Näitused
09.06.2022 — 12.06.2022
Uus Euroopa Bauhaus’i festivali näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri”
Neljapäeval, 9. juuni õhtul kell 18.00 avame Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite tööde näituse Krulli kvartalis, Kopli 70, vanas masinatehase koostetsehhis. Õhtul toimub ka Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK esmatutvustus.
Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” on Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritus ja on avatud kuni 12. juunini.
REKrulli superstuudio eesmärk oli tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja valmistamisel. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Seadsime sihiks töötada välja kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja positiivse keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.
REKrulli superstuudio toetab EKA PAKKus käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja vajab Tallinn täna ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.
AVAMISE AJAKAVA:
15.00 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö ettekanded*
17.30 Installatsiooni “Steampunk” avamine*
Näitus:
18.00 EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK tutvustus, räägivad teadurid ja külalised.
18.30 REKrulli superstuudio juhendajad ja tudengid tutvustavad REKrulli superstuudio lähteülesannet ja tulemusi.
NÄITUS ON AVATUD:
Neljapäev 9. juuni, 18:00 – Avamine
Reede 10. juuni, 10:00-18:00
Laupäev 11. juuni, 10:00-18:00
Pühapäev 12. juuni, 10:00-16:00
Tudengid:
Triinu Amboja, Mariia Babur, Grete Daut, Simon Eiland, Roosmarii Kukk, Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Kristina Lillepea, Maria Helena Luiga, Mattias Ots, Mariia Paslova, Yelyzaveta Perel, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Anna Pushkarska, Mikael Ristmets, Martin Sepp, Sander Sinnep, Kaari Maria Tirmaste, Cristin Marii Titma, Aneth Traumann, Mariia Ufimtseva, Liispet Viira, Laura Liis Vilbiks, Dalia Viškelyt
Stuudio juhendajad:
Arhitektuurne planeerimine: Siim Tuksam, Sille Pihlak
Konstruktsiooni analüüs ja energiatõhusus: Adam Orlinski
Antropoloogiline analüüs: Mattias Malk
Maastikuarhitektuur: Karin Bachmann
* Näituse avamisele eelneb kell 15.00 Eesti Arhitektuurikeskuse poolt korraldatud Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö avalikud esitlused ja installatsiooni “Steampunk” avamine Krulli kvartalis.
Veneetsia Arhitektuuribiennaali viie parima töö autorite meeskonnad selguvad 9. juunil avaliku esitluse käigus, kui projekti meeskonnad selgitavad žüriile, miks nende töö peaks esindama Eestit Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2023. Teise vooru pääsesid tööd märgusõnadega: Triiv, Kamuflaaž, Inimene on oluline, väike on ilus, Convincing Architecture ja Kodupeatus.
Uus Euroopa Bauhaus’i festivali näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri”
Neljapäev 09 juuni, 2022 — Pühapäev 12 juuni, 2022
Neljapäeval, 9. juuni õhtul kell 18.00 avame Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite tööde näituse Krulli kvartalis, Kopli 70, vanas masinatehase koostetsehhis. Õhtul toimub ka Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK esmatutvustus.
Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” on Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritus ja on avatud kuni 12. juunini.
REKrulli superstuudio eesmärk oli tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja valmistamisel. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Seadsime sihiks töötada välja kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja positiivse keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.
REKrulli superstuudio toetab EKA PAKKus käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja vajab Tallinn täna ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.
AVAMISE AJAKAVA:
15.00 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö ettekanded*
17.30 Installatsiooni “Steampunk” avamine*
Näitus:
18.00 EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK tutvustus, räägivad teadurid ja külalised.
18.30 REKrulli superstuudio juhendajad ja tudengid tutvustavad REKrulli superstuudio lähteülesannet ja tulemusi.
NÄITUS ON AVATUD:
Neljapäev 9. juuni, 18:00 – Avamine
Reede 10. juuni, 10:00-18:00
Laupäev 11. juuni, 10:00-18:00
Pühapäev 12. juuni, 10:00-16:00
Tudengid:
Triinu Amboja, Mariia Babur, Grete Daut, Simon Eiland, Roosmarii Kukk, Helin Kuldkepp, Patrick Liik, Kristina Lillepea, Maria Helena Luiga, Mattias Ots, Mariia Paslova, Yelyzaveta Perel, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Anna Pushkarska, Mikael Ristmets, Martin Sepp, Sander Sinnep, Kaari Maria Tirmaste, Cristin Marii Titma, Aneth Traumann, Mariia Ufimtseva, Liispet Viira, Laura Liis Vilbiks, Dalia Viškelyt
Stuudio juhendajad:
Arhitektuurne planeerimine: Siim Tuksam, Sille Pihlak
Konstruktsiooni analüüs ja energiatõhusus: Adam Orlinski
Antropoloogiline analüüs: Mattias Malk
Maastikuarhitektuur: Karin Bachmann
* Näituse avamisele eelneb kell 15.00 Eesti Arhitektuurikeskuse poolt korraldatud Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni viie parima töö avalikud esitlused ja installatsiooni “Steampunk” avamine Krulli kvartalis.
Veneetsia Arhitektuuribiennaali viie parima töö autorite meeskonnad selguvad 9. juunil avaliku esitluse käigus, kui projekti meeskonnad selgitavad žüriile, miks nende töö peaks esindama Eestit Veneetsia Arhitektuuribiennaalil 2023. Teise vooru pääsesid tööd märgusõnadega: Triiv, Kamuflaaž, Inimene on oluline, väike on ilus, Convincing Architecture ja Kodupeatus.
23.05.2022 — 25.05.2022
Pire Sova lavakujundus Netti Nüganeni lavastusele “Müüt: päeva äärel”
EKA galerist ja kunstnik Pire Sova on loonud kostüümid ja lavakujunduse Netti Nüganeni lavastusele “Müüt: päeva äärel”, Kanuti Gildi SAALis.
Lavastuse keskeks kujundiks on ajaloo erinevaid kihte sisaldav arheoloogiline kaevandus, milles tegutseb pseudoarheoloog, kes maapinnast esemeid kaevab. Luues müüte põimib lavastus reaalsust ja fiktsiooni, tegeledes seekaudu spekulatiivse mineviku-tuleviku loomisega.
“Müüt: päeva äärel” uurib maakoort ning lähtub kuulujutust, et maapinna kihtidest leiab sotsioloogiliste muutuste ja kollektiivsete konfiguratsioonide käigus tekkinud sajandite tagust hõõrdejõudu. Et maakoores on säilinud geoloogilised rännakud, mälestused ning marsid, mis loovad magneetilist soojust, võimaldades – ideaalsetes tingimustes – ületada ihu kõdunemist.
Lavastuse peategelane väljub maakoorest, et ajada korda oma ajutised asjad ning siis uuesti igaveseks kaduda. Kunstnik kirjeldab: “Kui kaua on ta seal kõdunemist võites olnud, ei tea keegi. Maakihid muutuvad üha paksemaks ja tema muudkui roomab ja roomab ja roomab ja roomab. Ülespoole, kus päikesekiired maakoore pragudest läbi tungivad. Tema pikad sõrmeküüned kraabivad mullakoorikut ja ta õhkab tulipunaselt, lõõtsub ägedusest, keeb. Värske õhk on kurgule kriipiv, valgus silmale liiga ere – kuid ta väljub. Täielikus segaduses, peata, selgroota. Ta vajab vormi: mis tahes kindlat stiili, mille külge klammerduda.”
Nüganeni sõnul esitab ta lavastuses rohkem küsimusi kui annab vastuseid, mängides seekaudu vaatenurkade erinevustega. Kellele kuuluvad esemed, mis maa seest välja tulevad? Kas leidjale, maapinnale, riigile või esmetele endile? Kelle lugusid kuulatakse?
Netti Nüganen (Amsterdam/Tallinn) on performance kunstnik, koreograaf, esineja ning muusik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis (SNDO) koreograafia eriala BA. Nüganeni video- ja lavatööd jutustavad lugusid karakteritest, kes tema sees koos eksisteerivad: tõstja, teismeline vlogger, detektiiv, arheoloog jm. Tema eelnev kokkupuude teatri, tantsu, tsirkuse ja spordiga ajendab teda küsitama kõike seda, mis on äratuntav ning lähenema valvsa ja hoolika tähelepanuga kõigele, mis tundub võõras või kohatu. Vasturääkivustest ning ideede paljususest inspiratsiooni leides, tegeleb Nüganen maailma loomisega, mis alistub kaasaegsusele kohasele konfliktsusele ning absurdile. Tema töid on esitatud Frascatis Amsterdamis, Batard Festivalil, Tartu Kunstimuuseumis, Kanuti Gildi SAALis, KIM? galeriis, Lissaboni Filmifestivalil, My Wild Flag Festivalil jm.
Etendused toimuvad maikuus Kanuti Gildi SAALis nii eesti kui ka inglise keeles.
Lavastus, esitus: Netti Nüganen; lavakujundus, kostüümid: Pire Sova; dramaturgia: Sabine Cmelniski; helikujundus: Artjom Astrov; valguskujundus: Priidu Adlas; tekstiline abi: Keiu Krikmann; graafiline disain: Yunie Chae; projektijuhtimine: Siim Tõniste, Eneli Järs; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Netti Nüganen; toetaja: Eesti Kultuurkapital.
Kestus: 90min
Etendused toimuvad nii eesti kui ka inglise keeles (14.05 & 24.05 eesti keeles, 15.05, 23.05 & 25.05 inglise keeles). 15.05 etendusele järgneb inglisekeelne vestlus, 24.05 etendusele eestikeelne vestlus.
Piletid müügil Fientas ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.
Lisainfo: www.saal.ee
Pire Sova lavakujundus Netti Nüganeni lavastusele “Müüt: päeva äärel”
Esmaspäev 23 mai, 2022 — Kolmapäev 25 mai, 2022
EKA galerist ja kunstnik Pire Sova on loonud kostüümid ja lavakujunduse Netti Nüganeni lavastusele “Müüt: päeva äärel”, Kanuti Gildi SAALis.
Lavastuse keskeks kujundiks on ajaloo erinevaid kihte sisaldav arheoloogiline kaevandus, milles tegutseb pseudoarheoloog, kes maapinnast esemeid kaevab. Luues müüte põimib lavastus reaalsust ja fiktsiooni, tegeledes seekaudu spekulatiivse mineviku-tuleviku loomisega.
“Müüt: päeva äärel” uurib maakoort ning lähtub kuulujutust, et maapinna kihtidest leiab sotsioloogiliste muutuste ja kollektiivsete konfiguratsioonide käigus tekkinud sajandite tagust hõõrdejõudu. Et maakoores on säilinud geoloogilised rännakud, mälestused ning marsid, mis loovad magneetilist soojust, võimaldades – ideaalsetes tingimustes – ületada ihu kõdunemist.
