Näitused
03.11.2022
EKA VR labor ja Johanna Jõekalda “Uudishimu tippkeskuses”
3. novembril, kell 22.35, on ETV-s eetris “Uudishimu tippkeskus”, kus EKA Virtuaalreaalsuse Labori juhataja Johanna Jõekalda räägib oma loomepraktika ja juhendamistöö pinnalt füüsilise ja virtuaalse ruumi koostoimevormidest, aga ka VR tehnoloogiate seni vähe kasutatud potentsiaalist sotsiaalsete probleemide mõistmisel ja esile tõstmisel.
Näiteks VR Labori ja ERMi koostöös toimunud “Kaasava elu” (2021) kursusel kasutati VR tehnoloogiaid selleks, et mõista erivajadustega kasutajate ruumikogemusi ja kavandada kõiki kaasavat sisearhitektuurset keskkonda, Politsei- ja Piirivalveametiga koostöös toimunud “48h kongi” (2019) kursusel uuriti, millist mõju avaldab katseisikutele vahistamise käigus kogetud ruumide ja protseduuride järgnevus ja tehti selle pinnalt ettepanekuid Põhja Prefektuuri politseijaoskonna ruumide ümber kavandamiseks.
Loe lähemalt Novaatorist.
“Uudishimu tippkeskus” on Eesti Rahvusringhäälingu teadust populariseeriv telesaatesari, mis on ETV programmi kuulunud alates 2017. aasta sügisest. Sarjas käsitletakse nii teaduse ja meie igapäevaelu kokkupuutepunkte kui ka Eesti teadlaste rolli maailma tippteaduses. Teadlased kutsutakse laborist välja seiklema ja teadussaavutusi tutvustama. “Uudishimu tippkeskuse” saadetes käsitletud teemasid arendatakse igal nädalal edasi ERR-i muudes kanalites: teadusportaalis ERR Novaator, suhtlusvõrgustikes ning Raadio 2 saates “Agenda” ja Vikerraadio saates “Huvitaja”. Saated on tähtajatult järelvaadatavad ERR-i portaalis Jupiter.
“Uudishimu tippkeskus” 3. novembril, kell 22.35
episood 8/5 “Kas kukume jäneseurgu?”
Virtuaalne on üha enam reaalne. Millal me enam aru ei saa kumb on kumb? Vanasti oli see karistus, kui last õue mängima ei lastud, aga nüüd näevad vanemad kurja vaeva, et oma võsukesi ekraani tagant hoovi peale saada.
Saatejuht-peatoimetaja Maarja Merivoo-Parro, toimetaja Airika Harrik, režissöör Andres Lepasar, tegevprodutsent Carmen-Louise Suuroja.
EKA VR labor ja Johanna Jõekalda “Uudishimu tippkeskuses”
Neljapäev 03 november, 2022
3. novembril, kell 22.35, on ETV-s eetris “Uudishimu tippkeskus”, kus EKA Virtuaalreaalsuse Labori juhataja Johanna Jõekalda räägib oma loomepraktika ja juhendamistöö pinnalt füüsilise ja virtuaalse ruumi koostoimevormidest, aga ka VR tehnoloogiate seni vähe kasutatud potentsiaalist sotsiaalsete probleemide mõistmisel ja esile tõstmisel.
Näiteks VR Labori ja ERMi koostöös toimunud “Kaasava elu” (2021) kursusel kasutati VR tehnoloogiaid selleks, et mõista erivajadustega kasutajate ruumikogemusi ja kavandada kõiki kaasavat sisearhitektuurset keskkonda, Politsei- ja Piirivalveametiga koostöös toimunud “48h kongi” (2019) kursusel uuriti, millist mõju avaldab katseisikutele vahistamise käigus kogetud ruumide ja protseduuride järgnevus ja tehti selle pinnalt ettepanekuid Põhja Prefektuuri politseijaoskonna ruumide ümber kavandamiseks.
Loe lähemalt Novaatorist.
“Uudishimu tippkeskus” on Eesti Rahvusringhäälingu teadust populariseeriv telesaatesari, mis on ETV programmi kuulunud alates 2017. aasta sügisest. Sarjas käsitletakse nii teaduse ja meie igapäevaelu kokkupuutepunkte kui ka Eesti teadlaste rolli maailma tippteaduses. Teadlased kutsutakse laborist välja seiklema ja teadussaavutusi tutvustama. “Uudishimu tippkeskuse” saadetes käsitletud teemasid arendatakse igal nädalal edasi ERR-i muudes kanalites: teadusportaalis ERR Novaator, suhtlusvõrgustikes ning Raadio 2 saates “Agenda” ja Vikerraadio saates “Huvitaja”. Saated on tähtajatult järelvaadatavad ERR-i portaalis Jupiter.
