Üritused

01.12.2021

ROHEKA Vol 4: toidu säästmine, TalTechi rohepööre, filmiseanss

ROHEKA 1-12-21 copy

1. detsembril toimus järjekorras neljas sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kanti ka üle EKA TVs.

Roheka Vol 4 keskendub põhiosas toidu säästmise teemale, kuid toob kuulajateni ka laiemaid vaateid jätkusuutlikkusele. Kui eelmisel Rohekal tutvustasime TLÜ keskkonnaalast arendustööd, siis sel korral on EKAs külas TalTechi prorektor Helen Sooväli-Sepping, kes tutvustab päeva esimese ettekandena rohepööret TalTechis. Seejärel saavad sõna EKA tootedisaini osakonna juht Maarja Mõtus, kes teeb lühiloengu toidu raiskamise teemal. Järgneb EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra kokkuvõtlik ülevaade hiljuti toimunud suurematest keskkonnaalastest konverentsidest ja sündmustest. Roheka lõpetab filmiseanss EKA kohviku ‘augus’ – näha saab Anna Hintsi dokumentaalfilmi Tartu toidupäästjate kogukonnast “Homme saabub paradiis”.

AJAKAVA

11.00-11.30 Rohepööre TalTechis. Helen Sooväli-Sepping, TalTechi rohepöörde prorektor

11:30-12:00 Mida teha toidu raiskamise probleemiga. Maarja Mõtus, EKA tootedisaini osakonna juht

12:00-12:25 Ülevaade hiljutistest keskkonnateemalistest konverentsidest ja sündmustest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:25-13:00 Dokfilm “Homme saabub paradiis” koos autori Anna Hintsi sissejuhatusega.

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

ROHEKA Vol 4: toidu säästmine, TalTechi rohepööre, filmiseanss

Kolmapäev 01 detsember, 2021

ROHEKA 1-12-21 copy

1. detsembril toimus järjekorras neljas sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kanti ka üle EKA TVs.

Roheka Vol 4 keskendub põhiosas toidu säästmise teemale, kuid toob kuulajateni ka laiemaid vaateid jätkusuutlikkusele. Kui eelmisel Rohekal tutvustasime TLÜ keskkonnaalast arendustööd, siis sel korral on EKAs külas TalTechi prorektor Helen Sooväli-Sepping, kes tutvustab päeva esimese ettekandena rohepööret TalTechis. Seejärel saavad sõna EKA tootedisaini osakonna juht Maarja Mõtus, kes teeb lühiloengu toidu raiskamise teemal. Järgneb EKA keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra kokkuvõtlik ülevaade hiljuti toimunud suurematest keskkonnaalastest konverentsidest ja sündmustest. Roheka lõpetab filmiseanss EKA kohviku ‘augus’ – näha saab Anna Hintsi dokumentaalfilmi Tartu toidupäästjate kogukonnast “Homme saabub paradiis”.

AJAKAVA

11.00-11.30 Rohepööre TalTechis. Helen Sooväli-Sepping, TalTechi rohepöörde prorektor

11:30-12:00 Mida teha toidu raiskamise probleemiga. Maarja Mõtus, EKA tootedisaini osakonna juht

12:00-12:25 Ülevaade hiljutistest keskkonnateemalistest konverentsidest ja sündmustest. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:25-13:00 Dokfilm “Homme saabub paradiis” koos autori Anna Hintsi sissejuhatusega.

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

02.12.2021

Pehme linn. Avatud arhitektuuriloeng: David Sim

David Sim, Soft City, Gehl_2

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 2. detsembril kell 18 EKA aulas lavale arhitekt David Sim loenguga “Soft City”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele või parandada meid ümbritsevat keskkonda. 2. detsembril peab David Sim EKAs loengu, milles vaatleb oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatu “Pehme linn” põhiküsimusi tervise vaatenurgast. Sim käsitleb raamatus kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk kasvavat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Räägime skandinaavialikust inimkesksest ja inimmõõtmelisest linnaplaneerimisest, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku – tervislikku – elukeskkonda. Sims käsitleb paralleelselt ühiskondlikke, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, seab teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Loengu kuulamiseks ega ka raamatu lugemiseks ei pea omama eelteadmisi linnaplaneerimise vallast, kuid teisalt on raamat tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel. Eriti ajakohane on neljapäevane loeng ja raamat kliimamuutuste süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi muutmaks linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda, inimesi teenivaks: ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki.

David Sim töötas aastaid Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikus sealt edasi Jan Gehli arhitektuuribüroosse Taanis, kus ta aastaid ka partnerina töötas ja kus on sündinud ka raamat “Pehme linn”. David Sim usub, et hea linna loomine on kui hea peo korraldamine, autorina on talle omane keeruliste teemade lihtne, inimlik ja nii tabav käsitlus. 

