Näitused
03.06.2017
2016. aasta Eesti edukaim kaasaegse kunsti müügigalerii alustab oma teist hooaega!
Möödunud suvel rohkem kui 500 uut kunstisõpra avastanud ning ligi 50-le kunstiteosele uue kodu leidnud rändgalerii galerii kutsub kõiki sõpru ja huvilisi pidulikule hooaja avamisele laupäeval, 3. juunil kell 14:00 EKKMi kõrval asuva galerii ISFAG (Põhja pst 35) hoovis.
Pidustuste käigus vahetab Kirill Tulin välja galerii purunenud siduri, Camille Laurelli avab üheks päevaks näituse “Hõljumine” ning muusikat valib algava hooaja residentkunstnik Art Nõukas. Nagu alati, tulevad ka sel korral müügile väikevormid galerii kunstnikelt Art ja Helena, Rosa-Violetta Grötsch, Johnson&Johnson, Camille Laurelli, Anna Mari Liivrand ja Hanna Piksarv. Uue kunstnikuna lisandub sel hooajal Liina Pääsuke, kelle töid on võimalik juba sel laupäeval piiratud koguses osta.
Eelmisel hooajal erinevaid Eesti väikelinnu külastanud rändgalerii võtab sel suvel suuna lähinaabrite poole. Art Nõukase filmiprojektiga “Lost and found cinema” kavatsetakse külastada erinevaid kunstikeskuseid üle terve Baltikumi. Pealinnadest kavatsetakse siiski eemale hoida. “Hoolimata sellest, kas galerii tiirutab väliskunstnikuga Eestis või mõne eesti projektiga välismaal, on meie jaoks oluline pakkuda alternatiivset kunsti kogemise võimalust suuresti pealinnade ümber koondunud kunstiväljal,” kommenteerib galerist ja projekti algataja Siim Preiman, “seepärast otsime sel suvel üles teised omasugused väikesed ettevõtmised, vahetame omavahel kogemusi ning loodetavasti tutvume teineteise sõpradega.”
Laupäevane avamisüritus on selle aasta esimene võimalus galerii tegemistest osa saada ning end uusimate sosinatega kurssi viia. Kui kõik läheb plaanikohaselt, toimub suvetuur juuli teises pooles.
Kirill Tulin (s 1989) on Tallinnas elav kunstnik, kes ei ole lõpetanud ei Eesti Kunstiakadeemiat ega ühtegi teist kõrgharidusasutust. Tema praktikale on omane tavapäraste galeriide ja muude kunstiasutuste rolli küsimuse alla seadmine. 2017. aasta veebruaris toimus Tulini initsiatiivil Tallinna Kunstihoones performatiivne aktsioon “Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake”, mis andis külastajatele võimaluse näha näituste paigaldamise protsessi.
Camille Laurelli (s 1981) on prantsuse päritolu kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on kunsti õppinud Annecy ja Grenoble’i kunstikõrgkoolis. Laurelli alustas fotograafina, kuid nüüd liidab oma töödes eri kunstivaldkondi ning käsitleb kriitiliselt kunsti väärtust uuenevate tehnikaaladega maailmas. Osalenud muuhulgas näitustel „Kõrvalnähud” ja „& So On & So Forth”, mõlemad 2013. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. 2016. aastal kureeris koos Nicolas Audureauga näituse „Lõppematud elud“ Tallinna Linnagaleriis.
Art Nõukas (s 1992) on Tallinnas elav kunstnik. Lõpetanud 2017. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna. Oma ruumilistes töödes toetub suuresti filmikunstist laenatud võtetele ja visuaalidele ja paigutab helendava ekraani enda lavastatud dramaatiliste keskkondade keskmesse. Viimane isikunäitus “Milleks meile küll see mäng?” (koos Helena Keskkülaga) 2016. aasta kevadel Hobusepea galeriis.
Galerii galerii alustas tegevust 2016. aastal. Tavalisse kaubikusse ehitatud rändav kaasaegse kunsti galerii võõrustab noorte rahvusvaheliste kunstnike isikunäitusi, esindab kasvavat arvu rohkem ja vähem tuntud kaasaegseid kunstnikke ning tegeleb aktiivselt kunsti uute publikuteni viimisega. Esimesel hooajal tiirutas galerii mööda suvist Eestimaad, külastades muuhulgas Rakvere Pikka Kreisilaata, Võru Folkloorifestivali, Viljandi Folki ja Toila Oru pargi promenaadi. 2017. aastal kavatseb galerii külastada suuremaid ja väiksemaid kunstikeskusi Eestis, Lätis ja Leedus.
Rohkem infot:
Siim Preiman
galerist
+372 53432526
galerist@galeriigalerii.ee
2016. aasta Eesti edukaim kaasaegse kunsti müügigalerii alustab oma teist hooaega!
Laupäev 03 juuni, 2017
Möödunud suvel rohkem kui 500 uut kunstisõpra avastanud ning ligi 50-le kunstiteosele uue kodu leidnud rändgalerii galerii kutsub kõiki sõpru ja huvilisi pidulikule hooaja avamisele laupäeval, 3. juunil kell 14:00 EKKMi kõrval asuva galerii ISFAG (Põhja pst 35) hoovis.
Pidustuste käigus vahetab Kirill Tulin välja galerii purunenud siduri, Camille Laurelli avab üheks päevaks näituse “Hõljumine” ning muusikat valib algava hooaja residentkunstnik Art Nõukas. Nagu alati, tulevad ka sel korral müügile väikevormid galerii kunstnikelt Art ja Helena, Rosa-Violetta Grötsch, Johnson&Johnson, Camille Laurelli, Anna Mari Liivrand ja Hanna Piksarv. Uue kunstnikuna lisandub sel hooajal Liina Pääsuke, kelle töid on võimalik juba sel laupäeval piiratud koguses osta.
Eelmisel hooajal erinevaid Eesti väikelinnu külastanud rändgalerii võtab sel suvel suuna lähinaabrite poole. Art Nõukase filmiprojektiga “Lost and found cinema” kavatsetakse külastada erinevaid kunstikeskuseid üle terve Baltikumi. Pealinnadest kavatsetakse siiski eemale hoida. “Hoolimata sellest, kas galerii tiirutab väliskunstnikuga Eestis või mõne eesti projektiga välismaal, on meie jaoks oluline pakkuda alternatiivset kunsti kogemise võimalust suuresti pealinnade ümber koondunud kunstiväljal,” kommenteerib galerist ja projekti algataja Siim Preiman, “seepärast otsime sel suvel üles teised omasugused väikesed ettevõtmised, vahetame omavahel kogemusi ning loodetavasti tutvume teineteise sõpradega.”
Laupäevane avamisüritus on selle aasta esimene võimalus galerii tegemistest osa saada ning end uusimate sosinatega kurssi viia. Kui kõik läheb plaanikohaselt, toimub suvetuur juuli teises pooles.
Kirill Tulin (s 1989) on Tallinnas elav kunstnik, kes ei ole lõpetanud ei Eesti Kunstiakadeemiat ega ühtegi teist kõrgharidusasutust. Tema praktikale on omane tavapäraste galeriide ja muude kunstiasutuste rolli küsimuse alla seadmine. 2017. aasta veebruaris toimus Tulini initsiatiivil Tallinna Kunstihoones performatiivne aktsioon “Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake”, mis andis külastajatele võimaluse näha näituste paigaldamise protsessi.
