Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Erakorralise loenguga  “Ecological city planning”astub 12. märtsil kell 18 EKA aulas üles soome insener, teadlane ja keskkonnaprobleemide uurija Eero Paloheimo.

Eero Kalervo Paloheimo on kaitsnud doktoriväitekirjad Müncheni ja Helsingi Ülikoolis.

Ta töötas aastatel 1965–1994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 1995–2000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.

Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteeris ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus “Syntymättömien sukupolvien Eurooppa” (1996, eesti keeles 2004 „Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee“). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis.

Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.

Ta on rohkem kui kümne maailma loomust ja käekäiku käsitleva raamatu autor.

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

10. märtsil kell 16.00 avatakse Viru Keskuse aatriumis juba traditsiooniline Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide näitus, mis seekord kutsub kogema liminaalset ruumi.

“Tuba nr Sinine” on iga-aastane EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite katsetuslike vormide näitus, kus kunstnik Flo Kasearu ja moelooja Liisi Eesmaa juhendamisel otsiti uus elu Tallink Grupi hotellide mahakantud voodilinadele. Näitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid ometi kummastavalt tuttav. 

Eesti Arhitektuurimuuseumil on rõõm kutsuda kõiki arhitektuuri- ja filmihuvilisi muuseumisse vaatama filmi “KARP” reedel, 6. märtsil algusega kell 18. Filmiseansi järel vestleme arhitektide portreteerimisest filmikunstis.

Vestlejateks on filmi “KARP” režissöör Keiti Väliste, filmi “KARP” operaator ja filmi “Raul Vaiksoo: Pätt või Pühak” režissöör-operaator Mattias Veermets ning arhitekt ja filmide “Leonhard Lapin. Protsess” ja “Kadunud aegade elustaja Fredy Tomps” autor Margit Mutso.

Osalemine muuseumi sooduspiletiga (7€). Piletid on müügil Fientas; kohapeal saab pileti osta vabade kohtade olemasolul enne seansi algust.

“KARP” 6. märts kell 18.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis

Kui mõtleme Tallinna Linnahallile, Eesti Rahvusraamatukogule, Postimajale ja veel ligi kolmesajale hoonele, mille arhitektiks on Raine Karp, tundub kummastav, et ikooniliste maamärkide looja ise ei pea end sugugi kunstnikuks, vaid eeskätt inseneriks. Ta ei tee kunsti, ta lahendab probleeme.

Raine pole loonud mitmepealist bürood, vaid töötab üksinda. Kultuurielu ta ei ela – legendaarses Kuku klubis on elu jooksul käinud vaid korra, valmis Linnahalliski vaid napid korrad.

Portreedokumentaal “KARP” viib vaataja koos Rainega pikale loomingulisele teekonnale. Kulgeme nii tänapäevas kui minevikus, abiks Raine enda üles pildistatud ja filmitud ülirikkalik arhiiv. Nii talle kui tema hoonetele lisavad uusi nurki kultuuri- ja arhitektuurieksperdid Karen Jagodin, Miia Masso, Mait Väljas ja Tiit Nurklik.
***

Filmid “Raul Vaiksoo. Pätt või pühak” (režissöör-operaator Mattias Veermets),“Leonhard Lapin. Protsess” (autor Margit Mutso) ja “Kadunud aegade elustaja Fredy Tomps” (autor Margit Mutso) on nähtaval Jupiteris.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. veebruaril kell 18 astub EKA aulas lavale Kaisa Karvinen  loenguga “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini” (From Care to Concrete: Exhibiting Architecture).

Kaisa Karvineni loeng võtab vaatluse alla näituste rolli ökoloogilise kriisi aegses arhitektuuridiskursuses, mil on eriliselt teravdunud hooldamise ja parandamisega seotud küsimused. Analüüsis lähtub ta oma viimastel aastatel kureeritud näitustest, sealhulgas Stripped Frame (“Paljastatud karkass”, Merihaka, Helsinki 2022), mis tegeles modernistlike betoonhoonete lammutamise ja taaskasutuse teemaga; FIX: Care and Repair (FIX: Hool ja parandamine, Soome Arhitektuurimuuseum 2024), mis käsitles hooldamist ja hoolitsemist ühtaegu nii oskustöö kui esteetikana; ning Teo Ala-Ruonas Industry Muscle: Five Scores for Architecture (Teo Ala-Ruonas Tööstuslihas: Viis partituuri arhitektuurile, Põhjamaade paviljon Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2025), mis uuris fossiilkütusekultuuri, arhitektuuritoodangu ja keha läbipõimunud suhteid.