NB! Loengule eelneb raamatu “Pehme linn” eestikeelse väljaande avalik esitlus EKA kohviku fuajees kell 17.00. Raamatut on võimalik ka kohapeal osta.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Pehme linn. Avatud arhitektuuriloeng: David Sim

Neljapäev 02 detsember, 2021

David Sim, Soft City, Gehl_2

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 2. detsembril kell 18 EKA aulas lavale arhitekt David Sim loenguga “Soft City”. 

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Oleme juba vaadelnud nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele või parandada meid ümbritsevat keskkonda. 2. detsembril peab David Sim EKAs loengu, milles vaatleb oma äsja eesti keeleski ilmunud raamatu “Pehme linn” põhiküsimusi tervise vaatenurgast. Sim käsitleb raamatus kaasaja suurimaid väljakutseid – kuidas tagada ja parandada kvaliteetse elukeskkonna kaudu inimeste elukvaliteeti kesk kasvavat linna, kliimamuutusi ja digitaliseerunud ühiskonnakorraldust. Räägime skandinaavialikust inimkesksest ja inimmõõtmelisest linnaplaneerimisest, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku – tervislikku – elukeskkonda. Sims käsitleb paralleelselt ühiskondlikke, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, seab teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Loengu kuulamiseks ega ka raamatu lugemiseks ei pea omama eelteadmisi linnaplaneerimise vallast, kuid teisalt on raamat tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel. Eriti ajakohane on neljapäevane loeng ja raamat kliimamuutuste süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi muutmaks linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda, inimesi teenivaks: ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki.

David Sim töötas aastaid Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikus sealt edasi Jan Gehli arhitektuuribüroosse Taanis, kus ta aastaid ka partnerina töötas ja kus on sündinud ka raamat “Pehme linn”. David Sim usub, et hea linna loomine on kui hea peo korraldamine, autorina on talle omane keeruliste teemade lihtne, inimlik ja nii tabav käsitlus. 

NB! Loengule eelneb raamatu “Pehme linn” eestikeelse väljaande avalik esitlus EKA kohviku fuajees kell 17.00. Raamatut on võimalik ka kohapeal osta.

Viiruse leviku riski minimeerimiseks kanname loengut üle ka EKA TV-s ning nagu tavapärastelt, on loeng hiljem järelvaadatav www.avatudloengud.ee ning teaduskonna Youtube-i kontol. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi ning kanda ruumis maski. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub kindlasti saali tulla! 

Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

29.11.2021

Avatud innovatsiooniloeng: Kadri Ukrainski

Kadri Ukrainski.c.bw
EL_Regionaalarengu_Fond_horisontaalne-1

Esmaspäeval, 29. novembril kl 16 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika” Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor ja majandusteaduskonna juhataja dr Kadri Ukrainski.

Innovatsioon on sõna, mis jookseb tänapäeval läbi kõikide eluvaldkondade, hõlmates ambitsioonikalt ühtaegu valmidust uuendusmeelsuseks, uute väärtuste loomist ja samas nende protsesside juhtimist. Kunstiakadeemiaski on innovatsioon midagi, millega igapäevaselt kokku puutume, aga kas oskame ka mõtestada selle erinevaid aspekte ja võimaluste teadlikku suunamist?

Innovatsioon tähendab muutust uute toodete ja teenuste näol, mis erinevad senistest või ka tavapärastest, aga ka uute protsesside, süsteemide ja poliitikate kujul. Innovatsioon ei pea alati olema leiutis või midagi täiesti ennekuulmatut, kuna väga sageli põhineb innovatsioon mõne vana teadmise ümbermõtestamisel ja -kombineerimisel. Idee ei ole kunagi innovatsioon enne, kui seda ei ole rakendatud ja kui ta toob kellelegi kasu, mistõttu tuleb just elluviimisele suuremat tähelepanu pöörata.

Innovatsioonist ja võimekusest innovatsiooniprotsesse juhtida on kujunenud oluline märksõna Eestis. Seni seostatakse innovatsiooni peamiselt start-up ettevõtete, biotehnoloogia ja e-valitsemise temaatikaga. Samas on uudsete lahenduste ja ärimudelite, toodete, teenuste ja tehnoloogiate rakendamine ühiskonna erinevatel elualadel veel tagasihoidlik. Loengus käsitletaksegi erinevaid mudeleid, mis võiksid aidata innovatsioone luua erinevates valdkondades, sealhulgas kõrghariduses.

