Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Kuigi hoolitsemine on olnud keskel kohal nii feministlikus teoorias, aktivismis kui poliitikas, on see kriitilisse arhitektuuripraktikasse ja -teooriasse jõudnud üsna hiljuti. Alles viimastel aastatel on hakanud arhitektid, kuraatorid ja arhitektuuriteadlased tõsisemalt kaaluma, mida tähendab hoolitsemine projekteerimise lähtekohana, eetilise hoiakuna ja praktikana. Toetudes hulgale hiljutistele näidetele, mille hulgas on nii arhitektuuriprojekte, õiguslikke muudatusi, poliitilisi sekkumisi kui linnapraktikaid, näitab loeng arhitektuuri, hoolitsemise ja õigluse keerukaid ja vastuolulisi suhteid tänapäeva kontekstis. Eesmärgiks on näidata, et arhitektuuril on suur potentsiaal toetada hoolitsemist, hoolitsemise nõudlemist ja edendada õiglust, olles samas kriitiliselt teadlik oma haaratusest hooleküsimustega ühtlasi kaasnevasse vägivalda ja kaasaaitamisest hooldusega kaasnevale suveräänsuskaole.

Elke Krasny on arhitektuuri- ja kultuuriteoreetik, linnauurija ja kuraator, Viini Kunstiakadeemia professor ning Viini Tehnikaülikooli külalisprofessor. Tema uurimistöö fookuses on ökoloogilised ja sotsiaalse õigluse küsimused antropotseenis ja globaalsete kriiside taustal ning hooletöö mõtestamine arhitektuuri, urbanismi ja kaasaegse kunsti kontekstis. Ta on kureerinud uurimuslikke näituseid nagu „Praktiline urbanism“ (Hands-On Urbanism) Viini Arhitektuurikeskuses ja Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (2012), „Hool + parandamine“ (Care + Repair) Viini biennaalil (2017) ning näitustesarja „Kriitiline hool. Arhitektuur haavatud planeedi jaoks“ (Critical Care. Architecture for the Broken Planet) Flandria Arhitektuuriinstituudis (2018), Viini Arhitektuurikeskuses (2019) ja Saksa arhitektuurikeskuses DAZ (2020), koostades viimase põhjal ka mahuka samanimelise raamatu. 2023 kureeris ta koos Angelika Fitzi ja Marvi Mazhariga näituse ja raamatu „Yasmeen Lari. Tulevikku vaatav arhitektuur“ (Yasmeen Lari. Architecture for the Future); pandeemia-aegsest ruumikogemusest on valmimas raamat „Elu nakatunud planeedil. Covid-19, feminism ja hoolitsemise globaalsed eesliinid“ (Living with an Infected Planet.  Covid-19, Feminism and the Global Frontline of Care). 

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on osa teadusprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetavad:

23.-24. augustil, Valgas

Kutsume kõiki taas Valka, et osaleda “Materjalide purgatooriumi” lõpuüritusel ja koos suve viimastel päevadel võtta kokku VARESE teine suvi.

Juuli alguses kogunes neli arhitekti ja kunstniku – Beate Zavadska, Aivar Tõnso, Mia Maripuu ja Stephanie Cellier – et sobrada VARESE ning Valga kuurides, pööningutel ja garaažides, otsides poeesiat, potentsiaali ja loomingulist rakendust materjalidele, mis oma pensionipõlve unustatud hoiuruumides peavad. Materjalid, mida pole päris piisavalt uue projekti alustamiseks, kuid liiga palju, et neist täitsa loobuda. Valgas kuus kuud veetnud nelik on lahanud käesolevat teemat eri vaatenurkadest, uurides kohalike materjalikorilaste-iseehitajate rajatisi, mängides leidmaterjali omapäraste kõladega, kaardistades materjalide hoiuruumide olemusi.

Nüüd siis kutsume nädalavahetuseks külla, et osaleda residentuuri avalikul üritusel, kus programmi täidab nii residentide mõtete ja installatsioonide tutvustamine, loengud külalisesinejatelt, VARESE linnaekskursioon ratastega ja muhe VARESE pop-up baar Supibasiilikas.

PROGRAMM:

Sisearhitektuuri osakonna tänavuste bakalaureuse lõputöö/ portfoolio avalikud kaitsmised toimuvad esmaspäeval ja teisipäeval, 2. ja 3. juunil kl 10.00–14.30 Projekteerijate maja (Rävala 8) auditooriumis.

Lõputöö raames toimub individuaalsest loovast huvist kerkinud teemade arendamine paralleelselt portfoolio koostamisega. Arendatud projektidest pannakse kokku näitus.

