Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Kolmapäeval, 5. juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias diskussiooniõhtu, kus näitame mahulise renoveerimise teadustöö arenguid ja arutame valdkonna ekspertidega ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse viie Narva hruštšovka-tüüpi kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.

Korraldame vestlusõhtut teist aastat järjest, sest näeme vajadust arutada, kuidas edeneb eesmärgistatud 14 000 kortermaja renoveerimine ja kuidas see mõjutab ehitatud keskkonda ja selle elanikke.

ÜRITUSE KAVA
Ruumi(line) renoveerimine – paneelmajapõldudest mitmekesiseks linnaruumiks?

16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor

16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines. Mis on aastaga muutunud? / Ivo Jaanisoo, Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler

16:20 Renoveerimislahenduste konfiguraator / Renee Puusepp, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK vanemteadur

16:40 sLenderfassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak ja Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadurid

17:00 Tudengite välkettekanded

17:15 Paneeldiskussioon: Renoveerimine – kas uus uusarendus?

Indrek Allmann / arhitekt, Pluss Arhitektid, Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige

Kaja Pae / Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja

Kristjan Mitt / Mitt & Perlebach juhatuse liige, Hepsor nõukogu liige

Martin Talts / KMT Prefab CEO, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees

Peeter Tambu / Narva linna peaarhitekt

18:15 Tudengitööde näituse avamine, suupisted, tervitusjook

Selle aasta alguses avas KREDEX Eesti ajaloo kõige suurema toetusmääraga (70%) taotlusvooru Ida-Viru maakonnas asuvatele ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad osaliselt või terviklikult rekonstrueerida oma korterelamut. 24. aprilli seisuga oli esitatud 13 taotlust, millest positiivse otsuse on saanud 11 kogusummaga 4,1 miljonit ja saadaval on hetkel veel 5,3 miljonit (allikas: Renoveerimismess). Suurt toetust silmas pidades näeme suurt potentsiaali ruumilisemalt renoveerida, aga vähene osavõtt paneb küsima, kas senised lahendused pole olnud piisavad ja sobivad ühistutele. Kas on õige aeg piloteerida mahulist renoveerimist ja näitlikustada ruumipotentsiaali, mis tehastoodetud renoveerimisprotsessis peitub?

2023. aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitekte suuremal määral protsessi kaasata. Kitsaskohad, mida uurime, on tervikliku lahenduse pakkumine rekonstrueerimisel, sealhulgas ruumi laiendused, hoonete vahelise ruumi mõtestamine, korteripõhised lahendused, ligipääsetavuse parandamine, kogukonnaruumide võimalused ja visualiseerimine, ning läbi modulaarse lähenemise renoveerimiskataloogi väljatöötamine ja kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.

Arhitektuuri- ja linnaplaneerimistudengite rahvusvaheline erialastuudio sLenderBlock võtab vaatluse alla 5 Narvas asuvat hruštšovka-tüüpi kortermaja Viru tänaval, pakkudes jätkusuutlikke lahendusi korteri, hoone ja kvartali skaalas. sLenderBlocki juhendavad arhitektid Sille Pihlak, Siim Tuksam, Keiti Lige, Ann-Kristiin Entson ning energiatõhusus külalisõppejõud Viktoria Sandor (Innsbrucki ülikool) ning inseneeria külalisõppejõud Adam Orlinski (Bollinger+Grohmann insenerid).

Eelmise aasta renoveerimisteemalise õhtu ülekannet saab järelvaadata siin: https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu

 LOENG EI TOIMU!

31. mail kl 11 toimub ruumis A-403

Sofia Nannini avatud loeng “Elu mehhaniseerimine: Intensiivse loomakasvatuse ajalugu, arhitektuur ja paradoksid” / “The mechanization of life: Histories, architecture, and paradoxes of intensive animal farming”.

