Üritused

UNISTUSED | PRÜGI | MAA
9. detsembril 2024, 9:00–16:00
Alguspunkt Maleva 2A maja ees. 

Tule meiega Paljassaarde, kus kohtuvad unistused, prügi ja vaba maa!

Rännak toimub laupäeval, 9. detsembril, koguneme kell 9.00 Maleva 2A kortermaja ees. Kolmteist erinevat teemat saavad avatud seitsme tunni ja kaheksa kilomeetri pikkusel rännakul läbi Paljassaare.

Täpsemat infot erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt.

Võtke kaasa kõrvaklapid ning toimiv nutiseade, ehk ka akupangad, kuna audiotuure on mitmeid. Vaim valmis pikaks matkaks talvises maastikus: selga soojad riided, jalga head saapad, kaasa soe jook, snäkid jm vajalik.

Kell 11.00 toimub Hundipeal ka väike teepaus ning vajadusel saab siin kas matkaga liituda või matkalt lahkuda.

Reedel, 6. detsembril kell 11.00 toimub Tartu Elektriteatris hoogne postmodernismi käsitlev sümpoosion “Kadunud ajas nagu pisarad vihmas”.

Üleminekuperioodi Nõukogude Liidu lagunemisest taasiseseisvunud Eesti kehtestumiseni võib pidada paljuski ainulaadseks ja erandlikuks ajaks. See oli ajaloolise avatuse aeg, kus üks asjade kord oli lakanud olemast, kuid teine alles käivitumas. See oli vaimsete ja kunstiliste võimaluste plahvatusliku paljunemise aeg, mis siis, et vahendeid nende võimaluste teostamiseks nappis. Ning just sellesse aega maabus uue kultuuriloogikana postmodernism, mis tõotas ehk veel üht teistlaadi mitmekesisust, paljusust ja vabadust. Segane asi saabus segasesse aega ning hakkas seal tekitama iselaadset resonantsi. Mis see oli või kui palju seda üldse oli? Sellest tulevadki rääkima eesti juhtivad kultuuritegelased ja -uurijad, et anda oma vaatenurk sellele, mis õhku neil segastel aegadel hingati, ning milline oli nende jaoks postmodernismi tähendus siis ja milline on see nüüd.

AJAKAVA

11–12:30 I sessioon
Peeter Laurits / Ene-Liis Semper / Janek Kraavi / Kiwa / Tõnis Kahu /
Barbi Pilvre

12:30–13 Kohvipaus

13–14:30 II sessioon
Hanno Soans / Virve Sarapik / Luule Epner / Andrus Laansalu / Piret
Viires / Marju Lauristin

14:30–15:30 Lõunapaus

15:30–17 III sessioon
Hasso Krull / Märt Väljataga / Valle-Sten Maiste / Epp Annus / Raili
Marling / Aare Pilv

17–20 Vastuvõtt (Lossi 3 fuajees)

Üritust korraldavad TÜ kultuuriteaduste instituut ja ülikoolidevaheline nüüdiskultuuri uurimise töörühm.

Üritust toetab Eesti Teadusfondi grant PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“.

Tanja Muravskaja monograafia “Tanja’s Gardens” (Lugemik, 2023) esitlus
29. nobember, kell 18.00
FOKU pop-up galeriis
Väike-Karja 10, Tallinn

Raamatuesitlusel vestlevad kunstnik Tanja Muravskaja ja kunstiteadlane Elnara Taidre.

Tanja Muravskaja esimene monograafia tutvustab kunstniku loomingut aastatest 2005–2022. Raamatu on välja andnud kirjastus Lugemik 2023. aastal ja kujundanud Indrek Sirkel.

Mitmed raamatus kajastust leidvad Muravskaja teosed on Venemaa täiemahulise sissetungi järel Ukrainasse omandanud uue tähenduste kihistuse. Eestis, Euroopa äärel asuvas riigis on kunstnik olnud tunnistajaks kohalikus ühiskonnas pidevalt esilolevale ohutundele. Ta on pildistanud NATO liitlasvägede sõdureid, kes kogunevad mõnikord õppuste eesmärgil päris Venemaa piiri äärde. Nende kõrval on eesti poisid ja tüdrukud: Kaitseliidu noorliikmed.

Teiste teoste hulgas sisaldab trükis kaadreid Muravskaja palju tunnustust saanud videost “Kolm õde” (2015), milles kaks nõbu, üks Ukrainast ja teine Venemaalt, avaldavad oma seisukohti Maidani revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise kohta. Kolmas õde (pealkiri viitab sõnamängule seoses sellega, et nii ukraina kui ka vene keeles kutsutakse ka nõbusid õdedeks) on kunstnik ise, kes peidab end kaamera taga.