Camille Laurelli (s 1981) on prantsuse päritolu kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on kunsti õppinud Annecy ja Grenoble’i kunstikõrgkoolis. Laurelli alustas fotograafina, kuid nüüd liidab oma töödes eri kunstivaldkondi ning käsitleb kriitiliselt kunsti väärtust uuenevate tehnikaaladega maailmas. Osalenud muuhulgas näitustel „Kõrvalnähud” ja „& So On & So Forth”, mõlemad 2013. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. 2016. aastal kureeris koos Nicolas Audureauga näituse „Lõppematud elud“ Tallinna Linnagaleriis.
Art Nõukas (s 1992) on Tallinnas elav kunstnik. Lõpetanud 2017. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna. Oma ruumilistes töödes toetub suuresti filmikunstist laenatud võtetele ja visuaalidele ja paigutab helendava ekraani enda lavastatud dramaatiliste keskkondade keskmesse. Viimane isikunäitus “Milleks meile küll see mäng?” (koos Helena Keskkülaga) 2016. aasta kevadel Hobusepea galeriis.
Galerii galerii alustas tegevust 2016. aastal. Tavalisse kaubikusse ehitatud rändav kaasaegse kunsti galerii võõrustab noorte rahvusvaheliste kunstnike isikunäitusi, esindab kasvavat arvu rohkem ja vähem tuntud kaasaegseid kunstnikke ning tegeleb aktiivselt kunsti uute publikuteni viimisega. Esimesel hooajal tiirutas galerii mööda suvist Eestimaad, külastades muuhulgas Rakvere Pikka Kreisilaata, Võru Folkloorifestivali, Viljandi Folki ja Toila Oru pargi promenaadi. 2017. aastal kavatseb galerii külastada suuremaid ja väiksemaid kunstikeskusi Eestis, Lätis ja Leedus.
Rohkem infot:
Siim Preiman
galerist
+372 53432526
galerist@galeriigalerii.ee
01.06.2017
Neandertali koobaskool: Powerwalking and Mindfulness for the Socially Agnostic Artist
1. juunil kell 18:00
Raamatukauplus Puänt (Pärnu mnt 4)
Hedi Jaansoo, Kristel Raesaar, Pire Sova, Viktor Gurov
Eelolev sessioon on esimene avalik visand septembris Tallinna Fotokuu raames Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis algava Neandertali koobaskooli näitus-residentuuri eel. Kui kunstimaailm on reaalsuse mudel, siis kuidas osaleme meie, kunstnikud, sotsiaalse ja poliitilise reaalsuse loomises? Kas kaasaegsel kunstil on üldse potentsiaali maailma prototüüpijana nüüd, mil kriitilisus on muutunud pigem professionaalsesse siseringi kuulumist signaliseerivaks keelekujundite kogumiks kui sotsiaalseid küsimusi adresseerivaks praktikaks? Kuidas olla koos kui meie “minad” on lahustunud kasutajaprofiilideks?
Kohtume neljapäeval kell 18:00 raamatukaupluse Puänt ees (Pärnu mnt 4). Sessioon algab hoogsa jalutuskäiguga ja jätkub juhitud meditatsiooniga. Sessiooni lõpus toimub arutelu, pakume värskendavaid jooke. Osalejatel soovitame kanda mugavaid rõivaid ning jalatseid. Kaasa võib võtta käimiskepid, hantlid või liivakotid. Soovitav on pista kotti väike pleed, tekk, suurem sall või lihtsalt soe kardigan meditatsiooni jaoks.
Neandertali koobaskool on 2015. aastast tegutsev omaalgatuslik kunstiprojekt, mille materjalideks on muuhulgas kunstnikud, galerii- ja muud ruumid, külastajad, kontroll ja koosolu.
Lisainfo: neandertalcaveschool@gmail.com
Neandertali koobaskool: Powerwalking and Mindfulness for the Socially Agnostic Artist
Neljapäev 01 juuni, 2017
1. juunil kell 18:00
Raamatukauplus Puänt (Pärnu mnt 4)
Hedi Jaansoo, Kristel Raesaar, Pire Sova, Viktor Gurov
Eelolev sessioon on esimene avalik visand septembris Tallinna Fotokuu raames Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis algava Neandertali koobaskooli näitus-residentuuri eel. Kui kunstimaailm on reaalsuse mudel, siis kuidas osaleme meie, kunstnikud, sotsiaalse ja poliitilise reaalsuse loomises? Kas kaasaegsel kunstil on üldse potentsiaali maailma prototüüpijana nüüd, mil kriitilisus on muutunud pigem professionaalsesse siseringi kuulumist signaliseerivaks keelekujundite kogumiks kui sotsiaalseid küsimusi adresseerivaks praktikaks? Kuidas olla koos kui meie “minad” on lahustunud kasutajaprofiilideks?
Kohtume neljapäeval kell 18:00 raamatukaupluse Puänt ees (Pärnu mnt 4). Sessioon algab hoogsa jalutuskäiguga ja jätkub juhitud meditatsiooniga. Sessiooni lõpus toimub arutelu, pakume värskendavaid jooke. Osalejatel soovitame kanda mugavaid rõivaid ning jalatseid. Kaasa võib võtta käimiskepid, hantlid või liivakotid. Soovitav on pista kotti väike pleed, tekk, suurem sall või lihtsalt soe kardigan meditatsiooni jaoks.
Neandertali koobaskool on 2015. aastast tegutsev omaalgatuslik kunstiprojekt, mille materjalideks on muuhulgas kunstnikud, galerii- ja muud ruumid, külastajad, kontroll ja koosolu.
Lisainfo: neandertalcaveschool@gmail.com
01.06.2017 — 11.06.2017
EKA arhitektuuritudengite Lõppmäng 2017: “Linnaraba”
Tudengid ehitasid vanalinna pööningule installatsiooni, mis pakub võimalust linnakära eest hetkeks peitu pugeda
1. juunil avatakse igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus “Lõppmäng”, mis seekord leiab aset enne suurt kolimist uude majja EKA arhitektuuriosakonna ajutistes ruumides Pikal tänaval. Avatakse uksed näitus-ruumiinstallatsioon
Autorite sõnul annab arhitektuuriosakonna vanalinna maja pööning oma robustsuse ja viimistlemata seisundiga edasi rabale iseloomuliku atmosfääri: lahtine puistevill maas meenutab õrna ja läbivajuvat maastikku, hämar valgus, linnahelide vaikne kuma ja ehituse käigus loodud laudteed viivad mõtted looduslikule rabale, kuhu kiirel kevadisel sessiajal tahaks põgeneda, aga ei jõua. Pööningule saamiseks tuleb publikul läbida trepikoda, mis muutub näituse ajaks justkui rabamaastikule omaseks vaatlustorniks. Järk-järgult kõrgusesse kasvades juhatab esimeselt korruselt algav näitus pööningul vaadeldava linnarabani.
“Sellel aastal jätkame argipäeva eest peidus olevate ruumide avastamisega. Meid rabas fakt, et potentsiaalne arhitektuurigalerii on seisnud tühjana me enda pea kohal ja kasutamata pea kümme aastat. Rohkem kui nädalaks muutub Pika tänava EKA arhitektuurkooli pööning näituseks ja seni salapära tekitanud katusealune avaneb ruumiinstallatsioonina oma täies ilus” selgitas tudengeid juhendanud arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Näituse kureerimisel ning objektide eksponeerimisel pööningul lähtusid tudengid inimese käitumisest päris-rabas. Tudengite aasta jooksul valminud töid eksponeeritakse näitusel kui rabas elavat florat ja faunat, mida saab tahtmise korral distantsilt binokliga vaadeldes lähemale tuua ja luubi all täpsemalt analüüsida. Eksponeeritavateks objektideks rabamaastikul on üliõpilaste tehtud projektide maketid, mis on asetatud ruumi piisavalt hõredalt ning juhuslikult, et säiliks raba õhkkond. Näitusel eksponeeritavatele projektidele iseloomulik graafika on trükitud infotahvlitele, mis on kui liike tutvustavad sildid rabas.