Loomakasvatuse hooneid on kõikjal, aga kuskil ei torka need eriti silma. Sageli tajume neid anonüümsete ja ajatutena. Siiski võime küsida: kuidas arenes intensiivloomakasvatuse arhitektuur alates 19. sajandi lõpust? Sofia tutvustab ettekandes lühidalt selle hoonetüübi geograafilist ja institutsionaalset päritolu ning analüüsib kriitiliselt ruumilisi, sotsiaalseid ja eetilisi paradokse, millel loomakasvatuse tööstuslik kompleks põhineb.

Loeng toimub inglise keeles ja on huvilistele avatud.

Sofia Nannini on Politecnico di Torino arhitektuuriajaloo dotsent. Ta on raamatute “Islandi talumajad: identiteet, maastik ja ehitus (1790-1945)” (Firenze University Press, 2023) ja “Islandi betoonisaaga: arhitektuur ja ehitus (1847–1958)” (Jovis, 2024) autor. Praegu töötab ta raamatuprojektiga “Elu mehhaniseerimine: intensiivloomakasvatuse arhitektuurilugu”.

Urbanistika ning arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid kutsuvad näituse teekonnale.

Kohtume 3. mail, kell 16.00 EKA mere-terassil 5. korrusel. Tegemist on eluaseme kursuse “Linna mudelid” lõpuhindamisega, mida juhendasid urbanistid Kristi Grišakov ja Keiti Kljavin.

Kui kaevata rikutud maastikku uus auk, siis võib paista vastu sissevarisenud kaevanduskäik. Kui avada aastaid tühjana seisnud korteri uks, siis ruum on lugusid täis. Väljakaevamise viide pealkirjas võtab kokku meie ülesande suhestuda sellega, mis on juba lahkunud, et leida kunagise inimtegevuse jälgedest ainest suuremate regionaalsete muutuste mõistmiseks. Viie erineva loovuurimusliku katsetuse eesmärk on kajastada Eestimaa serval asuva maakonna ilmajäämise tunnet, igatsust ja jõetust muutustele vastu hakata. Tutvume Ahtme ja Järve linnaosade ning Kiviõli linnaga, kus ekstraktivistliku tootmise monofunktsionaalsus on põhjustanud väljakutset väljarändest tingitud elamispindade ülejäägile tähelepanu pöörama. Uurides erinevaid Ida-Virumaa asulate (mitte)materiaalsete aspektidega seotud teemasid, põhinevad meie projektid kohapealsel analüüsil ja uurimusel, elamistingimuste turuvaatel, kahanemisega kohanemise individuaalsetel väljakutsete ümbermõtestamisel. Õhus virvendab alati lootusesudu, kummati toksiline ja erkroheline, aga täis struktuurfondide taaskäivitamise jõudu ning elanike sotsiaalse kohanemisvõime piire. 

Tudengid: Marta Bodnar; Ayse Betul Gesen; Mariana Gomes Pedro; Lion Herrmann; Sofia Ignateva; Maria Kazlovskaya; Madita Laura Kümmeringer; Ella Nikulina; Henry Rikk; Piret Saar; Annika Ülejõe; Anneli Virts; Clara-Marlen Wilke.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).

Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.

Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt  Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.

Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

18. aprillil astub EKA aulas lavale Henriette Steiner loenguga “Kopenhaagen enne “elamisväärset linna”: postmodernistlik linnaareng majanduslanguse aegu.” / Before Copenhagen was “Livable”: Postmodernist Urban Development in a Time of Economic Downturn.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele. Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Henriette Steiner tutvustab oma loengut nõnda: “Vaatamata näidete vähesusele, stiili- ja planeerimisveidrustele, halvale ehituskvaliteedile ja toonase ehituspärandi tänasele stigmatiseeritusele, on Kopenhaageni postmodernistlik ehituspärand Taani heaoluarhitektuuri lahutamatu osa. Kopenhaageni postmodernistlikku arengut on kritiseeritud suuresti valedel põhjustel ning see periood võib pakkuda väga huvitavaid alternatiivseid nägemusi. Pakun välja diferentseeritud arhitektuurikäsitluse muutuste ajast, mil anonüümsest ja mahajäänud Kopenhaagenist kujunes jõuka, ent samas ka elamisväärse linnakeskuse tänane musternäide.” 

