (FI), Viktor Gurov (EE).
Kuraatorid: Liina Siib, Maria Erikson (EKA graafika osakond)
Näituse kujundus: Kaire Rannik
Graafiline disain: Viktor Gurov
Tõlkijad: Tiina Randviir, Richard Adang
Risograafitrükk: Pärtel Eelmere
Täname: Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond ja graafilise disaini osakond, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, EKA galerii, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Tanel Asmer, Pire Sova, Kaido Kruusamets, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock.
14.08.2020 — 07.09.2020
Carl-Robert Kagge „Nelja-sõela pilt“
Carl-Robert Kagge
Nelja-sõela pilt
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35
14. august 2020 – 7. september 2020
Kuraator: Lilian Hiob
14. augustist on avatud Carl-Robert Kagge isikunäitus „Nelja-sõela pilt“ EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis. Näituse kuraator on Lilian Hiob.
Tegu on Vitriingalerii asukohast lähtuva kohaspetsiifilise teosega, mis toob vaataja ette hauntoloogilise kujutise Instagrami lõpmatust andmebaasist. Asendades galerii klaasist seinad väändunud plastikust lõuendiga, jätkab Kagge oma autoritehnika edasiarendamist.
Näituse nimi viitab ühelt poolt manuaalsele tehnikale, mida kunstnik motiivide plastikule kandmiseks kasutab, siiditrükile ehk sõeltrükile. Teisest küljest märgib see protsessi, mille internetti laetud kujutis vaatajani jõudmiseks läbib: teisendumine ekraani kaudu, millelt kujutist parasjagu tarbitakse.
Carl-Robert Kagge on maalikunstnik, kelle looming keskendub sotsiaalmeediast leitud piltidele ning nende teisendamisele füüsilisse vormi. Kunstniku autoritehnikaks on saanud siiditrüki kasutamine ning kujutiste kandmine erivormilisele sulatatud plastikule. Kogudes visuaalset materjali erinevatelt internetiplatvormidelt, loob Kagge subjektiivse arhiivi minevikust ja olevikust, millel on siiski vähe seost kollektiivselt tajutava reaalsusruumiga. Ta loob oma teostes juba eksisteeriva visuaalse materjali põhjal unikaalse pildivälja, mida ei pruugi olla lihtne selgepiiriliselt kategoriseerida. Kagge navigeerib osavalt mitme välja vahealal: maal, trükitehnika, disain, internetikultuur, tehnoloogia ning grafiti. Vaadates Kagge teoseid arvutiekraanil, võib jääda mulje, justkui oleks tegu Photoshopi compidega, kuid füüsilises ruumis eksponeerituna on need maal-hübriidid – hägustatud, peaaegu äratundmatuseni abstraheeritud fotod. Sarnane efekt tekib siis, kui telefon aeglase internetiühenduse tõttu Instagramis pilti täiskvaliteedis ei kuva. Kõik see jätab vaataja vastakuti hüperfüüsilisusega: seguga virtuaalsest ja materiaalsest, mis on võtnud peaaegu et kummituslikku vormi. Kagge looming peegeldab oskuslikult seisundit, mis inimest järjest enam valdab – aegruum, kus tehnoloogiast on saanud tehislik jäse, mis kehaga kõikjal kaasas käib, ning kus on võimatu vahet teha reaalsel ja simulatsioonil.
Näitus jääb avatuks 7. septembrini ning on vaadatav ööpäevaringselt.
Lisainfo saamiseks vaata üritust Facebookis.
Pressikontakt: Lilian Hiob, lilian.hiob@artun.ee, +372 5272556
Carl-Robert Kagge „Nelja-sõela pilt“
Reede 14 august, 2020 — Esmaspäev 07 september, 2020
Carl-Robert Kagge
Nelja-sõela pilt
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35
14. august 2020 – 7. september 2020
Kuraator: Lilian Hiob
14. augustist on avatud Carl-Robert Kagge isikunäitus „Nelja-sõela pilt“ EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis. Näituse kuraator on Lilian Hiob.
Tegu on Vitriingalerii asukohast lähtuva kohaspetsiifilise teosega, mis toob vaataja ette hauntoloogilise kujutise Instagrami lõpmatust andmebaasist. Asendades galerii klaasist seinad väändunud plastikust lõuendiga, jätkab Kagge oma autoritehnika edasiarendamist.
Näituse nimi viitab ühelt poolt manuaalsele tehnikale, mida kunstnik motiivide plastikule kandmiseks kasutab, siiditrükile ehk sõeltrükile. Teisest küljest märgib see protsessi, mille internetti laetud kujutis vaatajani jõudmiseks läbib: teisendumine ekraani kaudu, millelt kujutist parasjagu tarbitakse.