Näitus ‘’Linnaraba’’ on avatud 1.-11. juunini kell 11-17 iga päev. Rabas aitavad rada leida teise kursuse arhitektuuritudengid Markus Puidak, Helena Rummo, Elina Liiva, Gregor Jürna, Andrea Ainjärv ja Janeli Voll – ruumiinstallatsiooni autorid ja kuraatorid. Tudengeid juhendas arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari. Ruumiaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook: https://www.facebook.com/EKAarhitektuur
Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071
EKA arhitektuuritudengite Lõppmäng 2017: “Linnaraba”
Neljapäev 01 juuni, 2017 — Pühapäev 11 juuni, 2017
Tudengid ehitasid vanalinna pööningule installatsiooni, mis pakub võimalust linnakära eest hetkeks peitu pugeda
1. juunil avatakse igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus “Lõppmäng”, mis seekord leiab aset enne suurt kolimist uude majja EKA arhitektuuriosakonna ajutistes ruumides Pikal tänaval. Avatakse uksed näitus-ruumiinstallatsioon
Autorite sõnul annab arhitektuuriosakonna vanalinna maja pööning oma robustsuse ja viimistlemata seisundiga edasi rabale iseloomuliku atmosfääri: lahtine puistevill maas meenutab õrna ja läbivajuvat maastikku, hämar valgus, linnahelide vaikne kuma ja ehituse käigus loodud laudteed viivad mõtted looduslikule rabale, kuhu kiirel kevadisel sessiajal tahaks põgeneda, aga ei jõua. Pööningule saamiseks tuleb publikul läbida trepikoda, mis muutub näituse ajaks justkui rabamaastikule omaseks vaatlustorniks. Järk-järgult kõrgusesse kasvades juhatab esimeselt korruselt algav näitus pööningul vaadeldava linnarabani.
“Sellel aastal jätkame argipäeva eest peidus olevate ruumide avastamisega. Meid rabas fakt, et potentsiaalne arhitektuurigalerii on seisnud tühjana me enda pea kohal ja kasutamata pea kümme aastat. Rohkem kui nädalaks muutub Pika tänava EKA arhitektuurkooli pööning näituseks ja seni salapära tekitanud katusealune avaneb ruumiinstallatsioonina oma täies ilus” selgitas tudengeid juhendanud arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Näituse kureerimisel ning objektide eksponeerimisel pööningul lähtusid tudengid inimese käitumisest päris-rabas. Tudengite aasta jooksul valminud töid eksponeeritakse näitusel kui rabas elavat florat ja faunat, mida saab tahtmise korral distantsilt binokliga vaadeldes lähemale tuua ja luubi all täpsemalt analüüsida. Eksponeeritavateks objektideks rabamaastikul on üliõpilaste tehtud projektide maketid, mis on asetatud ruumi piisavalt hõredalt ning juhuslikult, et säiliks raba õhkkond. Näitusel eksponeeritavatele projektidele iseloomulik graafika on trükitud infotahvlitele, mis on kui liike tutvustavad sildid rabas.
Näitus ‘’Linnaraba’’ on avatud 1.-11. juunini kell 11-17 iga päev. Rabas aitavad rada leida teise kursuse arhitektuuritudengid Markus Puidak, Helena Rummo, Elina Liiva, Gregor Jürna, Andrea Ainjärv ja Janeli Voll – ruumiinstallatsiooni autorid ja kuraatorid. Tudengeid juhendas arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari. Ruumiaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook: https://www.facebook.com/EKAarhitektuur
Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071
18.05.2017 — 31.05.2017
Juhan Soomets – Kunstnike tuba
18.5. kuni 31.5. toimub Uusmeedia vilistlase Juhan Soometsa näitus “Kunstnike tuba” Viljandis, Supersonicumi heligaleriis: Vaata ka Facebook’is
Juhan Soomets – Kunstnike tuba
Neljapäev 18 mai, 2017 — Kolmapäev 31 mai, 2017
18.5. kuni 31.5. toimub Uusmeedia vilistlase Juhan Soometsa näitus “Kunstnike tuba” Viljandis, Supersonicumi heligaleriis: Vaata ka Facebook’is
30.04.2017
Lõppmäng #3_SOOJUSKATEDRAAL
EKA arhitektuuritudengid tutvustavad ideid Tootsi turbavabriku uuele elule äratamiseks
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna tudengite eestvedamisel toimub pühapäeval, 30. aprillil algusega kell 12.00 Tootsis suletud briketivabrikus aktsioon “Soojuskatedraal”. Arhitektuuritudengid tutvustavad üritusel õppeaasta jooksul arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili (Kavakava arhitektuuribüroo) juhendamisel valminud töid, mis tegelevad turbavabrikule uue funktsiooni leidmisega. Sündmusele on oodatud kõik huvilised nii Tootsist kui teistest Eesti paikadest, kus sarnaste, oma varasema funktsiooni kaotanud tööstushoonete tuleviku üle pead murtakse.
Eesti esimestest iseseisvusaastatest peale on Tootsi seotud turbalõikamise ja briketitootmisega. Tootsi briketitehase näol oli valmimise hetkel (1938) tegemist Eesti moodsaima tööstusega. Selle insenerideks olid vennad Dimitri ja Vladimir Tõnisberg ja Orest Kärm. Koos turbatööstusega kasvas töölisküla aleviks, kus hiilgeaegadel elas, töötas ja õppis kokku üle 2000 inimese (täna vaevalt 800). Kohalike suurimaks tööandjaks olnud tehas lõpetas töö 2011. aastal. Ajaloolise hoone saatus on endiselt lahtine, kuid tuleviku üheks märksõnaks on rajada turba- ja tehnoloogiamuuseum.
Sündmusel esitletakse ideid Tootsi briketivabriku hoone võimalikust tulevikust – ideed varieeruvad serveripargist muuseumini ning moosikeetmisalast lõõgastuskeskuseni. Esitluste järel saab kuulata muinsuskaitsespetsialist Henry Kuninga loengut tööstusarhitektuurist ning päeva lõpetuseks tutvustavad kohalikud elanikud Lev Suni ja Hannes Puusepp turbatehase igapäevaelu ja huvilised saavad ka tehase tööstusmaastikku avastada. Esitlusega samal ajal korraldatakse lastele töötuba “Tuleviku Tootsi”, kus huvilised mudilastest kuni põhikooliealisteni saavad arhitekuuritudengite juhendamisel oma ideid loominguliselt väljendada.
“Soojuskatedraali” aktsiooni korraldava tudengimeeskonna juhendaja, arhitektuuriosakonna professori arhitekt Andres Ojari sõnul keskendutakse tudengitega sel kevadel paikadele, mis äratust ootavad. “72 aastat turvast briketiks pressinud Tootsi briketivabrik oma ajaloolise hoone ning tööstuspärandiga on omamoodi uinunud kaunitar, mis vääriks uut elu. Olgu selleks siis muuseum, vabaajakeskus koos tööstus- või serveripargiga, mis suudaks pakkuda kohalikule kogukonnale uut hingamist, luues taas töökohti ning võimaldades Tootsil olla uue rahvusvahelise võrgustiku osa. Selline oli juhendajate arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili nägemus juhendades Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonnas 3. kursuse stuudiot “Soojuse katedraal”. Usun, et kohalikel eestvedajatel on võimalik tudengite visioonidest inspireeruda,” avaldas Ojari lootust.
Ajakava
10.00 buss Tootsi väljub Tallinnast, Vene kultuurikesuse eest (registreerimine: http://bit.ly/tootsibuss)
11.30 oode
12.00 loengud / laste ja noorte töötuba
13.30 ekskursioon turbatööstuse territooriumil
15.30 lõuna
16.00 buss Tallinnasse
“Soojuskatedraal” kuulub “Lõppmängu” sündumusesarja, mida korraldab Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI. Sarja raames lavastavad nad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Varem on tudengid korraldanud ruumiaktsioone Kalaranna unustusse jäänud krundil ja Mähe aedlinnas.
“Soojuskatedraal” on eelürituseks 6. mail toimuvale Teeme Ära talgupäeva Tootsi briketivabriku korrastustöödele.
Lisainfo: Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071
Lõppmäng #3_SOOJUSKATEDRAAL
Pühapäev 30 aprill, 2017
EKA arhitektuuritudengid tutvustavad ideid Tootsi turbavabriku uuele elule äratamiseks
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna tudengite eestvedamisel toimub pühapäeval, 30. aprillil algusega kell 12.00 Tootsis suletud briketivabrikus aktsioon “Soojuskatedraal”. Arhitektuuritudengid tutvustavad üritusel õppeaasta jooksul arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili (Kavakava arhitektuuribüroo) juhendamisel valminud töid, mis tegelevad turbavabrikule uue funktsiooni leidmisega. Sündmusele on oodatud kõik huvilised nii Tootsist kui teistest Eesti paikadest, kus sarnaste, oma varasema funktsiooni kaotanud tööstushoonete tuleviku üle pead murtakse.
Eesti esimestest iseseisvusaastatest peale on Tootsi seotud turbalõikamise ja briketitootmisega. Tootsi briketitehase näol oli valmimise hetkel (1938) tegemist Eesti moodsaima tööstusega. Selle insenerideks olid vennad Dimitri ja Vladimir Tõnisberg ja Orest Kärm. Koos turbatööstusega kasvas töölisküla aleviks, kus hiilgeaegadel elas, töötas ja õppis kokku üle 2000 inimese (täna vaevalt 800). Kohalike suurimaks tööandjaks olnud tehas lõpetas töö 2011. aastal. Ajaloolise hoone saatus on endiselt lahtine, kuid tuleviku üheks märksõnaks on rajada turba- ja tehnoloogiamuuseum.
Sündmusel esitletakse ideid Tootsi briketivabriku hoone võimalikust tulevikust – ideed varieeruvad serveripargist muuseumini ning moosikeetmisalast lõõgastuskeskuseni. Esitluste järel saab kuulata muinsuskaitsespetsialist Henry Kuninga loengut tööstusarhitektuurist ning päeva lõpetuseks tutvustavad kohalikud elanikud Lev Suni ja Hannes Puusepp turbatehase igapäevaelu ja huvilised saavad ka tehase tööstusmaastikku avastada. Esitlusega samal ajal korraldatakse lastele töötuba “Tuleviku Tootsi”, kus huvilised mudilastest kuni põhikooliealisteni saavad arhitekuuritudengite juhendamisel oma ideid loominguliselt väljendada.
“Soojuskatedraali” aktsiooni korraldava tudengimeeskonna juhendaja, arhitektuuriosakonna professori arhitekt Andres Ojari sõnul keskendutakse tudengitega sel kevadel paikadele, mis äratust ootavad. “72 aastat turvast briketiks pressinud Tootsi briketivabrik oma ajaloolise hoone ning tööstuspärandiga on omamoodi uinunud kaunitar, mis vääriks uut elu. Olgu selleks siis muuseum, vabaajakeskus koos tööstus- või serveripargiga, mis suudaks pakkuda kohalikule kogukonnale uut hingamist, luues taas töökohti ning võimaldades Tootsil olla uue rahvusvahelise võrgustiku osa. Selline oli juhendajate arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili nägemus juhendades Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonnas 3. kursuse stuudiot “Soojuse katedraal”. Usun, et kohalikel eestvedajatel on võimalik tudengite visioonidest inspireeruda,” avaldas Ojari lootust.
Ajakava
10.00 buss Tootsi väljub Tallinnast, Vene kultuurikesuse eest (registreerimine: http://bit.ly/tootsibuss)
11.30 oode
12.00 loengud / laste ja noorte töötuba
13.30 ekskursioon turbatööstuse territooriumil
15.30 lõuna
16.00 buss Tallinnasse
“Soojuskatedraal” kuulub “Lõppmängu” sündumusesarja, mida korraldab Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI. Sarja raames lavastavad nad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Varem on tudengid korraldanud ruumiaktsioone Kalaranna unustusse jäänud krundil ja Mähe aedlinnas.
“Soojuskatedraal” on eelürituseks 6. mail toimuvale Teeme Ära talgupäeva Tootsi briketivabriku korrastustöödele.
Lisainfo: Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071
07.04.2017 — 14.05.2017
Muuseumis Kiek in de Kök avatakse kehaehete näitus „ARMOUR“
7. aprillist alates võib Kiek in de Köki kaitsetorni galeriis näha eesti noorema põlvkonna ehte- ja sepakunstnike loodud kehaehteid ja -objekte, kaasaegseid tõlgendusi ajaloolisest soomusrüüst või turvisest.
Näituse „ARMOUR“ idee sündis Kiek in de Köki suurtükitorni ajalooliste müüride vahel, mis on endasse salvestanud erinevate emotsioonide tulva. Ent siin on veel küllaldaselt ruumi tänapäevastele konfliktidele. Milline on aja möödudes ihu külge kasvanud turvise olemus? Kas lisab see kindlustunnet või hoopis ängistab? Millist taktikat eelistada, kas asuda rünnakule või püsida kaitsepositsioonidel? Kes lahkub lahingust kilbiga, kes kilbil?
Kahekümne viiel kunstnikul avaneb võimalus kaasa rääkida ühiskonda pinevil hoidval teemal, kas ja kuidas on saavutatav indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunne ning kelle eest tuleks meid ikkagi kaitsta.
Otseses tähenduses inimmõõdulisel näitusel kohtab nii ootamatuid materjalikäsitlusi, enese- ja sotsiaalkriitilist lähenemist kui ka filosoofilisemaid mõtisklusi inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetest. Näitus jääb avatuks 14. maini.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kätrin Beljaev (1982), Rita-Livia Erikson (1990), Nils Hint (1986), Pilleriin Jürisoo (1984), Annika Kedelauk (1986), Mart Kekišev (1986), Kairin Koovit (1990), Keiu Koppel (1988), Katrin Kosenkranius (1980), Katarina Kotselainen (1982), Triin Kukk (1989), Siim Kuusemäe (1985), Kadi Kübarsepp (1982), Andreas Lichfeld (1991), Helen-Kristi Loo (1992), Marita Lumi (1985), Liina Lõõbas (1987), Urmas Lüüs (1987), Anneli Oppar (1980), Rauno Paju (1993), Ettel Poobus (1988), Darja Popolitova (1989), Anna-Maria Saar (1988), Merilin Tõnisoja (1989), Paul Villemi (1983)
Näituse kuraatorid on Triin Elias, Katrin Kosenkranius ja Liina Lõõbas.
Näitus „ARMOUR“ on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus „Ajavahe. Time Difference“ on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni.
Näitust „ARMOUR“ toetab Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Avallone AS.
Muuseum Kiek in de Kök (Komandandi tee 2) on avatud T–P 10.30–17.30.
Lisainfo:
Katrin Kosenkranius
55649294
katrin.kosenkranius@artun.ee
Muuseumis Kiek in de Kök avatakse kehaehete näitus „ARMOUR“
Reede 07 aprill, 2017 — Pühapäev 14 mai, 2017
7. aprillist alates võib Kiek in de Köki kaitsetorni galeriis näha eesti noorema põlvkonna ehte- ja sepakunstnike loodud kehaehteid ja -objekte, kaasaegseid tõlgendusi ajaloolisest soomusrüüst või turvisest.
Näituse „ARMOUR“ idee sündis Kiek in de Köki suurtükitorni ajalooliste müüride vahel, mis on endasse salvestanud erinevate emotsioonide tulva. Ent siin on veel küllaldaselt ruumi tänapäevastele konfliktidele. Milline on aja möödudes ihu külge kasvanud turvise olemus? Kas lisab see kindlustunnet või hoopis ängistab? Millist taktikat eelistada, kas asuda rünnakule või püsida kaitsepositsioonidel? Kes lahkub lahingust kilbiga, kes kilbil?
Kahekümne viiel kunstnikul avaneb võimalus kaasa rääkida ühiskonda pinevil hoidval teemal, kas ja kuidas on saavutatav indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunne ning kelle eest tuleks meid ikkagi kaitsta.
Otseses tähenduses inimmõõdulisel näitusel kohtab nii ootamatuid materjalikäsitlusi, enese- ja sotsiaalkriitilist lähenemist kui ka filosoofilisemaid mõtisklusi inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetest. Näitus jääb avatuks 14. maini.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kätrin Beljaev (1982), Rita-Livia Erikson (1990), Nils Hint (1986), Pilleriin Jürisoo (1984), Annika Kedelauk (1986), Mart Kekišev (1986), Kairin Koovit (1990), Keiu Koppel (1988), Katrin Kosenkranius (1980), Katarina Kotselainen (1982), Triin Kukk (1989), Siim Kuusemäe (1985), Kadi Kübarsepp (1982), Andreas Lichfeld (1991), Helen-Kristi Loo (1992), Marita Lumi (1985), Liina Lõõbas (1987), Urmas Lüüs (1987), Anneli Oppar (1980), Rauno Paju (1993), Ettel Poobus (1988), Darja Popolitova (1989), Anna-Maria Saar (1988), Merilin Tõnisoja (1989), Paul Villemi (1983)
Näituse kuraatorid on Triin Elias, Katrin Kosenkranius ja Liina Lõõbas.
Näitus „ARMOUR“ on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus „Ajavahe. Time Difference“ on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni.
Näitust „ARMOUR“ toetab Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Avallone AS.
Muuseum Kiek in de Kök (Komandandi tee 2) on avatud T–P 10.30–17.30.
Lisainfo:
Katrin Kosenkranius
55649294
katrin.kosenkranius@artun.ee
27.05.2017 — 12.06.2017
Kalendrisse kirja: TASE ’17 asukoht ja kuupäevad selgunud
| Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde näitus-festival toimub tänavu vahepeatusena enne uude renoveeritud Rauaniidi hoonesse kolimist Noblessneri valukojas, Peetri 11, Tallinnas ja satelliitüritustena mitmel pool üle linna.
L 27.05. ERKI Moeshow 30 T 30.05. kell 16.00 TASE ’17 lõputööde näituse avamine
TASE ’17 lõputööde näitus
TASE ’17 Portfolio Café
TASE ‘ 17 Lõputööd Liftis EKA parimad lõpetajad tutvustavad lõputöid 7 min pikkuste etteastetega, iga esitluse järel toimub arutelu komisjoni, publiku ja esineja vahel.
SISU Symposium of Interior Architecture and Spatial Use SISU IV rahvusvaheline sümpoosion toimub koostöös Eesti Sisearhitektide Liidu, Luzerni Rakendusteaduste ja Kunsti Ülikooli inseneeria ja arhitektuuri teaduskonna, Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ning Šveitsi Sisearhitektide Liiduga 7. ja 8. juunil, 2017 Neubadi endises ujulas, Luzernis ning samaaegselt mobiilses klassiruumis, mille loovad EKA sisearhitektuuri tudengid Tallinnasse. TASE FILM ’17 Programm veel täieneb, lisainfo peagi! Keiu Krikmann |
| Solveig Jahnke Kommunikatsioonijuht solveig.jahnke@artun.ee Tel +372 6267 111 Mob +372 5626 4949 www.artun.ee |
Kalendrisse kirja: TASE ’17 asukoht ja kuupäevad selgunud
Laupäev 27 mai, 2017 — Esmaspäev 12 juuni, 2017
| Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde näitus-festival toimub tänavu vahepeatusena enne uude renoveeritud Rauaniidi hoonesse kolimist Noblessneri valukojas, Peetri 11, Tallinnas ja satelliitüritustena mitmel pool üle linna.
L 27.05. ERKI Moeshow 30 T 30.05. kell 16.00 TASE ’17 lõputööde näituse avamine
TASE ’17 lõputööde näitus
TASE ’17 Portfolio Café
TASE ‘ 17 Lõputööd Liftis EKA parimad lõpetajad tutvustavad lõputöid 7 min pikkuste etteastetega, iga esitluse järel toimub arutelu komisjoni, publiku ja esineja vahel.
SISU Symposium of Interior Architecture and Spatial Use SISU IV rahvusvaheline sümpoosion toimub koostöös Eesti Sisearhitektide Liidu, Luzerni Rakendusteaduste ja Kunsti Ülikooli inseneeria ja arhitektuuri teaduskonna, Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ning Šveitsi Sisearhitektide Liiduga 7. ja 8. juunil, 2017 Neubadi endises ujulas, Luzernis ning samaaegselt mobiilses klassiruumis, mille loovad EKA sisearhitektuuri tudengid Tallinnasse. TASE FILM ’17 Programm veel täieneb, lisainfo peagi! Keiu Krikmann |
| Solveig Jahnke Kommunikatsioonijuht solveig.jahnke@artun.ee Tel +372 6267 111 Mob +372 5626 4949 www.artun.ee |
23.03.2017 — 29.10.2017
Tartmusi uus näitus „Kehakeeles“ loob dialoogi kehade ja keele vahel
23. märtsil kell 18 avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest“, mille eesmärk on uurida kehalise suhtluse ning keha kui väljendusvahendi kujutamist läbi kunstiajaloo ning rõhutada eneseväljenduse mitteverbaalset osa kunstis. Näitus jääb avatuks 29. oktoobrini 2017.
Valik näitusel esindatud kunstnikest:
Adamson-Eric, Jüri Arrak, Eerik Haamer, Kristiina Hansen, Oskar Kallis, Alice Kask, Karin Luts, Friedrich Ludwig von Maydell, Herkki-Erich Merila, Marge Monko, Erik Obermann, Kristjan Raud, Johannes Saal, Ene-Liis Semper, Ülo Sooster, Anton Starkopf, Olev Subbi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Carl Sigismund Walther, Eduard Wiiralt jt.
Kuraator: Tiina Abel
Näitus „Kehakeeles“ on Tartmusi rikkalikke kogusid tutvustav uus väljapanek, mille koostas aastaid Eesti Kunstimuuseumis töötanud kunstiajaloolane Tiina Abel. Tänu väljendusrikkusele on inimfiguur sajandite jooksul olnud kunstnike jaoks oluliseks kujutamisobjektiks ja sõnumi vahendamise kanaliks. Sellest tõdemusest lähtudes on kuraator näitusel esile tõstnud aktižanriga seotud füüsilise ilu teema, kuid osutanud ka keha erilisele kohale inimese enesemääratlemisel, võimusuhetes ja emotsioonide väljendamisel.
„Keha kunstilised tõlgendused provotseerivad arutlema kujutus- ja vaatamisviiside, kõrge ja madala üle kunstis, uurima kehakujutuse poliitilisi, ideoloogilisi ja soolisi aspekte,“ sõnab kuraator. „Näituse koostajana valisin sedapuhku niisugused kehakujutusega seotud teemad, mis andsid võimaluse tuua kokku paari sajandi jooksul väga erinevates poliitilistes tingimustes ja kunstiajaloo eri etappidel loodud tööd.“
Seitse kuud kestev näitus avab erinevaid keha kunstilise tõlgendamise võimalusi teemade kehakeel, vägi(vald), ilu ja igatsuse instrument ning metamorfoosid kaudu.
Tartmus annab välja ka näitusel eksponeeritud teostega illustreeritud trükise, kus näituse keskpunktis olevaid teemasid avavad Tiina Abeli ja Kumu kunstimuuseumi kuraatori Anu Allase lühiartiklid.
Koostaja: Tiina Abel
Kujundaja: Tuuli Aule
Autorid: Tiina Abel (Eesti Kunstiakadeemia), Anu Allas (Kumu kunstimuuseum)
Tõlkijad: Darja Andrejeva, Julia Polujanenkova, Peeter Talvistu
Toimetajad: Dana Karjatse, Richard Adang, Dan Rotar, Olesja Rotar
Trükis ilmub eesti, inglise ja vene keeles.
Näitusega käib käsikäes ka haridusprogramm, mis on suunatud põhikooli- ja gümnaasiumiealistele noortele ning tegeleb erinevate emotsioonide väljendusvõimalustega kunstis ning ka sellega, missuguseid emotsioone võib tekitada kunstisaalis eksponeeritud teoste pildikeel. Rohkem infot: muuseumipedagoog Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee.
Näituse tiim: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Kadri Mägi, Julia Polujanenkova, Peeter Talvistu, Ago Teedemaa, Urmo Teekivi, Piia Õunpuu.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum
Lisainfo:
Piia Õunpuu
Tartmusi kommunikatsioonispetsialist
58817802
piia@tartmus.ee
Tartmusi uus näitus „Kehakeeles“ loob dialoogi kehade ja keele vahel
Neljapäev 23 märts, 2017 — Pühapäev 29 oktoober, 2017
23. märtsil kell 18 avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest“, mille eesmärk on uurida kehalise suhtluse ning keha kui väljendusvahendi kujutamist läbi kunstiajaloo ning rõhutada eneseväljenduse mitteverbaalset osa kunstis. Näitus jääb avatuks 29. oktoobrini 2017.
Valik näitusel esindatud kunstnikest:
Adamson-Eric, Jüri Arrak, Eerik Haamer, Kristiina Hansen, Oskar Kallis, Alice Kask, Karin Luts, Friedrich Ludwig von Maydell, Herkki-Erich Merila, Marge Monko, Erik Obermann, Kristjan Raud, Johannes Saal, Ene-Liis Semper, Ülo Sooster, Anton Starkopf, Olev Subbi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Carl Sigismund Walther, Eduard Wiiralt jt.
Kuraator: Tiina Abel
Näitus „Kehakeeles“ on Tartmusi rikkalikke kogusid tutvustav uus väljapanek, mille koostas aastaid Eesti Kunstimuuseumis töötanud kunstiajaloolane Tiina Abel. Tänu väljendusrikkusele on inimfiguur sajandite jooksul olnud kunstnike jaoks oluliseks kujutamisobjektiks ja sõnumi vahendamise kanaliks. Sellest tõdemusest lähtudes on kuraator näitusel esile tõstnud aktižanriga seotud füüsilise ilu teema, kuid osutanud ka keha erilisele kohale inimese enesemääratlemisel, võimusuhetes ja emotsioonide väljendamisel.
„Keha kunstilised tõlgendused provotseerivad arutlema kujutus- ja vaatamisviiside, kõrge ja madala üle kunstis, uurima kehakujutuse poliitilisi, ideoloogilisi ja soolisi aspekte,“ sõnab kuraator. „Näituse koostajana valisin sedapuhku niisugused kehakujutusega seotud teemad, mis andsid võimaluse tuua kokku paari sajandi jooksul väga erinevates poliitilistes tingimustes ja kunstiajaloo eri etappidel loodud tööd.“
Seitse kuud kestev näitus avab erinevaid keha kunstilise tõlgendamise võimalusi teemade kehakeel, vägi(vald), ilu ja igatsuse instrument ning metamorfoosid kaudu.
Tartmus annab välja ka näitusel eksponeeritud teostega illustreeritud trükise, kus näituse keskpunktis olevaid teemasid avavad Tiina Abeli ja Kumu kunstimuuseumi kuraatori Anu Allase lühiartiklid.
Koostaja: Tiina Abel
Kujundaja: Tuuli Aule
Autorid: Tiina Abel (Eesti Kunstiakadeemia), Anu Allas (Kumu kunstimuuseum)
Tõlkijad: Darja Andrejeva, Julia Polujanenkova, Peeter Talvistu
Toimetajad: Dana Karjatse, Richard Adang, Dan Rotar, Olesja Rotar
Trükis ilmub eesti, inglise ja vene keeles.
Näitusega käib käsikäes ka haridusprogramm, mis on suunatud põhikooli- ja gümnaasiumiealistele noortele ning tegeleb erinevate emotsioonide väljendusvõimalustega kunstis ning ka sellega, missuguseid emotsioone võib tekitada kunstisaalis eksponeeritud teoste pildikeel. Rohkem infot: muuseumipedagoog Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee.
Näituse tiim: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Kadri Mägi, Julia Polujanenkova, Peeter Talvistu, Ago Teedemaa, Urmo Teekivi, Piia Õunpuu.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum
Lisainfo:
Piia Õunpuu
Tartmusi kommunikatsioonispetsialist
58817802
piia@tartmus.ee
17.03.2017 — 17.04.2017
TSIRKUS SAAREMAAL
17. märts – 17. aprill, 2017 Saaremaa Kunstistuudio, Saaremaa
Üksteist rahvusvahelist magistranti Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialalt koondavad oma tööd ühisnimetaja „Tsirkus“ alla. Publiku ees rullub lahti kaasaegseid ehteid ja metallikunsti taieseid eksponeeriv vaatemäng. Objektid, mis pühitsevad, vaidlustavad ja täidavad nõidusliku auraga meie
igapäevaseid kogemusi.
Kunstnikke ühendav vaikiv intensiivsus ja janu teadmatu järele kandub üle ka ruumi õhustikku.
