Näitused

29. september–30. oktoober 2022

Tallinna Botaanikaaed

8. Artishoki biennaali „Taimed kui tunnistajad“ 10-päevane avamiste maraton algab 29. septembril kell 18.00 Tallinna Teletorni kinosaalis ukraina kunstniku Alevtina Kakhidze videoteose „Botanical victims“ esitlusega. Maraton lõpeb 8. oktoobri õhtul Tallinna Botaanikaaia välialal etenduskunstnik Liisa Saaremäeli installatsiooni „Private Party“ esitlusega, millele järgneb biennaali näituse avamine Palmimajas. Biennaal, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni, toob külastajateni kokku kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti.

Kunstnikud:
Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla & Mikk Meelak, Ulla Alla & Merilin Kaup & Mari Möldre & Margus Tammik

Kirjutajad:
Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret Karro, Maria Helen Känd, Inga Lāce, Peeter Laurits, Tamara Luuk, Mattias Malk, Margit Mutso, Triinu Kööba & Elisa-Johanna Liiv

Kuraator:
Ann Mirjam Vaikla

8. Artishoki biennaali avamismaratoni programm:

N, 29.09, 18.00*

ALEVTINA KAKHIDZE „Botanical Victims“

Tallinna Teletorn, 2. korruse kinosaal

*Tasuta sissepääsuks on vajalik eelregistreerimine juuresolevas vormis.

R, 30.09, 18.00

PAUL KUIMET „What It Is To Be What You Are Not“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatrium)

L, 01.10, 18.00

SVETA GRIGORJEVA „OLIN AMMU ENNEM JUBA LILL, KUI TEDA TUNDMA SAIN“ Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

P, 02.10, 18.00

URMO VAIKLA & MIKK MEELAK „Signaal“

Tallinna Botaanikaaia väliala, jalgrada sõnajalgade orus

E, 03.10, 18.00

AKSEL HAAGENSEN „Kuhu kukaburrad kaovad?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaias: Palmimaja (aatrium ja lähistroopika kasvuhoone) ja väliala (arboreetum)

T, 04.10, 18.00

SANDRA KOSOROTOVA „Kas ma tohin siin kasvada“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (aatriumi 2. korrus)

K, 05.10, 18.00

MARIT MIHKLEPP „KÕDU“

Tallinna Botaanikaaed, K. Pätsi Kloostrimetsa talu tall

N, 06.10, 17.30

ULLA ALLA, MERILIN KAUP, MARI MÖLDRE, MARGUS TAMMIK „Mida me teeme varjudes?“

6 asukohta Tallinna Botaanikaaia välialal

R, 07.10, 18.00

SHUBHANGI SINGH „granaadi sünd“

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja (lähistroopika kasvuhoone)

L, 08.10, 18.00

LIISA SAAREMÄEL „Private Party“

Tallinna Botaanikaaia väliala, Palmimaja vastas

L, 08.10, 19.00

8. Artishoki biennaali avamine

Tallinna Botaanikaaia Palmimaja

Botaanikaaias toimuvate teoste esitluste eel toimub kogunemine biennaali infopunkti juures, Palmimaja ees.
Rohkem infot näituse publikuprogrammi kohta leiab Artishoki biennaali sotsiaalmeedia kanalites ja kodulehel  artishokbiennale.com/ab2022.

Foto: Marit Mihklepp. Fragment teose „KÕDU“ valmimise protsessist, 2022.

Lahtiolekuajad:

10-päevane avamiste maraton: 29. september – 8. oktoober 2022, kell 18.00*

*va 06.10 kell 17.30 Näituse avamine: 8. oktoober 2022, kell 19.00 (Palmimajas)

Näitus avatud: 9. – 30. oktoober, iga päev kell 11.00 – 16.00*

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober

Piletiinfo:
Tallinna Botaanikaaia kuukaart 11€*

*Soovitame osta maratoni külastamise perioodiks kuukaardi

Tallinna Botaanikaaia ühekordne külastus 3/5€

Tallinna Botaanikaaia ja Tallinna Teletorni ühispilet 11/17€

*Palmimaja suletud 10. – 14. oktoober, pilet 1/2€

Kuidas tulla: Tallinna Botaanikaaeda (Kloostrimetsa tee 52) pääseb kesklinnast bussidega nr 34A ja 38, mis väljuvad Viru keskuse terminalist. Sõit kestab 20-25 minutit ja bussist tuleb väljuda Kloostrimetsa peatuses.