“Uudishimu tippkeskus” 3. novembril, kell 22.35
episood 8/5 “Kas kukume jäneseurgu?”
Virtuaalne on üha enam reaalne. Millal me enam aru ei saa kumb on kumb? Vanasti oli see karistus, kui last õue mängima ei lastud, aga nüüd näevad vanemad kurja vaeva, et oma võsukesi ekraani tagant hoovi peale saada.
Saatejuht-peatoimetaja Maarja Merivoo-Parro, toimetaja Airika Harrik, režissöör Andres Lepasar, tegevprodutsent Carmen-Louise Suuroja.
22.10.2022 — 18.11.2022
Kaia Ansip Reverso galeriis
“Murtud metsad” räägib loo Pedrogão Grande surmava metsatulekahju enne ja pärast. See analüüsib suhet maaga, mis näib olevat hakanud ohtlikult ja ettearvamatult toimima. Teos on vastus traumale, mis tuleneb antropotseeni postapokalüptilisel maastikul elamisest. See väljendab muret, armastust ja hirmu koha pärast, mida eukalüptiistandused on muutnud.
Teosed on valatud Quercus Suberi ehk korgitamme esimese korgi saagi sisse. Quercus Suber, erinevalt sissetoodud eukalüptist, on pärit Portugalist ja on tänu oma koorele üks tulekindlamaid puid. Kuum sulametall paneb korgi järjekordsele proovile.
Siin välja toodud tööd on jätk Eesti Kunstiakadeemia lõputööle.
Rohkem infot Reverso galerii veebis
Kaia Ansip Reverso galeriis
Laupäev 22 oktoober, 2022 — Reede 18 november, 2022
“Murtud metsad” räägib loo Pedrogão Grande surmava metsatulekahju enne ja pärast. See analüüsib suhet maaga, mis näib olevat hakanud ohtlikult ja ettearvamatult toimima. Teos on vastus traumale, mis tuleneb antropotseeni postapokalüptilisel maastikul elamisest. See väljendab muret, armastust ja hirmu koha pärast, mida eukalüptiistandused on muutnud.
Teosed on valatud Quercus Suberi ehk korgitamme esimese korgi saagi sisse. Quercus Suber, erinevalt sissetoodud eukalüptist, on pärit Portugalist ja on tänu oma koorele üks tulekindlamaid puid. Kuum sulametall paneb korgi järjekordsele proovile.
Siin välja toodud tööd on jätk Eesti Kunstiakadeemia lõputööle.
Rohkem infot Reverso galerii veebis
02.11.2022 — 19.11.2022
Empiiria. Klaasikunstnike ühenduse preemia nominentide näitus
Juba kümnendat korda annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa.
Auhind antakse üle Okapi galeriis 2. novembril kl 18.00, kus sel puhul avatakse kolme nominendi ühisnäitus ¨empiiria¨. Näituse rahvusvahelises kunstielus aktiivsete autorite kodumail olevatest teostest pani kokku Maarja Mäemets, kelle sõnul: “Kati Kerstnat, Merle Kannust ja Rait Präätsa ühendab neile omane empiiriline inimese ja tema loodud süsteemide vaatlus, mis eri moel kunstnike teostesse kandub ja materjalis vormub. Läbi isiklike teraste uurimuste saavad klaasis ainest kihistunud narratiivid, kus teiste seas märksõnadeks satiir, konflikt, taipamine”.
Tunnustatud klaasikunstniku 2020-2021 valib välja žürii koosseisus Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).
2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.
Täname toetajaid:
Klaasissepa OÜ
Aindhooven OÜ
Anora Estonia AS
Näitus jääb avatuks 19. novembrini.
Empiiria. Klaasikunstnike ühenduse preemia nominentide näitus
Kolmapäev 02 november, 2022 — Laupäev 19 november, 2022
Juba kümnendat korda annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa.