Lisaks saab FOKU pop-up galeriis viimast nädalat näha Tanja Muravskaja teoseid seeriast „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis” (Elnara Taidre kureeritud näituselt Kumu kunstimuuseumis, 2019). Kunstnik on fotode tegemisel vaadelnud Elo ja Friedebert Tuglase Nõmme koduaia ilu, mille varju jääb toonane nõukogude aja tegelikkus.

Tanja Muravskaja (s. 1978) on fotokunstnik, kes kasutab oma loomingus analüütilist lähenemisviisi ja psühholoogilist vaatlust – olgu tema käsitluse objektiks üksikisiku, ühiskonna või paiga psühholoogia. Oma kunstiteostes käsitleb ta selliseid teemasid nagu identiteet ja mälu ning suhted ühiskonna ja selle liikmete vahel. Olles keskendunud fotograafiale, meediumi omadustele ja selle agentsusele kaasaegses kunstis, loob ta installatsioone, mis arenevad terviklikeks keskkondadeks ja haaravad vaataja omaks.

Muravskaja on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias (2002–2010) ja Westminsteri ülikoolis (2004–2005) ning eelnevalt ajakirjandust Tallinna Ülikoolis. Tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse. 2018. aastal pälvis Muravskaja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) Köler Prize’i peapreemia ning 2019. aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

Elnara Taidre on kunstiajaloolane, kriitik ja kuraator. Taidre on Eesti kunstimuuseumi graafikakogu juhataja. 2019. aastal kureeris Elnara Taidre Kumu kunstimuuseumis näituse „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis”. Taidre on kirjutanud saateteksti Tanja Muravskaja isikunäitusele “Abstraktne aed” (Kogo galerii, 2021–2022).

“Tanja’s Gardens” (Lugemik, 2023)
170 × 230 mm
248 lk
Offsettrükk

Läbi õmmeldud liimköide koos ümbrispaberiga

Inglise keeles

Graafiline disain: Indrek Sirkel
Paber: Arctic the Volume White 115g/130g, Munken Lynx 90g/300g
Kirjatüübid: AG Schoolbook
Tallinna Raamatutrükikoda
Välja antud Eesti Kultuurkapitali toetusel
Tiraaž: 400
Kirjastus Lugemik
ISBN 978-9916-9817-3-3
2023

**ESMASPÄEV, 18.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300

**TEISIPÄEV, 19.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)

**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)

**NELJAPÄEV, 21.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

**REEDE, 22.11.2024**

– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

Olete oodatud EKA muuseumi näituse „Riides ja alasti“ raames toimuvale vestlusõhtule joonistamisest kolmapäeval, 27. novembril kell 18.00 EKA galeriis!

Näitusekeskkonnas, kus on eksponeeritud EKA 110 tegevusaasta figuuriteemalised tööd, räägivad modelli järgi inimese kujutamise õppimisest ja õpetamisest joonistamise ja maali endised ja praegused õppejõud Tiit Pääsuke, Elin Kard, Maria-Kristiina Ulas, Tõnis Saadoja, Mall Nukke, Eero Alev ja Brenda Purtsak. Olete oodatud kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema! Vestlus toimub eesti keeles. Osavõtt on tasuta.

Vestlust modereerivad näituse kuraator Reeli Kõiv ning kaaskuraator ja kujundaja Britta Benno.

Osalemiseks palun pane end kirja siin.

Näitus on veel avatud 29. novembrini.

25. novembril toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1) konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”: “Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November”

Tonte ja hunte täis mets, põõsastes luuravad tõved ja katk, mõis, mis kamandab oma tahtmist mööda. Ja selle keskel ebakindel eluke, mida peab iga päev igasugu vigurite ja trikkide abil juurde varastama… Selline on maailm, milles võrsub Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ sündmustik. Kivirähki 2000. aastal ilmunud romaan on kujunenud eesti kirjanduse lugejate seas populaarsuselt võrreldavaks üldtuntud klassikateostega, nagu „Tõde ja õigus“ või „Kevade“. Romaani on peetud üheks taasiseseisvusaja olulisemaks teoseks, suured on ka müüginumbrid ja raamatukogu laenutuskordade arvud ning rahva sekka on jõudnud kõnekäänd „rehepappi tegema“. Kivirähki rahvusirooniline pilk on ühelt poolt humoorikalt leebe, aga samas armutu. Üksiti loob see romaan kummastava maagilis-naturalistliku ruumi, kus leiavad endale koha nii inimesed kui ka kõiksugu folkloorsed tegelased ja esemed, kes ühtviisi oma eluõiguse eest peavad võitlema.