Pressikontakt: Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)

21.09—24.09.2022
OKAPI galerii, Niguliste 2, Tallinn
Näituse avamine kolmapäeval, 21.09, kell 18.00

OKAPI Galeriis on Disainiööl eksponeeritud brändi MSK
Glass joogiklaaside väljapanek. Joogiklaasid on meie kaaslasteks hetkedel, mil on vaja tähistada-rõõmustada-tervitada – öelda toost ja võtta põhjani!

MSK Glass on kolme klaasidisaineri – Aleksandra Ehrensvärdi, Andra Jõgise ja Kristiina Oppi koostööna sündinud kaubamärk, mis on spetsialiseerunud klaasist tarbenõude valmistamisele. Kunstnike koostöö algas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. Esimene, Stockholmi mööblimessi (2014) jaoks sündinud toode oli kannu ja joogiklaaside komplekt “Me sobime kokku”. Ühisest ettevõtmisest kasvas välja oma kaubamärk MSK Glass.

Kõik tooted on käsitsi puhutud.

K-R kl 11—18
L kl 11—16

Marge Monko uue monograafia “Flawless, Seamless” esitlus reedel, 23. septembril kell 18.00 Kai kunstikeskuses. 

Raamatuesitlusel toimub ka Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus ning vestlus Maarin Ektermanniga. Film ja raamat on inglise keeles, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel on raamat müügil soodushinnaga 25 eurot. 

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu toimetaja on Laura Toots, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Vestlusele Maarin Ektermanniga eelneb kell 18:15 Marge Monko videoteose “Aken maailma” esmaesitlus. 2021. aastal valminud 21-minutiline film mõtiskleb liikumatute ja liikuvate piltide kaudu akna rolli üle arhitektuuris ja visuaalkultuuris. Seda saadab Monko poolt kirjutatud ja sisseloetud saatetekst. Vaade aknast on kujutavas kunstis olnud korduv motiiv. Keskendudes modernistliku arhitektuuri pärandile, loob teos paralleele São Paulos ja Tallinnas filmitud vaadete vahel ning jälgib erinevaid pilditüüpe, mis toimivad metafooridena akendele – alates gravüüridest ja maalidest kuni virtuaalkujutisteni meie arvuti-ja telefoniekraanidel. Teos on valminud Videobrasil in Context ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tellimusel.

Marge Monko on visuaalkunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ja Higher Institute for Fine Arts (HISK) Gentis. Monko kasutab oma loomingus peamiselt foto, video ja installatsiooni väljendusvahendeid. Tema teosed on inspireeritud ajaloolistest piltidest ning psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Ta töötab professorina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.

Maarin Ektermann on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Lisaks mitmete kunstivaldkonna projektide juhtimisele on tema fookusesse kuulunud ka kunstivaldkonnas toimuva vahendamine – seda nii kunstikriitika kirjutamise kui selleteemaliste debattide taganttõukamise kaudu. Ta on olnud kunstikriitikablogi Artishok üks algatajaid ja eestvedajaid, korraldanud koos omaalgatuslike kultuuriväljaannetega Vormsil kriitikakooli ja juhtinud Klassikaraadios pikalt saadet Kunstiministeerium (koos I. Grigoriga). Ta on andnud mitmeid erinevaid kursuseid Eesti Kunstiakadeemias, kus ta ka igapäevaselt töötab Üldteooriaainete keskuse ja lektorina.