2. juuni

10:00-10:30 Hanna Maria Kruusma “Lahtirulluv ruum. Mari Makarovi isikunäituse kontseptsioon Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis”
10:35-11:05 Lotta Meet “Ruum, kultuur ja suhtlus: kultuuriline mõju ruumikasutusele ning vestluste kujunemisele”
11:10-11:40 Anni Kärmik “Jalgupidi vette”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Nelelis Tasa “Tekstiilijäätmete kasutamine interjööris”
13:20-13:50 Christine Rõõm “Reljeefne kaart nägemispuudega inimestele”
13:55-14:25 Susann Vahe “Eesti suvilate siseilme aastatel 1960.-1990.”

3. juuni

10:00-10:30 Caitlyn Kesa “Ruumiplaneeringust fookuses AKEN. Sisearhitekti ettepanekud – vaade seest välja”
10:35-11:05 Simona Aleksandra Porta “Dialoog”
11:10-11:40 Katarina Ild “Mälu”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Arnold Zagurski “Tardkiri”
13:20-13:50 Villem Reimann “Ühisaedik”
13:55-14:25 Kairi Mändla “Kuidas tuvastada ruumi tuuma?”

*

Juhendajad: Anna Kaarma (portfoolio), Ville Lausmäe (projekti arendus), Veiko Liis (projekti arendus).

Bakalaureuse Lõputöö/ portfoolio komisjoni koosseisus on Maria Helena Luiga (komisjoni esimees), Peeter Klaas, Mari Põld, Gregor Taul ja Merilin Tee. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.

Sisearhitektuuri lõputöödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas. Näitus on avatud kuni 19. juunini iga päev kell 13–19. Astuge läbi!

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia esimese kursuse (AL24) arhitektuuritudengite varjualuse „Õrred” avamisele 18.06.2025 kell 16:00 Annelinna, Saaretiigi parki!

Varasematel aastatel valminud Tartusse kerkinud „Kino”, „Linnutee”, „Nurga” ja „Ava” seltsi on kerkinud EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 20. varjualune „Õrred”.

Varjualuse „Õrred” eesmärk on pakkuda linnainimestele puhkust igapäevamuredest ja ülepaisutatud inimkesksetest probleemidest. Varjualuse vorm inspireerub Eesti taluarhitektuurist. Vormi idee on kujutada puitmaja, mille on loodus üle võtnud ja pooleks murdnud. Ehitist ümbritsev ala jäetakse niitmata, tekitamaks tunnet, et varemed on võssa kasvanud.

Avamisel on oodata pöördumisi varjualuse autorilt Astrid Lepistilt, juhendajatelt Elina Liivalt, Helena Männalt ja Margus Tammikult, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanilt Sille Pihlakult, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juhilt Andres Ojarilt ning Tartu abilinnapealt Elo Kiivetilt. Lõbusaid tegevusi leidub ka lastele!

Peale avamist on võimalik kõikidel täisealistel soovijatel liikuda Kivi baari, kus toimub afterparty. Pidu algab kell 22.00, plaati keerutavad erinevad diskorid EKAst ning tõotab tulla meeleolukas üritus.

„Õrred” projekteerimise-planeerimise töögrupp: Astrid Lepist, Minna Pärdi, Katariina Kangro

Ehitus: Aiko Hayashi, Anastasiia Pershko, Astrid Lepist, August Elmar Maaste, Carmen Kaalo, Earle Nartey, Emma Talumaa, Holger Rosenroth, Ingel Laur, Johanna Järg, Joonas Karl Kuusik, Juliana Petrova, Katariina Kangro, Kennart Sander Rahuoja, Liisa Marii Mathisen, Mari Tämm, Minna Pärdi, Nikita Oleinik, Rasmus Paul Simmermann, Riina Lii Parve, Sergei Markov

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengite Varjualuse valmimist toetavad Eesti Kultuurkapital, LifeIP BuildEST, Tartu linn, Carrot Screw, Cuut, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, ITK Lighting, Raitwood, Silman, Tartu Ehitusmaterjalide Ringkasutuspank

Varjualuse ehitamisele saab kaasa elada EKA varjualuse Instagramis.

Postimehe esimest teadet saab lugeda SIIN.

Avamise sündmus FBs

EKA urbanistika magistriõppekava täiendav vastuvõtt kestab 19. juunini 2025. Sellega seoses on kõiki magistriõppehuvilised oodatud osalema õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 5. juunil 2025 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

• https://www.artun.ee/urban-studies
• https://www.facebook.com/urbantallinn

Neljapäeval, 5. juunil kell 18 algab kuraatorituur näitusele „TALLINN TÄISPURJES. Linna muutev olümpiaehitus“, teejuhiks disainer ja disainiajaloolane Ivar Sakk.

1980. aasta olümpiaregatiks valmisid praegugi tuntud Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elumajad, bürood, terviseasutused ja kultuurihooned, mille autoriteks olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid. Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel. Plakatikunsti osa kureeriski Ivar Sakk.

Ivar Sakk lõpetas ERKI tööstuskunsti kateedri aastal 1986. Aastal 2012 lõpetas EKA disainiosakonna doktorantuuri, tema doktoritöö on tüpograafiaajalugu käsitlev raamat “Aa kuni Zz“.

Osalemine muuseumipileti ja Muuseumikaardiga.

Muuseum Rotermanni soolalaos on neljapäeviti avatud kella 20ni.

Sisearhitektuuri osakonna tänavuste magistritööde avalikud kaitsmised toimuvad neljapäeval ja reedel, 29. ja 30. mail kl 10.00–15.15 Projekteerijate maja (Rävala 8) auditooriumis. Kaitsmistest toimub ka live-ülekanne, mida on võimalik jälgida EKA TVst. 

Ajakava:

29. mai

10.00-10.50 Silvia Ingver “Põllumajanduslike saaduste ja jääkide kasutamine sisearhitektuuris”. Retsensent Sandra Mirka. 

10.50-11.40 Laura Tõru “Vahepealsuse maja. Ühiselt elamine vanalinnas Vana-Posti 4 hoone näitel”. Retsensent Eneli Kleemann.

11.40-12.30 Ville Lausmäe “Kolmas koht – Veeruum”. Retsensent Karen Jagodin.

12.30-13.30 Paus

13.30-14.20 Kätlin-Karin Lond “Ringne sisearhitektuur Telliskivis asuva G-hoone näitel”. Retsensent Tüüne-Kristin Vaikla. 

14.20-15.10 Anna Aurelia Minev “Normaalsed keskkonnad normaalsele inimesele”. Retsensent Daniel Kotsjuba.

30. mai

10.00-10.50 Linda Maria Urke “Ruumimõjus. Toetav kodukeskkond aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimesele”. Retsensent Keiu Albi. 

10.50-11.40 Laura Pormeister “Kohandatud kangelane. Hüljatud hoone kaasaegsesse keskkonda adapteerimine väikealevi näitel”. Retsensent Iiris Tähti Toom.

11.40-12.30 Kairi Karp-Konceviča “Haigla kui haridusruum. Tallinna Lastehaigla Endokrinoloogia päevaravi õppeklassi ümbermõtestamine”. Retsensent Loviise Talvaru.

12.30-13.30 Paus

13.30-14.20 Hanna-Loora Arro “Ajutise arhitektuuri väljal. Jätkusuutlikuma lavadisaini poole”. Retsensent Anna-Liisa Unt. 

14.20-15.10 Mari Uibo “Juukse(kasvu)piir. Juuksekarvade potentsiaal sisearhitektuuris”. Retsensent Sveta Grigorjeva.

Magistritöösid juhendasid Mariann Drell (MA), Pavle Stamenović (PhD) ja Gregor Taul (PhD) ning konsultantideks olid Johan Kirsimäe (MSc) ja Maria Helena Luiga (MA). 

Magistritöid hindab komisjon koosseisus Malle Jürgenson (komisjoni esimees), Manten Devriendt, Ardo Hiiuväin, Kadi Berens ja Siim Tuksam. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.

Sisearhitektuuri lõputöödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas. Näitus avaneb 28. mail kell 17.00 ning on seejärel avatud kuni 19. juunini iga päev kell 13–19. Astuge läbi!

Esmaspäeval 26. mail kell 16.30–17.30 toimub EKA sisearhitektuuri magistriõppekava infotund kõigile sisseastumishuvilistele.

Infotunnis saab osaleda nii EKAs kohapeal (ruum C406, Põhja pst 7) kui ka online, Zoomi vahendusel.

Lisaks on kõik huvilised oodatud 4. juunil kell 15.00-16.00 Gregor Tauli juhitud sisearhitektuuri bakalaureuse ja magistri lõputööde tutvustusele EKA lõputööde festivali näitusel Rävala puiestee 8.

Nii infotundi kui tuurile saab registreeruda SIIN.

Kolmapäeval, 21. mail kell 18:00 EKA aulas jagab maailmatasemel arhitekt Mark Cavagnero oma mõtteid ja kogemusi loengul:

“The Architectural Approach and the Use of Light in Civic Architecture”. 

Mark Cavagnero on tunnustatud Ameerika arhitekt, kelle loomingut on tugevalt mõjutanud Põhjamaade arhitektuur. Cavagnero töötab ka uue USA saatkonna hoone projektiga Tallinnas.

Loengus arutleb Cavagnero, kuidas valgus, materjal ja arhitektuurne lähenemine loovad avalikus ruumis tähendust.

Loeng on inglise keeles.

Rohkem infot esineja kohta: cavagnero.com