Kadri Ukrainski on Eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor. Ta on toetanud oma teadus- ja innovatsioonipoliitika uuringutega  teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ta kaitses 2008. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal „Innovatsiooniteadmuse allikad Eesti puidusektori näitel“ ning on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone. Kadri Ukrainski on 2003. aastast Eesti Majandusteaduse Seltsi liige ning 2014. aastast Horizon 2020 programmikomitee ekspert. Aastatel 2015–2019 oli ta Eesti teaduspoliitika komisjoni liige ning 2020. aastal valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokkukutsutud nutika spetsialiseerumise ekspertkogu liige.

Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja Digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud innovatsiooniloeng: Kadri Ukrainski

Esmaspäev 29 november, 2021

Kadri Ukrainski.c.bw
EL_Regionaalarengu_Fond_horisontaalne-1

Esmaspäeval, 29. novembril kl 16 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika” Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor ja majandusteaduskonna juhataja dr Kadri Ukrainski.

Innovatsioon on sõna, mis jookseb tänapäeval läbi kõikide eluvaldkondade, hõlmates ambitsioonikalt ühtaegu valmidust uuendusmeelsuseks, uute väärtuste loomist ja samas nende protsesside juhtimist. Kunstiakadeemiaski on innovatsioon midagi, millega igapäevaselt kokku puutume, aga kas oskame ka mõtestada selle erinevaid aspekte ja võimaluste teadlikku suunamist?

Innovatsioon tähendab muutust uute toodete ja teenuste näol, mis erinevad senistest või ka tavapärastest, aga ka uute protsesside, süsteemide ja poliitikate kujul. Innovatsioon ei pea alati olema leiutis või midagi täiesti ennekuulmatut, kuna väga sageli põhineb innovatsioon mõne vana teadmise ümbermõtestamisel ja -kombineerimisel. Idee ei ole kunagi innovatsioon enne, kui seda ei ole rakendatud ja kui ta toob kellelegi kasu, mistõttu tuleb just elluviimisele suuremat tähelepanu pöörata.

Innovatsioonist ja võimekusest innovatsiooniprotsesse juhtida on kujunenud oluline märksõna Eestis. Seni seostatakse innovatsiooni peamiselt start-up ettevõtete, biotehnoloogia ja e-valitsemise temaatikaga. Samas on uudsete lahenduste ja ärimudelite, toodete, teenuste ja tehnoloogiate rakendamine ühiskonna erinevatel elualadel veel tagasihoidlik. Loengus käsitletaksegi erinevaid mudeleid, mis võiksid aidata innovatsioone luua erinevates valdkondades, sealhulgas kõrghariduses.

Kadri Ukrainski on Eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor. Ta on toetanud oma teadus- ja innovatsioonipoliitika uuringutega  teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ta kaitses 2008. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal „Innovatsiooniteadmuse allikad Eesti puidusektori näitel“ ning on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone. Kadri Ukrainski on 2003. aastast Eesti Majandusteaduse Seltsi liige ning 2014. aastast Horizon 2020 programmikomitee ekspert. Aastatel 2015–2019 oli ta Eesti teaduspoliitika komisjoni liige ning 2020. aastal valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokkukutsutud nutika spetsialiseerumise ekspertkogu liige.

Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja Digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

09.12.2021

Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele

EKA urbanistika eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 9. detsembril 2021 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreerumne on lõppenud.

Infotunni salvestus SIIN.

 

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele

Neljapäev 09 detsember, 2021

EKA urbanistika eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 9. detsembril 2021 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreerumne on lõppenud.

Infotunni salvestus SIIN.

 

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

15.11.2021

Väljakutsete introseminar veebis: Garage48 Future of Wood 2021

251472644_10157849670922142_7937269371308621020_n

Aita suunata Eesti puidu ja metsa tulevikku: tule uuri välja, millised väljakutsed pakutakse osalejaile välja Garage48 Future of Wood 2021 makeathoni ja häkatonil esitatud !

– – – 🌳🌟💰 Auhinnafond on 18000€ ja kasvab 💰🌟🌳- – –

Tule veebiseminarile – saad teada, mida Garage 48 Future of Wood osalejailt oodatakse ning kuidas kõige paremini 24. novembri sündmuseks valmistuda. Parim võimalus häkatoni korraldajatelt kõik olulised küsimused ära küsida!

Toimub esmaspäeval, 15. novembril kell 19–20.30 (GMT+2) võrgus.

Registreeru siin: https://garage48.typeform.com/to/vWjTKblV

 

🌳 — ✦ — ✦ — VÄLJAKUTSED — ✦ — ✦ — 🌳

🏠 369 PATTERN BUILDINGS

🧑‍🔬 PUIDU BIOMASSI INNOVATIIVNE VÄÄRTUSTAMINE

🏘Thermory väljakutse: PUIT LINNAKESKKONNAS

🧖‍♂️ AUROOM WELLNESS väljakutse

🌍 KLIIMANEUTRAALNE MAJANDUS arhitektuuris, metsanduses ja puidutöötlemises.