Auhind antakse üle Okapi galeriis 2. novembril kl 18.00, kus sel puhul avatakse kolme nominendi ühisnäitus ¨empiiria¨. Näituse rahvusvahelises kunstielus aktiivsete autorite kodumail olevatest teostest pani kokku Maarja Mäemets, kelle sõnul: “Kati Kerstnat, Merle Kannust ja Rait Präätsa ühendab neile omane empiiriline inimese ja tema loodud süsteemide vaatlus, mis eri moel kunstnike teostesse kandub ja materjalis vormub. Läbi isiklike teraste uurimuste saavad klaasis ainest kihistunud narratiivid, kus teiste seas märksõnadeks satiir, konflikt, taipamine”.
Tunnustatud klaasikunstniku 2020-2021 valib välja žürii koosseisus Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).
2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.
Täname toetajaid:
Klaasissepa OÜ
Aindhooven OÜ
Anora Estonia AS
Näitus jääb avatuks 19. novembrini.
04.11.2022
EKA oksjon
Eesti Kunstiakadeemia 108. sünnipäeva puhul toimub EKA oksjon, kus panustatakse nii vilistlaste kui tudengite loomingule.
Teosed lähevad pakkumisele alghinnaga 108€. Müügihinnast saab teose autor 50% ja 50% annetatakse Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemia fondi, mis jagatakse TASE lõputööde näituse raames võitjatele.
Oksjon toimub EKA aulas, 4. novembril kell 20.00 ning seda viib läbi Reigo Kuivjõgi.
Kui soovid EKA aulas oksjonil osaleda, palume eelregistreeruda siin (registreerumine on võimalik ka kohapeal enne oksjoni algust). Registreeruda tuleb ka siis, kui kohale tulla pole võimalik, kuid huvi mõnele teosele panustada siiski on. Kohapeal osalemiseks on vaja soetada sündmusele ka pilet hinnaga 7€/5€ Fientast.
Vaata oksjonil osalevaid töid:
EKA oksjon
Reede 04 november, 2022
Eesti Kunstiakadeemia 108. sünnipäeva puhul toimub EKA oksjon, kus panustatakse nii vilistlaste kui tudengite loomingule.
Teosed lähevad pakkumisele alghinnaga 108€. Müügihinnast saab teose autor 50% ja 50% annetatakse Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemia fondi, mis jagatakse TASE lõputööde näituse raames võitjatele.
Oksjon toimub EKA aulas, 4. novembril kell 20.00 ning seda viib läbi Reigo Kuivjõgi.
Kui soovid EKA aulas oksjonil osaleda, palume eelregistreeruda siin (registreerumine on võimalik ka kohapeal enne oksjoni algust). Registreeruda tuleb ka siis, kui kohale tulla pole võimalik, kuid huvi mõnele teosele panustada siiski on. Kohapeal osalemiseks on vaja soetada sündmusele ka pilet hinnaga 7€/5€ Fientast.
Vaata oksjonil osalevaid töid:
29.10.2022 — 18.12.2022
Crawl out Through the Fallout EKKMis
Camille Laurelli
Keiu Maasik
Marco Laimre
Martin Buschmann
Reimo Võsa-Tangsoo
EKKM
29. oktoober – 18. detsember 2022
Teemanäitus „Crawl out Through the Fallout” on koostööprojekt viie kunstniku vahel: Marco Laimre (EKA fotograafia, endine õppejõud), Reimo Võsa-Tangsoo (EKA fotograafia õppejõud), Martin Buschmann (EKA fotograafia magister), Camille Laurelli (EKA fotograafia õppejõud) ja Keiu Maasik (EKA fotograafia magister), kes avavad düstoopiliste digitaalsete mängude mängimise kogemust kaasaegse kunsti näituse kontekstis.
Need viis kunstnikku, kes on ühtlasi aktiivsed mängurid ehk geimerid, kasutavad erinevaid meediume nagu video, installatsioonid, fotograafia ja heli, et kontseptuaalselt analüüsida virtuaalsete mängude mängimist ja pakkuda seeläbi abstraktseid ning diskursiivseid käsitlusi „virtuaalse“ ning „tegeliku“ maailma suhetest.
Näitus on Marco Laimre teine loominguline kuraatoriprojekt, mis on osa kunstniku samateemalisest doktoritööst „Dystopian Digital Games and Contemporary Art. How to use Analytical Digital Gaming in Contemporary Art”.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2022.
„Crawl out Through the Fallout” on Sheldon Allmanni 1960. aastal salvestatud kogumikplaadil „Folk Songs for the 21st Century People” esineva loo pealkiri, mis on ühtlasi ka Diamond City Radio playlistis Fallout 4 mängus.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Akzo Nobel, Alas-Kuul.
