Rubriik: Ehte- ja sepakunst

Rõõm paluda Teid osa saama Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala korraldataval üritusel BLACKOUT, millega tähistame saja aasta möödumist professionaalse metallikunsti õpetamise algusest Eestis.

Kuigi ülikool ja eriala on viimase saja aasta jooksul mitmeid kordi nime muutnud, jääb tõsiasjaks, et meil on järjestikku sada aastat kõrgel tasemel metallikunsti õpetatud. See on piisav põhjus kutsuda kokku sõbrad siitmailt ja kaugemalt, et arutada, kust tuldud ja kuhu minek.

Näitusega Narva kunstiresidentuuris kaasnevad ja diskussioone aitavad käima tõmmata sümpoosion, väljasõidud ja saun. Need kõik koonduvad ühisnimetuse BLACKOUT alla. Me ei viita sellega vaimupimedusele ega kangemale kassiahastusele, vaid küsime, kuidas jõuda kohale, teadmata kuhu sa täpselt teel oled, sest kunstiline kvaliteet peitubki nähtamatu tabamises. Enese ja teiste jaoks üllatava avastamises. Kaob hirm olla eksinud, sest ka teadmata mida otsid, suudad leides selle ära tunda.

Sümpoosium

25.-26. oktoobril toimuval sümpoosionil otsime ülalnimetatud küsimusele vastuseid kolmest erinevast vaatenurgast: PRAKTIK, TEOREETIK, KOOLITAJA. Esinejad käsitlevad selliseid küsimusi nagu:

Milliste võtetega julgustad ja ehitad üles usaldust, mille abil tudeng saab asuda teele suunas, mille sihtmärk pole veel ennast avaldanud?

Kuidas seada õigeid küsimusi, mille abil avastada midagi uut?

Kuidas tulla toime teadmatusega?

Kuidas hoida julgust jätkata otsinguid ja uuringuid olukorras, kus liiga selge sihi seadmine võiks olla uurimisele pigem takistuseks?

Kuidas õigeid asju ära tunda?

Üles astuvad: Jorge Manilla (KHIO/NO), Olaf Hodne (KHIO/NO), Erinn M. Cox (US), Daniel Strandow (HDK Valand/SWE), Siri Tolander (HDK Valand/SWE), Tarja Tuupanen (FI), Jenni Sokura (LAB/FI), Flora Vagi (MOME/HU), Taavi Hallimäe (EKA), Urmas Lüüs (EKA), Sander Haugas (EKA), Taavi Teevet (EKA), Hansel Tai (EE), Liisbeth Kirss (EE), Erle Nemvalts (EE).

Tasuta sümpoosioni töökeeleks on inglise keel ja osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil: https://forms.gle/6djfdmw41XYnLtXd6

Ajakava:

 Reede, 25. oktoober

Kl 10-12 Narva tuur külalistele

Kl 14 – 18 ettekanded

Kl 19 näituse avamine, pidu

Laupäev, 26. oktoober

Kl 11 – 14 ettekanded

Kl 16 Narva tuur

Õhtul saun ja koosolemine.

Ürituse info täieneb jooksvalt.

Asukoht:
Narva kunstiresidentuur (NART)
Joala 18, 20103, Narva

Kontakt:
metall@artun.ee

Kuraatorituur näitusel “ÕhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon” Tartu Ülikooli muuseumi pööningul. 

13. oktoobril kell 14.00 on kõik huvilised oodatud ehtenäituse „õhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon“ kuraatorituurile Tartu Ülikooli muusuemi põõningul (Lossi 25).

Tuuri viivad läbi kunstnikud Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus, Kristiina Laurits ja Villu Plink, teema juhatab sisse ajaloolane Inna Jürjo, kes avab laiemalt pildirüüste temaatikat.

16. sajandi kirikliku reformiliikumise kaasnähtusena toimusid pildirüüsted paljudes kirikutes üle Euroopa. See puudutas ka mitmeid kirikuid Eestis. Kõige radikaalsemal kujul toimus pildirüüste 1525. aasta jaanuaris Tartus, kulmineerudes lausa relvastatud konfliktiga. Tartu pildirüüste keskne figuur ja initsieerija oli kasuksepast usureformaator Melchior Hoffmann.

Kunstnike loomingu impulsiks oligi pildi ja rüüste, usu ja kujutise, ajaloo ja sureliku hetke kohtumisel tekkiv tähendus.

