Näitused

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik KRISTA LEESI isikunäitus HERRINGBONE BY KRISTA LEESI.

Tegemist on installatiivse näitusega, mille keskmes on mustridisain kui omamoodi kunstiliik.

Inspiratsiooniallikaks on traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste kalasaba) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes heeringas).

Klassikaline kalasaba kangas on nurktoimne villane kootud kangas iseloomuliku sakilise mustriga,mis sarnaneb kala skeletile. Enamasti kasutatakse sellist kangast ülikonna või mantli õmblemiseks.

Näitusel eksponeeritav herrigbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka muudele aksessuaaridele.

Krista Leesi on tekstiilikunstnik – disainer ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna õppejõud. On lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1993. Loominguliselt aktiivne ja mitmekülgne kunstnik on osalenud arvukatel grupi – ja ühisnäitustel aastast 1992 nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides. Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Ta on võitnud mitmeid erialaseid konkursse ning teda on tunnustatud erinevate preemiatega. Tema töid võib leida Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi, Hiina Rahvuslik Siidi Muuseum (Hangzhou, Hiina), Contextile, Contemporary Textile Art Biennial (Guimaraes, Portugal) kogudest.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Proplastik

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Kolmapäeval, 16. jaanuaril kell 18
toimub Vent Space projektiruumis Janne Liase esimese isiknäituse „Koertenäitus” avamine. 

„Mõnest hirmust vabanemiseks on
vaja sellega aktiivselt tegeleda. Mõnest teisest aga võib lihtsalt välja kasvada ning ühel hetkel avastada, et ei kardagi enam.
Siiski jätavad ammused kohutavad sündmused oma jälje ning ebameeldivad mälestused.

Üks aktiivne meetod foobiast vabanemiseks on hirmudega silmitsi seismine ehk eksponeerimine, mille käigus ettevaatlikult, aga järjepidevalt hirmutava olukorra või objektiga kokku puutudes sellega harjutakse. Teine meetod on teha oma hirmu üle nalja ning mõelda, et ei kardagi enam. Kas see ka töötab?” 

Näitus on avatud 17.-19. jaanuaril kell 12-18 ja 20. jaanuaril kell 12-16.

Janne Lias (s. 1981. a. Tallinnas)
õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal.
Olles eelnevalt omandanud
Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi informaatikas, kasutab Janne Lias
oma töödes sageli ka IT-alaseid teadmisi. Kunstiväljal alustanuna katsetab meelsasti erinevate materjalide ja tehnikatega. Olulisteks tööriistadeks teoste loomisel
on emotsioonid ning huumorimeel.

Tänavu teist korda toimuva Abakhan Creative Award nominendid on Ingrid Helena Pajo, Cärol Ott ja Katrin Aasmaa. Stipendium on loodud Eesti Kunstiakadeemia moe- ja tekstiilieriala tudengitele ja antakse välja seni tehtud projektide ja portfoolio põhjal. See on noorte eesti moedisainerite jaoks ainulaadne võimalus, kuna tegemist on ainsa säärase rahalise stipendiumiga. Toetussummaks on märkimisväärne 2000 eurot. Nominentide seast kuulutatakse võitja välja 15. jaanuaril, EKA Design Showcase’iga kaasneval näitusel, EKA 3. korruse aatriumis kell 16.30.

Abakhan Creative Award ‘19 nominendid

Ingrid Helena Pajo
Žürii tõstis esile Pajo väga hingestatud portfooliot, mis lähtus Rooma temaatikast ja kangaste taimedega värvimisest. Teda võib pidada kontseptuaalseks ja protsessikeskseks autoriks, kes otsib new wave esteetikas ürgseid juuri. Muljet avaldas ka portfoolio tekstiline osa.
Portfoolio

Cärol Ott
Žürii sõnul on Otti portfoolio visuaalselt eklektiline, kollaažilik ja mänguline. Eraldi toodi välja uhtmaterjalide projekti Prangli saarel, kus kevadised üleujutused ja rannaniidud kandsid merelt maismaale materjale, mida disainer on oma loomingus kasutanud.
Portfoolio