Ärgitab ehitama sildu, et minna uitama tundmatutele radadele. Vaatamata teatavale vaimsele ühisosale on tulemused selgelt eristuvad, kontseptuaalselt provokatiivsed ning kohati ka pettekujutelmi loovad. Reaalsuse kihistumine loob platvormi võimatuna näivatele liikumistele.
Kehalisus lahustub ulmadesse. Mõtteaines kristalliseerub. Tõstatatud küsimused jäävad õhku rippu tsirkuse taaskohtumist ootama.
“They are enthusiasts, devotees. Addicts. Something about the circus stirs their souls, and they ache for it when it is absent. They seek each other out, these people of such specific like mind. They tell of how they found the circus, how those first few steps were like magic. Like stepping into a fairy tale under a curtain of stars…when they depart, they shake hands and embrace like old friends, even if they have only just met, and as they go their separate ways they feel less alone than they had before.” Erin Morgenstern, The Night Circus
Näitusel osalevad: Erinn M. Cox (USA), Sou Inoue (Jaapan), Alexander Kamelhair (USA), Moonika Kase (Eesti), Triin Kukk (Eesti), Timmo Lember (Eesti), Merlin Meremaa (Eesti), Anneli Oppar (Eesti), Hansel Tai (Hiina), Hannes Tōnuri (Eesti), and Hanna-Maria Vanaküla (Eesti).
TSIRKUS SAAREMAAL
Reede 17 märts, 2017 — Esmaspäev 17 aprill, 2017
17. märts – 17. aprill, 2017 Saaremaa Kunstistuudio, Saaremaa
Üksteist rahvusvahelist magistranti Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialalt koondavad oma tööd ühisnimetaja „Tsirkus“ alla. Publiku ees rullub lahti kaasaegseid ehteid ja metallikunsti taieseid eksponeeriv vaatemäng. Objektid, mis pühitsevad, vaidlustavad ja täidavad nõidusliku auraga meie
igapäevaseid kogemusi.
Kunstnikke ühendav vaikiv intensiivsus ja janu teadmatu järele kandub üle ka ruumi õhustikku.
Ärgitab ehitama sildu, et minna uitama tundmatutele radadele. Vaatamata teatavale vaimsele ühisosale on tulemused selgelt eristuvad, kontseptuaalselt provokatiivsed ning kohati ka pettekujutelmi loovad. Reaalsuse kihistumine loob platvormi võimatuna näivatele liikumistele.
Kehalisus lahustub ulmadesse. Mõtteaines kristalliseerub. Tõstatatud küsimused jäävad õhku rippu tsirkuse taaskohtumist ootama.
“They are enthusiasts, devotees. Addicts. Something about the circus stirs their souls, and they ache for it when it is absent. They seek each other out, these people of such specific like mind. They tell of how they found the circus, how those first few steps were like magic. Like stepping into a fairy tale under a curtain of stars…when they depart, they shake hands and embrace like old friends, even if they have only just met, and as they go their separate ways they feel less alone than they had before.” Erin Morgenstern, The Night Circus
Näitusel osalevad: Erinn M. Cox (USA), Sou Inoue (Jaapan), Alexander Kamelhair (USA), Moonika Kase (Eesti), Triin Kukk (Eesti), Timmo Lember (Eesti), Merlin Meremaa (Eesti), Anneli Oppar (Eesti), Hansel Tai (Hiina), Hannes Tōnuri (Eesti), and Hanna-Maria Vanaküla (Eesti).
17.03.2017 — 03.04.2017
Perro/Koer/Dog Hobusepea galeriis
17.03.2017 avati Hobusepea galeriis grupinäitus “Perro/Koer/Dog”. Osalevad kunstnikud: Varvara & Mar, OPN Studio, Vicente Vázquez / Usue Arrieta, Javier Álvarez ja Jaime de los Ríos. Näituse kuraator on Javier Galán.
Näitus on avatud kuni 3. aprillini 2017.
Näituse eestvedajad on kunstnikepaar Varvara & Mar (Varvara Guljajeva ja Mar Canet), kes juba teist korda toovad Hispaania Suursaatkonna poolt korraldatava „Iberofest“-i raames Tallinna Hispaania kaasaegset kunsti. „Iberofest“ toimub traditsiooniliselt märtsikuus ja selle eesmärgiks on tutvustada Ibero-Ameerika kultuuri Eesti publikule.
„New York Times“ avaldas 5. juulil 1993. aastal Peter Steineri karikatuuri, millel kujutati kaht arvuti ees istuvat koera. Üks ütles teisele: “Internetis ei tea keegi, et sa oled koer.” See oli Steineri viis viidata inimeste identiteedile internetis, mille puhul luuakse enda kohta jagatud info kaudu teiste silmis endast soovitud kuvand. „Mina ise“ kolmandas võtmes ehk esimesena „mina“, teisena see, keda teised minus näevad, ja kolmandaks see, kes ma interneti kaudu paistan.
“Perro” (see sõna tähendab hispaania keeles koera) on näitus, mille kaudu kunstnikud piiritlevad ja peegeldavad identiteeti internetis.
Varvara & Mar on 2009. aastal loodud kunstnike duo, kuhu kuuluvad Varvara Guljajeva ja Mar Canet. Nad on osalenud arvukatel rahvusvahelistel näitustel ja festivalidel. 2014. aastal teostati Google ja Barbican Centre tellimustöö näitusele “Digitaalne revolutsioon”. Eelmisel aastal jõudis nende idee Sydney Green Square’i raamatukogu ja väljaku kujundamiseks lõppvooru. Kunstnike duo paigutab end kunsti ja tehnoloogia valda – nad tegelevad uute kunstivormide, innovatsiooni ja ka kudumise digitaliseerimisega. Tehnoloogiat kasutades ja proovile pannes soovivad nad avastada kunstis ja disainis uusi algeid. Seega on kunstnike loomingulises väljenduses eeltööl suur osa.
OPN Studio. Duosse kuuluvad Susana Ballesteros ja Jano Montañés (Zaragoza, Hispaania). Nende teoseid iseloomustab kunsti, disaini, programmeerimise, mehhaanika, elektroonika ja audiovisuaalse kunsti kombineerimine. Laiemas plaanis paelub neid inimene kui sotsiaalne olend. Teosed ühendavad erinevaid valdkondi nagu kunst, teadus ja tehnoloogia. Nad panevad rõhku päevakajalistele teemadele nagu individualism, eraldatus, nartsissism ja sotsiaalne käitumine seltskonnas. Nende peamised väljendusvahendid ja otsesed vahendajad uued tehnoloogiad nagu elektroonika, robootika, videokunst ja interaktiivsed installatsioonid – nii luuakse peegeldus läbi otsesema dialoogi. Nad on osalenud mitmetel ühis- ja individuaalnäitustel Ameerikas ja Euroopas, näiteks Hispaanias, USAs, Soomes, Prantsusmaal, Dominikaani Vabariigis, Tšiilis, Hondurases, El Salvadoris ja Mehhikos.
