Näitused

01.03.2018 — 20.03.2018

Urmas Lüüsi isiknäitus “Inimese mõõt” HOP galeriis

Pressifoto, Urmas Lüüs, Inimese mõõt

Neljapäeval 1. märtsil kell 18.00 avatakse HOP galeriis (Hobusepea 2, Tallinn) Urmas Lüüsi näitus “INIMESE MÕÕT” / “THE MEASURE OF MAN”. Näitus jääb avatuks 20. märtsini.

„INIMESE MÕÕT“ on läbi kolme nädala muutuv installatsioon. Avamise õhtul, lükatakse käima protsess, mis viib savist ja rauast skulptuuri taas oma materjali algvormi. Nii nagu surevad ja kõdunevad inimesed, neelavad keemilised protsessid kunstniku poolt materjalile pealesunnitud kultuurilisi tähendusi. Ülistus füüsilise materiaalsuse ülemvõimule. Näitust saadab tekstivihik, kuhu on koondatud valik kunstniku päevikusissekannetest kaks aastat tagasi toimunud residentuurist Itaalias, kus sai selle teose idee idanema pandud.

 

Urmas Lüüs (1987) on kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kelle teoste kohta saab hetkel kõige rohkem kasutada fraase:

  • Performatiivsus ja kehaline kohalolek
  • Biosemiootikast lähtuv allumine materiaalsuse füüsilisele ülemvõimule
  • Vastuhakk lääne koloniseerivale ainuõigsusele defineerida kaasaegset kunsti
  • Sildade rajamine visuaalse poeesia, teaduslike meetodite, heli ja kirjasõna vahele

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Väinö Tanneri Fond

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Urmas Lüüsi isiknäitus “Inimese mõõt” HOP galeriis

Neljapäev 01 märts, 2018 — Teisipäev 20 märts, 2018

Pressifoto, Urmas Lüüs, Inimese mõõt

Neljapäeval 1. märtsil kell 18.00 avatakse HOP galeriis (Hobusepea 2, Tallinn) Urmas Lüüsi näitus “INIMESE MÕÕT” / “THE MEASURE OF MAN”. Näitus jääb avatuks 20. märtsini.

„INIMESE MÕÕT“ on läbi kolme nädala muutuv installatsioon. Avamise õhtul, lükatakse käima protsess, mis viib savist ja rauast skulptuuri taas oma materjali algvormi. Nii nagu surevad ja kõdunevad inimesed, neelavad keemilised protsessid kunstniku poolt materjalile pealesunnitud kultuurilisi tähendusi. Ülistus füüsilise materiaalsuse ülemvõimule. Näitust saadab tekstivihik, kuhu on koondatud valik kunstniku päevikusissekannetest kaks aastat tagasi toimunud residentuurist Itaalias, kus sai selle teose idee idanema pandud.

 

Urmas Lüüs (1987) on kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kelle teoste kohta saab hetkel kõige rohkem kasutada fraase:

  • Performatiivsus ja kehaline kohalolek
  • Biosemiootikast lähtuv allumine materiaalsuse füüsilisele ülemvõimule
  • Vastuhakk lääne koloniseerivale ainuõigsusele defineerida kaasaegset kunsti
  • Sildade rajamine visuaalse poeesia, teaduslike meetodite, heli ja kirjasõna vahele

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Väinö Tanneri Fond

Postitas Mart Vainre — Püsilink

22.02.2018 — 17.03.2018

Klaasikunsti näitus “I Spy With My Little Eye 2” EKA Galeriis

I-SPY2_FB

22. veebruaril kell 18.00 avatakse EKA Galeriis Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti magistritudengite ja Austria kollektiivi SUPRA// STRUKTUR ühisnäitus “„I Spy With My Little Eye 2”.

Näitus „I Spy With My Little Eye 2“ kutsub sind avastamisretkele, esitades küsimuse: kas sina näed seda, mida mina näen? Pealkirjas kasutatud fraas viitab lastemängule, mida eesti keeles tuntakse „Soe-külm“ nime all ning kus üks mängijatest valib toas või õues „salajase“ eseme, mida teised mängijad püüavad ära arvata. Esmapilgul süütuna tunduv mäng näitab ometi üsna hästi, kuidas asjade nägemine – ja sellest tulenevalt ka neist arusaamine – pole kaugeltki üheselt mõistetavad nähtused.

Äraarvamismängu kunstilise tõlgenduse esimene osa toimus 2017. aasta detsembris Polymeri A-korpuses, nüüd aga jätkakem mängu EKA galeriis…

Osalevad kunstnikud: Maarja Mäemets, Mari-Liis Makus, Annika Mätlik, Sigrid Luitsalu, Kateriin Rikken, SUPRA// STRUKTUR: Marlene Lahmer, Oliver Alunovic, István Antal.

Näitus on avatud kuni 17. märtsini.