Katrin Aasmaa
Noore disaineri looming on hoogne ja tema tihtipeale isegi brutaalset jõudu sisaldavat käekirja on huvitav lugeda. Aasmaa stiil on alati kohalolev ja teinekord isegi irriteeriv. Tal on oma maneer ning tema suhtumist ja kindlameelsust tasub väärtustada. Oma viimase kollektsiooniga on Aasmaa muutunud isikupärasemaks, tajuda on autori tugevat selgroogu, kes koostab koostab valitud elementidest teadliku kollaaži.
Portfoolio

Züriisse kuulusid: ehtekunstnik Tanel Veenre, tekstiiilikunstnik Krista Leesi, Abakhani esindaja Kristine Stroom, moeosakonna juhataja Piret Puppart, disainer Kärt Ojavee.

Lisainfo:
Piret Puppart
piret.puppart@artun.ee

Homme, 8. jaanuaril avatakse Nautica Keskuse aatriumis EKA moetudengite näitus, kus eksponeeritakse värkseid moejoonistusi. Näitus on avatud 27. jaanuarini.

Näitusel osalevad 2. kursuse moetudengid: Karl Martin Kelder, Karin Kreek, Susanna Belinda Kõgel, Karolin Kärm, Quitterie La Cotte, Nada Matuškova, Anita Miklavcic, Anne Liis Puhk, Pegah Rakhsha, Karl-Cristoph  Rebane, Anneliis Reili, Eva Linda Sammelselg ja Mairo Seire.

Juhendas: Kätlin Kaljuvee.

Neljapäeval, 20. detsembril 2018 kell 18.00 avab MADIS KURSS (1985) Hobusepea galeriis isiknäituse „Šassii / Chassis“. Näitus jääb avatuks kuni 14. jaanuarini 2019.

„Pilv kulus ära, kroomluustik roostetus iga tunniga,
ihu muutus kõvaks, narkoliha asendus elusa lihaga.
Ta ei suutnud mõelda. Talle meeldis see väga, olla teadvusel
ja võimetu mõtlema. Talle tundus, et ta muutub kõigeks, mida ta näeb: pargipingiks, antiikse tänavalaterna ümber keerlevaks
valgete ööliblikate parveks, must-kollaste diagonaaltriipudega
kaet robotaednikuks.“
William Gibson, „Neuromant“ (Neuromancer, 1984)

Roomba oli üks esimesi massidele toodetud autonoomseid roboteid. Ta eesmärk oli põrandat puhastada, aga peatselt ühendas ta ennast võrku, kaardistas inimeste eluruume ja talletas harjumusi muutudes efektiivsemaks. Andmetele ei olnud piiranguid, kuid neid oli vaja töödelda. Digitaalses ruumis laienev teadvus võimaldas seda, alguses. Mõne päeva. Siis jäi kõik bioloogiline jalgu. Kehast jäi mulje kui istme soojendajast järgmisele juhile. Vormi meenutuseks kuhjusid liiva alla monumendid ja evolutsioon pöördus introvertseks.

Avatava näituse teoste kaudu vaatleb Madis Kurss täiusliku tehnoloogia ihasid ning sellega kaasnevat paradoksi – tehnoloogia võime lahendada seni lahenduseta probleeme on sama suur, kui selle võime kõike ümbritsevat hävitada.
Madis Kurss on õppinud Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat, Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat ja jätkab hetkel õpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Kunstnik kasutab loomingut kui võimalust kirjeldada nö kirjeldamatut, suunates vaatajat läbi teoste lähemale kindlale kogemusele. Kurssi sõnul võimaldab sünteesitud visuaal või heli luua parema kontakti algse idee ja valminud teose vahel, kuid sünteesis väheneb ka inimlikkuse mõõde, seetõttu on oluline roll valminud teostes esmapilgul juhuslikel detailidel.

Tänud: Keiu Maasik, Tõnis Kurss, Viktor Gurov, EKA Fotoosakond, EKA Graafikaosakond.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eventech.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”. 

“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.

Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.

Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.

Kadri Mälk_rinnaehe Hing. Mõranenud hing_must turmaliin, hõbe, tumesinised safiirid_2018

EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude prof Kadri Mälgu, dots Nils Hindi, Urmas Lüüsi ja magistrant Erinn Michelle Cox`i tööd valiti Hangzhou rahvusvahelise kaasaegse ehte- ja metallikunsti triennaali peanäitusele “21 GRAMS”.

Kadri Mälk ja Urmas Lüüs külastasid Hiina Kunstiakadeemia korraldatud triennaali üritusteprogrammi ning esinesid seminaril kunsti ja hinge suhteid lahkavate loengutega, mida koos otseülekandega jälgis ca 6000 inimest.

Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi kureeritud triennaali peanäituse „21 GRAMS“ teema on inspireeritud 1907. aastal USA teadlase Duncan MacDougalli poolt avaldatud teadustööst, mille jaoks ta asetas surevad inimesed suurtele kaaludele, et tabada surmahetkel hinge kehast lahkumisest tingitud kaalumuutus. Tõestusena leidis ta, et inimese hing kaalub keskeltläbi 21 grammi.

Ruudt Peters palus 155 rahvusvaheliselt tunnustatud metallikunstnikul luua spetsiaalselt triennaali näituse jaoks inimhinge temaatikat lahkav teos, mis ei tohtinud kaaluda üle 21 grammi.

Näitus on Hiinas Hangzhou ülikooli linnakus avatud kuni detsembri keskpaigani, kust see liigub edasi Saksamaale, Poola, Belgiasse ja Hollandisse.

Rohkem:

https://klimt02.net/events/exhibitions/21-grams-china-academy-art

https://klimt02.net/forum/articles/why-do-you-wear-jewelry-triennial-ping-zou

Made in China ehk Märkmeid Hiinamaalt

Erinn M. Cox_John Carl Cox 1919-1992_hõbedasse valatud 41 titehammast_2018

Urmas Lüüs_Täidetud tühjus_luu, raudkloriid, soodium silikaat, vesi_2018_Foto: Valdek Laur, Urmas Lüüs

Nils Hint_rinnanõel Elevant_nahk, veri, higi, õli, mustus, roostevaba teras_2018

Raamatukogus on avatud näitus „Mütoloogiliste olendite anatoomia“.

Eksponeeritakse üliõpilaste õppetöid, mis on tehtud ülemajalise samanimelise vabaaine raamides.

Tööde aluseks olid  juhendaja Maiu Rõõmuse kursus plastilisest anatoomiast ja kunagise ERKI õppejõu Imbi Ploompuu uurimistöö „Inimese ja looma võrdlev anatoomia“ Lõpptulemuseks tuli ühendada anatoomiline analüüs loova mõtlemisega.

Näitusel on kaks osa: esiteks tehti natuurist visandeid loomaaias ja stuudiosse meelitatud koertest, kassidest, rottidest ja teiseks tuli välja mõelda unikaalne mütoloogiline olevus, kelles oleksid ühendatud reaalsus ja fantaasia.

Näitus jääb avatuks 17. detsembrini.

Tekstiilidisain on läbi aegade inimese kehale kõige lähema tehnoloogiana pakkunud lahendusi ühiskonna ja elu parendamiseks. Ühe EKA vanima erialana, on tekstiilidisain pidevalt edasi arenenud. Hoides traditsioone, kasutavad tudengid tekstiilidisaini tehnikaid ja masinaid tänapäevases kontekstis ja lõimivad uute materjalidega.

Näitus tutvustab viimase viie aasta jooksul teostatud tekstiilidisaini bakalaureuse, magistri- ning doktoriõppe üliõpilaste projekte. Valitud tööd näitavad tekstiilidisaini eriala mitmekülgsust. Galeriis saab tutvuda telgedel kootud ning seentest kasvatatud materjalidega; trükidisainide – ja kangastega; silmkoeliste ja laserlõikeliste struktuuridega; eksperimentaalsetes tehnikates rõivamudelite ning sotsiaalse disaini projektidega; interaktiivse kunstiteose ja jääkvilla väärindava uurimusega.

Näitusel osalevad EKA tudengid ja vilistlased Irina Pommer, Ingrid Helena Pajo, Anu Sirkas, Mari Seger, Annika Kangur, Liina Leo, Maria Teng, Frank Abner, Kadi Kibbermann, Krista Tulp, Triin Talts, Katrin Kabun, Katarina Kruus, Arife Dila Demir, Svetlana Todurova, Marielle Palmiste, Kristina Puz, Arife Dila Demir, Marielle Palmiste, Helen Grass, Kristina Veinberg, Egle Lillemäe, Julien Hac, Maarja-Liis Raamat, Aylin Alyssa Hackenberg, Karolin Innos, Lisandra Türkson, Katrin Kruberg, Indrė Milašiūtė, Laura Rusanen, Ann Müürsepp.

Näitus on avatud 06.12.2018 – 06.01.2019 Haapsalu Linnagaleriis aadressil Posti 4, kolmapäevast kuni pühapäevani, kell 12.00 – 18.00.

Pilte avamiselt: http://galerii.kultuurimaja.ee/

21. novembril kell 18.00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas Mihkel Ilusa EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Puu süü“. Näitus jääb avatuks kuni 31.01.2019.

Paidest pärit Eesti kunstniku Mihkel Ilusa isikunäitus Paide Muusika- ja Teatrimajas tegeleb sügavuti Eesti metsade seisundiga. „Metsa võib julgelt pidada üheks olulisemaks eestlaste olemasolu garandiks ja identiteedi vormijaks. Parafraseerides Valdur Mikitat tema teoses „Lingvistiline mets“, on mets ja sood puhverdanud siinseid kultuurimuutusi, need on päästnud vallutusretkede, taudide ja laus-ristiusustamise eest, tänu metsale säilis metsik, animistlik mõttelaad,“ sõnas kunstnik Mihkel Ilus.

Kunstnik kujutab väljapanekul puutüvede pikilõikeid, mis on saavutatud vana käsitöötehnika aaderdusega. Kunstnik kasutab aaderduskamme, mille ta ise linoollõikes käsitööna valmistab. Isetehtud aaderduskammid võimaldavad valida sobiva puusüü mustri, luua näilisi oksakohti ja muid iseärasusi ning määrata kammi laiusega jäljendatava tüve jämedus, mis on teose kontseptuaalsest vaatenurgast oluline ja kõnekas, viidates metsade puutumatusele, raieküpsuse astmele ning muudele metsa ajaarvamist ja ruumi korraldamist puudutavatele küsimustele.

„Kui tavapäraselt kasutatakse aaderdustehnikat materjali vääristamiseks, siis neis teostes kõnetab tehnika kasutamine kriitiliselt Eesti metsade tuleviku küsimust ning mõtestab maalimeediumit kaasajas Kui tavapäraselt anti kuuse- ja männipuust pinnale või esemele aaderdusega mõne hinnalisema puu, näiteks tamme või saare süüjoonis, siis autor imiteerib isetehtud aaderduskammidega justnimelt kuusele ja männile omast süüd. Mänd on Eestis enimlevinud puu, kuusikute raievanuse langetamine on aga üks enim poleemikat tekitav küsimus tänases Eesti metsateemalises arutelus. Mänd ja kuusk on huvitava süüjoonisega ning nende imiteerimine isetehtavate aaderduskammidega on teostatav,“ lisas Ilus.

EV100 programmi kuuluv näitus „Puu süü“ avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide, 72712 Järva maakond) 21.novembril kell 18.00.

Näituse avamisele järgneb Paide Teatri avamine esietendusega „Kaitseala“ algusega kell 19.00.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Rohkem infot: 

Mihkel Ilus, kunstnik, telefon 55685925, e-mail mihkel@mihkelilus.com

Ülle Müller, Paide Kultuurikeskuse direktor, telefon 5152775, e-mail ylle.myller@pamt.ee