🧓 PUIDUST TOOTED ja ARHITEKTUUR EAKAMATELE

🌲METSÄ WOOD väljakutse

👉 Rohkem infot väljakutsete kohta: https://garage48.org/events/garage48-wood-2021
Küsimuste korral kirjutage meile aadressil wood@garage48.org.

Postitas Triin Männik — Püsilink

Väljakutsete introseminar veebis: Garage48 Future of Wood 2021

Esmaspäev 15 november, 2021

251472644_10157849670922142_7937269371308621020_n

Aita suunata Eesti puidu ja metsa tulevikku: tule uuri välja, millised väljakutsed pakutakse osalejaile välja Garage48 Future of Wood 2021 makeathoni ja häkatonil esitatud !

– – – 🌳🌟💰 Auhinnafond on 18000€ ja kasvab 💰🌟🌳- – –

Tule veebiseminarile – saad teada, mida Garage 48 Future of Wood osalejailt oodatakse ning kuidas kõige paremini 24. novembri sündmuseks valmistuda. Parim võimalus häkatoni korraldajatelt kõik olulised küsimused ära küsida!

Toimub esmaspäeval, 15. novembril kell 19–20.30 (GMT+2) võrgus.

Registreeru siin: https://garage48.typeform.com/to/vWjTKblV

 

🌳 — ✦ — ✦ — VÄLJAKUTSED — ✦ — ✦ — 🌳

🏠 369 PATTERN BUILDINGS

🧑‍🔬 PUIDU BIOMASSI INNOVATIIVNE VÄÄRTUSTAMINE

🏘Thermory väljakutse: PUIT LINNAKESKKONNAS

🧖‍♂️ AUROOM WELLNESS väljakutse

🌍 KLIIMANEUTRAALNE MAJANDUS arhitektuuris, metsanduses ja puidutöötlemises.

🧓 PUIDUST TOOTED ja ARHITEKTUUR EAKAMATELE

🌲METSÄ WOOD väljakutse

👉 Rohkem infot väljakutsete kohta: https://garage48.org/events/garage48-wood-2021
Küsimuste korral kirjutage meile aadressil wood@garage48.org.

Postitas Triin Männik — Püsilink

03.11.2021

ROHEKA Vol 3: ettekanded, veebiviktoriin, töötuba ja taaskasutuslaat

ROHEKA 31121

3. novembril toimus järjekorras kolmas sündmus Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Roheka Vol 3 on sisukam kui kunagi varem. Päeva avab ettekandega TLÜ prorektor Katrin Saks, kes räägib, kuidas Tallinna Ülikoolis keskkonnaalase arendusega tegeletakse. Seejärel tutvustab EKA moedisaini osakonna juhataja prof Piret Puppart jätkusuutlikkusega tegelevat projekti Fashion Seeds. Järgneb ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra poolt. Kuulda saab ka uuest taaskasutusele suunatud rakendusest RINGkultuur ning  EKA Aia tegemistest ja tulevikuplaanidest. Traditsiooniliselt toimub ka Roheka veebiviktoriin ning päeva lõpetab ROHEKA taaskasutuslaat, mis pakub kõigile ekalastele võimalust ära anda, vahetada või müüa enda kasutult seisma jäänud asju.

NB! Kui kestliku ja jätkusuutliku EKA areng on Sulle eriti südamelähedane, siis kell 13:00-14:30 toimub ka käitumisdisaini töötuba, mida viib läbi Tanel Kärp, interaktsioonidisaini õppekava juht. Kohtade arv piiratud! Registreerumine SIIN.

Ettekanded toimuvad ruumis A202 ning kantakse üle ka EKA TV-s. Roheka laat leiab aset EKA fuajees, A100.

AJAKAVA

11.00 Tervitus ja sissejuhatus. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

11.05-11.40 Kuidas toimub keskkonnaalane arendus Tallinna Ülikoolis? Katrin Saks, Tallinna Ülikooli arendusprorektor

11:40-12:15 Fashion Seeds projektist.  Prof Piret Puppart, EKA moeosakonna juht

12:15-12:35 Sotsiaalkeskkonnaga seotud EKA magistritööde ülevaade. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:35-12:40 RINGkultuur rakendusest. Kristjan Eichler, IT arendusjuht

12:40-12:45 EKA aed ja selle tulevik. Lisette Lepik, EKA üliõpilasesindus

12:45-13:00 ROHEKA veebiviktoriin (Kahoot) (auhinnaks EKA pusa!)