Rühmituse õhuLoss esimene näitus toimus 1999. aastal Hollandis Marzee galerii katusekorrusel. Järgnesid näitused Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Prantsusmaal, Iisraelis, Hiinas ja Lätis. Mainekas kunstnikerühmitus ei ole ka Eestit kõrvale jätnud: 2001. aastal oli näitus Rakvere Muuseumis, 2011. aastal Tallinnas põhja tuletornis, 2015. aastal Haapsalus Evald Okase Muuseumis ja 2018. aastal Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli muuseum.

Näitus on avatud 24. augustist 27. oktoobrini ning kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 lisaprogrammi.

Tartu Ülikooli muuseum Toomemäel on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–17.

Tanel Veenre kureeritud Eesti ehtekunstnike näitus Portugalis esitab väljakutse kultuurilistele stereotüüpidele

Kolmapäeval, 26. juunil avavad viisteist Eesti kunstnikku ühisnäituse “Radikaalne pehmus”/”Radical softness” Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil. Ehted ja näituse kujundus kontseptualiseerivad maailma, kus kunstnikud uurivad, kuidas pehmendada domineerivaid kultuurilisi klišeesid.

Ehtekunstnik mõtleb kätega. Kontakt materjaliga, selle töötlemine ja kunstniku puudutus muutuvad seotuks ümbritsevaga, elu enda materiaalsusega. Sel viisil sekkub looming inimeste omavahelistesse suhetesse, rõhutades tõsiasja, et kultuur ja isiksuseomadused mõjutavad teineteist vastastikku ja ükski neist ei eksisteeri isolatsioonis. Kultuuri ja isiksuse vastastikune mõju aitab mõista, kuidas kujunevad meie arusaamad võimust ja isiklikust identiteedist:

“Eesti ehtekunstist on saanud ehtemaailmas kvaliteedimärk, sisukas ja tundlik seisukohavõtt pealiskaudsete ideede kiirteel. “Radikaalne pehmus” koondab kunstnikke, kel on selgroogu ja oskusi rääkida suurtel, olemise põhiprintsiipe puudutavatel teemadel. Kultuuri- ja identiteedisõdade ajastul on mõtestatud pausil üha suurem kaal. 15 ehtekunstnikku teevad eksistentsialistliku seisukohavõtu materjalis, meelitavad peatuma ja otsima vastuseid — ning ka iseendaks jäämise sitkust — pigem seest kui väljast,”— märgib kuraator Tanel Veenre.

Näitusel “Radikaalne pehmus”, mis on eksponeeritud Igreja da Madalena kirikus, osalevad: Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Erle Nemvalts, Eve Margus, Hansel Tai, Julia Maria Künnap, Kristi Paap, Kristiina Laurits, Maarja Niinemägi, Maria Valdma Härm, Nils Hint, Piret Hirv, Taavi Teevet, Tanel Veenre ja Villu Plink.

2024 aastal on Lissaboni ehtebiennaali keskmes poliitika ja võim. Nõnda on saanud üritusest platvorm aruteludeks ja uuteks tõlgendusteks, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust näha, kuidas antud teemasid on võimalik mõtestada ehtekunsti kaudu.

Eesti ja Portugali ehtekogukondi seovad pikad traditsioonid: Eesti kunstnike looming on olnud järjepidevalt Lissabonis esindatud ning koostöös valmis ka ühisnäitus “Piirilinn” (2011). Noor Eesti ehtekunst on esindatud ka ülikoole tutvustavas satelliitprogrammis, kus on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti tudengite väljapanek “Political Jewellery and Jewellery of Power”.

Näitus on avatud 26. juunist kuni 1. juulini 2024.
Kiriku lahtiloeku ajad: esmaspäev suletud, teisipäev 10.30-19.30, kolmapäev kuni pühapäev 10-18.
Igreja da Madalena kirik asub aadressil: Largo Madalena 1, 1100-404 Lissabon, Portugal.

Kuraator: Tanel Veenre
Kujundaja: Villu Plink ja Kristiina Laurits
Graafiline disainer: Hansel Tai

Toetajad: Välisministeerium, Toetajad: Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital
Lisainfo: Darja Popolitova / d.popolitova@gmail.com / +372 5828 3171

22. mail kell 18.00 avavad EKA ehtekunsti II kursuse tudengid Telliskivi Kvartalis grupinäituse “Lahkheli”.