Et „Rehepapp“ on puudutanud midagi väga olulist eesti lugejates, näitab ka see, et romaan elab edasi teistes kunstides: sellest on tehtud dramatiseeringuid ja lavastusi (nt Hendrik Toompere Eesti Draamateatris 2001, Priit Pedajas Endlas 2006), valminud on Tauno Aintsi ooper (Vanemuises 2013) ja Rainer Sarneti film „November“ (2017). Romaani põhjal on valminud e-kursus „Kirjandus ekraanil“ ja Veiko Tammjärve graafiline romaan (2021, 2022). Konverentsi eesmärgiks on eritleda ja tõlgendada „Rehepappi“ ning sellele ajaga lisandunud tähenduskihistusi läbi kõigi selle esinemisvormide ja teisenduste.

Konverentsi korraldavad nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab EKA KVI, TLÜ ja TÜ teadlasi, ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.

Konverentsi kava:

11.00–11.15 Kohv ja avasõnad

11.15–12.45

Andres Kõnno ja Teet Teinemaa. Rehepapi 150 aastat: eelajaloolise ja ajaloolise kultuurikonteksti tõlgendamise väljakutsed

Andres Adamson. Võimalik vaatenurk: Andrus Kivirähki „Rehepapp“ kui paroodia nõukogudeaegsest Eestist ja eestlastest selles

Kristiina Rebane ja Kaia Sisask. Andrus Kivirähki „Rehepapp“ prantsuse ja itaalia keeles: originaali ja tõlgete loodud tekstuaalsete maailmade võrdlus

12.45–13.00 Paus

13.00–14.30

Marju Kõivupuu. Rehepapi mütorealismi tõde ja õigus

Olga Pilate. Müüditeadvuse sähvatuste võrdlus Linda Nemera romaanis „Riia nõiad“ ja Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november“

Loone Ots. Liha ja veri, rasv ja nahk. Inimkeha Andrus Kivirähki käsitluses: romaan „Rehepapp“ ja teised teosed

14.30–15.30 Lõunapaus

15.30–17.30

Ott Heinapuu. Kui hirmus on „Rehepapi“ ilm?

Marek Volt. Libahundi esteetika

Hans Alla. Maa (pära)sool. „November“ ja estoploitaiton

Andrus Laansalu. Rehepapp ja Vanapaber

17.30–18.00 Arutelud ja sõnavõtud

Liis Varese ja Taavet Janseni uus segareaalsuslavastus “Inimeses hoitud II: Õietera su sees” esietendub 14. novembril Tartu Ülikooli raamatukogus ja jääb avatuks kuni 28. novembrini. See VR-prillidega kogetav lavastus ammutab inspiratsiooni publikult kogutud materjalidest, mis olid osa 2023. aasta sügisel EKA galeriis toimunud installatsioonist “Inimeses hoitud”.

Midagi on muutumas: ma ei saa enam aru, mida tähendab siin, sest tunnen üha enam, kuidas olles siin olen alati natuke seal. Seal, kus on mu mõtted, seal, kus rändab mu kujutlus, mitte ainult minu, vaid samaaegselt kellegi teise oma veel. See on reaalne. Olen alati kehas, selles vormis, mis teeb mind nähtavaks ja puudutavaks; olen alati ruumis, kus keegi mind ei näe. See on mõtteruum, nähtamatu, kuid alati kohal olev võrgustik, liikumine. Olen kohal, inimeses hoitud.

“Inimeses hoitud II: Õietera su sees” loob segareaalse kogemuse, kus keeleline mõtlemine kohtub füüsilise instinktiivsusega. See on koreografeeritud mõtteruum, mida saab kogeda läbi segareaalsuse prillide, pakkudes füüsilist lugemiskogemust, kus keha ja mõtted liiguvad üheskoos. Ühenda end sisse, lase oma kehal ja mõtetel kanda.

Autorid: Liis Vares ja Taavet Jansen

_Mixed reality _lahendus: Norbert Pape

Helikujundus: Mihkel Tomberg

Graafiline disain: Jaan Evart

Lava-/ruumikujundus: Mari Möldre

Fotograaf: Alissa Šnaider

Produtsent: Anu Almik, elektron.art

Esietendus: 14.november 2024 Tartu Ülikooli raamatukogus

Järgnevad etendused: 15.-28. november 2024. TÜ raamatukogu on avatud E-R 9-21 ja L-P 12-18

Festivalidel osalemine: 26.-27.10 showing PAD festivalil Wiesbadenis Saksamaal

Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Dortmund Academy of Theater and Digitality ja Eesti kunstiakadeemia projekti ACuTe kaudu, Erasmuse programm, VARES Valga arhitektuuriresidentuur, Tartu Ülikool

Lavastus on valminud ACuTe projekti raames, mille üheks partneriks on EKA.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.

Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.

EKA aulas toimub 28. novembril Petra Marko loeng “Meanwhile City – The power of temporary interventions in long-term change”.

Petra Marko on arhitekt ja kohaloomeekspert, kes on pühendunud elanike vajadustest lähtuvate linnade ja avaliku ruumi loomisele. Ta on Metropolitan Institute of Bratislava tegevjuht, kes vastutab linlaste elukvaliteeti parandavate arhitektuuristrateegiate, linnaplaneerimise ja koosloomeliste projektide eest. Ta on tuntud ka oma varasema töö disainibüroo Marko&Placemakersi juhtimisega ja Londoni väikekruntide avamisega elamuehituseks. Petra on rohelisemate linnade ja aktiivse liiklemise eestkõneleja, kes on kaasautorina koostanud VeloCity ja Meanwhile City parimate tavade ja ajutiste sekkumiste juhendid.

Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata. 

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete kogemusi arhitektide muutuvast rollist. 

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmetkonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Loeng on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

K, 6. novembril kell 15.30–17.30
EKA 5. korruse auditoorium (A-501)

Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar

MÄRT VÄLJATAGA
„Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip“

6. novemberi algusega kell 15.30 peab EKA auditooriumis (A-501) avatud loengu „Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip” kriitik, tõlkija, ajakirja Vikerkaar toimetaja Märt Väljataga.

Verum – factum printsiibi sõnastas Giambattista Vico (1688–1744). See sätestab tehtu (factum) ja tõese (verum) samaväärsuse. Mõte on selles, et inimestele on päriselt arusaadav või tunnetatav ainult see, mille oleme ise valmis teinud. Näiteks loodusest arusaamine seisneb siis loodusnähtuste eksperimentaalses kopeerimises. Verum–factum printsiip on igasuguse konstruktivismi tuum ja selle põhjal väidetakse, et miski on arusaadav ainult sel määral, kui me oleme ise selle autorid. Teisalt, „vorstivabriku printsiip“ sätestab, et leidub nähtusi, mis lakkavad kas üldse olemast või meile väärtuslikud ja siduvat olemast siis, kui me need ära mõistame ja aru saame, kuidas need on tehtud – analoogiliselt sellega, kuidas meil kaob isu vorsti süüa, kui näeme selle valmistamisprotsessi. Kui meil õnnestub leida rahuldav seletus näiteks religiooni, moraali või kunsti tekkele ja toimimisele, siis võivad need kaotada oma väärtuse või meie tegevust suunava mõju. Loengus püüan uurida, kas ja kuidas need printsiibid omavahel põimuvad.

Märt Väljataga (snd 1965) toimetab kultuuriajakirja Vikerkaar, ta tegeleb kirjandusteadusega ning luule ja filosoofia tõlkimise ja tutvustamisega.

Tegemist on kolmanda kohtumisega 2024/25 õppeaasta sügissemestri ühisseminaride sarjas teemal „Vaatepunktid ja tulipunktid” Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide BA-õppe tudengitele.

EKA disainiteaduskond ja EBS kutsuvad juhte osalema 3-päevasel visioonisprindil. 

Visioonisprindil õpitakse kasutama erinevaid disainimõtlemise ja koostöö meetodeid, et läbi viia innovatsiooniprotsesse ja lahendada kõikvõimalikke juhtide töös ette tulevaid probleeme.

Osalejad õpivad, kuidas tuvastada ja analüüsida olulisi suundumusi ja väljakutseid ning luua loomulikke ja radikaalseid lahendusi.

Programm toetab praktiliste oskuste omandamist prototüüpimise ja tagasiside kogumise kaudu, et aidata osalejatel ideid tõhusalt ellu viia.

Programm on üles ehitatud kolmepäevase sprindina, mille käigus saavad osalejad võimaluse lahendada praktikas praktilisi probleeme ja samas omandada disainmõtlemise metoodika kasutamise oskus. Iga päeva fookuses on üks keskne teema moodustades kokku selge terviku.

Toimumisaeg 27.-29. november.

Juhendajateks Marko Rillo (EBS), Ruth-Helene Melioranski (EKA) ja Tanel Kärp (EKA).

Lisainfo:
https://ebs.ee/visioonisprint