Henriette Steiner on Kopenhaageni ülikooli dotsent ja osakonnajuhataja. Tal on doktorikraad arhitektuuriajaloos ja -filosoofias (Cambridge’i Ülikool) ning tema peamiseks huviks on õiglus ning arhitektuuri ja linnalise arengu mitmekesisus, mida ta uurib sageli feministlike kirjandusrühmituste põhjal. Steineri viimaste raamatute hulka kuuluvad Tower to Tower (koos Kristin Veeliga, MIT Press, 2020), Touch in the Time of Corona (koos Kristin Veeliga, De Gruyter, 2021) ja Untold Stories (koos Jannie Bendseni ja Svava Riestoga, Strandberg Publishing, 2023).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Barbara Imhof peab erakorralise avatud loengu 2. aprillil kl 16:00 EKA 4. korruse avatud alal (A400).

Loeng on inglise keeles ning avatud kõigile huvilistele.

Barbara Imhof: Elu Maast kaugemal. Arhitektuur ekstreemsetes keskkondades

Loeng viib meid kosmosesse ja kaugemalegi, näidates ulatuslikku valikut kosmosearhitektuurist – teostatavusuuringutest kuni tipptehnoloogilise arenguni. Käsitletavad näited hõlmavad paigaldatavaid simuleeritud elupaiku, Marsi või veealuste missioonide tuletisi maapealsetes analoogides. Lisaks käsitletakse tulevaste kosmosejaamade elumoodulite kontseptualiseerimist ja rakendamist nagu näiteks Gateway, ning innovaatilisi kasvuhooneid nagu EDEN ISS Antarktikas. Teemad ulatuvad biogeneratiivsete printsiipide integreerimisest kuni isemajandavate asulate kujutamiseni Kuul ja Marsil. Projektid kaardistavad kosmoseuurimise nõuded, samas ökoloogilisi aspekte silmas pidades.

Alates 2004. aastast on Barbara Imhof olnud LIQUIFER Viin – Bremeni kaasjuht koos juhtivate partnerite Waltraut Hohenederi ja René Waclavicekiga. Nende ülemaailmselt tunnustatud töö avaldati hiljuti PARK Books’i välja antud kogumikus. Alates 2023. a septembrist on Barbara integreeriva disaini professor Innsbrucki Ülikooli (Austria) eksperimentaalarhitektuuri instituudis, keskendudes äärmuslikele keskkondadele.

Barbara Imhof on töötanud simulatsiooniastronaudina MOONWALKi simulatsioonides, osalenud Antarktika ja Vaikse ookeani lõunapiirkonna ekspeditsioonidel ning pälvinud hiljuti tiitli American Institute of Aeronautics and Astronautics Fellow of the Class of 2024.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

4. aprillil toimub EKA aulas Oulimata Gueye loeng “UFA, Université des Futurs Africains #2.” Tuleviku-lugude jutustamiseks peame mõistma, kust tulevad lood, mida räägime täna. / It Matters What Stories We Tell to Tell Other Stories of the Future.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt: “Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Oulimata Gueye on Senegali ja Prantsuse kriitik ja kuraator, kes uurib digitaaltehnoloogia kasutamist Aafrikas ja selle diasporaas.

Oulimata tutvustab uuritavat järgmiselt: “Tulevik on ajalooline konstruktsioon ning ma uurin seda, kuhu Aafrika selle konstruktsiooni raamistikus paigutub. Heidan pilgu minevikku, et aru saada, mis rolli on mänginud kolonialism läänelike tulevikukujutluste vormimisel ning kuidas need visioonid on tänapäevalgi endiselt levinud. Uurimistöö raames olen kogunud teadlaste, kunstnike ja arhitektide töid, kes uurivad ajalugu kriitiliselt ja kujutlevad Aafrikale alternatiivseid tulevikustsenaariume ning kureerinud neist näituse “UFA, Université des Futurs Africains” (Tuleviku-Aafrika ülikool, 2021). Hetkel arendan selle uurimistöö uut tahku, kus keskendun arhitektuurile.”