Septembris on KUMU külastajatel võimalus külastada näitust „Maria Kapaeva. Üksikud fotod ja muu jama» koos kunstnikuga ning õppida uut teose või näituse loomise protsessist.

Näituse avalikkusele suunatud programmi raames toimub venekeelne ringkäik Maria Kapajevaga. 

Kunstnik Maria Kapajeva püüab näitusel “Üksikud fotod ja muu jama” kujutada uurimisprotsessi kui installatsiooni, mis põhineb vanadel igapäevafotodel. Iga külastaja saab sellest protsessist osa saada. Kapajeva katsetab võimalusi, kuidas esindada igapäevase fotograafia alahinnatud, vähe uuritud ja marginaliseeritud pärandit.

Ajastul, mil nii ajalooarhiivid, veelgi enam valitsus- ja sõjaväeorganisatsioonid kui ka rahvusvahelised korporatsioonid arendavad üha enam näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt nn aeglase tuvastamise väärtusi. Pühendades aega kogumiku uurimisele loominguliste uurimismeetodite abil, muudab Kapajeva selle samal ajal osaks ka enda koju naasmisest, kuna ta veetis palju aastaid kodumaalt eemal, nagu ka kõnealused fotod. Fotode ja nendel kujutatud inimeste järkjärguline äratundmine avab uusi vaatenurki Eesti (mikro)ajaloole ja ühtaegu kajab vastu Kumu kunstimuuseumi püsinäitusele “Eneseteadvuse maastikud”.

Pöörates tähelepanu fotodel olevate inimeste nägudele, nende lugudele või unustatud faktidele, millest fotod räägivad, näitab Kapajeva austust iga inimese ja üksiku loo vastu meie ühises ajaloos.

Lähem info

21. septembril esietendub Kanuti Gildi SAALis installatiivne lavastus pealkirjaga „T2”, mille autoriteks on visuaalkunsti taustaga kunstnikud Mihkel Ilus ja Marten Esko. Kolme nädala jooksul külastatav näitus-lavastus juhatab vaataja paralleelsete mitmiktähenduste maailma, milles sisustatakse määramatuse mõistet nii ulmelise kui ka inimliku proosalisusega. „T2“ on Kanuti Gildi SAALi 2022/23 hooaja avaprojekt ning produtseeritud koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga. 

„T2” mõttelises keskmes on tähenduste muutumine ja kuhjumine ajas, mistõttu avaneb projekt igal nädalal uue alapealkirja all, ning ka selle sisu muundub vastavalt. Tegijate eesmärgiks on vaatajakogemuse lavastamine näituselaadses, kuid samas paratamatult teatraalses ruumiolukorras, kus iga külastaja kogemus võib teistest mõnevõrra erineda. Inspiratsiooni on ammutatud muuhulgas nii nõukogude ulmekirjandusest kui ka hüsteerilisest realismist, mille toel mõtestatakse inimeseks olemise nihestatust ebareaalsetes tingimustes ning luuakse kujutlusi pooleli jäänud tulevikuvisioonidest.

Projekti „T2“ on helikujundajana kaasatud Mihkel Tomberg, valguse ning erilahenduste kujundajana Kalle Tikas, dramaturgilise toena Taavi Eelmaa, (stseno)graafiliste lahenduste kujundajana Allan Appelberg ning videolahenduste kujundajana Alyona Movko-Mägi. Häältena teevad projektis kaasa Liisa Saaremäel, Katariina Tamm, Markus Truup ja Tambet Tuisk.

Täiendavalt on projekti kaasatud Raili Keivi, Johannes Luige ja Niall Macdonaldi teoseid ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse kuuluvate teoste jäädvustusi.

Marten Esko (1990) on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstuaalseid lähenemisi teadmis-, teadlikkus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles sellega eri rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.

Mihkel Ilus (1987) on visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta töötab sageli suuremõõtmeliste installatsioonidega ja näituse ajajoone variatsioonidega. Olulise osa tema tegevusest moodustab formaadikriitika ning kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Ilusa praegune loomefookus asetub black box’i ja white cube’i keskkondade ühisaladele. Ilus on loonud mahukaid isik- ja koostöönäitusi, kureerinud teiste loomingut nii kujutavas kunstis kui etenduskunstides. Igal võimalikul hetkel keskendub Ilus oma stuudiopraktikale, jagades seda aega muude projektidega ja tööga Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas lektori ja meistrina.

Installatiivne lavastus-näitus „T2” on avatud 21. septembrist 8. oktoobrini ning toimib umbes ühe tunni pikkuse katkematu taasesitusena, mida on Kanuti Gildi SAALis võimalik külastada kolme nädala jooksul kolmapäevast laupäevani:

„Järgmised nädalad on otsustavad” 21.09 – 24.09:

K 18.00-21.00

N-L 15.00-20.00

„Kõik on kuskil võimalik” 28.09 – 01.10:

K 18.00-21.00

N-L 15.00-20.00

„Hea lahendus omas ajas” 05.10 – 08.10:

K 18.00-21.00

N-L 15.00-20.00

Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Marten Esko, Mihkel Ilus

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Lisainfo: www.saal.ee

Tallina Kunstihoone
14.09–16.11.2022

Näitusel mitmeid EKA kaasaegse kunsti vilistlased.

Reisid võivad teinekord elu muuta. Ilmade ja samuti geopoliitiliste sündmuste poolest kuumal 2022. aasta suvel kutsusid kuraatorid Corina L. Apostol ja EKa kaasaegse kunsti magistriõppekava juht Kristaps Ancāns kaheksa kunstnikku (neli Eestist ja neli Lätist) rändama mööda Läänemere rannikut, et üksteist tundma õppida ja üheskoos näitus luua. Koostöö käigus toob iga kunstnik Kunstihoone galeriis toimuvale näitusele „Tulin siia selleks, et üksi olla – Ka mina tulin siia selleks, et üksi olla“ oma isikliku lähenemise kunstiloomingule ja kooseksisteerimisele.

Näitus „Tulin siia selleks, et üksi olla – Ka mina tulin siia selleks, et üksi olla“ ammutab inspiratsiooni Jerzy Kawalerowiczi 1959. aasta filmist „Balti ekspress“, mis keerleb kahe võõra suhtluse ümber, kes on sunnitud kitsukese rongikupee klaustrofoobsetes tingimustes koos eksisteerima. Rongireisist kujuneb katalüsaator, mis katsetab, millist keemiat on ebastabiilsetes ja ebakindlates tingimustes võimalik luua. Reisija vaatenurgast on maailmas kõik liikumises, samas kui rongist väljaspool seisja jaoks on sootuks teisiti. Pöördelisele ajahetkele keskendudes mõtiskleb „Balti ekspress“ nende kahe nähtuse üle. Igal lool, mida me oma kodus või lähiajaloost jutustame või loeme, on nüüd rongi aknast välja vaadates erinev taustamaastik. Meile varasemast tuttav maastik ei ole enam endine ja meie kujutlusvõime ruum on muutunud.

Näitust tutvustava trükise eessõnas selgitavad kuraatorid Corina L. Apostol ja Kristaps Ancāns: „Näitus kajastab erinevaid vastastikmõjusid, lugusid ja läbipõimunud kogemusi, mis avavad teatud tühimiku, mis on meie ühiskondades pandeemia ja praeguste kriiside ajal plahvatuslikult laienenud. Need toovad esile selle, mida siiani püsiv tühjus oli endas varjanud. Kuidas peaksime käituma, kuidas üksteist usaldama ja milline see uus kriisiajastu kultuur välja näeb? Tormilised sündmused võivad teinekord pakkuda uusi võimalusi asjadele lähenemiseks, sest me ei pea enam järgima varem paika pandud kaanoneid. Kas „uus meie“ on arendanud oskused või koguni teatud supervõimed, et muutustega toime tulla, või on meie kaotuste ja leina tase vaikselt kerkimas? Kuidas tuleme toime juhtunu ja praeguste väljakutsetega, oodates endiselt rongi saabumist uude sihtkohta?“