Lavastuse peategelane väljub maakoorest, et ajada korda oma ajutised asjad ning siis uuesti igaveseks kaduda. Kunstnik kirjeldab: “Kui kaua on ta seal kõdunemist võites olnud, ei tea keegi. Maakihid muutuvad üha paksemaks ja tema muudkui roomab ja roomab ja roomab ja roomab. Ülespoole, kus päikesekiired maakoore pragudest läbi tungivad. Tema pikad sõrmeküüned kraabivad mullakoorikut ja ta õhkab tulipunaselt, lõõtsub ägedusest, keeb. Värske õhk on kurgule kriipiv, valgus silmale liiga ere – kuid ta väljub. Täielikus segaduses, peata, selgroota. Ta vajab vormi: mis tahes kindlat stiili, mille külge klammerduda.”
Nüganeni sõnul esitab ta lavastuses rohkem küsimusi kui annab vastuseid, mängides seekaudu vaatenurkade erinevustega. Kellele kuuluvad esemed, mis maa seest välja tulevad? Kas leidjale, maapinnale, riigile või esmetele endile? Kelle lugusid kuulatakse?
Netti Nüganen (Amsterdam/Tallinn) on performance kunstnik, koreograaf, esineja ning muusik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis (SNDO) koreograafia eriala BA. Nüganeni video- ja lavatööd jutustavad lugusid karakteritest, kes tema sees koos eksisteerivad: tõstja, teismeline vlogger, detektiiv, arheoloog jm. Tema eelnev kokkupuude teatri, tantsu, tsirkuse ja spordiga ajendab teda küsitama kõike seda, mis on äratuntav ning lähenema valvsa ja hoolika tähelepanuga kõigele, mis tundub võõras või kohatu. Vasturääkivustest ning ideede paljususest inspiratsiooni leides, tegeleb Nüganen maailma loomisega, mis alistub kaasaegsusele kohasele konfliktsusele ning absurdile. Tema töid on esitatud Frascatis Amsterdamis, Batard Festivalil, Tartu Kunstimuuseumis, Kanuti Gildi SAALis, KIM? galeriis, Lissaboni Filmifestivalil, My Wild Flag Festivalil jm.
Etendused toimuvad maikuus Kanuti Gildi SAALis nii eesti kui ka inglise keeles.
Lavastus, esitus: Netti Nüganen; lavakujundus, kostüümid: Pire Sova; dramaturgia: Sabine Cmelniski; helikujundus: Artjom Astrov; valguskujundus: Priidu Adlas; tekstiline abi: Keiu Krikmann; graafiline disain: Yunie Chae; projektijuhtimine: Siim Tõniste, Eneli Järs; kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Netti Nüganen; toetaja: Eesti Kultuurkapital.
Kestus: 90min
Etendused toimuvad nii eesti kui ka inglise keeles (14.05 & 24.05 eesti keeles, 15.05, 23.05 & 25.05 inglise keeles). 15.05 etendusele järgneb inglisekeelne vestlus, 24.05 etendusele eestikeelne vestlus.
Piletid müügil Fientas ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.
Lisainfo: www.saal.ee
16.05.2022
Tahe/Воля: EKA ukraina tudengite näitus
Täna, 16. mail kell 16.00 avavad EKA ukraina tudengid fuajees pop-up näituse Tahe/Воля, mis sündis Tanja Muravskaja juhendatud kursuse tulemusel.
Kõik on oodatud ja palutud avamisele!
Tahe/Воля: EKA ukraina tudengite näitus
Esmaspäev 16 mai, 2022
Täna, 16. mail kell 16.00 avavad EKA ukraina tudengid fuajees pop-up näituse Tahe/Воля, mis sündis Tanja Muravskaja juhendatud kursuse tulemusel.
Kõik on oodatud ja palutud avamisele!
19.05.2022 — 02.06.2022
NIHE: ehte ja sepise tudengite ühisnäitus
19. mail avatakse Tallinna vanalinnas, Uus tn 4, Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala teise kursuse tudengite ühisnäitus “NIHE”, kus arutatakse muutuse erinevaid seisundeid.
Materiaalse maailma näilise stabiilsuse sees toimub pidev peidetud liikumine. Kuigi stabiilsus ja muutus näivad esmapilgul vastanditena, on muutus ainuke konstantne element meie eludes. Siiski ei pääse me ka kõige pisema muutuse mõjust – sõltumata selle tuumast tekib meis paratamatult nihe tegelikkuse ning meie kogemuste, teadmiste ja tunnete põhjal loodud eelduste vahel.
Kui ajalised vormid tarduvad läbi uuriva ja korduva harjutamise, jääb vaatajale tunnistus meie ajastu piiridest.
Kuna ruumilised nähtused muutuvad esilekerkiva ja mitmekesise praktika kaudu ümber, jääb vaatajale ainult austusavaldus meie eksistentsi ebatäpsustele. “artybollocks generator”
Näitusel osalevad Anna–Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Ellen Axberg, Hugo Toss, Margus Elizarov, Camilla Prey, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi
Töid on juhendanud Nils Hint, Eve Margus
Näitus on osa TASE ’22 satelliitprogrammist ja jääb avatuks 2. juunini igapäevaselt kell 12.00–20.00
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Kaili Küpsetised, Kangadžungel, Kräftwärk, Valmiermuiža, Vaat
NIHE: ehte ja sepise tudengite ühisnäitus
Neljapäev 19 mai, 2022 — Neljapäev 02 juuni, 2022
19. mail avatakse Tallinna vanalinnas, Uus tn 4, Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala teise kursuse tudengite ühisnäitus “NIHE”, kus arutatakse muutuse erinevaid seisundeid.