Oulimata Gueye on raamatu Digital Imaginaries, African Positions Beyond Binaries (ZKM-Kerber, 2021) kaaskoostaja ning näituse UFA, Université des Futurs Africains (Le Lieu Unique, 2021) kuraator. Gueye juhib École Nationale des Beaux Arts de Lyoni kunsti kraadiõppe programmi. Aastal 2023 oli ta külalisteadlane Kanada Arhitektuurikeskuses.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

12. märtsil kell 18.00 algava (H)arutuse loengu keskmes on olemasolevate hoonete arendamise ja haldamise võimalused.

Eestis kuulub riigi- ja eraomandisse hulk maju, mis on eri põhjustel oma esialgse kasutuse minetanud. Stsenaariumeid, kuidas säärase hoonefondiga ümber käia, on mitu. Levinud praktika on vana hoone lammutamine ja uuega asendamine. Kui maja on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks, on vähemalt tema eluõigus tagatud. Aasta-aastalt muutub rekonstrueerimine ja renoveerimine üha vajalikumaks ja vältimatuks. Kuidas ajendada avalikku sektorit ja eraarendajat olemasolevat maja kohandama uute kasutusvõimaluste tarvis, mitte lammutama? Võtame näiteks päevakajalised ja tuntud objektid (nt Rapla KEK, endised kolhoosikeskused või Projekteerijate maja) ning arutame, kas ja milline saab olla hoone vahekasutus ning tulevik.

Hetkel kasutuseta, osalt tühjaks jäänud majade saatuse ning ümberehitamise võimalikkuse ja võimatuse üle arutlevad arhitekt, Rahandusministeeriumi Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev, Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppekava juht Keiti Kljavin ja Noblessner Arenduse projektijuht Ann Virkus. Vestlust modereerib arhitekt Siim Tanel Tõnisson.

Eksperdid jagavad oma kogemuse ja uurimistöö vaatest milline võimalik tulevik on olemasolevatel, ajaloolistel, kuid ühel või teisel viisil unarusse jäänud hoonetel. Teema üks tõukeid on Rotermanni soolalaos avatud näitus „Tegele olemasolevaga. Jaapani uus arhitektuur“, mis tutvustab Jaapani uue põlvkonna arhitektide pööret olemasolevate, seal hulgas kehvas seisus hoonete taaselustamisest ning kus transformatsiooni abil püütake ümber mõelda ka arhitektuuri olulisemad ülesanded.

Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 12. märtsil algusega kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

(H)arutuse sari nomineeriti 2023. aasta muuseumiauhindade Muuseumiuuendaja auhinnale.

Fotol Linda kolhoosi keskusehoone Kobelas Võrumaal, arhitekt Toomas Rein ja sisearhitekt Aulo Padar, valmis aastal 1973.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Esimesena astub 14. märtsil EKA aulas lavale Jess Myers loenguga “Heli ja ehitatud keskkond: visuaalse korra lahkamine” / Sound and the Built Environment: Unlearning the Visual Regime.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab teemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Jess Myers pakub oma loengus heliuuringuid linna- ja arhitektuurianalüüsi kriitiliseks raamistikuks. Ta seab kahtluse alla arhitektuuri eksklusiivse suhte visuaalse kommunikatsiooniga ja pakub selle asemel “kuulamist”. Myers selgitab arhitektide kõrvadele, kuidas nad saavad häälestuda ehitatud keskkonna helimaastikele ja kuidas “kuulamise” praktika võib mõjutada jõudünaamikat jagatud ja isiklikus ruumis.

Jess Myers on urbanist ja Syracuse ülikooli arhitektuuri assistent, kes töötab ka toimetaja, kirjaniku, podcasteri ja kuraatorina. Tema podcast Here There Be Dragons uurib turvalisuse diskursuse mõju linnaplaneerimisele läbi linnaelanike silmade. Tal on BA arhitektuuris (Princetoni ülikool) ja linnaplaneerimise magistrikraad (MIT). Tema kirjutised on leitavad väljaannetest The Architect’s Newspaper, Log, l’Architecture d’Aujourd’hui, Avery Review, The Architectural Review, Places ja Dwell.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)