Publikuprogramm:
Kogu näituse vältel toimuvad giidituurid eesti, vene, inglise ja ukraina keeles.
Näituse raames toimuvad igal teisel neljapäeval (3.11, 17.11, 1.12, 15.12) kell 18.00 vestlused ja üritused teemadel:„Digitaalsed mängud ja sõltuvus”
„Digitaalsed mängud ja heli”
„Digitaalsed mängud ja kunst”
„Videomängud ja fotograafia”
Crawl out Through the Fallout EKKMis
Laupäev 29 oktoober, 2022 — Pühapäev 18 detsember, 2022
Camille Laurelli
Keiu Maasik
Marco Laimre
Martin Buschmann
Reimo Võsa-Tangsoo
EKKM
29. oktoober – 18. detsember 2022
Teemanäitus „Crawl out Through the Fallout” on koostööprojekt viie kunstniku vahel: Marco Laimre (EKA fotograafia, endine õppejõud), Reimo Võsa-Tangsoo (EKA fotograafia õppejõud), Martin Buschmann (EKA fotograafia magister), Camille Laurelli (EKA fotograafia õppejõud) ja Keiu Maasik (EKA fotograafia magister), kes avavad düstoopiliste digitaalsete mängude mängimise kogemust kaasaegse kunsti näituse kontekstis.
Need viis kunstnikku, kes on ühtlasi aktiivsed mängurid ehk geimerid, kasutavad erinevaid meediume nagu video, installatsioonid, fotograafia ja heli, et kontseptuaalselt analüüsida virtuaalsete mängude mängimist ja pakkuda seeläbi abstraktseid ning diskursiivseid käsitlusi „virtuaalse“ ning „tegeliku“ maailma suhetest.
Näitus on Marco Laimre teine loominguline kuraatoriprojekt, mis on osa kunstniku samateemalisest doktoritööst „Dystopian Digital Games and Contemporary Art. How to use Analytical Digital Gaming in Contemporary Art”.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2022.
„Crawl out Through the Fallout” on Sheldon Allmanni 1960. aastal salvestatud kogumikplaadil „Folk Songs for the 21st Century People” esineva loo pealkiri, mis on ühtlasi ka Diamond City Radio playlistis Fallout 4 mängus.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Akzo Nobel, Alas-Kuul.
Publikuprogramm:
Kogu näituse vältel toimuvad giidituurid eesti, vene, inglise ja ukraina keeles.
Näituse raames toimuvad igal teisel neljapäeval (3.11, 17.11, 1.12, 15.12) kell 18.00 vestlused ja üritused teemadel:„Digitaalsed mängud ja sõltuvus”
„Digitaalsed mängud ja heli”
„Digitaalsed mängud ja kunst”
„Videomängud ja fotograafia”
28.10.2022
EKA Anima 2022 Tartus
Reedel 28. oktoobril, kell 18.00, toimub Tartu Elektriteatris EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus.
EKA Anima 2022 programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistri tudengite filmid.
John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik
Sissepääs tasuta!
EKA Anima 2022 Tartus
Reede 28 oktoober, 2022
Reedel 28. oktoobril, kell 18.00, toimub Tartu Elektriteatris EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus.
EKA Anima 2022 programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistri tudengite filmid.
John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik
Sissepääs tasuta!
26.10.2022 — 09.11.2022
ERKI Moeshow 2022 III vaatus
26. oktoobril kell 15.00 avaneb Viru keskuses ERKI Moeshow järelnäitus, millega esitatakse viie tugevalt omanäolise moekunstniku loomingut.
Kahel korrusel on eksponeeritud moedisainerite Eneken Johansoni, Mairo Seire, Siim Oja, Ron Jonas Verlini ja Laura Luize Valtere taiesed. Iga disaineri kollektsiooni kuulub vähemalt viis komplekti. Näitusele valitud kunstnikel on oma loomingus tugevalt eriilmeline nägemus ja köitvad lähtekohad. Näiteks on Mairo Seire kollektsioon tõukunud oma vanaema lapivaipadest (“Põrmandurõõva”), Eneken Johanson on materjalina taaskasutanud vanu elektrijuhtmeid (“Who Let The Dust Out?”), Laura Luize Valteret inspireeris koroonapandeemiaga kaasnenud hullumeelsus ja rahu (“Self-Portrait”), Ron Jonas Verlini looming räägib tema enda paranemisest (“This Is Where The Bloodline Ends”) ja Siim Oja otsib oma disainides maagilisi olendeid (“define: chimera, cute, eerie”).