Näitusel “Lahkheli” võtavad noored ehtekunstnikud pilgu alla tänapäevase maailma, mille on täitnud kurdistav müra. Päevast päeva ümbritsevad meid paljud erinevad helid ja kuigi mõned neist võivad olla ka meeldivad, on nende hulgas mitmeid, mis meil rahulikult elada ei lase. Samuti oleme ümbritsetud visuaalsest mürast, mis kriibib silma, ning infomürast, mis meie pead täiesti sassi on löönud. Kunstiakadeemia II kursuse ehtekunsti tudengid on võtnud kogu neid ümbritseva lärmi ja helide tulva endale inspiratsiooniks ning sellest ajendatult loonud seitse kaasaegset parüüri ehk sarnaselt kujundatud ning omavahel kokku sobivat ehtekomplekti.

Näitusel osalevad Emilia Santaella Barreto, Elisabet Kiverik, Alice Kupri, Lucie Pastyřiková, Liisu Saar, Ekaterina Šehovtsova, Ronja-Marjam Vene.

Tudengite töid on juhendanud Eve Margus, Jens A. Clausen, Rait Lõhmus ja Andra Jõgis.

Näitus on osa Tase’24 satelliitprogrammist ja jääb avatuks Telliskivi Kvartalis 5. juunini, T–P kell 12.00–19.00, Telliskivi 60.

Näitust toetavad Telliskivi Kvartal, Eesti Kunstiakadeemia, Nudist, Punch Club ja Põhjala

“Kui viskab tsentrist välja, siis tekib paratamatult uus tsenter, kus tuleb leida tasakaal.”

Mart Talvar avab reedel, 22. märtsil kell 18.00 HOP galeriis oma esimese isiknäituse Tsentrist väljas, mis räägib tasakaalu leidmisest transformatsioonis. Näituse teema hakkas kunstniku jaoks lahti rulluma Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiõppes aastal 2022 ning on tänaseni jätkuv protsess. Trugimisel liikus töötlemisel olev objekt ootamatult tsentrist välja, mille tulemuseks oli unikaalne ese. Kunstnikku hakkas huvitama, mis peitub kogemuse taga, mida võime tõlgendada ebaõnnestumisena. Sellest hetkest sai alguse põhjalik trugimise praktika, mis päädis tulemustega, mida laiema publikuga jagada.

Galeriis kohtuvad trugimise ning portselani valamise tehnikad, mida kunstnik on nimetanud olemuslikult teineteise vastanditeks. Trugitud teosed viitavad tsentrist välja liikumisele, kui võimalusele, kus saame redefineerida tsentris olemise, sellest väljumise, ebaõnnestumise ja tasakaalu mõisteid. Portselanist esemed näitavad trugitud objektilt üle kandunud töötlusjälgede transformatsiooni, mis on põletuse käigus oluliselt väiksemaks kahanenud.

Näituse kontseptsioon võrdleb kunstimaterjalide füüsilisi omadusi inimlike iseloomu omadustega. Materjali empaatia disainimeetod võimaldab anda sümboolse tähenduse materjalide omavahelisele ”dialoogile”. See hägustab piire avaliku ruumi ja sotsiaalse konteksti vahel ning annab vaatajale rikkalikult ruumi isiklikeks tõlgendusteks.

Asukoht HOP galerii

Avamine 22.03.2024 kell 18:00

Näitus avatud külastamiseks N-T 22.03-16.04 11:00-18:00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Cristopher Siniväli

Tehniline tugi HOP galerii; Valge Kuup Stuudio

Toetajad Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital, Shroomwell OÜ, Põhjala Brewing AS, Tuulmet Holding OÜ

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!

Text

Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/

Neljapäeval, 7. detsembril kell 19 avab kunstnik Urmas Lüüs Tütar galeriis isikunäituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“.

Lüüsi näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.

Kunstikriitik Hanno Soansi sõnul püstitab Lüüs klassikalises kunstis nii sagedasti esinenud, ent meie ajas taas tähtsustunud küsimuse: „Kuidas küsida kaduvalt?“. Lüüsi installatsiooni kontekstis esitatud väiksemaid töid iseloomustab sakramentaalsuse printsiip – nähtamatu ja spirituaalne on kohal nähtava ja materiaalse kaudu, mis omakorda muutub selle kohaloleku kaudu pühaks. Sellest lähtudes tõstatab Soans küsimuse: „Kes veel julgeb väita, et surma vastaskaldalt ei too keegi suveniire?“.

Urmas Lüüsi näitus Tütar galeriis jääb avatuks 14. jaanuarini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.

Näituse saatetekst: Hanno Soans
Kujundaja: Juss Heinsalu
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline lahendus: Hans-Otto Ojaste

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn