AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Arhitektuuriteaduskond
03.11.2023
Puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”
Arhitektuuriteaduskond
3. novembril toimub 17. korda Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvaheline puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti.” Sündmust korraldab Puuinfo programmi raames Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Kuni septembri lõpuni on võimalik soetada endale Fienta kodulehelt soodushinnaga eelmüügipilet, mis tagab sissepääsu konverentsile ning avab uksed puitarhitektuuri põnevasse maailma.
“Kuna oleme eestlastena puidusektoris ühed suunanäitajad ning paistame maailmas silma keskkonnasäästlike metsa- ja puidutööstuse lahendustega, siis on suur rõõm, et traditsiooniliseks saanud konverents toob sel aastal taas Eestisse kokku puitarhitektuuri säravaimad tähed,” sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu konsultant Erik Konze. Konze lisas, et mitmed siin regioonis hinnatud puitehitised on rajatud just nimelt eestlaste poolt.
Konverentsil kohtuvad erinevate maade puitarhitektuuri eksperdid ja visionäärid, kes mõtestavad enda ettekannetes puitarhitektuuri olevikku ja tulevikku.
Taani on tuntud enda funktsionalistliku arhitektuuri poolest, millest kõneleb konverentsil lähemalt pikaajalise kogemusega auhinnatud Taani arhitekt Lone Wiggers. Üles astub ka Unit Modules Finland Oy arhitekt Mikko Viljakainen, kes tutvustab uusimaid puitehituse tehnoloogiaid, ehk moodulmajade kvaliteeti ning võimalusi. Poolast pärit materjaliteadlane Anna Sandak ning Rootsi teadlane Jonna Hynynen, kelle uurimisvaldkond on liitium-ioonakude tuleohutus, avavad konverentsil lähemalt puitehitiste teaduslikku poolt ja puidutööstuse tulevikku. Esinejate nimekiri täieneb jooksvalt ja lisainfot leiab konverentsi kodulehelt.
Lisaks puitarhitektuuri praktilisele poolele saab konverentsil nautida ekspertide arutelusid ja üheskoos ette kujutada, milline näeb välja puidutööstuse tulevik. Üheks külalisesinejaks on Soome visionäär Esko Reinikainen ettevõttest The Satori Lab, mis tegeleb kultuuriliste muutuste ja innovatsiooniga.Konverentsil kuulutatakse välja ka konkursi “Aasta Puitehitis 2023” võitja. 21. korda toimuva konkursi eesmärgiks on tõsta esile uusi ehitisi, mille puhul on kasutatud puitu parimal võimalikul moel nii rohepöörde, arhitektuurses kui ka ehituslikus mõttes. Möödunud aastal oli parimaks puitehitiseks Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus.
Lisaks Eesti parimate puitehitiste tunnustamisele saab konverentsil teha tutvust puitarhitektuuri värskeimate teostega, mis on pärit nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”
Reede 03 november, 2023
Arhitektuuriteaduskond
3. novembril toimub 17. korda Tallinnas Kultuurikatlas rahvusvaheline puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti.” Sündmust korraldab Puuinfo programmi raames Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Kuni septembri lõpuni on võimalik soetada endale Fienta kodulehelt soodushinnaga eelmüügipilet, mis tagab sissepääsu konverentsile ning avab uksed puitarhitektuuri põnevasse maailma.
“Kuna oleme eestlastena puidusektoris ühed suunanäitajad ning paistame maailmas silma keskkonnasäästlike metsa- ja puidutööstuse lahendustega, siis on suur rõõm, et traditsiooniliseks saanud konverents toob sel aastal taas Eestisse kokku puitarhitektuuri säravaimad tähed,” sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu konsultant Erik Konze. Konze lisas, et mitmed siin regioonis hinnatud puitehitised on rajatud just nimelt eestlaste poolt.
Konverentsil kohtuvad erinevate maade puitarhitektuuri eksperdid ja visionäärid, kes mõtestavad enda ettekannetes puitarhitektuuri olevikku ja tulevikku.
Taani on tuntud enda funktsionalistliku arhitektuuri poolest, millest kõneleb konverentsil lähemalt pikaajalise kogemusega auhinnatud Taani arhitekt Lone Wiggers. Üles astub ka Unit Modules Finland Oy arhitekt Mikko Viljakainen, kes tutvustab uusimaid puitehituse tehnoloogiaid, ehk moodulmajade kvaliteeti ning võimalusi. Poolast pärit materjaliteadlane Anna Sandak ning Rootsi teadlane Jonna Hynynen, kelle uurimisvaldkond on liitium-ioonakude tuleohutus, avavad konverentsil lähemalt puitehitiste teaduslikku poolt ja puidutööstuse tulevikku. Esinejate nimekiri täieneb jooksvalt ja lisainfot leiab konverentsi kodulehelt.