Materiaalse maailma näilise stabiilsuse sees toimub pidev peidetud liikumine. Kuigi stabiilsus ja muutus näivad esmapilgul vastanditena, on muutus ainuke konstantne element meie eludes. Siiski ei pääse me ka kõige pisema muutuse mõjust – sõltumata selle tuumast tekib meis paratamatult nihe tegelikkuse ning meie kogemuste, teadmiste ja tunnete põhjal loodud eelduste vahel.
Kui ajalised vormid tarduvad läbi uuriva ja korduva harjutamise, jääb vaatajale tunnistus meie ajastu piiridest.
Kuna ruumilised nähtused muutuvad esilekerkiva ja mitmekesise praktika kaudu ümber, jääb vaatajale ainult austusavaldus meie eksistentsi ebatäpsustele. “artybollocks generator”
Näitusel osalevad Anna–Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Ellen Axberg, Hugo Toss, Margus Elizarov, Camilla Prey, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi
Töid on juhendanud Nils Hint, Eve Margus
Näitus on osa TASE ’22 satelliitprogrammist ja jääb avatuks 2. juunini igapäevaselt kell 12.00–20.00
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Kaili Küpsetised, Kangadžungel, Kräftwärk, Valmiermuiža, Vaat
12.05.2022 — 19.05.2022
Mia Tohver “Jonas & Johannes”
Kui mõelda sõnapaarile “kaunid jalad’’, võib sellega esmalt seonduda mõte millestki naiselikust ja võrgutavast, mille peegeldused reklaamikultuur meie meelelaadi salamisi on talletanud. Mis oleks, kui stereotüüpsed ja piiravad standardid muutuksid hoopis mänguliseks eneseväljenduseks, kus naiselikke aksessuaare võivad kergelt kanda kõik, olenemata nende soolisest identiteedist? Foto on inspireeritud sajandivahetuse ja viimaste kümnendite reklaam- ja moefotodest, kasutades tuntud sümboleid ümberpööratud võtmes.
Mia Tohver “Jonas & Johannes”
Neljapäev 12 mai, 2022 — Neljapäev 19 mai, 2022
Kui mõelda sõnapaarile “kaunid jalad’’, võib sellega esmalt seonduda mõte millestki naiselikust ja võrgutavast, mille peegeldused reklaamikultuur meie meelelaadi salamisi on talletanud. Mis oleks, kui stereotüüpsed ja piiravad standardid muutuksid hoopis mänguliseks eneseväljenduseks, kus naiselikke aksessuaare võivad kergelt kanda kõik, olenemata nende soolisest identiteedist? Foto on inspireeritud sajandivahetuse ja viimaste kümnendite reklaam- ja moefotodest, kasutades tuntud sümboleid ümberpööratud võtmes.
12.05.2022 — 19.05.2022
Ott Kattel “196. hooaeg”
Lunatšarski draamateatri näitlejad on jõudnud Tallinnasse! Lubage tutvustada: Jõululaps, Rüütel, Mr. Xavier ja Mehe kehaga koer. Kollaaž on kokku pandud endisest sõjaväebaasist leitud negatiividest, mis on tõenäoliselt pildistatud 1970. aastate alguses.
Ott Kattel “196. hooaeg”
Neljapäev 12 mai, 2022 — Neljapäev 19 mai, 2022
Lunatšarski draamateatri näitlejad on jõudnud Tallinnasse! Lubage tutvustada: Jõululaps, Rüütel, Mr. Xavier ja Mehe kehaga koer. Kollaaž on kokku pandud endisest sõjaväebaasist leitud negatiividest, mis on tõenäoliselt pildistatud 1970. aastate alguses.
21.05.2022 — 26.05.2022
Grupinäitus “Ideations of the World”
Grupinäitus “Ideations of the World”
Manufaktuuri 7, Uue Loomingu Majas (ULM).
Kunstnikud: Alyona Movko-Mägi, Ats Kruusing, Cloe Jancis, Kati Müüripeal, Lara Brener, Laura Liventaal, Maris Paal, Noah Emanuel Morrison, Samuel Lehikoinen, Zody Burke
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Taylor Tex Tehan
Jaan Valsiner (2021) on kirjutanud, et kultuur on osa inimese suhtest iseenda ja välismaailmaga. Loomad peavad psühholoogiliste piirangute tõttu leppima kogemuse faktiga, kuna nad ei suuda rikastada kogemust tähendusega. Inimesed aga ei saa rahul olla halva kogemuse asetleidmise faktiga ja peavad seda mõtestama, andma sellele tähenduse. Kui autoavariid selgitada juhusena, ei kõla see tähendusrikkana. Lisades sellele põhjenduseks karma või nõiduse, on inimene rikastanud oma isiklikku kogemust kultuurilise tähendusega. Inimesed on tähenduste loojad ja loodud tähendused raamistavad nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. Kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde (Picasso).
Näitus on üleval 26. maini ja kattub Muuseumi ööga.
