Aksessuaari- ja köitedisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Ehte- ja sepakunst
18.05.2023 — 04.06.2023
Ehte ja sepise tudengite näitus “Säile_21:12”
Ehte- ja sepakunst
18. mail avatakse Pika jala väravatornis Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise II kursuse tudengite grupinäitus “Säile_21:12”.
19. mai–4. juuni
Näitus peegeldab kaheksa noore kunstniku kaemust millegi säilitamisest – seda, mis on nende arvates väärt hoidmist ja edasi kandmist ning mil moel. Inimeses on alati eksisteerinud soov endale olulist säilitada. Säilitatu tekitab meis turvatunnet, et kuigi maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega, on midagi, mis püsib muutumatuna. Ent kas midagi talletada üritades ei teisene ka selle olemus, kas millegi muutumatuna hoidmine pole ehk juba algusest peale läbikukkunud ettevõtmine?
Aastatega muutuvad nii meie väärtushinnangud kui ka pühaks peetu, samas algolemuses olev teave millestki eelnevalt olulisest jääb alati alles. Tarkusi eluks kantakse edasi läbi teadmiste ja oskuste, lootuses jätkata nende toel senisest paremana. Kõik eelnev on mingil moel meie DNAsse kinnistunud ja avaldub teatud tingimustel, kui meid on tarvis hävingust päästa. Hoolimata meie eneste vastuolulisusest ja enesehävituslikkusest on meisse sisse kodeeritud ka ellujäämismehhanism. Selle käivitumiseks on meil vaja lihtsalt teada õiget koodi ja sobivat hetke – olgu selleks siis näiteks 21:12.
Näitusel astuvad oma teostega üles Aleš Rezler, Elis Liivo, Lara Herrmann, Maarja Hallika, Madlen Hirtentreu, Madli Pajos, Helen Tiits, Paul Aadam Mikson
Näitus on osa TASE ’23 satelliitprogrammist.
Tudengite töid on juhendanud Eve Margus ja Nils Hint.
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Bruno Lillemets, Jens Andreas Clausen, Kristo Pachel, Taavi Teevet, Sander Haugas, Villu Mustkivi
Näitus “SÄILE_21:12” on avatud Pika jala väravatornis iga päev kell 14-20.
Lisainfo: Elis Liivo
elis.liivo@artun.ee
Tel: +37256916474
Ürituse link Facebook`is: https://www.facebook.com/events/1374579526667212/
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ehte ja sepise tudengite näitus “Säile_21:12”
Neljapäev 18 mai, 2023 — Pühapäev 04 juuni, 2023
Ehte- ja sepakunst
18. mail avatakse Pika jala väravatornis Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise II kursuse tudengite grupinäitus “Säile_21:12”.
19. mai–4. juuni
Näitus peegeldab kaheksa noore kunstniku kaemust millegi säilitamisest – seda, mis on nende arvates väärt hoidmist ja edasi kandmist ning mil moel. Inimeses on alati eksisteerinud soov endale olulist säilitada. Säilitatu tekitab meis turvatunnet, et kuigi maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega, on midagi, mis püsib muutumatuna. Ent kas midagi talletada üritades ei teisene ka selle olemus, kas millegi muutumatuna hoidmine pole ehk juba algusest peale läbikukkunud ettevõtmine?
Aastatega muutuvad nii meie väärtushinnangud kui ka pühaks peetu, samas algolemuses olev teave millestki eelnevalt olulisest jääb alati alles. Tarkusi eluks kantakse edasi läbi teadmiste ja oskuste, lootuses jätkata nende toel senisest paremana. Kõik eelnev on mingil moel meie DNAsse kinnistunud ja avaldub teatud tingimustel, kui meid on tarvis hävingust päästa. Hoolimata meie eneste vastuolulisusest ja enesehävituslikkusest on meisse sisse kodeeritud ka ellujäämismehhanism. Selle käivitumiseks on meil vaja lihtsalt teada õiget koodi ja sobivat hetke – olgu selleks siis näiteks 21:12.