Lisaks puitarhitektuuri praktilisele poolele saab konverentsil nautida ekspertide arutelusid ja üheskoos ette kujutada, milline näeb välja puidutööstuse tulevik. Üheks külalisesinejaks on Soome visionäär Esko Reinikainen ettevõttest The Satori Lab, mis tegeleb kultuuriliste muutuste ja innovatsiooniga.Konverentsil kuulutatakse välja ka konkursi “Aasta Puitehitis 2023” võitja. 21. korda toimuva konkursi eesmärgiks on tõsta esile uusi ehitisi, mille puhul on kasutatud puitu parimal võimalikul moel nii rohepöörde, arhitektuurses kui ka ehituslikus mõttes. Möödunud aastal oli parimaks puitehitiseks Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus.
Lisaks Eesti parimate puitehitiste tunnustamisele saab konverentsil teha tutvust puitarhitektuuri värskeimate teostega, mis on pärit nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.09.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Keith Murray
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.
Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”
- septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.
Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.
Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus.
ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.
TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised.
MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
SÜGISLOENGUTE AJAKAVA
– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)
– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)
– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)
– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Gregor Taul
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Avatud arhitektuuriloeng: Keith Murray
Neljapäev 28 september, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.
Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”
- septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.
Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.
Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus.
ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.
TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised.
MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
SÜGISLOENGUTE AJAKAVA
– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)
– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)
– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)
– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Gregor Taul
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
16.09.2023 — 17.09.2023
Näituse “Hüljatud maastikud. Kohila paberivabrik” avamine
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Näituse “Hüljatud maastikud. Kohila Paberivabrik” avamine toimub 16. septembril kl 12 Kohila paberivabriku puidumassiruumis
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid sel kevadel juba kaheteistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida tänapäevaseid lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös Kohila kogukonna ning MTÜ Kohila Paberivabrikuga, kes on oma südameasjaks võtnud 20 aastat tühjana seisnud paberivabriku kui maamärgi väärtustamise.
Paberivabriku ruumides toimuv näitus esitleb EKA 2. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Kohila ajaloolist paberivabrikut. Väljapanekut saadab just selleks loodud heliinstallatsioon.
16. septembril kl 12 toimuval näituse avamisel tutvustavad tudengid paberivabriku üheksat tulevikuvõimalust, millega leiti vastuseid küsimustele:
Kas lagunevaid tööstushooneid on võimalik kasutuskõlbulikuks muuta ringmajanduse meetodil?
Kas ringmajandus loob uusi töökohti?
Kas kogukonna- ja kultuurikeskus saab olla majanduslikult jätkusuutlik?
Kuidas kaasata kogukonda ja võita konkurentsist?
Millest koosneb hoone jalajälg?
Milline hoone on jätkusuutlik?
Kas ja kuidas saab targalt lammutada?
Millised ajaloolised kihistused on väärtuslikud ja keskkonda loovad?
Kevadsemestri jooksul külastasid tudengid korduvalt Kohilat ja paberivabrikut, analüüsisid põhjalikult selle ehituslikku keskkonda ja piirkonda laiemalt, ning kaardistasid nii võimalusi kui murekohti. Lisaks tegeleti sama piirkonnaga maastikuarhitektuuri aine raames, mille käigus keskenduti paberivabriku ja Kohila maastiku sidumisele, sealse maastiku mõtestamisele ja defineerimisele. Tudengitele ülesandeks oli luua programme ja ruumilise sekkumise visioone, mis kohtleksid hüljatud tehasehoonet veel praktikasse jõudmata viisidel.
Suur osa Eestis seni renoveeritud vanade tehasehoonete uus programm põhineb sarnasel mudelil: sisse kolivad uued piiratud huvigrupiga ärid ja büroopinnad, mistõttu muutub hoone kas majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel paljude jaoks kättesaamatuks. Oma kodukoha ajalooga tahab aga igaüks end võrdsetel võimalustel siduda, seega oli oluliseks väljakutseks töötada välja lahendusi, mis pakuvad kasutust olenemata inimese rahakoti suurusest, tarbimiseelistustest või vanusest.
Näituseks on arendatud edasi jaanuaris toimunud töötoa tulemusi. Töötuba koondas arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse, disaini ja inseneri erialade tudengeid ning seda juhendasid Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.
Töötuba toimus: https://www.artun.ee/kalender/huljatud-maastikud-kohila-paberivabrik/
Valminud projektide autoriteks on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala nüüdseks 3. kursuse tudengid:
Arabella Aabrams, Anabel Ainso, Anu Alver, Fred-Eric Pavel, Alis Mäesalu, Karmo Viherpuu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja, Laura Haki, Frank Kuresaar, Hugo Georg Kalaus, Madis Arp Keerd, Kristian Tigane, Triinu Lamp, Liisalota Kroon, Karl Robin Timm, Laura Venelaine, Karl Perens ja Villem Kai Johannes Laimre.
Projektid valmisid arhitektuuribüroo KUU arhitektide Joel Kopli, Koit Ojaliiva ja Juhan Rohtla juhendamisel, nõustas LCA konsultant Anni Oviir.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kohila Paberivabriku ajaloost
1893. aastal asutatud vabrik seati sisse kunagises Kohila mõisa sae- ja jahuveskis, mis muudeti moodsa aja nõudmiste järgi puumassi ja papitehaseks. 19. sajandi lõpul tööd alustanud vabrik elas üle erinevad poliitilised ja majanduslikud muudatused. Kohilas toodeti trüki- ja kirjapaberit, vihikuid, paberkotte ja ka tapeeti. Vabrikul oli kandev roll aleviku arengus, tehas andis juba algusaastail tööd 60-le, enne I maailmasõda 160-le ja 1970. aastatel enam kui 350-le inimesele. Kompleksi juurde kerkis varakult ka elamutega töölisasula, ehitati posti- ja telegraafijaam, vabatahtlike tuletõrjujate pritsikuur ning pidude, kooli ja lasteaia tarbeks vabriku klubihoone. Ehitati juurde nii vabrikuhooneid kui ka infrastruktuuri. Samuti panustati kultuuri edendamisse – asutati eestikeelne raamatukogu ning vabriku muusikaselts.
Taasiseseisvumise ajal 1990. aastatel hakkas vabrik käest kätte käima, kuniks paberitootmine suleti sootuks. Insener Nikolai Heraskovi projekti järgi valminud tehas ja selle hilisemad lisandused on pärast tootmise väljakolimist halvas seisus nagu enamik suletud tööstusi, territoorium ei ole siiski täielikult hüljatud.
Alevi südames, jõe ja pargi vahetus naabruses asuval vabrikul on kohalikele inimestele oluline roll ja siin, nagu paljudes teistes endistes tööstuskülades, otsitakse sellele uut elu kultuurikeskkonnana. Kohila paberivabrikus toimetab praegu aktiivne kohalik MTÜ.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Näituse “Hüljatud maastikud. Kohila paberivabrik” avamine
Laupäev 16 september, 2023 — Pühapäev 17 september, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Näituse “Hüljatud maastikud. Kohila Paberivabrik” avamine toimub 16. septembril kl 12 Kohila paberivabriku puidumassiruumis
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid sel kevadel juba kaheteistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida tänapäevaseid lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös Kohila kogukonna ning MTÜ Kohila Paberivabrikuga, kes on oma südameasjaks võtnud 20 aastat tühjana seisnud paberivabriku kui maamärgi väärtustamise.
Paberivabriku ruumides toimuv näitus esitleb EKA 2. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Kohila ajaloolist paberivabrikut. Väljapanekut saadab just selleks loodud heliinstallatsioon.
16. septembril kl 12 toimuval näituse avamisel tutvustavad tudengid paberivabriku üheksat tulevikuvõimalust, millega leiti vastuseid küsimustele:
Kas lagunevaid tööstushooneid on võimalik kasutuskõlbulikuks muuta ringmajanduse meetodil?
Kas ringmajandus loob uusi töökohti?
Kas kogukonna- ja kultuurikeskus saab olla majanduslikult jätkusuutlik?
Kuidas kaasata kogukonda ja võita konkurentsist?
Millest koosneb hoone jalajälg?
Milline hoone on jätkusuutlik?
Kas ja kuidas saab targalt lammutada?
Millised ajaloolised kihistused on väärtuslikud ja keskkonda loovad?
Kevadsemestri jooksul külastasid tudengid korduvalt Kohilat ja paberivabrikut, analüüsisid põhjalikult selle ehituslikku keskkonda ja piirkonda laiemalt, ning kaardistasid nii võimalusi kui murekohti. Lisaks tegeleti sama piirkonnaga maastikuarhitektuuri aine raames, mille käigus keskenduti paberivabriku ja Kohila maastiku sidumisele, sealse maastiku mõtestamisele ja defineerimisele. Tudengitele ülesandeks oli luua programme ja ruumilise sekkumise visioone, mis kohtleksid hüljatud tehasehoonet veel praktikasse jõudmata viisidel.
Suur osa Eestis seni renoveeritud vanade tehasehoonete uus programm põhineb sarnasel mudelil: sisse kolivad uued piiratud huvigrupiga ärid ja büroopinnad, mistõttu muutub hoone kas majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel paljude jaoks kättesaamatuks. Oma kodukoha ajalooga tahab aga igaüks end võrdsetel võimalustel siduda, seega oli oluliseks väljakutseks töötada välja lahendusi, mis pakuvad kasutust olenemata inimese rahakoti suurusest, tarbimiseelistustest või vanusest.
Näituseks on arendatud edasi jaanuaris toimunud töötoa tulemusi. Töötuba koondas arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse, disaini ja inseneri erialade tudengeid ning seda juhendasid Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.
Töötuba toimus: https://www.artun.ee/kalender/huljatud-maastikud-kohila-paberivabrik/
Valminud projektide autoriteks on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala nüüdseks 3. kursuse tudengid:
Arabella Aabrams, Anabel Ainso, Anu Alver, Fred-Eric Pavel, Alis Mäesalu, Karmo Viherpuu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja, Laura Haki, Frank Kuresaar, Hugo Georg Kalaus, Madis Arp Keerd, Kristian Tigane, Triinu Lamp, Liisalota Kroon, Karl Robin Timm, Laura Venelaine, Karl Perens ja Villem Kai Johannes Laimre.
Projektid valmisid arhitektuuribüroo KUU arhitektide Joel Kopli, Koit Ojaliiva ja Juhan Rohtla juhendamisel, nõustas LCA konsultant Anni Oviir.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kohila Paberivabriku ajaloost
1893. aastal asutatud vabrik seati sisse kunagises Kohila mõisa sae- ja jahuveskis, mis muudeti moodsa aja nõudmiste järgi puumassi ja papitehaseks. 19. sajandi lõpul tööd alustanud vabrik elas üle erinevad poliitilised ja majanduslikud muudatused. Kohilas toodeti trüki- ja kirjapaberit, vihikuid, paberkotte ja ka tapeeti. Vabrikul oli kandev roll aleviku arengus, tehas andis juba algusaastail tööd 60-le, enne I maailmasõda 160-le ja 1970. aastatel enam kui 350-le inimesele. Kompleksi juurde kerkis varakult ka elamutega töölisasula, ehitati posti- ja telegraafijaam, vabatahtlike tuletõrjujate pritsikuur ning pidude, kooli ja lasteaia tarbeks vabriku klubihoone. Ehitati juurde nii vabrikuhooneid kui ka infrastruktuuri. Samuti panustati kultuuri edendamisse – asutati eestikeelne raamatukogu ning vabriku muusikaselts.
Taasiseseisvumise ajal 1990. aastatel hakkas vabrik käest kätte käima, kuniks paberitootmine suleti sootuks. Insener Nikolai Heraskovi projekti järgi valminud tehas ja selle hilisemad lisandused on pärast tootmise väljakolimist halvas seisus nagu enamik suletud tööstusi, territoorium ei ole siiski täielikult hüljatud.
Alevi südames, jõe ja pargi vahetus naabruses asuval vabrikul on kohalikele inimestele oluline roll ja siin, nagu paljudes teistes endistes tööstuskülades, otsitakse sellele uut elu kultuurikeskkonnana. Kohila paberivabrikus toimetab praegu aktiivne kohalik MTÜ.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
12.09.2023 — 12.11.2023
„Keraamika kannab“ Eesti Arhitektuurimuuseumis
Arhitektuuriteaduskond
Näitus „Keraamika kannab“ tutvustab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi, mis sünteesivad kriitilist ruumimõtet materjali ning parameetrilise kihtlisandustehnoloogiaga.
Selle ettevõtmise fookus on koondatud koostööroboti abil savi 3D printimisele, et ümber- ja taasmõtestada arhitektuuri „tugisammas”– selle kandeelemendi pikk ajalooline muutumine on ehitatud keskkonnas jälgitav nii otseselt füüsilisel kujul kui ka kultuuriliselt koostöös teiste erialade ning tehnoloogiate arenguga. Lihtsustatud kujul võib selle kokku võtta minimeerimise ja maksimeerimise probleemina – kuidas on võimalik olukorras, kus kaasaegsed ehitised eeldavad võimalikult vähese materjalikuluga ja lihtsasti valmistatavate tugikonstruktsioonide olemasolu, jõuda selle elemendi terviklahenduses kõiki kaasatud erialasid uudse tulemuseni viivate mõtete sümbioosini? Eesmärk on (taas)avastada (ositi unustatud) kandesüsteemi varjatud potentsiaalid kaasaja kontekstis läbi eksperimentaalsete keraamiliste postide ja sammaste.
Näitus avamisega kaasneb osalevate arhitektide, disainerite ja kunstnike töödele pühendatud temaatiline sümpoosion. Tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi, mis sünteesivad kriitilist ruumimõtet materjali ning parameetrilise kihtlisandustehnoloogiaga. Seminari juhatab Andres Kurg.
Sümpoosion on inglise keeles.
Kuraatorid: Martin Melioranski, Lauri Kilusk
Kaaskuraator: Varvara Guljajeva
Graafiline kujundus: Cristopher Siniväli
Osalejad: Varvara Guljajeva ja Mar Canet Solà, Raul Kalvo, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Sasha Serber, Paco-Ernest Ulman, Markus Wikar
Näitust ja sümpoosioni toetavad: Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kultuurkapital
Postitas Andres Lõo — Püsilink
„Keraamika kannab“ Eesti Arhitektuurimuuseumis
Teisipäev 12 september, 2023 — Pühapäev 12 november, 2023
Arhitektuuriteaduskond
Näitus „Keraamika kannab“ tutvustab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi, mis sünteesivad kriitilist ruumimõtet materjali ning parameetrilise kihtlisandustehnoloogiaga.
Selle ettevõtmise fookus on koondatud koostööroboti abil savi 3D printimisele, et ümber- ja taasmõtestada arhitektuuri „tugisammas”– selle kandeelemendi pikk ajalooline muutumine on ehitatud keskkonnas jälgitav nii otseselt füüsilisel kujul kui ka kultuuriliselt koostöös teiste erialade ning tehnoloogiate arenguga. Lihtsustatud kujul võib selle kokku võtta minimeerimise ja maksimeerimise probleemina – kuidas on võimalik olukorras, kus kaasaegsed ehitised eeldavad võimalikult vähese materjalikuluga ja lihtsasti valmistatavate tugikonstruktsioonide olemasolu, jõuda selle elemendi terviklahenduses kõiki kaasatud erialasid uudse tulemuseni viivate mõtete sümbioosini? Eesmärk on (taas)avastada (ositi unustatud) kandesüsteemi varjatud potentsiaalid kaasaja kontekstis läbi eksperimentaalsete keraamiliste postide ja sammaste.
Näitus avamisega kaasneb osalevate arhitektide, disainerite ja kunstnike töödele pühendatud temaatiline sümpoosion. Tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi, mis sünteesivad kriitilist ruumimõtet materjali ning parameetrilise kihtlisandustehnoloogiaga. Seminari juhatab Andres Kurg.
Sümpoosion on inglise keeles.
Kuraatorid: Martin Melioranski, Lauri Kilusk
Kaaskuraator: Varvara Guljajeva
Graafiline kujundus: Cristopher Siniväli
Osalejad: Varvara Guljajeva ja Mar Canet Solà, Raul Kalvo, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Sasha Serber, Paco-Ernest Ulman, Markus Wikar
Näitust ja sümpoosioni toetavad: Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kultuurkapital
Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.08.2023
Ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamine
Sisearhitektuur
Hea koostööpartner, kolleeg, kogukonnaliige!
Ootame Sind Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite, Antsla vallavalitsuse ja kogukonna koostöös valminud ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamisele teisipäeval, 29. augustil kell 14.00 Tsooru järve ääres Antsla vallas.
Avamisele sõidab buss, mis väljub Tallinnast EKA maja eest (Põhja pst 7) kell 09:00 ja jõuab tagasi Tallinnasse orienteeruvalt 19:00.
Palume teada anda oma tulekust või soovist tulla Antslasse EKA tellitud bussiga SIIN. Veel on mõned vabad kohad.
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond
Antsla Vallavalitsus
*
Lisainfo:
Annamari Nael
Õppeassistent-projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee
+372 53413970
Postitas Gregor Taul — Püsilink
Ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamine
Teisipäev 29 august, 2023
Sisearhitektuur
Hea koostööpartner, kolleeg, kogukonnaliige!
Ootame Sind Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite, Antsla vallavalitsuse ja kogukonna koostöös valminud ujuva suitsusauna “Püha Viha” avamisele teisipäeval, 29. augustil kell 14.00 Tsooru järve ääres Antsla vallas.
Avamisele sõidab buss, mis väljub Tallinnast EKA maja eest (Põhja pst 7) kell 09:00 ja jõuab tagasi Tallinnasse orienteeruvalt 19:00.
Palume teada anda oma tulekust või soovist tulla Antslasse EKA tellitud bussiga SIIN. Veel on mõned vabad kohad.
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond
Antsla Vallavalitsus
*
Lisainfo:
Annamari Nael
Õppeassistent-projektide koordinaator
annamari.nael@artun.ee
+372 53413970
Postitas Gregor Taul — Püsilink
02.09.2023
(H)ARUTUS: Betooniaeg – Reemaa, Ramjalg, Karlson, Alla
Arhitektuuriteaduskond
Sarja (H)ARUTUS sügishooaja esimene vestlus toimub 2. septembril kell 16.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Räägime betoonist, selle jätkusuutlikkusest ning uutest kasutusvõimalustest rohepöörde ajastul.
Arutlevad Kumu kunstimuuseumis betooni olemuse, eetika ja esteetika ning tulevikuvõimaluste üle arhitekt ja õppejõud Roland Reemaa, betooni- ja ehitusekspert Kalev Ramjalg ning kunstnik Edith Karlson. Vestlust modereerib arhitekt Ulla Alla. Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.
Moodne elu on saanud võimalikuks suuresti tänu betoonile, millele on raske, kohati lausa võimatu asendust leida. Samas nõuab kliimakriisis maailm kestlikumat eluviisi, mis hõlmab ka kogu ehitatud keskkonna ümbermõtestamist.
Kas ja kuidas on inimkonnal võimalik betoonisõltuvust enda kasuks pöörata? Materjalina on betoon kindel ja usaldusväärne, valmistamisel aga ettearvamatu, mis muudab selle kasutamise omamoodi kunstivormiks. Ent betooni süsinikujalajälg on tohutu: kasvuhoonegaasid eralduvad nii tsemendi valmistamiseks fossiilkütuste põletamisel kui ka selle töötlemisel looduslikult toimuvate keemiliste reaktsioonide käigus.
Betooni kasuks kõneleb selle vastupidavus, mis muudab materjali taaskasutuskõlblikuks – betoonelemente on võimalik lahti monteerida ning ära kasutada uue hoone ehitusel. See pikendab betooni olelusringi, nii et kasutatud materjali ei pea maha matma.
Vestlus on osa näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ publikuprogrammist. Näituse kohta saab põhjalikumalt lugeda siit.
Osalemine Kumu muuseumipiletiga.
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
(H)ARUTUS: Betooniaeg – Reemaa, Ramjalg, Karlson, Alla
Laupäev 02 september, 2023
Arhitektuuriteaduskond
Sarja (H)ARUTUS sügishooaja esimene vestlus toimub 2. septembril kell 16.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Räägime betoonist, selle jätkusuutlikkusest ning uutest kasutusvõimalustest rohepöörde ajastul.