Graafiline disain: Stuudio Stuudio

Kunstnikud ja galerii tänavad: Austria Suursaatkond Tallinnas, Kadarbiku, Andra Jõgis, Niina-Anneli Kaarnamo

EKA Galerii asub Vabaduse väljak 6/8 (sissepääs Tallinna Kunstihoone hoovist) ning on avatud T-L, 12–18.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Klaasikunsti näitus “I Spy With My Little Eye 2” EKA Galeriis

Neljapäev 22 veebruar, 2018 — Laupäev 17 märts, 2018

I-SPY2_FB

22. veebruaril kell 18.00 avatakse EKA Galeriis Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti magistritudengite ja Austria kollektiivi SUPRA// STRUKTUR ühisnäitus “„I Spy With My Little Eye 2”.

Näitus „I Spy With My Little Eye 2“ kutsub sind avastamisretkele, esitades küsimuse: kas sina näed seda, mida mina näen? Pealkirjas kasutatud fraas viitab lastemängule, mida eesti keeles tuntakse „Soe-külm“ nime all ning kus üks mängijatest valib toas või õues „salajase“ eseme, mida teised mängijad püüavad ära arvata. Esmapilgul süütuna tunduv mäng näitab ometi üsna hästi, kuidas asjade nägemine – ja sellest tulenevalt ka neist arusaamine – pole kaugeltki üheselt mõistetavad nähtused.

Äraarvamismängu kunstilise tõlgenduse esimene osa toimus 2017. aasta detsembris Polymeri A-korpuses, nüüd aga jätkakem mängu EKA galeriis…

Osalevad kunstnikud: Maarja Mäemets, Mari-Liis Makus, Annika Mätlik, Sigrid Luitsalu, Kateriin Rikken, SUPRA// STRUKTUR: Marlene Lahmer, Oliver Alunovic, István Antal.

Näitus on avatud kuni 17. märtsini.

Graafiline disain: Stuudio Stuudio

Kunstnikud ja galerii tänavad: Austria Suursaatkond Tallinnas, Kadarbiku, Andra Jõgis, Niina-Anneli Kaarnamo

EKA Galerii asub Vabaduse väljak 6/8 (sissepääs Tallinna Kunstihoone hoovist) ning on avatud T-L, 12–18.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

17.02.2018 — 29.04.2018

Näitus “Riik ei ole kunstiteos” Tallinna Kunstihoones

italians-1-751x500

Katerina Gregose kureeritud rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus “Riik ei ole kunstiteos” avab uksed 16. veebruaril 2018 osana Eesti vabariigi 100. aastapäeva pidustuste kunstiprogrammist.

„Riik ei ole kunstiteos“ uurib riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustumise tingimustes, pakkudes sellele teemale nüansirikkamat käsitlust, mis ulatub kaugemale tavapärasest vastandumise retoorikast. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.

Joonistuste, skulptuuride, fotograafia, tekstipõhiste tööde, filmide ja installatsioonide kaudu uurib „Riik ei ole kunstiteos“ identiteedi, kuuluvuse ja ühismälu mõisteid ning natsionalistliku mõttelaadi ja riigiüleste institutsioonide (näiteks Euroopa Liidu) vahel valitsevat ebamugavat pinget.„Näitus „Riik ei ole kunstiteos“ tegeleb natsionalismi tõusu hiljutiste nähtudega Euroopas. Kommunismi kokkuvarisemise järel kuulutasid paljud ajaloolased ajaloo lõppu ja rahvusriigi surma. Tagantjärele vaadates näib, et see ei osutunud tõeks. Siiski on olud hoopis teised ning eeldavad uut nägemust rahvusriigist vastavalt praegusele poliitilisele, kultuurilisele ja majanduslikule reaalsusele.“ Kuraator Katerina Gregos

Kuraatori esseed saab lugeda siit.

Näitusel osalevad kunstnikud (* tähistab uut tellimust)

Ewa Axelrad / Loulou Cherinet / Marta Górnicka / *Lise Harlev / *Femke Herregraven/ *Flo Kasearu / Thomas Kilpper / Szabolcs KissPál / *Stéphanie Lagarde / Ella Littwitz/ *Thomas Locher / Cristina Lucas / *Damir Muratov / *Tanja Muravskaja / *Marina Naprushkina / *Kristina Norman / Daniela Ortiz / Katarzyna Przezwańska / *Jaanus Samma / *Ivar Sakk / Larissa Sansour / *Jonas Staal / *Kristina Solomoukha & Paolo Codeluppi /

Pealinna keskväljaku ääres asuvas neljas kunstiasutuses, Tallinna Kunstihoones ja selle lisaruumides, Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis ning lähedalasuvas Vabaduse galeriis toimuv näitus juhatab meid ootamatu nurga alt läbi teemade, mis puututavad migratsiooni, majanduskriisi, mälupraktikaid ning avaliku ja isikliku ruumi hõõrdeseisundeid.