Näitusel astuvad oma teostega üles Aleš Rezler, Elis Liivo, Lara Herrmann, Maarja Hallika, Madlen Hirtentreu, Madli Pajos, Helen Tiits, Paul Aadam Mikson
Näitus on osa TASE ’23 satelliitprogrammist.
Tudengite töid on juhendanud Eve Margus ja Nils Hint.
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Bruno Lillemets, Jens Andreas Clausen, Kristo Pachel, Taavi Teevet, Sander Haugas, Villu Mustkivi
Näitus “SÄILE_21:12” on avatud Pika jala väravatornis iga päev kell 14-20.
Lisainfo: Elis Liivo
elis.liivo@artun.ee
Tel: +37256916474
Ürituse link Facebook`is: https://www.facebook.com/events/1374579526667212/
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.05.2023 — 30.05.2023
Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste HOP galeriis
Ehte- ja sepakunst
Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste (Tootmiskoondis Urmas-Ott) installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” Hop galeriis
11. mai – 30. mai 2023
Näituse avamine 17. mail kell 18.00.
Installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” võiks žanrina kõlada kui eksistentsiaal-düstoopiline komöödia. Kunstnikud on alustanud sealt, kus Tšehhov pani punkti oma viimaseks jäänud lavastusele “Kirsiaed”, ning kujutanud ette lavastuse hüpoteetilist viiendat vaatust.
Teine vaatus (katkend)
(paus)
FIRSS: Enne õnnetust oli samuti – öökull huikas ja samovar undas ühtevalu.
GAJEV: Enne missugust õnnetust?
FIRSS: Enne vabadust.
(paus)
Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste on tegutsenud tandemina aastast 2010. Koos on nad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sepise eriala ning loonud ühiselt näituseid, performance´eid ja eksperimentaalmuusikat. Aastast 2014 veavad Tallinnas Hobusepea tänaval ateljeed Süvariik.
Näitus kuulub Biotoopia festivali satelliitprogrammi.
Toetavad Eesti Kultuurkapital, EKKM Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum ja Eesti Kunstiakadeemia.
Näitus avatud 11. mai – 30. mai
HOP galeriis, Hobusepea 2, Tallinn
Iga päev 11.00–18.00
Info:
Urmas Lüüs
urmas.lyys@artun.ee
+372 53 84 31 39
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste HOP galeriis
Neljapäev 11 mai, 2023 — Teisipäev 30 mai, 2023
Ehte- ja sepakunst
Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste (Tootmiskoondis Urmas-Ott) installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” Hop galeriis
11. mai – 30. mai 2023
Näituse avamine 17. mail kell 18.00.
Installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” võiks žanrina kõlada kui eksistentsiaal-düstoopiline komöödia. Kunstnikud on alustanud sealt, kus Tšehhov pani punkti oma viimaseks jäänud lavastusele “Kirsiaed”, ning kujutanud ette lavastuse hüpoteetilist viiendat vaatust.
Teine vaatus (katkend)
(paus)
FIRSS: Enne õnnetust oli samuti – öökull huikas ja samovar undas ühtevalu.
GAJEV: Enne missugust õnnetust?
FIRSS: Enne vabadust.
(paus)
Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste on tegutsenud tandemina aastast 2010. Koos on nad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sepise eriala ning loonud ühiselt näituseid, performance´eid ja eksperimentaalmuusikat. Aastast 2014 veavad Tallinnas Hobusepea tänaval ateljeed Süvariik.
Näitus kuulub Biotoopia festivali satelliitprogrammi.
Toetavad Eesti Kultuurkapital, EKKM Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum ja Eesti Kunstiakadeemia.
Näitus avatud 11. mai – 30. mai
HOP galeriis, Hobusepea 2, Tallinn
Iga päev 11.00–18.00
Info:
Urmas Lüüs
urmas.lyys@artun.ee
+372 53 84 31 39
Postitas Andres Lõo — Püsilink
27.04.2023 — 04.06.2023
Ehte ja sepise eriala tudengid Hispaanias ja Poolas
Ehte- ja sepakunst
27.04.–11.05 toimuval koolide ühisnäitusel “Between Us. Exhibition of Spanish and International Schools” on eksponeeritud ka ehte ja sepise eriala tööd.