Näitus jääb avatuks 9. novembrini.
ERKI Moeshow 2022 III vaatus
Kolmapäev 26 oktoober, 2022 — Kolmapäev 09 november, 2022
26. oktoobril kell 15.00 avaneb Viru keskuses ERKI Moeshow järelnäitus, millega esitatakse viie tugevalt omanäolise moekunstniku loomingut.
Kahel korrusel on eksponeeritud moedisainerite Eneken Johansoni, Mairo Seire, Siim Oja, Ron Jonas Verlini ja Laura Luize Valtere taiesed. Iga disaineri kollektsiooni kuulub vähemalt viis komplekti. Näitusele valitud kunstnikel on oma loomingus tugevalt eriilmeline nägemus ja köitvad lähtekohad. Näiteks on Mairo Seire kollektsioon tõukunud oma vanaema lapivaipadest (“Põrmandurõõva”), Eneken Johanson on materjalina taaskasutanud vanu elektrijuhtmeid (“Who Let The Dust Out?”), Laura Luize Valteret inspireeris koroonapandeemiaga kaasnenud hullumeelsus ja rahu (“Self-Portrait”), Ron Jonas Verlini looming räägib tema enda paranemisest (“This Is Where The Bloodline Ends”) ja Siim Oja otsib oma disainides maagilisi olendeid (“define: chimera, cute, eerie”).
Näitus jääb avatuks 9. novembrini.
21.10.2022 — 27.10.2022
Ehte ja sepise eriala tudengite näitus “B106”
21. oktoobril avatakse EKA trepigaleriis (Põhja pst 7, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite grupinäitus “B106”, mis tegeleb meid ümbritsevate sisestruktuuride uurimise ja tõlgendamisega. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini ning on vaadeldav EKA trepigaleriis.
B106 tähistab liigendatud sisemist struktuuri, millest võrsuvad EKA uue põlvkonna metallikunstnikud. Kõik nad on küll isemoodi, kuid neid ühendab uudishimu materjalis peituva vastu. Näha saab tudengite tõlgendusi nii sisemiste struktuuride erinevatest vormidest kui ka üdini kaevuvast väljendusest.
Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kahenädalase töötoa raames Tobias Birgerssoni juhendamisel.
Näituse avamine 21. oktoobril, kell 18.00, EKA Trepigalerii aknal.
Näitust toetab: Sveta baar
Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235
Ehte ja sepise eriala tudengite näitus “B106”
Reede 21 oktoober, 2022 — Neljapäev 27 oktoober, 2022
21. oktoobril avatakse EKA trepigaleriis (Põhja pst 7, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite grupinäitus “B106”, mis tegeleb meid ümbritsevate sisestruktuuride uurimise ja tõlgendamisega. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini ning on vaadeldav EKA trepigaleriis.
B106 tähistab liigendatud sisemist struktuuri, millest võrsuvad EKA uue põlvkonna metallikunstnikud. Kõik nad on küll isemoodi, kuid neid ühendab uudishimu materjalis peituva vastu. Näha saab tudengite tõlgendusi nii sisemiste struktuuride erinevatest vormidest kui ka üdini kaevuvast väljendusest.
Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kahenädalase töötoa raames Tobias Birgerssoni juhendamisel.
Näituse avamine 21. oktoobril, kell 18.00, EKA Trepigalerii aknal.
Näitust toetab: Sveta baar
Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235
20.10.2022 — 29.11.2022
EKA muuseumi näitus „Lapse asi” EKA Galeriis
EKA muuseum avab näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“ EKA Galeriis
21.10–29.11.2022
Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“.
Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.
Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid.
Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav
muinasjutumaailm.
Näituse ajaline haare on peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhineb lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Enamik projekte jäigi kooli ajal paberile. Ideest mateeriaks saanud esemed uuemast ajast on kogutud autoritelt.
Mõnede mänguasjade ja teraapiavahendite kulumisjäljed annavad tunnistust, et need on olnud haiglas, lastekodus, raamatukogus või mänguväljakul laste teenistuses, on
läinud asja ette.
Näituse kuraatorid on Jelizaveta Sedler ja Reeli Kõiv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
EKA muuseumi näitus „Lapse asi” EKA Galeriis
Neljapäev 20 oktoober, 2022 — Teisipäev 29 november, 2022
EKA muuseum avab näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“ EKA Galeriis
21.10–29.11.2022
Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“.
Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.
Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid.
Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav
muinasjutumaailm.
Näituse ajaline haare on peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhineb lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Enamik projekte jäigi kooli ajal paberile. Ideest mateeriaks saanud esemed uuemast ajast on kogutud autoritelt.
Mõnede mänguasjade ja teraapiavahendite kulumisjäljed annavad tunnistust, et need on olnud haiglas, lastekodus, raamatukogus või mänguväljakul laste teenistuses, on
läinud asja ette.
Näituse kuraatorid on Jelizaveta Sedler ja Reeli Kõiv
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
21.10.2022 — 12.11.2022
Mihkel Maripuu “Fatamorgaana” Draakoni galeriis
21. oktoobril, 2022, kell 18.00, avab Mihkel Maripuu Draakoni galeriis isiknäituse „Fatamorgaana / Fata Morgana“. Näitus jääb avatuks 12. novembrini 2022.
Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed.
Amorfsete(kujutute/vormitute) tõdede manifestatsioonid lavastuvad virtuaalses infovoos. Informatsioon neeldub vastastikku, iga sooritus on performatiivselt laetud, iga käidud rada analüüsitakse. Misläbi kujundatakse tehislikult unikaalne reaalsus, mille indiviid on justkui ise oma huvide perspektiivist lähtuvalt loonud. Ent samas on tegemist ikkagist painutatud ja nihestatud virtuaalruumi peegeldatud kogemusega – simulatsiooniga reaalsusest, mis on sageli palju reaalsem kui reaalsus ise. Toimub entroopiline implosioon (süsteemitu kaose sissepoole plahvatus), mis on mikroskoopiliste tähenduste makroskoopiline avardumine – lakkamatu kiirus, milles miski ei sünni, ilma et ta seejärel vahetult ei kaoks. See pole kaduvik, vaid virtuaalne igavik, mis on kõikide võimalike võimaluste summa, mis tekib ja kaob üheaegselt.
Uskuda või mitte?!
Mihkel Maripuu (1987) loomingut iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks visuaalsele ka ruumiline ja heliline platvorm. Uurimusalusteks teemadeks on post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse visuaalkeele kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe. Viimastel uuringutel on keskendunud ruumilise hübriidkogemuse saavutamisele reaalajas, rakendades eri meediumid üksteise kasuks tööle, mis simulaakrumina stimuleeriks ruumi külastaja kogemust ning seeläbi ka ruumi iseennast.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Mihkel Maripuu “Fatamorgaana” Draakoni galeriis
Reede 21 oktoober, 2022 — Laupäev 12 november, 2022
21. oktoobril, 2022, kell 18.00, avab Mihkel Maripuu Draakoni galeriis isiknäituse „Fatamorgaana / Fata Morgana“. Näitus jääb avatuks 12. novembrini 2022.
Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed.
Amorfsete(kujutute/vormitute) tõdede manifestatsioonid lavastuvad virtuaalses infovoos. Informatsioon neeldub vastastikku, iga sooritus on performatiivselt laetud, iga käidud rada analüüsitakse. Misläbi kujundatakse tehislikult unikaalne reaalsus, mille indiviid on justkui ise oma huvide perspektiivist lähtuvalt loonud. Ent samas on tegemist ikkagist painutatud ja nihestatud virtuaalruumi peegeldatud kogemusega – simulatsiooniga reaalsusest, mis on sageli palju reaalsem kui reaalsus ise. Toimub entroopiline implosioon (süsteemitu kaose sissepoole plahvatus), mis on mikroskoopiliste tähenduste makroskoopiline avardumine – lakkamatu kiirus, milles miski ei sünni, ilma et ta seejärel vahetult ei kaoks. See pole kaduvik, vaid virtuaalne igavik, mis on kõikide võimalike võimaluste summa, mis tekib ja kaob üheaegselt.
Uskuda või mitte?!
Mihkel Maripuu (1987) loomingut iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks visuaalsele ka ruumiline ja heliline platvorm. Uurimusalusteks teemadeks on post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse visuaalkeele kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe. Viimastel uuringutel on keskendunud ruumilise hübriidkogemuse saavutamisele reaalajas, rakendades eri meediumid üksteise kasuks tööle, mis simulaakrumina stimuleeriks ruumi külastaja kogemust ning seeläbi ka ruumi iseennast.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.