Näitus on avatud külastamiseks L-N 21.05–26.05, 12.00-18.00
Installatsioon ja tehniline abi: Eesti Näituste Messikeskus, Valge Kuup, Tallinna Kunstihoone
Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia
Kunstnikud:
Laura Liventaal on kunstnik ja režissöör, keda huvitab kehalisus, taktiilsus, intiimsus ning individuaalse kogemuse unikaalsus. Viimati osales ta EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus 17.02-05.03.2022.
Samuel Lehikoinen on abstraktset ja sürrealistlikku kunsti viljelev kunstnik Soomest. Tema viimane isikunäitus „Strange questions“ toimus Helsingis, Malmitalo Keskuses 10.02-6.3.2022. Tema teosed kujutavad unenäolisi seisundeid ja obsessiivseid mõttemustreid, mida saadab kordus ja omamoodi materiali taju.
Maris Paal on maalikunstnik, kes on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallase maaliosakonna ning täiendanud ennast Erasmuse programmi raames Kreekas ja Ungaris. Tema viimane näitus koos Brita Maripuuga „Paralleelpotensiaalid“ toimus Põhjala Tehases 17.04-01.05.2022.
Kati Müüripeal on maalikunstnik, kes osalenud mitmetel grupinäitustel alates aastast 2019. Maalimisel kujutab abstraktset maagilist realismi.
Cloe Jancis on õppinud EKAs fotograafiat. Tema viimane näitus toimus Riia Fotograafia Biennaalil 21.05.2022, kus ta esindas Eestit koos kunstnik Sigrid Viiriga.
Zody Burke on Ameerika kunstnik ja muusik. Viimane näitus „Mousetrap. America eats it young“ leidis aset Riias DOM Galeriis 1.04-15.04.2022. Lisaks osales ta 17.02.2022 EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus ning pälvis seal hõbemedali.
Lara Brener on pärit Brasiiliast São Paulost. Teda huvitab häguste narratiivide ja ruumide loomine, mis toovad esile mälestusi ja projektsioone. Tema teosed on peamiselt sündinud eksperimenteerimise käigus teksti-, fotograafia- ja graafikaga.
Noah Emanuel Morrison on kunstnik ja professionaalne fotograaf New Yorgist. Peamised kunstimeediumid on video, foto ja tekstid. Teda huvitavad soo-, rahvuse- ja päritolu ning rassi teemad.
Ats Kruusing on EKA magistrant, kelle peamised kunstimeediumid on maal, foto ja video. Ta osales viimati EKA lõputööde festivalil TASE21. Talle pakuvad huvi argielu rituaalid, ruumi mõju indiviidile ja kaasaegse maskuliinsus ning seksuaalsus.
Alyona Movko-Mägi on EKA-s õppiv audiovisuaal- ja videokunstnik, kes loob segatehnikas kunstiteoseid ja installatsioone. Kunstnik taasloob oma taju, paljastades pildi ja heli lahutamatu seose. Ta teeb koostööd lavastajate, orkestrite ja teatritega ning tegutseb uue meedia valdkonnas.
Kuraator Liisi Kõuhkna on visuaalkunstiterapeut ja kunstnik, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia eriala BA (2014) ja MA (2016). Hetkel õpib EKA-s ehte- ja sepakunsti ning kuraatorlust.
Lähem info:
Liisi Kõuhkna
liisi.kouhkna@artun.ee
+56665255
Grupinäitus “Ideations of the World”
Laupäev 21 mai, 2022 — Neljapäev 26 mai, 2022
Grupinäitus “Ideations of the World”
Manufaktuuri 7, Uue Loomingu Majas (ULM).
Kunstnikud: Alyona Movko-Mägi, Ats Kruusing, Cloe Jancis, Kati Müüripeal, Lara Brener, Laura Liventaal, Maris Paal, Noah Emanuel Morrison, Samuel Lehikoinen, Zody Burke
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Taylor Tex Tehan
Jaan Valsiner (2021) on kirjutanud, et kultuur on osa inimese suhtest iseenda ja välismaailmaga. Loomad peavad psühholoogiliste piirangute tõttu leppima kogemuse faktiga, kuna nad ei suuda rikastada kogemust tähendusega. Inimesed aga ei saa rahul olla halva kogemuse asetleidmise faktiga ja peavad seda mõtestama, andma sellele tähenduse. Kui autoavariid selgitada juhusena, ei kõla see tähendusrikkana. Lisades sellele põhjenduseks karma või nõiduse, on inimene rikastanud oma isiklikku kogemust kultuurilise tähendusega. Inimesed on tähenduste loojad ja loodud tähendused raamistavad nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. Kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde (Picasso).
Näitus on üleval 26. maini ja kattub Muuseumi ööga.
Näitus on avatud külastamiseks L-N 21.05–26.05, 12.00-18.00
Installatsioon ja tehniline abi: Eesti Näituste Messikeskus, Valge Kuup, Tallinna Kunstihoone
Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia
Kunstnikud:
Laura Liventaal on kunstnik ja režissöör, keda huvitab kehalisus, taktiilsus, intiimsus ning individuaalse kogemuse unikaalsus. Viimati osales ta EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus 17.02-05.03.2022.
Samuel Lehikoinen on abstraktset ja sürrealistlikku kunsti viljelev kunstnik Soomest. Tema viimane isikunäitus „Strange questions“ toimus Helsingis, Malmitalo Keskuses 10.02-6.3.2022. Tema teosed kujutavad unenäolisi seisundeid ja obsessiivseid mõttemustreid, mida saadab kordus ja omamoodi materiali taju.