13:00-14:30 TÖÖTUBA Käitumisdisain: nügime EKAlased rohelisemaks. Käitumisdisain (behaviour design) on väga värske disainivaldkond, mis rakendab psühhooloogiat  inimeste käitumise nügimiseks kindla eesmärgi nimel. Selles eksperimentaalses töötoas tutvustame lühidalt metodoloogiat ning proovime luua ideid, kuidas saaks EKAs paremini juurutada 10 rohelist käsku. Läbiviija: Tanel Kärp. Osalema oodatud kõik EKAlased, palun registreeru ette SIIN.

14:00-15:00 ROHEKA taaskasutuslaat EKA fuajees. Kui ka Sina soovid midagi tasuta ära anda, vahetada või müüa, registreeru SIIN!

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

ROHEKA Vol 3: ettekanded, veebiviktoriin, töötuba ja taaskasutuslaat

Kolmapäev 03 november, 2021

ROHEKA 31121

3. novembril toimus järjekorras kolmas sündmus Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Roheka Vol 3 on sisukam kui kunagi varem. Päeva avab ettekandega TLÜ prorektor Katrin Saks, kes räägib, kuidas Tallinna Ülikoolis keskkonnaalase arendusega tegeletakse. Seejärel tutvustab EKA moedisaini osakonna juhataja prof Piret Puppart jätkusuutlikkusega tegelevat projekti Fashion Seeds. Järgneb ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra poolt. Kuulda saab ka uuest taaskasutusele suunatud rakendusest RINGkultuur ning  EKA Aia tegemistest ja tulevikuplaanidest. Traditsiooniliselt toimub ka Roheka veebiviktoriin ning päeva lõpetab ROHEKA taaskasutuslaat, mis pakub kõigile ekalastele võimalust ära anda, vahetada või müüa enda kasutult seisma jäänud asju.

NB! Kui kestliku ja jätkusuutliku EKA areng on Sulle eriti südamelähedane, siis kell 13:00-14:30 toimub ka käitumisdisaini töötuba, mida viib läbi Tanel Kärp, interaktsioonidisaini õppekava juht. Kohtade arv piiratud! Registreerumine SIIN.

Ettekanded toimuvad ruumis A202 ning kantakse üle ka EKA TV-s. Roheka laat leiab aset EKA fuajees, A100.

AJAKAVA

11.00 Tervitus ja sissejuhatus. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

11.05-11.40 Kuidas toimub keskkonnaalane arendus Tallinna Ülikoolis? Katrin Saks, Tallinna Ülikooli arendusprorektor

11:40-12:15 Fashion Seeds projektist.  Prof Piret Puppart, EKA moeosakonna juht

12:15-12:35 Sotsiaalkeskkonnaga seotud EKA magistritööde ülevaade. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:35-12:40 RINGkultuur rakendusest. Kristjan Eichler, IT arendusjuht

12:40-12:45 EKA aed ja selle tulevik. Lisette Lepik, EKA üliõpilasesindus

12:45-13:00 ROHEKA veebiviktoriin (Kahoot) (auhinnaks EKA pusa!)

13:00-14:30 TÖÖTUBA Käitumisdisain: nügime EKAlased rohelisemaks. Käitumisdisain (behaviour design) on väga värske disainivaldkond, mis rakendab psühhooloogiat  inimeste käitumise nügimiseks kindla eesmärgi nimel. Selles eksperimentaalses töötoas tutvustame lühidalt metodoloogiat ning proovime luua ideid, kuidas saaks EKAs paremini juurutada 10 rohelist käsku. Läbiviija: Tanel Kärp. Osalema oodatud kõik EKAlased, palun registreeru ette SIIN.

14:00-15:00 ROHEKA taaskasutuslaat EKA fuajees. Kui ka Sina soovid midagi tasuta ära anda, vahetada või müüa, registreeru SIIN!

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

03.11.2021

Uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kogumiku esitlus!

LL_3

3. novembril kl 15 toimub Eesti Kunstiakadeemias raamatu “Lõpetamata Linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid” esitlus. Sõna saavad nii kolm aastat kestnud uurimisprojekti kui raamatu valmimisse oma panuse andnud osapooled. EKA fuajees näeb raamatuesitluse puhul ka valikut makettidest ning animatsiooni, mis valmis kevadel Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud Lõpetamata linna näituse tarbeks. Nii uurimisprojekt kui raamat valmisid kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusel.

Üritusel saab osaleda ka zoomi vahendusel

Äsja raamatupoodidesse jõudnud 400-leheküljeline kogumik võtab kokku kolmel aastal Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimunud uurimisprojekti “Lõpetamata linn” käigus peetud arutelud. Raamat on mõeldud kõikidele, kel on huvi mõelda Tallinna potentsiaalile tulevikulinnana – mida me Tallinnalt tulevikus ruumiliselt ootame, mida linn vajab ja millised probleemid linnaehituslikult seljatama peab, et olla atraktiivne nii elu- kui tööpaigana.

