Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

28. septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.

Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.

Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus. 

ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.

TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised. 

MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada. 

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

SÜGISLOENGUTE AJAKAVA

– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)

– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)

– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)

– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

Näituse “Hüljatud maastikud. Kohila Paberivabrik” avamine toimub 16. septembril kl 12 Kohila paberivabriku puidumassiruumis 

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid sel kevadel juba kaheteistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida tänapäevaseid lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös Kohila kogukonna ning MTÜ Kohila Paberivabrikuga, kes on oma südameasjaks võtnud 20 aastat tühjana seisnud paberivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Paberivabriku ruumides toimuv näitus esitleb EKA 2. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Kohila ajaloolist paberivabrikut. Väljapanekut saadab just selleks loodud heliinstallatsioon. 

16. septembril kl 12 toimuval näituse avamisel tutvustavad tudengid paberivabriku üheksat tulevikuvõimalust, millega leiti vastuseid küsimustele:

Kas lagunevaid tööstushooneid on võimalik kasutuskõlbulikuks muuta ringmajanduse meetodil?

Kas ringmajandus loob uusi töökohti?

Kas kogukonna- ja kultuurikeskus saab olla majanduslikult jätkusuutlik?

Kuidas kaasata kogukonda ja võita konkurentsist?

Millest koosneb hoone jalajälg?

Milline hoone on jätkusuutlik?

Kas ja kuidas saab targalt lammutada?

Millised ajaloolised kihistused on väärtuslikud ja keskkonda loovad?

Kevadsemestri jooksul külastasid tudengid korduvalt Kohilat ja paberivabrikut, analüüsisid põhjalikult selle ehituslikku keskkonda ja piirkonda laiemalt, ning kaardistasid nii võimalusi kui murekohti. Lisaks tegeleti sama piirkonnaga maastikuarhitektuuri aine raames, mille käigus keskenduti paberivabriku ja Kohila maastiku sidumisele, sealse maastiku mõtestamisele ja defineerimisele. Tudengitele ülesandeks oli luua programme ja ruumilise sekkumise visioone, mis kohtleksid hüljatud tehasehoonet veel praktikasse jõudmata viisidel. 

Suur osa Eestis seni renoveeritud vanade tehasehoonete uus programm põhineb sarnasel mudelil: sisse kolivad uued piiratud huvigrupiga ärid ja büroopinnad, mistõttu muutub hoone kas majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel paljude jaoks kättesaamatuks. Oma kodukoha ajalooga tahab aga igaüks end võrdsetel võimalustel siduda, seega oli oluliseks väljakutseks töötada välja lahendusi, mis pakuvad kasutust olenemata inimese rahakoti suurusest, tarbimiseelistustest või vanusest.

Näituseks on arendatud edasi jaanuaris toimunud töötoa tulemusi. Töötuba koondas arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse, disaini ja inseneri erialade tudengeid ning seda juhendasid Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toimus: https://www.artun.ee/kalender/huljatud-maastikud-kohila-paberivabrik/

Valminud projektide autoriteks on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala nüüdseks 3. kursuse tudengid:

Arabella Aabrams, Anabel Ainso, Anu Alver, Fred-Eric Pavel, Alis Mäesalu, Karmo Viherpuu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja, Laura Haki, Frank Kuresaar, Hugo Georg Kalaus, Madis Arp Keerd, Kristian Tigane, Triinu Lamp, Liisalota Kroon, Karl Robin Timm, Laura Venelaine, Karl Perens ja Villem Kai Johannes Laimre.

Projektid valmisid arhitektuuribüroo KUU arhitektide Joel Kopli, Koit Ojaliiva ja Juhan Rohtla juhendamisel, nõustas LCA konsultant Anni Oviir.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Sündmus FBs:

Kohila Paberivabriku ajaloost

1893. aastal asutatud vabrik seati sisse kunagises Kohila mõisa sae- ja jahuveskis, mis muudeti moodsa aja nõudmiste järgi puumassi ja papitehaseks. 19. sajandi lõpul tööd alustanud vabrik elas üle erinevad poliitilised ja majanduslikud muudatused. Kohilas toodeti trüki- ja kirjapaberit, vihikuid, paberkotte ja ka tapeeti. Vabrikul oli kandev roll aleviku arengus, tehas andis juba algusaastail tööd 60-le, enne I maailmasõda 160-le ja 1970. aastatel enam kui 350-le inimesele. Kompleksi juurde kerkis varakult ka elamutega töölisasula, ehitati posti- ja telegraafijaam, vabatahtlike tuletõrjujate pritsikuur ning pidude, kooli ja lasteaia tarbeks vabriku klubihoone. Ehitati juurde nii vabrikuhooneid kui ka infrastruktuuri. Samuti panustati kultuuri edendamisse – asutati eestikeelne raamatukogu ning vabriku muusikaselts. 