Maris Paal on maalikunstnik, kes on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallase maaliosakonna ning täiendanud ennast Erasmuse programmi raames Kreekas ja Ungaris. Tema viimane näitus koos Brita Maripuuga „Paralleelpotensiaalid“ toimus Põhjala Tehases 17.04-01.05.2022.
Kati Müüripeal on maalikunstnik, kes osalenud mitmetel grupinäitustel alates aastast 2019. Maalimisel kujutab abstraktset maagilist realismi.
Cloe Jancis on õppinud EKAs fotograafiat. Tema viimane näitus toimus Riia Fotograafia Biennaalil 21.05.2022, kus ta esindas Eestit koos kunstnik Sigrid Viiriga.
Zody Burke on Ameerika kunstnik ja muusik. Viimane näitus „Mousetrap. America eats it young“ leidis aset Riias DOM Galeriis 1.04-15.04.2022. Lisaks osales ta 17.02.2022 EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus ning pälvis seal hõbemedali.
Lara Brener on pärit Brasiiliast São Paulost. Teda huvitab häguste narratiivide ja ruumide loomine, mis toovad esile mälestusi ja projektsioone. Tema teosed on peamiselt sündinud eksperimenteerimise käigus teksti-, fotograafia- ja graafikaga.
Noah Emanuel Morrison on kunstnik ja professionaalne fotograaf New Yorgist. Peamised kunstimeediumid on video, foto ja tekstid. Teda huvitavad soo-, rahvuse- ja päritolu ning rassi teemad.
Ats Kruusing on EKA magistrant, kelle peamised kunstimeediumid on maal, foto ja video. Ta osales viimati EKA lõputööde festivalil TASE21. Talle pakuvad huvi argielu rituaalid, ruumi mõju indiviidile ja kaasaegse maskuliinsus ning seksuaalsus.
Alyona Movko-Mägi on EKA-s õppiv audiovisuaal- ja videokunstnik, kes loob segatehnikas kunstiteoseid ja installatsioone. Kunstnik taasloob oma taju, paljastades pildi ja heli lahutamatu seose. Ta teeb koostööd lavastajate, orkestrite ja teatritega ning tegutseb uue meedia valdkonnas.
Kuraator Liisi Kõuhkna on visuaalkunstiterapeut ja kunstnik, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia eriala BA (2014) ja MA (2016). Hetkel õpib EKA-s ehte- ja sepakunsti ning kuraatorlust.
Lähem info:
Liisi Kõuhkna
liisi.kouhkna@artun.ee
+56665255
14.05.2022 — 16.05.2022
Näitus ”Notes on Fashion and Gender”
Näitus ”Notes on Fashion and Gender” Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel 14.05.–16.05.2022.
Osalejad: Karl Martin Kelder, Hedy Kohv, Karolin Kärm, Maria Kristiin Peterson, Jentl Rietdij, Mairo Seire, Sanna Särekanno, Kirke Talu, Liis Tisler, Anni Vallsalu, Dana Lorên Vares
Alates laupäevast, 14. maist on avatud Eesti Kunstiakadeemia õppeaine ”Fashion and Gender” raames loodud teoste väljapanek ”Notes of Fashion and Gender”. Näitusel eksponeeritakse 11 tudengi moekunsti, disaini ja visuaalkunsti piirimail asuvaid teoseid, mille keskne idee on seotud sooküsimuste ja moekunsti omavaheliste seoste läbivaatuse, lahtivõtmise ja taasesitamisega. Õppeaine jooksul esitati loengus küsimusi, kuidas erinevad kehalised praktikad panustavad soo ja identiteedikategooriate (vanus, seksuaalsus, etnilisus, vanus, sotsiaalne klass) loomisesse ja nende edasiandmisesse. Näitusel eksponeeritakse jalanõusid, mütse, maski, kotte, pükse ja teisi moevaldkonda kuuluvaid esemeid.
Kursuse juhendajad on Sten Ojavee Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest ja Annamari Vänskä Aalto Ülikoolist. Koostöö Ojavee ja Vänska vahel sai alguse 2016. aasta VI Artishoki biennaaliga, mida samuti korraldas KKEK.
Juhendajad: Sten Ojavee, Annamari Vänskä (Aalto Ülikool)
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Väljapanek on avatud 16. maini.
Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel, laupäev kuni esmaspäev kell 08.00–23.00.
Näitus ”Notes on Fashion and Gender”
Laupäev 14 mai, 2022 — Esmaspäev 16 mai, 2022
Näitus ”Notes on Fashion and Gender” Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel 14.05.–16.05.2022.
Osalejad: Karl Martin Kelder, Hedy Kohv, Karolin Kärm, Maria Kristiin Peterson, Jentl Rietdij, Mairo Seire, Sanna Särekanno, Kirke Talu, Liis Tisler, Anni Vallsalu, Dana Lorên Vares
Alates laupäevast, 14. maist on avatud Eesti Kunstiakadeemia õppeaine ”Fashion and Gender” raames loodud teoste väljapanek ”Notes of Fashion and Gender”. Näitusel eksponeeritakse 11 tudengi moekunsti, disaini ja visuaalkunsti piirimail asuvaid teoseid, mille keskne idee on seotud sooküsimuste ja moekunsti omavaheliste seoste läbivaatuse, lahtivõtmise ja taasesitamisega. Õppeaine jooksul esitati loengus küsimusi, kuidas erinevad kehalised praktikad panustavad soo ja identiteedikategooriate (vanus, seksuaalsus, etnilisus, vanus, sotsiaalne klass) loomisesse ja nende edasiandmisesse. Näitusel eksponeeritakse jalanõusid, mütse, maski, kotte, pükse ja teisi moevaldkonda kuuluvaid esemeid.