25 autorit Eestist ja mujalt vaatlevad Tallinna potentsiaali arhitektide ja linnaplaneerijate vaatenurgast, lahates linna nii tervikuna kui pöörates tähelepanu võtmekohtadele. Eraldi peatükid tegelevad Lasnamäe ning teiste sama perioodi paneelelamupiirkondade ruumilise tulevikuga, vanalinna ümbritseva bastionivöö ala potentsiaaliga, Tallinna rohealade ja sinivõrgustikuga. Laiemalt vaadatakse, millises reeglite, lubade ja statistika taustsüsteemis toimub Tallinnas linnaehitus võrreldes teiste sarnase profiili ja suurusega linnadega Euroopas – Vilniuse, Helsingi, Zürichi, Kopenhaageni, Praha ja Riiaga. Lisaks küsitakse, kuidas saaksime planeerida paremat Tallinna, kasutades kõiki arvandmeid, mida on võimalik tehnoloogia abil täna linna kohta kokku koguda.

Kogumikku “Lõpetamata linn” on võimalik osta suurematest raamatupoodidest, Eesti Arhitektuurimuuseumist ning EKA raamatukogust.

Postitas Triin Männik — Püsilink

Uurimisprojekti “Lõpetamata linn” kogumiku esitlus!

Kolmapäev 03 november, 2021

LL_3

3. novembril kl 15 toimub Eesti Kunstiakadeemias raamatu “Lõpetamata Linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid” esitlus. Sõna saavad nii kolm aastat kestnud uurimisprojekti kui raamatu valmimisse oma panuse andnud osapooled. EKA fuajees näeb raamatuesitluse puhul ka valikut makettidest ning animatsiooni, mis valmis kevadel Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud Lõpetamata linna näituse tarbeks. Nii uurimisprojekt kui raamat valmisid kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusel.

Üritusel saab osaleda ka zoomi vahendusel

Äsja raamatupoodidesse jõudnud 400-leheküljeline kogumik võtab kokku kolmel aastal Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimunud uurimisprojekti “Lõpetamata linn” käigus peetud arutelud. Raamat on mõeldud kõikidele, kel on huvi mõelda Tallinna potentsiaalile tulevikulinnana – mida me Tallinnalt tulevikus ruumiliselt ootame, mida linn vajab ja millised probleemid linnaehituslikult seljatama peab, et olla atraktiivne nii elu- kui tööpaigana.

25 autorit Eestist ja mujalt vaatlevad Tallinna potentsiaali arhitektide ja linnaplaneerijate vaatenurgast, lahates linna nii tervikuna kui pöörates tähelepanu võtmekohtadele. Eraldi peatükid tegelevad Lasnamäe ning teiste sama perioodi paneelelamupiirkondade ruumilise tulevikuga, vanalinna ümbritseva bastionivöö ala potentsiaaliga, Tallinna rohealade ja sinivõrgustikuga. Laiemalt vaadatakse, millises reeglite, lubade ja statistika taustsüsteemis toimub Tallinnas linnaehitus võrreldes teiste sarnase profiili ja suurusega linnadega Euroopas – Vilniuse, Helsingi, Zürichi, Kopenhaageni, Praha ja Riiaga. Lisaks küsitakse, kuidas saaksime planeerida paremat Tallinna, kasutades kõiki arvandmeid, mida on võimalik tehnoloogia abil täna linna kohta kokku koguda.

Kogumikku “Lõpetamata linn” on võimalik osta suurematest raamatupoodidest, Eesti Arhitektuurimuuseumist ning EKA raamatukogust.

Postitas Triin Männik — Püsilink

26.11.2021 — 28.11.2021

Future of Wood tuleb taas

Future of Wood

Garage48, EKA, TSENTER ja Eesti Teaduste Nõukogu koostöös toimub 2021.  aastal viies Garage48 Future of Wood. Kutsutakse arendama uudseid ja kliimasäästlikke lahendusi arhitektuuris, puidu töötlemises ning metsanduses.

26.–28. novembril toimub FoW taas Väimelas, TSENTER kompetentsikeskuses, kus Garage48 Future of Wood alguse saigi.

Auhinnafond on üle 10 000 €. Lisaks toitlustus, TSENTRI masinapark ja materjalid, mentorite tugi ning avarad tööruumid, mis toetavad 48 tunni vältel intensiivset loomingulist tiimitööd ja prototüüpimist. Kõike seda eesmärgiga tuua ühte ruumi kokku Eesti puidutööstus ja vaadata tulevikku. Kuidas majandada metsa jätkusuutlikumalt? Kuidas kasutada ära tootmisjääke ja väärindada puitu?

Rohkem infot ürituse kodulehel

Facebookis

Registreeru SIIN

Kohtumiseni Väimelas!

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Future of Wood tuleb taas

Reede 26 november, 2021 — Pühapäev 28 november, 2021

Future of Wood

Garage48, EKA, TSENTER ja Eesti Teaduste Nõukogu koostöös toimub 2021.  aastal viies Garage48 Future of Wood. Kutsutakse arendama uudseid ja kliimasäästlikke lahendusi arhitektuuris, puidu töötlemises ning metsanduses.

26.–28. novembril toimub FoW taas Väimelas, TSENTER kompetentsikeskuses, kus Garage48 Future of Wood alguse saigi.

Auhinnafond on üle 10 000 €. Lisaks toitlustus, TSENTRI masinapark ja materjalid, mentorite tugi ning avarad tööruumid, mis toetavad 48 tunni vältel intensiivset loomingulist tiimitööd ja prototüüpimist. Kõike seda eesmärgiga tuua ühte ruumi kokku Eesti puidutööstus ja vaadata tulevikku. Kuidas majandada metsa jätkusuutlikumalt? Kuidas kasutada ära tootmisjääke ja väärindada puitu?

Rohkem infot ürituse kodulehel

Facebookis

Registreeru SIIN

Kohtumiseni Väimelas!

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.11.2021

EKA Rebastepäev 2021

Rebastepidu kaanefoto
Rebastepäev 2021

Kunstiakadeemia traditsioonilise Rebastepeo asemel toimub olude sunnil hoopis Rebastepäev, mis toimub 4. novembril, Kunstiakadeemia aatriumis. Üles astuvad performatiivsete etteastetega selle aasta hulljulgemad esmakursuslased.

Üritus algab kell 18:00

Performance’id kell 19.00

Üles astuvad ka EKA omad DJ-d CT Venom ja Alexandra BB (Karin Nahkur ja Sandra Mäesepp)

Avatud on ka pop-up baar!

EKA Rebastepäev Facebookis 

EKA Rebastepäeva korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA Rebastepäev 2021

Neljapäev 04 november, 2021

Rebastepidu kaanefoto
Rebastepäev 2021

Kunstiakadeemia traditsioonilise Rebastepeo asemel toimub olude sunnil hoopis Rebastepäev, mis toimub 4. novembril, Kunstiakadeemia aatriumis. Üles astuvad performatiivsete etteastetega selle aasta hulljulgemad esmakursuslased.

Üritus algab kell 18:00

Performance’id kell 19.00

Üles astuvad ka EKA omad DJ-d CT Venom ja Alexandra BB (Karin Nahkur ja Sandra Mäesepp)

Avatud on ka pop-up baar!

EKA Rebastepäev Facebookis 

EKA Rebastepäeva korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.10.2021

Disaini loeng: professor Alison J. Clarke disainipoliitikast

VictorPapanek_DesignerRealWorld

EKA disainiteaduskonna disainiteooria kursuse raames peab professor Alison J. Clarke avaliku loengu disainipoliitikast. Loeng toimub teisipäeval, 19. oktoobril algusega kell 9:30 EKA aulas.

Alison J. Clarke’i loeng toetub tema hiljuti ilmunud raamatule „Victor Papanek: Designer for the Real World” (väljaandja MIT Press, 2021) ja tema kureeritud näitusele „The Politics of Design” (Vitra Disainimuuseum, Saksamaa), mis uurib sotsiaalse disaini liikumise päritolu ning selle püüdeid tegeleda teadlikult disaini dekoloniseerimisega. Harutades lahti disainerite vastuolulisi püüdlusi muuta materiaalselt või sotsiaalselt tõrjutute ja alaesindatud gruppide olukorda, heidab loeng kriitilise pilgu sellele, kuidas on vahelduva eduga püütud luua disainipraktikas ja -teoorias kultuurilist erinevust.

Loengut saab jälgida EKA aulas. EKA tudengitele ja töötajatele kehtivad majasisesed COVID-19 reeglid. Külalistel palume COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Kohapeal testimist ei toimu. Loengut ei salvestata, aga kantakse otse üle EKA TV-s.

Professor Alison J. Clarke on raamatute „Victor Papanek: The Politics of Design” (MIT Press 2021) ja „Design Anthropology: Object Cultures in Transition” (Bloombury 2018) autor. Oma raamatutes uurib ta disaini, materiaalse kultuuri ja antropoloogia kokkupuutepunkte. Clarke on õppinud disainiajalugu (Royal College of Art London) ja sotsiaalantropoloogiat (University College London) ning töötab disainiajaloo ja -teooria osakonna juhatajana ning Papaneki Sihtasutuses, mis kuulub ülikooli University of Applied Arts Vienna alla. Sihtasutus korraldab Clarke’i eestvedamisel Papaneki sümpoosioni, mis uurib kaasaegse disaini eetikat ja tulevikku. Clarke on pälvinud suuri rahvusvahelisi toetusi ja stipendiume, mida on välja andnud näiteks Smithsonian, Kunsti- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu, Austria Teadusfond ja Grahami Sihtasutus. Ta tegutseb nõunikuna ja žüriiliikmena paljudes akadeemilistes üksustes, sealhulgas Taani Sõltumatus Teadusnõukogus ja Saksa Teadusfondi programmis (DfG).