Carl-Robert Kagge on maalikunstnik, kelle looming keskendub sotsiaalmeediast leitud piltidele ning nende teisendamisele füüsilisse vormi. Kunstniku autoritehnikaks on saanud siiditrüki kasutamine ning kujutiste kandmine erivormilisele sulatatud plastikule. Kogudes visuaalset materjali erinevatelt internetiplatvormidelt, loob Kagge subjektiivse arhiivi minevikust ja olevikust, millel on siiski vähe seost kollektiivselt tajutava reaalsusruumiga. Ta loob oma teostes juba eksisteeriva visuaalse materjali põhjal unikaalse pildivälja, mida ei pruugi olla lihtne selgepiiriliselt kategoriseerida. Kagge navigeerib osavalt mitme välja vahealal: maal, trükitehnika, disain, internetikultuur, tehnoloogia ning grafiti. Vaadates Kagge teoseid arvutiekraanil, võib jääda mulje, justkui oleks tegu Photoshopi compidega, kuid füüsilises ruumis eksponeerituna on need maal-hübriidid – hägustatud, peaaegu äratundmatuseni abstraheeritud fotod. Sarnane efekt tekib siis, kui telefon aeglase internetiühenduse tõttu Instagramis pilti täiskvaliteedis ei kuva. Kõik see jätab vaataja vastakuti hüperfüüsilisusega: seguga virtuaalsest ja materiaalsest, mis on võtnud peaaegu et kummituslikku vormi. Kagge looming peegeldab oskuslikult seisundit, mis inimest järjest enam valdab – aegruum, kus tehnoloogiast on saanud tehislik jäse, mis kehaga kõikjal kaasas käib, ning kus on võimatu vahet teha reaalsel ja simulatsioonil.
Näitus jääb avatuks 7. septembrini ning on vaadatav ööpäevaringselt.
Lisainfo saamiseks vaata üritust Facebookis.
Pressikontakt: Lilian Hiob, lilian.hiob@artun.ee, +372 5272556
19.08.2020 — 22.08.2020
Taavi Teeveti isikunäitus “Eligius Mauritiuse õuel” avamine
Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti lõpukursuse tudengi Taavi Teeveti lõputöö isikunäituse “Eligius Mauritiuse õuel“ avamine kolmapäeval, 19.augustil, kell 18.00, Mauritiuse õuel(Vene 12-1b), Tallinna vanalinnas.
Näitusel eksponeeritakse enam kui 50 eksperimentaalse maavalu tehnikas pronksist valatud objekti, mis võtavad kehastada Teeveti lõputöö “Mäletades surma. X kohtumist surmaga” vaadeldud surma kohalolu igapäevaelus ja kunstniku mälestustes. Näitusetöid juhendasid Piret Hirv ja Eve Margus-Villems.
Näitus jääb avatuks 22. augustini.
12.00-19.00
Näituse facebooki üritus
Lisainfo:
Taavi Teevet
BA, ehte- ja sepakunst | Eesti Kunstiakadeemia
email taavi.teevet@artun.ee
tel. 56947532
Taavi Teeveti isikunäitus “Eligius Mauritiuse õuel” avamine
Kolmapäev 19 august, 2020 — Laupäev 22 august, 2020
Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti lõpukursuse tudengi Taavi Teeveti lõputöö isikunäituse “Eligius Mauritiuse õuel“ avamine kolmapäeval, 19.augustil, kell 18.00, Mauritiuse õuel(Vene 12-1b), Tallinna vanalinnas.
Näitusel eksponeeritakse enam kui 50 eksperimentaalse maavalu tehnikas pronksist valatud objekti, mis võtavad kehastada Teeveti lõputöö “Mäletades surma. X kohtumist surmaga” vaadeldud surma kohalolu igapäevaelus ja kunstniku mälestustes. Näitusetöid juhendasid Piret Hirv ja Eve Margus-Villems.
Näitus jääb avatuks 22. augustini.
12.00-19.00
Näituse facebooki üritus
Lisainfo:
Taavi Teevet
BA, ehte- ja sepakunst | Eesti Kunstiakadeemia
email taavi.teevet@artun.ee
tel. 56947532
26.07.2020
Graafika grammatika – Kunstnikufilmide kinolinastus
Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika
Kunstnikufilmide programm
26.07.2020 kell 15.00–16.10
Tartu Elektriteater
Tartu Ülikooli kirik, Jakobi 1
Sissepääs tasuta
Filmid:
– Ari Pelkonen. Remain. 2014. 6’09”
– Maria Valkeavuolle. S E O M / I W N M. 2019. 11′
– Claire Hannicq. L’Étoile dans la caverne. 2017. 16’27”
– Augustas Serapinas. Jõusaal (Gym). 2012 . 6’29”
– Ann Pajuväli. Play Sets. 2019. 4’30”
– Riin Maide. Alati on midagi, mida keegi ei mäleta. There Are Always Some Things That No One Recalls. 2020. 5’45”
– Tatu Tuominen. Standing in the Ruins. 2015. 3’19”
– Inma Herrera. Flaying. 2018. 7’39”
Filmiprogramm on osa Tartu Kunstimajas toimuvast näitusest, mille uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega.
Näitused on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast.
Info: Liina Siib, liina.siib@artun.ee
Graafika grammatika – Kunstnikufilmide kinolinastus
Pühapäev 26 juuli, 2020
Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika
Kunstnikufilmide programm
26.07.2020 kell 15.00–16.10
Tartu Elektriteater
Tartu Ülikooli kirik, Jakobi 1
Sissepääs tasuta
Filmid:
– Ari Pelkonen. Remain. 2014. 6’09”
– Maria Valkeavuolle. S E O M / I W N M. 2019. 11′
– Claire Hannicq. L’Étoile dans la caverne. 2017. 16’27”
– Augustas Serapinas. Jõusaal (Gym). 2012 . 6’29”
– Ann Pajuväli. Play Sets. 2019. 4’30”
– Riin Maide. Alati on midagi, mida keegi ei mäleta. There Are Always Some Things That No One Recalls. 2020. 5’45”
– Tatu Tuominen. Standing in the Ruins. 2015. 3’19”
– Inma Herrera. Flaying. 2018. 7’39”
Filmiprogramm on osa Tartu Kunstimajas toimuvast näitusest, mille uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega.
Näitused on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast.
Info: Liina Siib, liina.siib@artun.ee