Vicente Vázquez / Usue Arrieta. Vicente Vázquez ja Usue Arrieta kohtusid 2001. aastal La Manchas (Hispaanias). Nad väljendavad end konteksti ja sotsiaalset ruumi tõlgendavate multidistsiplinaarsete ilmingute kaudu. „üritame vormile läheneda kollektiivsest vaatenurgast. Keskendume tootmiskontekstile, kus kaasaegse töö ja vaba aja piirid hägustusid ja segunesid. Kasutame kunsti ja selle vahendeid loomaks seoseid keskkonnaga ja uusi eluviise.“
Javier Álvarez on Sündinud 1979. aastal Santiago de Compostelas, Hispaanias. Ta ühendab pealtnäha väga kontrastseid muusikavorme ja töötab eksperimentaalsete helide, video ja installatsioonidega, mis põhinevad eri tehnoloogiatel nagu circuit bending või algorütmidel põhinev ja süsteemile allutatud heliloome. Tema esinemistel näeb erinevaid iseehitatud instrumente ning vanade või ümberehitatud seadmeid. Kõiki mängitakse otse, mille tõttu sünnivad tema teosed igal esinemisel uuesti. Ta on kolmel korral esinenud Sonar festivalil (2001 Bravido, 2009 Nébose ja 2010 Fluzo nime all), Primavera Soundil (2011 Dúo Cobra nimega) ja teistel üritustel.
Jaime de los Ríos on sündinud (1982) San Sebastianis, Hispaanias. Ta on Arteleki loomekeskuses asuva kunsti ja teaduse avatud laboratooriumi ARTEK (Lab) looja. Tema tööd põhinevad nende kahe valdkonna ja süsteemianalüüsi ristumispunktil, otsides neid loomulikke rütme ja mustreid. 2010. aastal pälvis ta New Artist preemia ja 2012. aastal Gipuzkoa provintsinõukogu stipendiumi uute tehnoloogiate arendamiseks avalikes asutustes. Viimastel aastal on Jaime olnud ka Art-Futura juht ja tehniline koordinaator. Tema töödega saab tutvuda leheküljel Arteklab.org
Näitust toetavad Hispaania Suursaatkond Eestis ja Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Perro/Koer/Dog Hobusepea galeriis
Reede 17 märts, 2017 — Esmaspäev 03 aprill, 2017
17.03.2017 avati Hobusepea galeriis grupinäitus “Perro/Koer/Dog”. Osalevad kunstnikud: Varvara & Mar, OPN Studio, Vicente Vázquez / Usue Arrieta, Javier Álvarez ja Jaime de los Ríos. Näituse kuraator on Javier Galán.
Näitus on avatud kuni 3. aprillini 2017.
Näituse eestvedajad on kunstnikepaar Varvara & Mar (Varvara Guljajeva ja Mar Canet), kes juba teist korda toovad Hispaania Suursaatkonna poolt korraldatava „Iberofest“-i raames Tallinna Hispaania kaasaegset kunsti. „Iberofest“ toimub traditsiooniliselt märtsikuus ja selle eesmärgiks on tutvustada Ibero-Ameerika kultuuri Eesti publikule.
„New York Times“ avaldas 5. juulil 1993. aastal Peter Steineri karikatuuri, millel kujutati kaht arvuti ees istuvat koera. Üks ütles teisele: “Internetis ei tea keegi, et sa oled koer.” See oli Steineri viis viidata inimeste identiteedile internetis, mille puhul luuakse enda kohta jagatud info kaudu teiste silmis endast soovitud kuvand. „Mina ise“ kolmandas võtmes ehk esimesena „mina“, teisena see, keda teised minus näevad, ja kolmandaks see, kes ma interneti kaudu paistan.
“Perro” (see sõna tähendab hispaania keeles koera) on näitus, mille kaudu kunstnikud piiritlevad ja peegeldavad identiteeti internetis.
Varvara & Mar on 2009. aastal loodud kunstnike duo, kuhu kuuluvad Varvara Guljajeva ja Mar Canet. Nad on osalenud arvukatel rahvusvahelistel näitustel ja festivalidel. 2014. aastal teostati Google ja Barbican Centre tellimustöö näitusele “Digitaalne revolutsioon”. Eelmisel aastal jõudis nende idee Sydney Green Square’i raamatukogu ja väljaku kujundamiseks lõppvooru. Kunstnike duo paigutab end kunsti ja tehnoloogia valda – nad tegelevad uute kunstivormide, innovatsiooni ja ka kudumise digitaliseerimisega. Tehnoloogiat kasutades ja proovile pannes soovivad nad avastada kunstis ja disainis uusi algeid. Seega on kunstnike loomingulises väljenduses eeltööl suur osa.
OPN Studio. Duosse kuuluvad Susana Ballesteros ja Jano Montañés (Zaragoza, Hispaania). Nende teoseid iseloomustab kunsti, disaini, programmeerimise, mehhaanika, elektroonika ja audiovisuaalse kunsti kombineerimine. Laiemas plaanis paelub neid inimene kui sotsiaalne olend. Teosed ühendavad erinevaid valdkondi nagu kunst, teadus ja tehnoloogia. Nad panevad rõhku päevakajalistele teemadele nagu individualism, eraldatus, nartsissism ja sotsiaalne käitumine seltskonnas. Nende peamised väljendusvahendid ja otsesed vahendajad uued tehnoloogiad nagu elektroonika, robootika, videokunst ja interaktiivsed installatsioonid – nii luuakse peegeldus läbi otsesema dialoogi. Nad on osalenud mitmetel ühis- ja individuaalnäitustel Ameerikas ja Euroopas, näiteks Hispaanias, USAs, Soomes, Prantsusmaal, Dominikaani Vabariigis, Tšiilis, Hondurases, El Salvadoris ja Mehhikos.
Vicente Vázquez / Usue Arrieta. Vicente Vázquez ja Usue Arrieta kohtusid 2001. aastal La Manchas (Hispaanias). Nad väljendavad end konteksti ja sotsiaalset ruumi tõlgendavate multidistsiplinaarsete ilmingute kaudu. „üritame vormile läheneda kollektiivsest vaatenurgast. Keskendume tootmiskontekstile, kus kaasaegse töö ja vaba aja piirid hägustusid ja segunesid. Kasutame kunsti ja selle vahendeid loomaks seoseid keskkonnaga ja uusi eluviise.“
Javier Álvarez on Sündinud 1979. aastal Santiago de Compostelas, Hispaanias. Ta ühendab pealtnäha väga kontrastseid muusikavorme ja töötab eksperimentaalsete helide, video ja installatsioonidega, mis põhinevad eri tehnoloogiatel nagu circuit bending või algorütmidel põhinev ja süsteemile allutatud heliloome. Tema esinemistel näeb erinevaid iseehitatud instrumente ning vanade või ümberehitatud seadmeid. Kõiki mängitakse otse, mille tõttu sünnivad tema teosed igal esinemisel uuesti. Ta on kolmel korral esinenud Sonar festivalil (2001 Bravido, 2009 Nébose ja 2010 Fluzo nime all), Primavera Soundil (2011 Dúo Cobra nimega) ja teistel üritustel.
Jaime de los Ríos on sündinud (1982) San Sebastianis, Hispaanias. Ta on Arteleki loomekeskuses asuva kunsti ja teaduse avatud laboratooriumi ARTEK (Lab) looja. Tema tööd põhinevad nende kahe valdkonna ja süsteemianalüüsi ristumispunktil, otsides neid loomulikke rütme ja mustreid. 2010. aastal pälvis ta New Artist preemia ja 2012. aastal Gipuzkoa provintsinõukogu stipendiumi uute tehnoloogiate arendamiseks avalikes asutustes. Viimastel aastal on Jaime olnud ka Art-Futura juht ja tehniline koordinaator. Tema töödega saab tutvuda leheküljel Arteklab.org
Näitust toetavad Hispaania Suursaatkond Eestis ja Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.