Clarke on tegev meedias, kuraatorina ning rahvusvahelise disainivaldkonna esindajana. Tema monograafial „Tupperware: The Promise of Plastic in 1950 American” põhineb Emmyle nomineeritud dokumentaalfilm. Ta on antoloogia „Émigré Cultures in Design and Architecture” ja juhtiva akadeemilise ajakirja Home Cultures: The Journal of Architecture, Design and Domestic Space kaastoimetaja ja kaasasutaja. Clarke kureeris hiljuti Vitra Disainimuuseumis rändnäituse “Victor Papanek: The Politics of Design (2017-2020)”. Oma viimases raamatuprojektis uurib Clarke sotsiaalteaduste ja tööstusdisaini lõimumise ajaloolist päritolu ja pärandit.

Postitas Sandra Nuut — Püsilink

Disaini loeng: professor Alison J. Clarke disainipoliitikast

Teisipäev 19 oktoober, 2021

VictorPapanek_DesignerRealWorld

EKA disainiteaduskonna disainiteooria kursuse raames peab professor Alison J. Clarke avaliku loengu disainipoliitikast. Loeng toimub teisipäeval, 19. oktoobril algusega kell 9:30 EKA aulas.

Alison J. Clarke’i loeng toetub tema hiljuti ilmunud raamatule „Victor Papanek: Designer for the Real World” (väljaandja MIT Press, 2021) ja tema kureeritud näitusele „The Politics of Design” (Vitra Disainimuuseum, Saksamaa), mis uurib sotsiaalse disaini liikumise päritolu ning selle püüdeid tegeleda teadlikult disaini dekoloniseerimisega. Harutades lahti disainerite vastuolulisi püüdlusi muuta materiaalselt või sotsiaalselt tõrjutute ja alaesindatud gruppide olukorda, heidab loeng kriitilise pilgu sellele, kuidas on vahelduva eduga püütud luua disainipraktikas ja -teoorias kultuurilist erinevust.

Loengut saab jälgida EKA aulas. EKA tudengitele ja töötajatele kehtivad majasisesed COVID-19 reeglid. Külalistel palume COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Kohapeal testimist ei toimu. Loengut ei salvestata, aga kantakse otse üle EKA TV-s.

Professor Alison J. Clarke on raamatute „Victor Papanek: The Politics of Design” (MIT Press 2021) ja „Design Anthropology: Object Cultures in Transition” (Bloombury 2018) autor. Oma raamatutes uurib ta disaini, materiaalse kultuuri ja antropoloogia kokkupuutepunkte. Clarke on õppinud disainiajalugu (Royal College of Art London) ja sotsiaalantropoloogiat (University College London) ning töötab disainiajaloo ja -teooria osakonna juhatajana ning Papaneki Sihtasutuses, mis kuulub ülikooli University of Applied Arts Vienna alla. Sihtasutus korraldab Clarke’i eestvedamisel Papaneki sümpoosioni, mis uurib kaasaegse disaini eetikat ja tulevikku. Clarke on pälvinud suuri rahvusvahelisi toetusi ja stipendiume, mida on välja andnud näiteks Smithsonian, Kunsti- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu, Austria Teadusfond ja Grahami Sihtasutus. Ta tegutseb nõunikuna ja žüriiliikmena paljudes akadeemilistes üksustes, sealhulgas Taani Sõltumatus Teadusnõukogus ja Saksa Teadusfondi programmis (DfG).

Clarke on tegev meedias, kuraatorina ning rahvusvahelise disainivaldkonna esindajana. Tema monograafial „Tupperware: The Promise of Plastic in 1950 American” põhineb Emmyle nomineeritud dokumentaalfilm. Ta on antoloogia „Émigré Cultures in Design and Architecture” ja juhtiva akadeemilise ajakirja Home Cultures: The Journal of Architecture, Design and Domestic Space kaastoimetaja ja kaasasutaja. Clarke kureeris hiljuti Vitra Disainimuuseumis rändnäituse “Victor Papanek: The Politics of Design (2017-2020)”. Oma viimases raamatuprojektis uurib Clarke sotsiaalteaduste ja tööstusdisaini lõimumise ajaloolist päritolu ja pärandit.

Postitas Sandra Nuut — Püsilink