Kursuse juhendajad on Sten Ojavee Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest ja Annamari Vänskä Aalto Ülikoolist. Koostöö Ojavee ja Vänska vahel sai alguse 2016. aasta VI Artishoki biennaaliga, mida samuti korraldas KKEK.
Juhendajad: Sten Ojavee, Annamari Vänskä (Aalto Ülikool)
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Väljapanek on avatud 16. maini.
Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel, laupäev kuni esmaspäev kell 08.00–23.00.
14.05.2022
Henri Hüti „Peatusest peatusesse” ehk väljasõit teadmatusse
EKA kaasaegse kunsti magistri, koreograaf Henri Hüti Sõltumatu Tantsu Lava avaliku ruumi koreograafia residentuuri uurimus on lõpule jõudmas ning päädib väljasõiduga Tallinnast Narva 14. mail, kell 11.14.
AJAKAVA ehk ühekordsete võimatuste saaga
Kell 11.14
Rong liinil Tallinn-Narva, mille igas peatuses avaneb kogukondade poolt loodud kunstiline hetk.
NB! Väljumine Balti Jaamast! Hilisematest peatustest pealetulijad vaadake oma peatuse täpset aega: www.elron.ee. Osavõtt rongipiletiga.
Kell 15.00
Narvas Kunstiresidentuuris Peeter Kormašovi raamatu „Peatusest peatusesse” (Narva special) esitlus.
Kell 17.00
Äärealade uitav tuur Kreenholmi Manufaktuuri aladel (kestus 1.5h).
+++ muusika/tants/jutustamised
PS
Kell 17.25 viimane rong Narva-Tallinn (Kreenholmi tuuril osalejad sellele ei jõua).
PPS!
Kell 19.30 viimane buss Narvast Tallinnasse (salareivil osalejad sellele ei jõua).
Henri Hütt (koreograaf)
„Minu uurimus loo jutustamise hüper-võimalikkusest jõuab lõpule väljasõiduga Tallinnast Narva. Transport läbib sihtpunkte lineaarselt, kuid kas sama lineaarsus kehtib ka loo peatükkidega, mille kujundajateks on kohalikud kogukonnad ning mille tervikpilti tunnistavad vaid algpeatusest lõpp-punkti reisijad?
Mind on alati võlunud mõte, siseneda kunstiliste kogemuste sfääri ning väljuda geograafiliselt hoopis teises lokatsioonis. Käesolev avaliku ruumi koreograafiline eksperiment teeb katse nimetatud muutuse suunas. Peatused: liikumisest nii tühjad, kuid stsenaariumi muutustelt nii tähenduslikud. Kas kunstil on nii palju mõjuvõimu, et näiteks algselt Tapale reisida sooviv kodanik vaatab kõik kujundatud hetked lõpuni ning avastab end Narvas?”
Peeter Kormašov ((aja)kirjanik)
„Minu teise raamatu „Peatusest peatusesse” tuur jõuab Tallinna ja Tartu järel Eesti suuruselt kolmandasse linna, Narva. Narva on nagu Berliin, kus toimub suur osa raamatu tegevusest: linn, mis asub maailmade piiril, on palju kannatanud, aga rajanud selle pinnalt uue identiteedi.
„Peatusest peatusesse” viib Berliini peidetud nurgatagustesse, Šveitsi lumiste mägede vahele ning Austraalia otsatutele tasandikele. See pole mõnus road-trip, vaid hävingu ja enda uuesti üles ehitamise lugu. Võitlus enda kehtestamise nimel pärast seda, kui unistused on purunenud. Läbi riikide ja restoraniköökide kulgev jutustus räägib noorusest, eksimustest ja armastusest – aga võib-olla ka teest iseendani.
Mis tunne on olla sisserändaja? Ja kas millenialitele omane eneseotsing viib sihile ning 20. sajandil võidule pääsenud eksistentsialismi ja nihilismi järel tuleb uuesti romantism?”
Henri Hüti „Peatusest peatusesse” ehk väljasõit teadmatusse
Laupäev 14 mai, 2022
EKA kaasaegse kunsti magistri, koreograaf Henri Hüti Sõltumatu Tantsu Lava avaliku ruumi koreograafia residentuuri uurimus on lõpule jõudmas ning päädib väljasõiduga Tallinnast Narva 14. mail, kell 11.14.
AJAKAVA ehk ühekordsete võimatuste saaga
Kell 11.14
Rong liinil Tallinn-Narva, mille igas peatuses avaneb kogukondade poolt loodud kunstiline hetk.
NB! Väljumine Balti Jaamast! Hilisematest peatustest pealetulijad vaadake oma peatuse täpset aega: www.elron.ee. Osavõtt rongipiletiga.
Kell 15.00
Narvas Kunstiresidentuuris Peeter Kormašovi raamatu „Peatusest peatusesse” (Narva special) esitlus.