Kaisa Karvinen on arhitekt, kuraator ja arhitektuuriuurija, kelle väljunditeks on nii näituste kureerimine kui akadeemiline uurimistöö. Hetkel on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu Ülikoolis. Karvinen on ka üks kollektiivi Trojan Horse asutajatest.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Urbanistika õppekava annab teada:

18. veebruaril 2026 esineb ruumis A-400 algusega kell 18:00 Huda Tayob loenguga “Archival Imaginaries”.

Huda Tayobi ettekanne keskendub kaaskureeritud veebinäitusele „Archive of Forgetfulness“ – üleaafrikalisele diginäitusele ja taskuhäälingusaatele. See projekt toob kokku arhiiviuuringud ja kogemused, alates kehalisest ja suulisest kuni kirjaliku ja esitatavani. Aafrika mandrile keskenduva tööde kogumina uurivad projekti osalised arhiivimaterjale, tõstatavad küsimusi piiriküsimuste kaudu esile kerkivate isiklike ja poliitiliste ajalugude kohta ning taasäratavad unustatud vestlusi. Nendes töödes mõtestatakse arhiivi- ja mälutööd samaaegselt sügavalt poliitilise, isikliku ja spekulatiivsena. Projekt tõstatab küsimused, kuidas arhiiviline nihe võiks avada ruumi pedagoogilistele sekkumistele ja alternatiivsetele viisidele globaalse linnakeskkonna lugemiseks.

Huda Tayob on Lõuna-Aafrika arhitektuuriajaloolane ja -teoreetik, kes on praegu Kuningliku Kunstikolledži vanemõpetaja (teadustöö). Varem on ta õpetanud Manchesteri Ülikoolis, Kaplinna Ülikoolis, Johannesburgi Ülikooli arhitektuuri magistrikoolis ja Bartletti Arhitektuurikoolis. Tal on doktorikraad UCL-i Bartletti Arhitektuurikoolist, millele on omistatud RIBA teadustöö tunnustus, ning arhitektuuri magistrikraad Kaplinna Ülikoolist. Tema uurimistöö keskendub Aafrika mandri ja lõunapoolkera vähemus-, rände- ja subalternaarsele arhitektuurile. Ta on avatud õppekava „Rass, ruum ja arhitektuur“ kaaskuraator ning panaafrikalise diginäituse „Unustuse arhiiv“ peakuraator. 2023. aastal osales ta 18. Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitusega „Index of Edges“, mis jälgis veekogude ja rannikualade ajalugu Kaplinnast Port Saidini.

2026. aasta esimene (H)ARUTUS toimub Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Sel korral võtame teemaks sisearhitektuuri, näitusekujunduse ja kunsti piirialad ning vestleme, kuidas need distsipliinid üksteist mõjutavad, kattuvad ning uusi ruumilisi ja esteetilisi tähendusi loovad.

Teemat arutavad ja mõtestavad kunstnik Kristi Kongi, kunstnik ja Studio Valge Kuup asutaja Neeme Külm ning sisearhitekt ja kunstnik Mari Kurismaa. Paneeli modereerib kunstiajaloolane ja EKA sisearhitektuuri osakonna MA õppejuht Gregor Taul. Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.

Veebruarikuu (H)ARUTUS toimub teisipäeval, 10. veebruaril kell 18 Kumu aatriumis. Üritus on osa näituse „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ publikuprogrammist ning vestlus on publikule tasuta. Ürituse info leitav SIIT.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda. 

Alates 2026. jaanuari esimesest nädalast näeb EKA fuajees tüüpkoolimajade uuendamise ideede näitust.

Näitusel on välja pandud 2. ja 3. kursuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudengite 2025. sügissemestril valminud tööd, mida näitlikustavad koolide maketid.

Stuudios otsiti viise, kuidas kujundada H-kujuline nõukogudeaegne tüüpkoolimaja kaasaegseks kooliruumiks. Käsitleti viit H-tüüpi koolimaja, mis asuvad erineva rahvastikutiheduse, keskkonna ja ruumiliste vajadustega paikades.

Kõik lahendused on eriilmelised, kuid jagavad siiski ka sarnaseid jooni, mida kõrvutades on võimalik panna paika üldisemad arhitektuursed põhimõtted, mille abil H-tüüpi koolimaju kaasajastada.

„Koolistuudio“ juhendajad: Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson (stuudio TÄNA); Mart Kalm (teooria, ajalugu)

23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.

Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek

Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)

Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.

Rohkem infot muuseumi kodulehel.