Arutlevad Kumu kunstimuuseumis betooni olemuse, eetika ja esteetika ning tulevikuvõimaluste üle arhitekt ja õppejõud Roland Reemaa, betooni- ja ehitusekspert Kalev Ramjalg ning kunstnik Edith Karlson. Vestlust modereerib arhitekt Ulla Alla. Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.
Moodne elu on saanud võimalikuks suuresti tänu betoonile, millele on raske, kohati lausa võimatu asendust leida. Samas nõuab kliimakriisis maailm kestlikumat eluviisi, mis hõlmab ka kogu ehitatud keskkonna ümbermõtestamist.
Kas ja kuidas on inimkonnal võimalik betoonisõltuvust enda kasuks pöörata? Materjalina on betoon kindel ja usaldusväärne, valmistamisel aga ettearvamatu, mis muudab selle kasutamise omamoodi kunstivormiks. Ent betooni süsinikujalajälg on tohutu: kasvuhoonegaasid eralduvad nii tsemendi valmistamiseks fossiilkütuste põletamisel kui ka selle töötlemisel looduslikult toimuvate keemiliste reaktsioonide käigus.
Betooni kasuks kõneleb selle vastupidavus, mis muudab materjali taaskasutuskõlblikuks – betoonelemente on võimalik lahti monteerida ning ära kasutada uue hoone ehitusel. See pikendab betooni olelusringi, nii et kasutatud materjali ei pea maha matma.
Vestlus on osa näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ publikuprogrammist. Näituse kohta saab põhjalikumalt lugeda siit.
Osalemine Kumu muuseumipiletiga.
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.06.2023 — 22.06.2023
EKA lõpupidu 2023
Arhitektuuriteaduskond
DATE // KUUPÄEV
21.06.2023
21.06.2023
LOCATION // ASUKOHT
PAAVLI KULTUURIVABRIK Paavli 7
PAAVLI KULTUURIVABRIK Paavli 7
ENTRANCE // SISSEPÄÄS
0€ graduates, lõpetajad // 5€ EKA students // 10€ everyone else, kogu muu rahvas 
PROGRAM(M)
DJ: White Gloss, nokupiim, body chamber, piix, more tba..
BANDS: ANTS1, Vesi Päästab
Seome õppeaastale piduliku lipsu peale!
Let’s party!!
Let’s party!!
GD: DANA LORÊN VARES
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA lõpupidu 2023
Kolmapäev 21 juuni, 2023 — Neljapäev 22 juuni, 2023
Arhitektuuriteaduskond
DATE // KUUPÄEV
21.06.2023
21.06.2023
LOCATION // ASUKOHT
PAAVLI KULTUURIVABRIK Paavli 7
PAAVLI KULTUURIVABRIK Paavli 7
ENTRANCE // SISSEPÄÄS
0€ graduates, lõpetajad // 5€ EKA students // 10€ everyone else, kogu muu rahvas
PROGRAM(M)
DJ: White Gloss, nokupiim, body chamber, piix, more tba..
BANDS: ANTS1, Vesi Päästab
Seome õppeaastale piduliku lipsu peale!
Let’s party!!
Let’s party!!
GD: DANA LORÊN VARES
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.06.2023
(H)arutus avalik vestlus: Kuidas kaevandada linna?
Arhitektuuriteaduskond
Teisipäeval, 20. juunil (h)arutavad Eesti Arhitektuurimuuseumis “linna kaevandamise” küsimuste üle arhitekt Kristel Niisuke, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemlektor Simo Ilomets ja Riigi Kinnisvara AS hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Vestlust modereerib näituse „Linnamaardla“ kuraator, arhitekt ja EKA ning Londoni Central Saint Martinsi õppejõud Laura Linsi.
Ükski maavara pole ammendamatu. Ehitamise keskkonnamõju vähendamiseks tuleks näha võimalikku ehitusmaterjali juba valmis ehitistes. Võtame lahti ja paneme uute vajaduste tarvis teisiti kokku. Lihtne öelda, keeruline teha. Aga kas võimatu? Praegune uushoonestamise status quo on lihtne: plats puhtaks, lammutusjääk maatäiteks, uued konstruktsioonid paika. Ehitusmaterjali elukaare esimeses otsas toimub kaevandamine, tootmis- ja ehitusprotsess ning teises otsas lammutamine, käitlemine, matmine. Kuidas senist lineaarset protsessi ringikujulisemaks väänata ning kes peaks seda tegema?
Linnast kaevandamise ehk urban mining praktikat viljelevad ja katsetavad mitmed Euroopa linnad, institutsioonid, insenerid, arhitektid ning materjaliteadlased. Kuidas on seis Eesti ehitustandril? Kes vastutab hoonete lammutamise eest? Kuidas soodustada materjalide taaskasutust? Millisest oskusteabest on puudu, et matmise asemel väärindada ainest, kui see on juba kord maa seest üles kaevatud? Kuidas kavandada tulevikuhooneid? Kas muutumas on eetika või esteetika?
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.
Sündmus algab värske Eesti arhitektuuriajakirja MAJA nr 112 sissejuhatusega, mille teemanumbriks on „Moratoorium“ ja mida käesolevast aastast juhib uus peatoimetaja Laura Linsi.
Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussarja „(H)ARUTUS“ keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
(H)arutus toimub 20. juunil kell 18.00 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2)
Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
(H)arutus avalik vestlus: Kuidas kaevandada linna?
Teisipäev 20 juuni, 2023
Arhitektuuriteaduskond
Teisipäeval, 20. juunil (h)arutavad Eesti Arhitektuurimuuseumis “linna kaevandamise” küsimuste üle arhitekt Kristel Niisuke, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemlektor Simo Ilomets ja Riigi Kinnisvara AS hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Vestlust modereerib näituse „Linnamaardla“ kuraator, arhitekt ja EKA ning Londoni Central Saint Martinsi õppejõud Laura Linsi.
Ükski maavara pole ammendamatu. Ehitamise keskkonnamõju vähendamiseks tuleks näha võimalikku ehitusmaterjali juba valmis ehitistes. Võtame lahti ja paneme uute vajaduste tarvis teisiti kokku. Lihtne öelda, keeruline teha. Aga kas võimatu? Praegune uushoonestamise status quo on lihtne: plats puhtaks, lammutusjääk maatäiteks, uued konstruktsioonid paika. Ehitusmaterjali elukaare esimeses otsas toimub kaevandamine, tootmis- ja ehitusprotsess ning teises otsas lammutamine, käitlemine, matmine. Kuidas senist lineaarset protsessi ringikujulisemaks väänata ning kes peaks seda tegema?
Linnast kaevandamise ehk urban mining praktikat viljelevad ja katsetavad mitmed Euroopa linnad, institutsioonid, insenerid, arhitektid ning materjaliteadlased. Kuidas on seis Eesti ehitustandril? Kes vastutab hoonete lammutamise eest? Kuidas soodustada materjalide taaskasutust? Millisest oskusteabest on puudu, et matmise asemel väärindada ainest, kui see on juba kord maa seest üles kaevatud? Kuidas kavandada tulevikuhooneid? Kas muutumas on eetika või esteetika?
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.
Sündmus algab värske Eesti arhitektuuriajakirja MAJA nr 112 sissejuhatusega, mille teemanumbriks on „Moratoorium“ ja mida käesolevast aastast juhib uus peatoimetaja Laura Linsi.
Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussarja „(H)ARUTUS“ keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
(H)arutus toimub 20. juunil kell 18.00 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2)
Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.06.2023 — 17.06.2023
Näitus “SLENDERhood: Naabruskonna põhine kortermajade renoveerimine”
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna III kursuse tudengitööde näitus.
Erialastuudio võttis keskmeks mahulise renoveerimise ja naabruskonnapõhise rekonstrueerimise Mustamäe asumi näitel. Vaatlesime kuue tüüpkortermaja 1-464 renoveerimist, pakkudes alternatiive parkimisele, ligipääsetavuse, energiatootlikuse ja muude avalike hüvede osas. Semestri tulemusena pakuti välja 7 erinevat käsitlust elukvaliteedi tõstmiseks ja kogukonna tugevdamiseks Mustamäel.
Õppejõud: Sille Pihlak, Siim Tuksam (arhitektuur), Adam Orlinski (inseneeria ja energia disain)
Konsultandid: Karin Bachmann (maastikuarhitektuur), Teet Tark (vesi ja ventilatsioon)
Eksperdid: Nadežda Sassina (kogukonna kaasamine)
Tudengid: Heinrike Aue, Mariia Babur, Julia Freudenberg, Sander Haugas, Janely Järv, Robert Kiisler, Augustas Lapinskas, Lukas Laubre, Paula Līva Lorence, Laura Susanna Lätte, Katriin Maitsalu, Jarþrúður Másdóttir, Mariia Paslova, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Ella Mari Roosi, Erik Sammel, Helerin Talpsepp, Mariia Ufimtseva, Triin Vaino, Markus Vernik, Anneli Virts.
Kuraatorid ja näituse kujundus: Ella Mari Roosi, Julia Freudenberg
Graafiline disain: Janely Järv, Laura Susanna Lätte
Projektijuht: Anna Tommingas
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
Näitus “SLENDERhood: Naabruskonna põhine kortermajade renoveerimine”
Neljapäev 01 juuni, 2023 — Laupäev 17 juuni, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA arhitektuuriteaduskonna III kursuse tudengitööde näitus.
Erialastuudio võttis keskmeks mahulise renoveerimise ja naabruskonnapõhise rekonstrueerimise Mustamäe asumi näitel. Vaatlesime kuue tüüpkortermaja 1-464 renoveerimist, pakkudes alternatiive parkimisele, ligipääsetavuse, energiatootlikuse ja muude avalike hüvede osas. Semestri tulemusena pakuti välja 7 erinevat käsitlust elukvaliteedi tõstmiseks ja kogukonna tugevdamiseks Mustamäel.
Õppejõud: Sille Pihlak, Siim Tuksam (arhitektuur), Adam Orlinski (inseneeria ja energia disain)
Konsultandid: Karin Bachmann (maastikuarhitektuur), Teet Tark (vesi ja ventilatsioon)
Eksperdid: Nadežda Sassina (kogukonna kaasamine)
Tudengid: Heinrike Aue, Mariia Babur, Julia Freudenberg, Sander Haugas, Janely Järv, Robert Kiisler, Augustas Lapinskas, Lukas Laubre, Paula Līva Lorence, Laura Susanna Lätte, Katriin Maitsalu, Jarþrúður Másdóttir, Mariia Paslova, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Ella Mari Roosi, Erik Sammel, Helerin Talpsepp, Mariia Ufimtseva, Triin Vaino, Markus Vernik, Anneli Virts.
Kuraatorid ja näituse kujundus: Ella Mari Roosi, Julia Freudenberg
Graafiline disain: Janely Järv, Laura Susanna Lätte
Projektijuht: Anna Tommingas
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
01.06.2023
sLenderhood: Mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise vestlusõhtu ja näituse avamine
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 1.juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias vestlusõhtu, kus arutame valdkonna ekspertidega arhitekti positsiooni ja ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse kuue Akadeemia tee kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.
Otseülekanne nähtav Postimehe kultuuriportaalis: https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu
Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia näeb ette, et 2050. aastaks on Eesti hoonefond korrastatud. Hiljutised uudised Euroopa Parlamendist viitavad soovile seda tempot veelgi kiirendada. On ilmselge, et sellised ambitsioonid panevad nii tellija kui ka ehitussektori suure surve alla. Sealjuures tuleb märkida, et energiatõhususe tagamise eesmärkide kõrval on vähemalt sama oluline rääkida ka renoveerimislaine mõjust ruumikultuurile. Kuidas kiirustades vältida vigu, mida tehti “mägede” ehitamisel pool sajandit tagasi?
Selle aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel uut teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitektuuri poole pealt protsessile kaasa aidata. Kitsaskohad, mida lahendada, on arhitektuursete võimaluste visualiseerimine ja seeläbi renoveerimisotsuse lihtsustamine ning kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.
ÜRITUSE KAVA
16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor
16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines / Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler
16:15 EKA BuildEST’i projektis / Andres Ojari, Eesti Kunstiakadeemia
16:30 Arendusgrant: sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur
16:45 E-hüpe: Masskohandatava fassaadisüsteemi konfiguraatori prototüüp / Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur
17:00 Paneeldiskussioon
Aet Ader / Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige, arhitekt, B210 arhitektid
Ivo Volkov / Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimees
Kaja Pae / Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja
Lauri Lihtmaa / ekspert – liginullenergiahoonete uurimisrühm, TalTech
Lauri Tuulberg / Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, Welement AS CEO
Mihkel Tüür / arhitekt, Kadarik Tüür Arhitektid
Paneeli juhib teadur Sille Pihlak
17:55 Näituse “sLenderhood” avamine
Ehituse e-hüppe programmi rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Lisainfo:
Anna Tommingas
Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK
anna.tommingas@artun.ee
+372 55681924
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
sLenderhood: Mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise vestlusõhtu ja näituse avamine
Neljapäev 01 juuni, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 1.juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias vestlusõhtu, kus arutame valdkonna ekspertidega arhitekti positsiooni ja ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse kuue Akadeemia tee kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.
Otseülekanne nähtav Postimehe kultuuriportaalis: https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu
Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia näeb ette, et 2050. aastaks on Eesti hoonefond korrastatud. Hiljutised uudised Euroopa Parlamendist viitavad soovile seda tempot veelgi kiirendada. On ilmselge, et sellised ambitsioonid panevad nii tellija kui ka ehitussektori suure surve alla. Sealjuures tuleb märkida, et energiatõhususe tagamise eesmärkide kõrval on vähemalt sama oluline rääkida ka renoveerimislaine mõjust ruumikultuurile. Kuidas kiirustades vältida vigu, mida tehti “mägede” ehitamisel pool sajandit tagasi?
Selle aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel uut teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitektuuri poole pealt protsessile kaasa aidata. Kitsaskohad, mida lahendada, on arhitektuursete võimaluste visualiseerimine ja seeläbi renoveerimisotsuse lihtsustamine ning kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.
ÜRITUSE KAVA
16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor
16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines / Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler
16:15 EKA BuildEST’i projektis / Andres Ojari, Eesti Kunstiakadeemia
16:30 Arendusgrant: sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur
16:45 E-hüpe: Masskohandatava fassaadisüsteemi konfiguraatori prototüüp / Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur
17:00 Paneeldiskussioon
Aet Ader / Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige, arhitekt, B210 arhitektid
Ivo Volkov / Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimees
Kaja Pae / Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja
Lauri Lihtmaa / ekspert – liginullenergiahoonete uurimisrühm, TalTech
Lauri Tuulberg / Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, Welement AS CEO
Mihkel Tüür / arhitekt, Kadarik Tüür Arhitektid
Paneeli juhib teadur Sille Pihlak
17:55 Näituse “sLenderhood” avamine
Ehituse e-hüppe programmi rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Lisainfo:
Anna Tommingas
Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK
anna.tommingas@artun.ee
+372 55681924
Postitas Anna Tommingas — Püsilink