„Riik ei ole kunstiteos“ on Tallinna Kunstihoone panus Eesti Vabariik 100 programmi ning ühtlasi 2018. aasta näitusekava põhinäitus, mis on avatud 16. veebruarist 29. aprillini 2018. Näitusega kaasneb kirjastuse Lugemik välja antud, täielikult illustreeritud kataloog, mille on kujundanud Indrek Sirkel ning mille tekstide autorid on Katerina Gregos, Jonas Staal, Ivar Sakk ja Marek Tamm.

Eesti Vabariik 100 programmist

2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Sünnipäevapidustused toimuvad 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini. Lisateavet ürituste kohta leiab Eesti 100 veebilehelt.

Katerina Gregosest

Katerina Gregos on Brüsselis elav kuraator, kirjanik ja lektor. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika vahelisi seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate globaalsete tootmistsüklite teemadele. Ta on praegu 1. Riia Biennaali (2018) peakuraator ning Münchenis ja Samoses tegutseva Schwarzi Fondi kuraator.

Näituse kujundus: arhitektuuribüroo b210. Autorid: Aet Ader, Mari Hunt, Zane Kalnina, Kadri Klementi, Karin Tõugu.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Näitus “Riik ei ole kunstiteos” Tallinna Kunstihoones

Laupäev 17 veebruar, 2018 — Pühapäev 29 aprill, 2018

italians-1-751x500

Katerina Gregose kureeritud rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus “Riik ei ole kunstiteos” avab uksed 16. veebruaril 2018 osana Eesti vabariigi 100. aastapäeva pidustuste kunstiprogrammist.

„Riik ei ole kunstiteos“ uurib riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustumise tingimustes, pakkudes sellele teemale nüansirikkamat käsitlust, mis ulatub kaugemale tavapärasest vastandumise retoorikast. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.

Joonistuste, skulptuuride, fotograafia, tekstipõhiste tööde, filmide ja installatsioonide kaudu uurib „Riik ei ole kunstiteos“ identiteedi, kuuluvuse ja ühismälu mõisteid ning natsionalistliku mõttelaadi ja riigiüleste institutsioonide (näiteks Euroopa Liidu) vahel valitsevat ebamugavat pinget.„Näitus „Riik ei ole kunstiteos“ tegeleb natsionalismi tõusu hiljutiste nähtudega Euroopas. Kommunismi kokkuvarisemise järel kuulutasid paljud ajaloolased ajaloo lõppu ja rahvusriigi surma. Tagantjärele vaadates näib, et see ei osutunud tõeks. Siiski on olud hoopis teised ning eeldavad uut nägemust rahvusriigist vastavalt praegusele poliitilisele, kultuurilisele ja majanduslikule reaalsusele.“ Kuraator Katerina Gregos

Kuraatori esseed saab lugeda siit.

Näitusel osalevad kunstnikud (* tähistab uut tellimust)

Ewa Axelrad / Loulou Cherinet / Marta Górnicka / *Lise Harlev / *Femke Herregraven/ *Flo Kasearu / Thomas Kilpper / Szabolcs KissPál / *Stéphanie Lagarde / Ella Littwitz/ *Thomas Locher / Cristina Lucas / *Damir Muratov / *Tanja Muravskaja / *Marina Naprushkina / *Kristina Norman / Daniela Ortiz / Katarzyna Przezwańska / *Jaanus Samma / *Ivar Sakk / Larissa Sansour / *Jonas Staal / *Kristina Solomoukha & Paolo Codeluppi /

Pealinna keskväljaku ääres asuvas neljas kunstiasutuses, Tallinna Kunstihoones ja selle lisaruumides, Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis ning lähedalasuvas Vabaduse galeriis toimuv näitus juhatab meid ootamatu nurga alt läbi teemade, mis puututavad migratsiooni, majanduskriisi, mälupraktikaid ning avaliku ja isikliku ruumi hõõrdeseisundeid.

„Riik ei ole kunstiteos“ on Tallinna Kunstihoone panus Eesti Vabariik 100 programmi ning ühtlasi 2018. aasta näitusekava põhinäitus, mis on avatud 16. veebruarist 29. aprillini 2018. Näitusega kaasneb kirjastuse Lugemik välja antud, täielikult illustreeritud kataloog, mille on kujundanud Indrek Sirkel ning mille tekstide autorid on Katerina Gregos, Jonas Staal, Ivar Sakk ja Marek Tamm.

Eesti Vabariik 100 programmist

2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Sünnipäevapidustused toimuvad 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini. Lisateavet ürituste kohta leiab Eesti 100 veebilehelt.

Katerina Gregosest

Katerina Gregos on Brüsselis elav kuraator, kirjanik ja lektor. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika vahelisi seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate globaalsete tootmistsüklite teemadele. Ta on praegu 1. Riia Biennaali (2018) peakuraator ning Münchenis ja Samoses tegutseva Schwarzi Fondi kuraator.

Näituse kujundus: arhitektuuribüroo b210. Autorid: Aet Ader, Mari Hunt, Zane Kalnina, Kadri Klementi, Karin Tõugu.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

08.12.2017

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

 

Reedel, 8. detsembril, avatakse Eesti Kunstiakadeemia fuajees Estonia pst.7, lühiajaline, aga tundeküllane näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”. Näitus kestab vaid kolm päev, kuid teemad mida puudutatakse, kestavad sajandeid.

 

Näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?” ühendab nelja kunstniku tööd, kes küsivad oma töödes mäletamise, eksisteerimise ja kohalolu järele. Liispet Undusk on fotode seeria abil võtnud luubi alla õpetaja tundelise poole, mis soovib olla nähtav. Carol Pahk otsib installatsiooni vahendusel meie südametes ruumi tähelepanuta jänud lähedaste jaoks. Karin Marley peegeldab päevakajast teemat välismaal töötavate isade kohaolekust. Jana Pokotylo uurib fantoomvalu olemust läbi maalikunsti.

 

Näituse avamine toimub 8. detsembril kell 16 ja jääb avatuks 11. detsembrini.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

Reede 08 detsember, 2017

EKA kunstiõpetaja eriala magistrandid kutsuvad näitusele “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”

 

Reedel, 8. detsembril, avatakse Eesti Kunstiakadeemia fuajees Estonia pst.7, lühiajaline, aga tundeküllane näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?”. Näitus kestab vaid kolm päev, kuid teemad mida puudutatakse, kestavad sajandeid.

 

Näitus “Kas ma olen olemas, kui sa mind ei näe?” ühendab nelja kunstniku tööd, kes küsivad oma töödes mäletamise, eksisteerimise ja kohalolu järele. Liispet Undusk on fotode seeria abil võtnud luubi alla õpetaja tundelise poole, mis soovib olla nähtav. Carol Pahk otsib installatsiooni vahendusel meie südametes ruumi tähelepanuta jänud lähedaste jaoks. Karin Marley peegeldab päevakajast teemat välismaal töötavate isade kohaolekust. Jana Pokotylo uurib fantoomvalu olemust läbi maalikunsti.

 

Näituse avamine toimub 8. detsembril kell 16 ja jääb avatuks 11. detsembrini.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

09.12.2017

EKA sisearhitektuuri osakond avab vaatetorni TREPP

EKA sisearhitektuuri 2. kursuse tudengitel on siiralt hea meel teatada, et RMK ja osakonna koostöös on valminud uus väikeehitis Tuhu rabas: vaatetorn TREPP. Avame TREPI Tuhu rabas laupäeval, 9. detsembril kl 14-16: kohale saab tulla nii oma transpordiga kui tellitud bussiga (BUSSI KOHAD ON NÜÜD TÄIS).

Palun tule.
Me ootame.

Kõikide küsimustega võib kirjutada Kirkele teiselt kursuselt: kirke.kalamats@artun.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA sisearhitektuuri osakond avab vaatetorni TREPP

Laupäev 09 detsember, 2017

EKA sisearhitektuuri 2. kursuse tudengitel on siiralt hea meel teatada, et RMK ja osakonna koostöös on valminud uus väikeehitis Tuhu rabas: vaatetorn TREPP. Avame TREPI Tuhu rabas laupäeval, 9. detsembril kl 14-16: kohale saab tulla nii oma transpordiga kui tellitud bussiga (BUSSI KOHAD ON NÜÜD TÄIS).

Palun tule.
Me ootame.

Kõikide küsimustega võib kirjutada Kirkele teiselt kursuselt: kirke.kalamats@artun.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

03.11.2017 — 20.11.2017

Mari-Leen Kiipli isiknäitus “Passiflora” Hobusepea galeriis

Kiipli_Passiflora

 

Reedel, 3. novembril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis MARI-LEEN KIIPLI isiknäitus “Passiflora”.

Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja lõpetanud magistrantuuri Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas. Lisaks on ta täiendanud end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Ta on osalenud näitustel alates 2008. aastast. Mari-Leen Kiipli on Rundum artist-run space’i kaasasutaja ning elab ja töötab Tallinnas.

Oma töödes kasutab ta eri meediume nagu video, fotograafia ja installatsioon. Kohaspetsiifilised installatsioonid pööravad tihti tähelepanu vaataja kohalolule ning ajatajule. Videoinstallatsioon “Passiflora” läbib Hobusepea galerii kahte korrust ning loob ruumilise keskkonna läbipaistvustest ja peegeldumistest.

Näitus jääb avatuks 20. novembrini 2017.

Tänud: Artjom Jurov, Plekksepatöökoda, Salinas AS, Rundum.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Mari-Leen Kiipli isiknäitus “Passiflora” Hobusepea galeriis

Reede 03 november, 2017 — Esmaspäev 20 november, 2017

Kiipli_Passiflora

 

Reedel, 3. novembril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis MARI-LEEN KIIPLI isiknäitus “Passiflora”.

Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja lõpetanud magistrantuuri Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas. Lisaks on ta täiendanud end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Ta on osalenud näitustel alates 2008. aastast. Mari-Leen Kiipli on Rundum artist-run space’i kaasasutaja ning elab ja töötab Tallinnas.

Oma töödes kasutab ta eri meediume nagu video, fotograafia ja installatsioon. Kohaspetsiifilised installatsioonid pööravad tihti tähelepanu vaataja kohalolule ning ajatajule. Videoinstallatsioon “Passiflora” läbib Hobusepea galerii kahte korrust ning loob ruumilise keskkonna läbipaistvustest ja peegeldumistest.

Näitus jääb avatuks 20. novembrini 2017.

Tänud: Artjom Jurov, Plekksepatöökoda, Salinas AS, Rundum.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

26.10.2017 — 14.11.2017

Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu “Ülekanne” HOP galeriis

22467576_10214009865150391_2806233762917720991_o

Neljapäeval, 26.oktoobril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuriosakonna Evelin Sauli ja Madlen Hirtentreu esimene ühisnäitus “Ülekanne”.

Näitus jääb avatuks 14. novembrini.

Näitus on aktiivne ööpäevaringselt.
Galerii siseruum on külastuseks avatud
17.00- 20.00.
/Exhibition is active round the clock.
Gallery is internally open for visit
5pm- 8pm.


1632. aastal avaldas Galileo Galilei teose “Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo”(Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta). Eelmainitud raamatust on mõned leheküljed pühendatud arutelule laevast, mis lahkub Veneetsiast Aleposse. Sagredo, üks kõnelejatest, kujutleb pliiatsit, mis jätab nähtava märgi tervele teekonnale, alustades Itaaliast, lõpetades Süüriaga.
Veneetsialased mõtisklevat, kuidas on võimalik, et pardal jääb kõik liikumatuks, jättes samal ajal maha tuhande jardi pikkuse jälje. Nad avastavad, et tõest ja reaalset liikumist on võimalik kogeda eri perspektiividest, hõlmates sealhulgas ka seda, mil see päris liikumine on otsekui puuduv.

Näitus puudutab sise- ja välisala, liikudes instinktiivse, kontrolliva ja kontrollimatu vahel.

Kogejale jääb resonants.

Tähelepanu: Mehaanilisele inventarile ruumis on füüsiline juurdepääs piiratud

Ideest teostuseni: Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu

Tehniline meeskond: Bruno ja Rünno Mander, Harri Liis, Ahto Härm

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Konesko

Tänud: EKKM, Mihkel Masso, Revo Koplus, Lilian Vellerand, Aksel Tamm, Eneli Järs, Jarmo Reha

Evelin Saul on omandanud magistrikraadi 2016.aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal ning bakalaureusekraadi 2014.aastal keraamika erialal, sealjuures täiendanud end välisõpingutega Hispaanias (UGR, 2009) ja Prantsumaal (ÉSAD, 2010). Osaleb näitustel aastast 2010, sh Eestis, Taanis, Venemaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Ameerikas ning Kanadas. Käsitletavad teemad loomingus on väli-ja siseruumide vahelised suhted, taju, kohaspetsiifilisus.
Hetkel baseerub ja töötab Taanis.

Madlen Hirtentreu omandas magistrikraadi 2017.aastal Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni erialal. Ta on lõpetanud bakalauruse IED ülikoolis(IT), visuaalkunstide ja majanduse erialal.
Osaleb projektidel ja näitustel aastast 2014, sh Euroopas, Kanadas ja Venemaal.
Meediumi valikus püüab olla otsinguline, kasutades tihti erinevate vahendite/materjalide koostööd.
Käsitletavad teemad loomingus: psühholoogilised ja füüsilised üleminekud aines ja ruumis, mängides seeläbi vaataja ja enese võimekusega.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu “Ülekanne” HOP galeriis

Neljapäev 26 oktoober, 2017 — Teisipäev 14 november, 2017

22467576_10214009865150391_2806233762917720991_o

Neljapäeval, 26.oktoobril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuriosakonna Evelin Sauli ja Madlen Hirtentreu esimene ühisnäitus “Ülekanne”.

Näitus jääb avatuks 14. novembrini.

Näitus on aktiivne ööpäevaringselt.
Galerii siseruum on külastuseks avatud
17.00- 20.00.
/Exhibition is active round the clock.
Gallery is internally open for visit
5pm- 8pm.


1632. aastal avaldas Galileo Galilei teose “Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo”(Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta). Eelmainitud raamatust on mõned leheküljed pühendatud arutelule laevast, mis lahkub Veneetsiast Aleposse. Sagredo, üks kõnelejatest, kujutleb pliiatsit, mis jätab nähtava märgi tervele teekonnale, alustades Itaaliast, lõpetades Süüriaga.
Veneetsialased mõtisklevat, kuidas on võimalik, et pardal jääb kõik liikumatuks, jättes samal ajal maha tuhande jardi pikkuse jälje. Nad avastavad, et tõest ja reaalset liikumist on võimalik kogeda eri perspektiividest, hõlmates sealhulgas ka seda, mil see päris liikumine on otsekui puuduv.

Näitus puudutab sise- ja välisala, liikudes instinktiivse, kontrolliva ja kontrollimatu vahel.

Kogejale jääb resonants.

Tähelepanu: Mehaanilisele inventarile ruumis on füüsiline juurdepääs piiratud

Ideest teostuseni: Evelin Saul ja Madlen Hirtentreu

Tehniline meeskond: Bruno ja Rünno Mander, Harri Liis, Ahto Härm

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Konesko

Tänud: EKKM, Mihkel Masso, Revo Koplus, Lilian Vellerand, Aksel Tamm, Eneli Järs, Jarmo Reha

Evelin Saul on omandanud magistrikraadi 2016.aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal ning bakalaureusekraadi 2014.aastal keraamika erialal, sealjuures täiendanud end välisõpingutega Hispaanias (UGR, 2009) ja Prantsumaal (ÉSAD, 2010). Osaleb näitustel aastast 2010, sh Eestis, Taanis, Venemaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Ameerikas ning Kanadas. Käsitletavad teemad loomingus on väli-ja siseruumide vahelised suhted, taju, kohaspetsiifilisus.
Hetkel baseerub ja töötab Taanis.

Madlen Hirtentreu omandas magistrikraadi 2017.aastal Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni erialal. Ta on lõpetanud bakalauruse IED ülikoolis(IT), visuaalkunstide ja majanduse erialal.
Osaleb projektidel ja näitustel aastast 2014, sh Euroopas, Kanadas ja Venemaal.
Meediumi valikus püüab olla otsinguline, kasutades tihti erinevate vahendite/materjalide koostööd.
Käsitletavad teemad loomingus: psühholoogilised ja füüsilised üleminekud aines ja ruumis, mängides seeläbi vaataja ja enese võimekusega.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

22.09.2017 — 20.11.2017

Klaasiosakonna üliõpilase Annika Mätliku teos valiti Stanislav Libenský Award 2017 näitusele Prahas

19400147_1501990869861595_6099022941714619492_n
Grid_SLA17_1 (1)
IMG_9215
IMG_89481
IMG_89501

Stanislav Libenský Award (asutatud 2009. aastal) on ainus rahvusvaheline klaasikunsti konkurss-näitus maailmas, mis on mõeldud klaasi eriala lõpetajatele

Stanislav Libenský oli kõige silmapaistvam Tšehhi klaasikunstnik ja pedagoog 20. sajandil. Tema teoseid, mis on loodud koostöös Jaroslava Brychtovága on eksponeeritud muuseumides ja galeriides kogu maailmas. Lisaks loomingule õpetas ta Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainiakadeemias Prahas ja oli juht ja pedagoog Železný Brodi Klaasikoolis, kus ta töötas ja elas suurema osa oma elust.

See rahvusvaheline konkurss on mõeldud noorte klaasikunstnikele. Konkursi eesmärk on aidata kaasa noorte klaasikunstnike arengule, et võrrelda erinevaid lähenemisviise ja meetodeid klaasikunstile. Tšehhi Klaasi Galerii Prahas, kes on selle konkursi initsiaator ja peamine korraldaja, loodab, et see võistlus, millele järgneb alati ka näitus valitud töödest, aitab noortel kunstnikel siseneda klaasimaailma ja uurida selle potentsiaali.

Sel aastal osutus konkursil valituks klaasi eriala BA 2017. a. lõpetanu Annika Mätliku töö „Otsides ilu“ (juhendaja Tiina Sarapu), mis on eksponeeritud näitusel Prahas, Tšehhi Klaasi Galeriis 22.septembrist – 20 novembrini.

http://www.libenskyaward.com/en/

Postitas Eve Koha — Püsilink

Klaasiosakonna üliõpilase Annika Mätliku teos valiti Stanislav Libenský Award 2017 näitusele Prahas

Reede 22 september, 2017 — Esmaspäev 20 november, 2017

19400147_1501990869861595_6099022941714619492_n
Grid_SLA17_1 (1)
IMG_9215
IMG_89481
IMG_89501

Stanislav Libenský Award (asutatud 2009. aastal) on ainus rahvusvaheline klaasikunsti konkurss-näitus maailmas, mis on mõeldud klaasi eriala lõpetajatele

Stanislav Libenský oli kõige silmapaistvam Tšehhi klaasikunstnik ja pedagoog 20. sajandil. Tema teoseid, mis on loodud koostöös Jaroslava Brychtovága on eksponeeritud muuseumides ja galeriides kogu maailmas. Lisaks loomingule õpetas ta Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainiakadeemias Prahas ja oli juht ja pedagoog Železný Brodi Klaasikoolis, kus ta töötas ja elas suurema osa oma elust.

See rahvusvaheline konkurss on mõeldud noorte klaasikunstnikele. Konkursi eesmärk on aidata kaasa noorte klaasikunstnike arengule, et võrrelda erinevaid lähenemisviise ja meetodeid klaasikunstile. Tšehhi Klaasi Galerii Prahas, kes on selle konkursi initsiaator ja peamine korraldaja, loodab, et see võistlus, millele järgneb alati ka näitus valitud töödest, aitab noortel kunstnikel siseneda klaasimaailma ja uurida selle potentsiaali.

Sel aastal osutus konkursil valituks klaasi eriala BA 2017. a. lõpetanu Annika Mätliku töö „Otsides ilu“ (juhendaja Tiina Sarapu), mis on eksponeeritud näitusel Prahas, Tšehhi Klaasi Galeriis 22.septembrist – 20 novembrini.

http://www.libenskyaward.com/en/

Postitas Eve Koha — Püsilink

12.10.2017 — 30.10.2017

EKA noore kunstniku preemianäitus: Kristina Õllek & Kert Viiart “You know you’ve become part of the view”

youknow_press_kristinaollek_kertviiart-2-1024x780

Kristina Õllek & Kert Viiart

13.10–30.10.2017

Hobusepea galerii

Hobusepea 2, Tallinn

Avamine 12.10.2017 kell 18:00

K–E 11:00–18:00

„You Know You’ve Become Part of the View” on Kristina Õlleku ja Kert Viiarti ühisnäitus, mis on jätkuks Õlleku varasemale näituseprojektile „When You Have the Object Itself in Front of Your Eyes” ja nende ühisnäitusele „Exhibit_onscroll”, kus tegeleti kujutise representatsiooni ja dematerialiseerumise küsimustega, vaadeldes näituseformaati, selle eksponeerimis- ja toimimisloogikat ning mõju vaatajale ja kaasaegse kunsti positsioonile digitaalühiskonnas. Uus ühisnäitus Hobusepea galeriis viib edasi varem käsitletud teemasid ning täiendab seda arheoloogilise ja museoloogilise kaasaegse kontekstiga, uurides eksponeeritava objekti suhet väljapaneku materjalide ja representeeriva 3D virtuaalreaalsusega.

Kristina Õllek on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust nüüdisaegses ühiskonnas. Peale selle on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.

Kert Viiart on graafiline disainer ja kunstnik. Tema tööd keskenduvad kaasaegse visuaalse kommunikatsiooni kasutustele ja muutustele praeguses ühiskonnas. Oma loomingus analüüsib ta tehnoloogia arengu mõju visuaalsele keelele ja uurib virtuaalsete represetatsioonide suhet igapäevaste objektide ja keskkondadega. Alates 2013. aastast teeb Kert Viiart koostööd Carl-Robert Kaggega, kellega nad moodustavad disainikollektiivi Stuudio Le60.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA noore kunstniku preemianäitus: Kristina Õllek & Kert Viiart “You know you’ve become part of the view”

Neljapäev 12 oktoober, 2017 — Esmaspäev 30 oktoober, 2017

youknow_press_kristinaollek_kertviiart-2-1024x780

Kristina Õllek & Kert Viiart

13.10–30.10.2017

Hobusepea galerii

Hobusepea 2, Tallinn

Avamine 12.10.2017 kell 18:00

K–E 11:00–18:00

„You Know You’ve Become Part of the View” on Kristina Õlleku ja Kert Viiarti ühisnäitus, mis on jätkuks Õlleku varasemale näituseprojektile „When You Have the Object Itself in Front of Your Eyes” ja nende ühisnäitusele „Exhibit_onscroll”, kus tegeleti kujutise representatsiooni ja dematerialiseerumise küsimustega, vaadeldes näituseformaati, selle eksponeerimis- ja toimimisloogikat ning mõju vaatajale ja kaasaegse kunsti positsioonile digitaalühiskonnas. Uus ühisnäitus Hobusepea galeriis viib edasi varem käsitletud teemasid ning täiendab seda arheoloogilise ja museoloogilise kaasaegse kontekstiga, uurides eksponeeritava objekti suhet väljapaneku materjalide ja representeeriva 3D virtuaalreaalsusega.

Kristina Õllek on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust nüüdisaegses ühiskonnas. Peale selle on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.

Kert Viiart on graafiline disainer ja kunstnik. Tema tööd keskenduvad kaasaegse visuaalse kommunikatsiooni kasutustele ja muutustele praeguses ühiskonnas. Oma loomingus analüüsib ta tehnoloogia arengu mõju visuaalsele keelele ja uurib virtuaalsete represetatsioonide suhet igapäevaste objektide ja keskkondadega. Alates 2013. aastast teeb Kert Viiart koostööd Carl-Robert Kaggega, kellega nad moodustavad disainikollektiivi Stuudio Le60.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

05.10.2017 — 24.10.2017

Lauri Kiluski näitus “Süsteemne kaos” HOP galeriis

kilusk
Lauri Kilusk
SÜSTEEMNE KAOS
5.10.-24.10.2017
Hop galerii
Tallinn
Neljapäeval 5. oktoobril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Lauri Kiluski näitus SÜSTEEMNE KAOS.

Lauri Kilusk on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kunstnik-keraamik kes on viimasel ajal pühendunud savi 3D printimisele.
Vormi ehitamine virtuaalses ruumis on täiesti omaette maailm miljoni erineva võimalusega. Mõned töövõtted on lihtsamad, teised jälle nõuavad suuremat pühendumist ning jõuavad parameetrilise disaini ja programmeerimiseni. Digitaalne maailm pakub ülimat täpsust, kuid samas – materjalil on oma tahe ja ulmeliselt kaunid objektid ekraanil võivad reaalses maailmas vajuda ebamääraseks klombiks. Savi on muutuv ja elav substans, mille lõpuni kontrollimine on võimatu ja ka mõttetu ülesanne.
On nauditav kuidas tuimast digitaalsest koodist tekib “elus” keraamiline ese. Köielkõndija konsentreeritusega jälgid uute kihtide ladestumist ja nende habrast tasakaalu. Ehitad oma õhulosse ja loodad, et need jäävad püsima. Väikesed ebakõlad lisavad asjale võlu. Võid kujutleda, et oled tuhat aastat vana ja jälgid, kuidas kasvavad stalakmiidid.
Tühjusesse tekib idee ja hakkab otsima teed materialiseerumise poole. See on silmale nähtav kaose ja korra võitlus.
/L.Kilusk/

Lauri Kilusk on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakonna aastal 2002 ja töötab käesoleval hetkel sealsamas meistrina. Ta on Asuurkeraamika Stuudio liige, kuulub Eesti Kunstnike Liitu ning Keraamikute Liitu. Viimase seitsmeteiskümne aasta jooksul on ta osalenud arvukatel näitustel Eestis ning mujal maailmas. Tema töid võib leida Eesti Tarbekunsti – ja Disainimuuseumi ning Hanyangi Ülikooli keraamika kollektsiooni kogudest.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Postitas Mart Vainre — Püsilink

Lauri Kiluski näitus “Süsteemne kaos” HOP galeriis

Neljapäev 05 oktoober, 2017 — Teisipäev 24 oktoober, 2017

kilusk
Lauri Kilusk
SÜSTEEMNE KAOS
5.10.-24.10.2017
Hop galerii
Tallinn
Neljapäeval 5. oktoobril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Lauri Kiluski näitus SÜSTEEMNE KAOS.

Lauri Kilusk on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kunstnik-keraamik kes on viimasel ajal pühendunud savi 3D printimisele.
Vormi ehitamine virtuaalses ruumis on täiesti omaette maailm miljoni erineva võimalusega. Mõned töövõtted on lihtsamad, teised jälle nõuavad suuremat pühendumist ning jõuavad parameetrilise disaini ja programmeerimiseni. Digitaalne maailm pakub ülimat täpsust, kuid samas – materjalil on oma tahe ja ulmeliselt kaunid objektid ekraanil võivad reaalses maailmas vajuda ebamääraseks klombiks. Savi on muutuv ja elav substans, mille lõpuni kontrollimine on võimatu ja ka mõttetu ülesanne.
On nauditav kuidas tuimast digitaalsest koodist tekib “elus” keraamiline ese. Köielkõndija konsentreeritusega jälgid uute kihtide ladestumist ja nende habrast tasakaalu. Ehitad oma õhulosse ja loodad, et need jäävad püsima. Väikesed ebakõlad lisavad asjale võlu. Võid kujutleda, et oled tuhat aastat vana ja jälgid, kuidas kasvavad stalakmiidid.
Tühjusesse tekib idee ja hakkab otsima teed materialiseerumise poole. See on silmale nähtav kaose ja korra võitlus.
/L.Kilusk/

Lauri Kilusk on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakonna aastal 2002 ja töötab käesoleval hetkel sealsamas meistrina. Ta on Asuurkeraamika Stuudio liige, kuulub Eesti Kunstnike Liitu ning Keraamikute Liitu. Viimase seitsmeteiskümne aasta jooksul on ta osalenud arvukatel näitustel Eestis ning mujal maailmas. Tema töid võib leida Eesti Tarbekunsti – ja Disainimuuseumi ning Hanyangi Ülikooli keraamika kollektsiooni kogudest.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Postitas Mart Vainre — Püsilink