Olles tundma õppinud üksteise erinevaid, kuid siiski omavahel seotud kontekste, omandas koostöö, koos elamine ja ühine kunstiloomine kaheksa näitusel osaleva kunstniku jaoks järk-järgult sügavama tähenduse. Galerii aknaid hõivates ja muutes on Dzelde Mierkalne ja Junny Yeung ehitanud kaks klaustrofoobset, peaaegu filmilikku keskkonda, mõtiskledes selle üle, kuidas kodu- ja töökeskkond on praegusel ajal moondunud ebamugavaks funktsionaalseks kolmandaks ruumiks. Johannes Luige ja Krišjānis Elviksi teosed kujundavad näituse stsenograafia, põhinedes sellel, mis või kes on pärast rännakut seljataha jäetud. Alise Putniņa ja Maarja Tõnisson testivad oma keha kaudu korduvalt, kuidas meie vaim ja keha igapäevastel rännakutel ühinevad või teineteisest lahti ühenduvad, kui miski meie kavatsusi häirib. Alyona Movko-Mägi ja Madara Gruntmane on loonud liikuvate avataride sarja Riia elanikest, kes deklameerivad armastusluuletusi. Videotes ilmudes ei ole nad küll vähem inimesed, kuid erinevad oma avatari-olekus meist ometi.

Corina L. Apostol on Tallinna Kunstihoone kuraator, rahvusvahelise tegevuspõhise uurimisprojekti „Teisel pool mateeriat“ (2019–2023) kuraator ja juhtkomitee liige ning 59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator (2022). Samuti on ta Läti Kunstiakadeemia magistriõppekava POST külalislektor. Ta on kunsti- ja kirjastusaktivistide kollektiivi ArtLeaks üks asutajaid ning väljaande ArtLeaks Gazette peatoimetaja. 2016. aastal kandideeris ta Kandinsky auhinnale ja 2020. aastal Sergei Kurjohhini auhinnale. Ta võitis New Yorgi kunstiorganisatsiooni Apex Art 2022–2023. aasta näituseprojektide konkursi.

Kristaps Ancāns on kunstnik, kirjanik ja õppejõud, kelle tegevus hõlmab installatsiooni, skulptuuri, keelt ja liikuvaid pilte. Oma kontseptuaalses kunstiloomingus uurib ta inimeste, looduse ja masinate lõimumist tehisintellektiga. Ancāns on pälvinud Cecil Lewise skulptuuristipendiumi ja Helen Scott Lidgetti auhinna. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppekava juht ja Läti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse magistriõppekava POST kaasjuht.

Kunstihoone galerii (Vabaduse väljak 6) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi installeerib Valge Kuup.

www.kunstihoone.ee
www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/
www.instagram.com/tallinnarthall/

Sirli Oot
projektijuht
e-post sirli@kunstihoone.ee
tel +372 58 736 841

19. septembril avatakse Prantsusmaal Clermont-Ferrandis näitus IMAGINE !, mis on tänavuse FITE (Festival International des Textiles Extraordinaires) peanäitus ja üldteema.

EKA tekstiiliosakonna dotsent Krista Leesi on kutsutud esinema installatsiooniga „Herringbone“ ehk versiooniga kunstniku 2019. aastal toimunud näitusest „Herringbone by Krista Leesi“.

Tänavu kümnendat tegutsemisaastat tähistav festival pakub ainulaadset võimalust, luues rahvusvahelise kohtumispaiga, et tutvustada tekstiile, millel on tugev kultuuriline või päranduslik tähendus. Festivali idee on kokku kutsuda kõik viis mandrit, et erinevatest riikidest loovisikud, kunstnikud, disainerid, käsitöömeistrid ja teised saaksid kohtuda. Üritus soovib näidata inimsusega seotud teemasid, keskkonnaalaseid ning majanduslikke teemasid, mis kõik on erakordsetest tekstiilidest lahutamatud.

Krista Leesi teose inspiratsiooniallikaks on nii traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste on ’kalasaba’) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes ’heeringas’). Leesi herringbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka mujale.

IMAGINE ! näitus toimub Bargoin muuseumis, kus asub suurim väljaspoolt Euroopat pärit tekstiilide kollektsioon, mis teeb muuseumist ainulaadse säilituskeskuse maailmas.

Festivaliga kaasneb kakskeelne kataloog.

Näitus jääb avatuks kuni 26. märtsini, 2023 ja liigub siis edasi Leetu.

Varasemate festivalidega on võimalik tutvuda kodulehel.

Lisainfo:
Krista Leesi
+372 522 1152
krista.leesi@artun.ee

http://www.kristaleesi.ee

Viljandi Gümnaasiumi vilistlasnäitus “Ükssarvik” Rüki galeriis 

Avamine 15. septembril kell 18.00.

Näituse kuraator on Kerly Ritval, EKA kuraatoriõppest.

Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Liisa Sääsk, Birgit Potter, Deivi Tobreluts, Eneli Rõigas, Gerthrud Grents, Inessa Saarits, Mirell Šmidt, Rebecca Villem, Roven Jõekäär, grupp TEMA (Sääsk, Saarits, Villem, Liis ja Eli Paul, Roosi Mändmaa).

Galeriis kohtuvad üheksa kunstnikku ja kuraator. Neist kõigist on saanud Kõrgema Kunstikooli Pallas, Eesti Kunstiakadeemia või Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid ja vilistlased. Kunstnikud annavad edasi oma kujutelmi ükssarvikust, mis ulatuvad maagilise looma klassikalisest tõlgendusest Eesti mütoloogia, kväärkogukonna ja feminismini. Läbiv teema on aga eriline ja ainulaadne olemine ning sellega kaasnev ilu ja valu.

Teiste seas näeme EKA vilistlast Roven Jõekääru teost „Kväär folkloor: uppunud kirikud“. Graafiline disainer seob lood Viljandi uppunud kirikutest, Viljandi paadimehest ja Kalevipojast. Välialale jääb Inessa Saaritsa (EKA installatsioon ja skulptuur) ja Rebecca Villemi skulptuur „Naissarvik“, mis on pühendatud Viljandis elanud Eesti esimesele feministile Lilli Suburgile.

Näitus jääb avatuks 8. oktoobrini.

Lähem teave:
Kerly Ritval
kritval@gmail.com
5566 9831

Adamson-Ericu Muuseumis on veel kuni 25.09 võimalik külastada näitust “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”.

Näituse raames uuritakse eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus ning kutsutakse kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad.

Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.

Paljusid disainereid ajendab soov rakendada oma töös senise tootmise-tarbimise-äraviskamise-mentaliteedi asemel ringmajanduse mudelit, mis tõhustaks loodusressursside kasutamist. Kuidas luua terviklahendusi sisaldavat kestlikku disaini, arvestades sealjuures, millist keskkonnamõju avaldab eseme valmistamine ja mis saab tootest tarbimistsükli lõpus? Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele sünteetilistele, suure keskkonnajäljega materjalidele. Välja on töötatud jätkusuutlikke ja kompostitavaid ning isegi süsiniknegatiivseid materjale, mis mitte ei tooda juurde, vaid seovad kasvuhoonegaase. Samuti otsitakse võimalusi jäätmete ümbertöötlemiseks, kasutades neid uute materjalide toorainena või vähendades jäätmeteket näiteks moetööstuses nullkululõigete eelistamisega.

Näitusel eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalikultuur on võimalik.

Osalevad puha EKA kunstnikud: Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Moorats, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun

Näituse kuraator: Karin Vincente

Näituse kujundaja: Villu Plink

Foto: Marina Pushkar