Taasiseseisvumise ajal 1990. aastatel hakkas vabrik käest kätte käima, kuniks paberitootmine suleti sootuks. Insener Nikolai Heraskovi projekti järgi valminud tehas ja selle hilisemad lisandused on pärast tootmise väljakolimist halvas seisus nagu enamik suletud tööstusi, territoorium ei ole siiski täielikult hüljatud.

Alevi südames, jõe ja pargi vahetus naabruses asuval vabrikul on kohalikele inimestele oluline roll ja siin, nagu paljudes teistes endistes tööstuskülades, otsitakse sellele uut elu kultuurikeskkonnana. Kohila paberivabrikus toimetab praegu aktiivne kohalik MTÜ.

Näitus „Keraamika kannab“ tutvustab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi, mis sünteesivad kriitilist ruumimõtet materjali ning parameetrilise kihtlisandustehnoloogiaga.

Selle ettevõtmise fookus on koondatud koostööroboti abil savi 3D printimisele, et ümber- ja taasmõtestada arhitektuuri „tugisammas”– selle kandeelemendi pikk ajalooline muutumine on ehitatud keskkonnas jälgitav nii otseselt füüsilisel kujul kui ka kultuuriliselt koostöös teiste erialade ning tehnoloogiate arenguga. Lihtsustatud kujul võib selle kokku võtta minimeerimise ja maksimeerimise probleemina – kuidas on võimalik olukorras, kus kaasaegsed ehitised eeldavad võimalikult vähese materjalikuluga ja lihtsasti valmistatavate tugikonstruktsioonide olemasolu, jõuda selle elemendi terviklahenduses kõiki kaasatud erialasid uudse tulemuseni viivate mõtete sümbioosini? Eesmärk on (taas)avastada (ositi unustatud) kandesüsteemi varjatud potentsiaalid kaasaja kontekstis läbi eksperimentaalsete keraamiliste postide ja sammaste.

Näitus avamisega kaasneb osalevate arhitektide, disainerite ja kunstnike töödele pühendatud temaatiline sümpoosion. Tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL  ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi, mis sünteesivad kriitilist ruumimõtet materjali ning parameetrilise kihtlisandustehnoloogiaga. Seminari juhatab Andres Kurg.

Sümpoosion on inglise keeles.

Sümpoosion „Keraamika kannab | Loading Ceramics“ toimub teisipäeval, 12. septembril kell 14.00, Eesti Arhitektuurimuuseumi 1. korrusel ja sellele järgnev näituse avamine kell 16.00 hoone 3. korrusel.

Kuraatorid: Martin Melioranski, Lauri Kilusk

Kaaskuraator: Varvara Guljajeva

Osalejad: Varvara Guljajeva ja Mar Canet Solà, Raul Kalvo, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Sasha Serber, Paco-Ernest Ulman, Markus Wikar

Näitust ja sümpoosioni toetavad: Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kultuurkapital

Sarja (H)ARUTUS sügishooaja esimene vestlus toimub 2. septembril kell 16.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Räägime betoonist, selle jätkusuutlikkusest ning uutest kasutusvõimalustest rohepöörde ajastul.

Arutlevad Kumu kunstimuuseumis betooni olemuse, eetika ja esteetika ning tulevikuvõimaluste üle arhitekt ja õppejõud Roland Reemaa, betooni- ja ehitusekspert Kalev Ramjalg ning kunstnik Edith Karlson. Vestlust modereerib arhitekt Ulla Alla. Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.

Moodne elu on saanud võimalikuks suuresti tänu betoonile, millele on raske, kohati lausa võimatu asendust leida. Samas nõuab kliimakriisis maailm kestlikumat eluviisi, mis hõlmab ka kogu ehitatud keskkonna ümbermõtestamist.

Kas ja kuidas on inimkonnal võimalik betoonisõltuvust enda kasuks pöörata? Materjalina on betoon kindel ja usaldusväärne, valmistamisel aga ettearvamatu, mis muudab selle kasutamise omamoodi kunstivormiks. Ent betooni süsinikujalajälg on tohutu: kasvuhoonegaasid eralduvad nii tsemendi valmistamiseks fossiilkütuste põletamisel kui ka selle töötlemisel looduslikult toimuvate keemiliste reaktsioonide käigus.

Betooni kasuks kõneleb selle vastupidavus, mis muudab materjali taaskasutuskõlblikuks – betoonelemente on võimalik lahti monteerida ning ära kasutada uue hoone ehitusel. See pikendab betooni olelusringi, nii et kasutatud materjali ei pea maha matma.
Vestlus on osa näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ publikuprogrammist. Näituse kohta saab põhjalikumalt lugeda siit.

Osalemine Kumu muuseumipiletiga.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Teisipäeval, 20. juunil (h)arutavad Eesti Arhitektuurimuuseumis “linna kaevandamise” küsimuste üle arhitekt Kristel Niisuke, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemlektor Simo Ilomets ja Riigi Kinnisvara AS hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Vestlust modereerib näituse „Linnamaardla“ kuraator, arhitekt ja EKA ning Londoni Central Saint Martinsi õppejõud Laura Linsi. 

Ükski maavara pole ammendamatu. Ehitamise keskkonnamõju vähendamiseks tuleks näha võimalikku ehitusmaterjali juba valmis ehitistes. Võtame lahti ja paneme uute vajaduste tarvis teisiti kokku. Lihtne öelda, keeruline teha. Aga kas võimatu? Praegune uushoonestamise status quo on lihtne: plats puhtaks, lammutusjääk maatäiteks, uued konstruktsioonid paika. Ehitusmaterjali elukaare esimeses otsas toimub kaevandamine, tootmis- ja ehitusprotsess ning teises otsas lammutamine, käitlemine, matmine. Kuidas senist lineaarset protsessi ringikujulisemaks väänata ning kes peaks seda tegema?

Linnast kaevandamise ehk urban mining praktikat viljelevad ja katsetavad mitmed Euroopa linnad, institutsioonid, insenerid, arhitektid ning materjaliteadlased. Kuidas on seis Eesti ehitustandril? Kes vastutab hoonete lammutamise eest? Kuidas soodustada materjalide taaskasutust? Millisest oskusteabest on puudu, et matmise asemel väärindada ainest, kui see on juba kord maa seest üles kaevatud? Kuidas kavandada tulevikuhooneid? Kas muutumas on eetika või esteetika?

Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

Sündmus algab värske Eesti arhitektuuriajakirja MAJA nr 112 sissejuhatusega, mille teemanumbriks on „Moratoorium“ ja mida käesolevast aastast juhib uus peatoimetaja Laura Linsi.

Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussarja „(H)ARUTUS“ keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

(H)arutus toimub 20. juunil kell 18.00 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2)

Sündmus on tasuta.

Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.

EKA arhitektuuriteaduskonna III kursuse tudengitööde näitus.

Erialastuudio võttis keskmeks mahulise renoveerimise ja naabruskonnapõhise rekonstrueerimise Mustamäe asumi näitel. Vaatlesime kuue tüüpkortermaja 1-464 renoveerimist, pakkudes alternatiive parkimisele, ligipääsetavuse, energiatootlikuse ja muude avalike hüvede osas. Semestri tulemusena pakuti välja 7 erinevat käsitlust elukvaliteedi tõstmiseks ja kogukonna tugevdamiseks Mustamäel.

Õppejõud: Sille Pihlak, Siim Tuksam (arhitektuur), Adam Orlinski (inseneeria ja energia disain)
Konsultandid: Karin Bachmann (maastikuarhitektuur), Teet Tark (vesi ja ventilatsioon)
Eksperdid: Nadežda Sassina (kogukonna kaasamine)
Tudengid: Heinrike Aue, Mariia Babur, Julia Freudenberg, Sander Haugas, Janely Järv, Robert Kiisler, Augustas Lapinskas, Lukas Laubre, Paula Līva Lorence, Laura Susanna Lätte, Katriin Maitsalu, Jarþrúður Másdóttir, Mariia Paslova, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Ella Mari Roosi, Erik Sammel, Helerin Talpsepp, Mariia Ufimtseva, Triin Vaino, Markus Vernik, Anneli Virts.
Kuraatorid ja näituse kujundus: Ella Mari Roosi, Julia Freudenberg
Graafiline disain: Janely Järv, Laura Susanna Lätte
Projektijuht: Anna Tommingas

Neljapäeval, 1.juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias vestlusõhtu, kus arutame valdkonna ekspertidega arhitekti positsiooni ja ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse kuue Akadeemia tee kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.

Otseülekanne nähtav Postimehe kultuuriportaalis:  https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu

Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia näeb ette, et 2050. aastaks on Eesti hoonefond korrastatud. Hiljutised uudised Euroopa Parlamendist viitavad soovile seda tempot veelgi kiirendada. On ilmselge, et sellised ambitsioonid panevad nii tellija kui ka ehitussektori suure surve alla. Sealjuures tuleb märkida, et energiatõhususe tagamise eesmärkide kõrval on vähemalt sama oluline rääkida ka renoveerimislaine mõjust ruumikultuurile. Kuidas kiirustades vältida vigu, mida tehti “mägede” ehitamisel pool sajandit tagasi?

Selle aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel uut teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitektuuri poole pealt protsessile kaasa aidata. Kitsaskohad, mida lahendada, on arhitektuursete võimaluste visualiseerimine ja seeläbi renoveerimisotsuse lihtsustamine ning kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.

ÜRITUSE KAVA

16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor

16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines / Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler

16:15 EKA BuildEST’i projektis / Andres Ojari, Eesti Kunstiakadeemia

16:30 Arendusgrant: sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur

16:45 E-hüpe: Masskohandatava fassaadisüsteemi konfiguraatori prototüüp / Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur

17:00 Paneeldiskussioon

Aet Ader / Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige, arhitekt, B210 arhitektid

Ivo Volkov / Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimees

Kaja Pae / Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja

Lauri Lihtmaa / ekspert – liginullenergiahoonete uurimisrühm, TalTech

Lauri Tuulberg / Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, Welement AS CEO

Mihkel Tüür / arhitekt, Kadarik Tüür Arhitektid

Paneeli juhib teadur Sille Pihlak

17:55 Näituse “sLenderhood” avamine

Ehituse e-hüppe programmi rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

Lisainfo:

Anna Tommingas

KAITSMISTE AJAKAVA

Kaitsmised toimuvad EKAs, Põhja pst 7

Otseülekanne EKA TVs

Urbanistika magistritööde kaitsmised 

29. mail EKAs, ruumis A501

10.00-11.15 DARIA KHRYSTYCH (In)Visible Care: Civilian Volunteerism in Wartime Ukraine.

11.20-12.20 NABEEL IMITIAZ  The Infrastructure of Border Regime: Neocolonial Subjugation of Life in Modern Democratic Societies.

12.45-13.45 OLEKSANDR NENEKO Mapping Out The Dual Crisis of War and Housing in Dnipro, Ukraine. 

13.45-14.45 KHADEEJA FARRUKH. Towards The Everyday of Transnational Lives: From Sonnenallee in Neukölln to The Globalization In Question. 

Juhendajad: Sean Tyler ja Keiti Kljavin.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised 

30. ja 31. mail EKAs, ruumis A501

30. mai

9.00-9.45 MARK ALEKSANDER FISCHER Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

9.45-10.30 OLARI PAADIMEISTER Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

10.30-11.15 JOHAN HALLIMÄE Helidega planeeritud linn.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

11.15 – 11.30 kohvipaus

11.30-12.15 KRISTOFER SOOP Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

12.15-13.00 ANETT GRIFFEL Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada.

Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.

13.00-13.45 KATARIINA MUSTASAAR Tööstusjärgne meremaastik. Paljassaare sadama taimtervendamine. 

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

13.45 – 14.45 lõuna

14.45-15.30 KADI PIHLAK Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

15.30-16.15 ANNA RIIN VELNER Camino de igapäev.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

16.15-17.30 SIIM TANEL TÕNISSON Linna ühendamine. Bastionivöönd kui linna sidusstruktuur.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

31. mai 

9.00-9.45 LINDA LI ARRO Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine. Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

9.45-10.30 CAROLINA REIDMA Parkimismajade taasmõtestamine Maakri asumi näitel.

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.

10.30-11.15 ART BOGDANOVICS Tartu Ülikooli Keskus.

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.

11.15-12.00 UKU JULIAN TARVAS Kohaldatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel. 

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.

12.00 – 13.00 lõuna

13.00-13.45 KATRIN LANG Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

13.45-14.30 LOORA ORAV Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

14.30-15.15 KERTU JOHANNA JÕESTE Vastastikusel toel põhinevad puitstruktuurid.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

15.15-16.00 DELIJA THAKUR Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ‘23

tase.artun.ee

01–17.06, avatud iga päev kell 12.00–18.00

Avamine 31.05 kell 16.00 Vabaduse väljakul ja kell 19.00 Eesti Kunstiakadeemias.
Vabaduse väljakul toimub Kujundlikku Mõtte Labori dekonstrueeritud moe-etendus „Sul on ainult üks minut”. Seejärel antakse üle Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemiad ning esmakordselt ka Noore disaineri preemiad bakalaureuse ja magistri tasemel.

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Näitusel osalevad arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajad. Suurem osa töid on eksponeeritud Vabaduse väljak 8 ja 6 hoonetes. Seal asuvad Tallinna Kunstihoone, Kunstnike Liidu ateljeed, Vent Space, Graafikakoda, Grafodroom ja Kunstihoone Galerii. Arhitektuuriteaduskonna lõputööd eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemias ja graafilise disaini eriala magistritööd on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis, mis on avatud kuni 11. juunini.

tase.artun.ee avaneb koos peanäitusega 31. mail!
Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee. Lisaks näitusel olevatele teostele on veebis üleval kirjalikud lõputööd, nende seas ka kunstikultuuri teaduskonna ja doktorikooli omad.

PROGRAMM

TASE ‘23 näituse avamine ja Kujundliku Mõtte Labori etendus „Sul on üks minut”
Linda Mai Kari, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liisamari Viik
Juhendaja: Ene-Liis Semper
31.05 kell 16.00
Vabaduse väljak

Arhitektuuri TASE näituse avamine
31.05 kell 19.00
EKA, Põhja pst 7

Lõputööde avalikud kaitsmised
29.05–14.06
artun.ee/kaitsmised

TASE FILM
14.06 kell 18.30
EKA, A101, Põhja pst 7

Giidituur Anna-Liisa Villmanniga
15.06
Inglise keeles kell 15.00
Eesti keeles kell 17.00
Kogunemine Tallinna Kunstihoone ees, Vabaduse väljak 8

Arhitektuuri giidituurid Gregor Tauliga
02.06 kell 12.00 eesti keeles
16.06 kell 12.00 inglise keeles
Kogunemine EKA fuajees, Põhja pst 7

SATELLIITPROGRAMM

Ehte ja sepise kursusetööd „Säile_21:12”
Aleš Rezler, Elis Liivo, Lara Herrmann, Maarja Hallika, Madlen Hirtentreu, Madli Pajos, Helen Tiits, Paul Aadam Mikson
Juhendajad: Eve Margus ja Nils Hint
19.05–04.06, iga päev kell 14.00–20.00
Pika Jala väravatorn, Pikk Jalg 2

Klaasi ja keraamika kursusetööd „Piiritu loomus”
Annali Kruusamägi, Annika Luhaäär, Erko Lill, Helen Tiits, Kätriin Reinart, Laura Stina Parri, Marta Vikentjeva, Sara Kyllönen, Valeria Poljakova, Õnne Paulus
19.05–18.06, iga päev kell 9.00–19.00, avamine 18. mail kell 17.00
Tallinna Loomaaia endises karupuuris, Paldiski mnt 145, sissepääs loomaaia piletiga

Kaasaegse kunsti valikaine näitus „Kaasaegne joonistamine: kujutlemine kihtides”
Triin Anijalg, Maria Hindreko, Sander Karjus, Kassandra Laur, Rebecca Norman, Helena Pass, Mia Rulli, Nana Schilf, Sirel Tammisto
Juhendaja ja kuraator: Britta Benno
23.05–17.06, T-L kell 12.00–18.00, avamine 22.05 kell 17.00
EKA Galerii, Põhja pst 7

Maaliosakonna näitus „Paraja temperatuuriga bassein”
Karola Ainsar, Luis Bruder, Maria Hindreko, Sander Karjus, Rebecca Norman, Daria Morozova, Elisa Margot Winters
Juhendad ja kuraatorid: Mihkel Ilus, Tõnis Saadoja, Anna Škodenko
25.05–09.06.23, E-R kell 12.00–18.00, avamine 24.05 kell 17.00
ARSi projektiruum, Pärnu mnt 154

Kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti grupinäitus „Kunagi kasvasid kirsid mu aias”
Gerda Hansen, Iryna Tanasiichuk, Siew Ching Ang, Mirjam Varik, Sarah Noonan
Kuraator: Ketlin Käpp
27–28.05 ja 01–04.06 kell 12.00–19.00 või kokkuleppel 26.05–07.06
Uus Rada galerii, Raja 11a

Kaasaegse kunsti valikaine näitus „Puu olemise varjus”
Triin Anijalg, Maria Hindreko, Sander Karjus, Kassandra Laur, Rebecca Norman, Helena Pass, Mia Rulli, Nana Schilf, Sirel Tammisto
27.05–18.06, iga päev kell 9.00–18.00, avamine 26.05 kell 17.00
Tampere maja galerii, Jaani 4, Tartu

Avatud akadeemia kursusetööd „Tekstiilidisain kiust nutilahenduseni”
Carolin Freiberg, Madde Jerbach, Piret Kuhlbars, Monika Lepik, Marit Lillenberg, Mari-Liis Lõppe, Tiia Nõmm, Heidi Renzer, Aleksander Väär
28.05–19.06, iga päev kell 9.00–23.00
EKA, I korruse klaaskoridor, Põhja pst 7

Kaasaegse kunsti magistrantide näitus „Loomingulised reaalsused”
Gerda Hansen, Mirjam Varik, Syed Sachal Rizvi, Eri Rääsk, Mari Steinberg, Anna-Liisa Kree, Mia Felić, Lara Žagar, Mohammadmojtaba Habibidavijani
Kuraator: Siim Raie
28.05–28.08, R-L kell 12.00–18.00, avamine 28.05 kell 15.00
Villa Dombrovka, Karepa, Lääne-Virumaa

Tudengite grupinäitus „Kolm tilka verd”
Agnes Milla Bereczki, Anu Kadri Uustalu, Lumimari, Kaur Joonas Karu, Kirke Mari Päll, Piret Potter, Ringo Roots, Triinu Väikmeri, Wing Kiu Mak, Denise Damaso, Camille Laurelli
31.05–14.06, K-N 13.00–20.00, R-P 11.00–18.00
Kalamaja muuseum, Kotzebue 16, sissepääs muuseumipiletiga

Sisearhitektuuri erialaprojekti näitus „Katarsis”
Marleen Armulik, Katarina Ild, Hanna Kruusma, Laura Movits, Getter Pihlak, Elle Marie Randoja, Jaan Repnikov, Sven Samyn, Mirjam Vaht
Juhendaja: Nele Tiidelepp
01–4.06 24/7, performance 31.05 kell 19.00
Mahajäetud maja üle tee EKA peauksest, Põhja pst 2

Sisearhitektuuri magistristuudio „Mõõdutunne”
Simon Baguette, Piret-Liis Carson, Päär-Joonap Keedus, Ann-Katriin Kelder, Anni Truu, Krete Tarkmees, Laura Maria Tõru, Viktoria Ugur, Mari Uibo, Eliisabet Valmas-Romanov
Juhendajad: Roland Reemaa ja Hannah Sergerkrantz
01–17.06, 09.00–23.00, avamine 31.05 kell 18.00
EKA söökla, Põhja pst 7

Kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti kursusetööd „Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad”
Sandra Ernits, Mara Kirchenberg, Rose Magee, Sarah Nõmm, Siim Preiman, Leonor Talefe
Kuraator: Anita Kodanik
03–11.06, E-R kell 14.00–20.00, L–P kell 12.00–18.00, avamine 2.06 kell 18.00
Kiosk Kopli 99b hoone kõrval, Kopli trammi lõpp-peatuses

Peakorraldaja: Pire Sova
Assistent: Dana Lorên Vares
Näituse kujundus: Kaisa Maasik, Johannes Luik
Installeerimise juht: Johannes Luik
Arhitektuuri näituse kujundus: Diana Drobot, Karl Erik Miller
Kommunikatsioon: Solveig Jahnke, Andres Lõo, Maarja Pabut
Graafiline disain: Birgita Siim, Agnes Isabelle Veevo, Aaro Veiderpass, Pärtel Eelmere
Veebi koordinaator: Kert Väljak
Veebi arendaja: Patrick Zavadskis
TASE FILM: Maya Chaudhary, Terje Losvik
TASE pood: Sigrit Lõhmus

Toetajad: Eesti Kunstnike Liit, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kultuurkapital, Akzonobel, Punch