Kell 17.00
Äärealade uitav tuur Kreenholmi Manufaktuuri aladel (kestus 1.5h).
+++ muusika/tants/jutustamised
PS
Kell 17.25 viimane rong Narva-Tallinn (Kreenholmi tuuril osalejad sellele ei jõua).
PPS!
Kell 19.30 viimane buss Narvast Tallinnasse (salareivil osalejad sellele ei jõua).
Henri Hütt (koreograaf)
„Minu uurimus loo jutustamise hüper-võimalikkusest jõuab lõpule väljasõiduga Tallinnast Narva. Transport läbib sihtpunkte lineaarselt, kuid kas sama lineaarsus kehtib ka loo peatükkidega, mille kujundajateks on kohalikud kogukonnad ning mille tervikpilti tunnistavad vaid algpeatusest lõpp-punkti reisijad?
Mind on alati võlunud mõte, siseneda kunstiliste kogemuste sfääri ning väljuda geograafiliselt hoopis teises lokatsioonis. Käesolev avaliku ruumi koreograafiline eksperiment teeb katse nimetatud muutuse suunas. Peatused: liikumisest nii tühjad, kuid stsenaariumi muutustelt nii tähenduslikud. Kas kunstil on nii palju mõjuvõimu, et näiteks algselt Tapale reisida sooviv kodanik vaatab kõik kujundatud hetked lõpuni ning avastab end Narvas?”
Peeter Kormašov ((aja)kirjanik)
„Minu teise raamatu „Peatusest peatusesse” tuur jõuab Tallinna ja Tartu järel Eesti suuruselt kolmandasse linna, Narva. Narva on nagu Berliin, kus toimub suur osa raamatu tegevusest: linn, mis asub maailmade piiril, on palju kannatanud, aga rajanud selle pinnalt uue identiteedi.
„Peatusest peatusesse” viib Berliini peidetud nurgatagustesse, Šveitsi lumiste mägede vahele ning Austraalia otsatutele tasandikele. See pole mõnus road-trip, vaid hävingu ja enda uuesti üles ehitamise lugu. Võitlus enda kehtestamise nimel pärast seda, kui unistused on purunenud. Läbi riikide ja restoraniköökide kulgev jutustus räägib noorusest, eksimustest ja armastusest – aga võib-olla ka teest iseendani.
Mis tunne on olla sisserändaja? Ja kas millenialitele omane eneseotsing viib sihile ning 20. sajandil võidule pääsenud eksistentsialismi ja nihilismi järel tuleb uuesti romantism?”
13.06.2022 — 19.06.2022
Kristi Kongi ja Laura Põld Liste Art Fair Basel 2022l
13.–19.06 Liste Art Fair Baseli kunstimessil Eesti kunstnike Kristi Kongi ja Laura Põllu ühine väljapanek „(E)Motional Landscapes“ („Tundemaastikud“). Esindab Kogo galerii.
Väljapanek on kujutletud maagilise, aga ühtlasi apokalüptilise maailmaatlasena, milles kunstnikud saavad avaldada tundetasandil kogetud maastikke, mis, kui mängida Björki mõttega laulust „Jóga“, on lükanud nad omaenda hädaseisundisse.
Kui tänapäeva maailm maastikuna silme ette manada, on tekkiv pilt võrdlemisi vanatestamentlik. Katk, üleujutused, tulekahjud, sõda, ränne, eraldatus ja depressioon. Neuroosid koguvad ühiskonnas tuure, luues viljaka pinnase maagilise mõtlemise levikuks, mis ühest küljest aitab avardada maailmataju, ent teisest küljest võib külvata ka pimedust ja hirmu.
Dotsent Kristi Kongi on EKA maalikunsti õppejõud.
Multimediaalne kunstnik Laura Põld ja EKA keraamika vilistlane.
Sel korral osaleb Listel lausa kaks galeriid Eestist – lisaks meile ka Temnikova & Kasela galerii, kes esindab kunstnikku Merike Estna.
Kristi Kongi ja Laura Põld Liste Art Fair Basel 2022l
Esmaspäev 13 juuni, 2022 — Pühapäev 19 juuni, 2022
13.–19.06 Liste Art Fair Baseli kunstimessil Eesti kunstnike Kristi Kongi ja Laura Põllu ühine väljapanek „(E)Motional Landscapes“ („Tundemaastikud“). Esindab Kogo galerii.
Väljapanek on kujutletud maagilise, aga ühtlasi apokalüptilise maailmaatlasena, milles kunstnikud saavad avaldada tundetasandil kogetud maastikke, mis, kui mängida Björki mõttega laulust „Jóga“, on lükanud nad omaenda hädaseisundisse.
Kui tänapäeva maailm maastikuna silme ette manada, on tekkiv pilt võrdlemisi vanatestamentlik. Katk, üleujutused, tulekahjud, sõda, ränne, eraldatus ja depressioon. Neuroosid koguvad ühiskonnas tuure, luues viljaka pinnase maagilise mõtlemise levikuks, mis ühest küljest aitab avardada maailmataju, ent teisest küljest võib külvata ka pimedust ja hirmu.
Dotsent Kristi Kongi on EKA maalikunsti õppejõud.
Multimediaalne kunstnik Laura Põld ja EKA keraamika vilistlane.
Sel korral osaleb Listel lausa kaks galeriid Eestist – lisaks meile ka Temnikova & Kasela galerii, kes esindab kunstnikku Merike Estna.