Näitusel osalevad Villu Mustkivi, Mart Talvar, Madis Mattus ja Mirjam Aun.
Melting Point. Joieria Contemporània València on kaks korda aastas toimuv rahvusvaheline kaasaegse ehtekunsti suurüritus, mida alates 2012. aastast korraldab Escola dʼArt i Superior de Disseny de València (EASD València) ehtekunsti osakond mitme eesmärgiga edendada kaasaegset ehtekunsti, vahendada kontakte spetsialistide, üliõpilaste ja koolide vahel.
Rohkem infot:
http://meltingpointvalencia.com/
Legnica Jewellery Festival SILVER – on üks suurimaid kaasaegse ehetkunstiüritusi Euroopas, mida on korraldatud üle 40 aasta Legnica kunstigalerii poolt.
27.04.–04.06 on Legnica vasemuuseumis avatud kahe kunstikõrgkooli Oslo National Academy of Arts ja Eesti Kunstiakadeemia näitused tudengitöödest.
Ehte ja sepise väljapanekus “IRONAUT” on esitletud nii praeguste kui ka lõpetanud tudengite Villu Mustkivi, Margus Elizarovi, Paul Aadam Miksoni, Visa Nurmi, Antal Zilahi, Erinn M.Coxi, Merlin Meremaa-Piho, Hanna-Maria Vanaküla, Madis Mattuse, Mart Talvari, Taavi Teeveti, Bianca Triinu Tootsi, Karl Uustali ja Indrek Linnamägi tööd.
Rohkem infot:
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ehte ja sepise eriala tudengid Hispaanias ja Poolas
Neljapäev 27 aprill, 2023 — Pühapäev 04 juuni, 2023
Ehte- ja sepakunst
27.04.–11.05 toimuval koolide ühisnäitusel “Between Us. Exhibition of Spanish and International Schools” on eksponeeritud ka ehte ja sepise eriala tööd.
Näitusel osalevad Villu Mustkivi, Mart Talvar, Madis Mattus ja Mirjam Aun.
Melting Point. Joieria Contemporània València on kaks korda aastas toimuv rahvusvaheline kaasaegse ehtekunsti suurüritus, mida alates 2012. aastast korraldab Escola dʼArt i Superior de Disseny de València (EASD València) ehtekunsti osakond mitme eesmärgiga edendada kaasaegset ehtekunsti, vahendada kontakte spetsialistide, üliõpilaste ja koolide vahel.
Rohkem infot:
http://meltingpointvalencia.com/
Legnica Jewellery Festival SILVER – on üks suurimaid kaasaegse ehetkunstiüritusi Euroopas, mida on korraldatud üle 40 aasta Legnica kunstigalerii poolt.
27.04.–04.06 on Legnica vasemuuseumis avatud kahe kunstikõrgkooli Oslo National Academy of Arts ja Eesti Kunstiakadeemia näitused tudengitöödest.
Ehte ja sepise väljapanekus “IRONAUT” on esitletud nii praeguste kui ka lõpetanud tudengite Villu Mustkivi, Margus Elizarovi, Paul Aadam Miksoni, Visa Nurmi, Antal Zilahi, Erinn M.Coxi, Merlin Meremaa-Piho, Hanna-Maria Vanaküla, Madis Mattuse, Mart Talvari, Taavi Teeveti, Bianca Triinu Tootsi, Karl Uustali ja Indrek Linnamägi tööd.
Rohkem infot:
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.01.2023 — 04.02.2023
Valdek Laur Pärnu Linnagaleriis
Ehte- ja sepakunst
Kolmapäeval, 11. jaanuaril, kell 17.00 avatakse Pärnu Linnagaleriis, Kunstnike Majas, Valdek Lauri ürgmüüte tõlgendava algoritmilise digitaalkunsti näitus “Süvasuik”.
Näitus “Süvasuik” ühendab inimkonna ürgmüüdid masinõppealgoritmidega.
Näituse autor Valdek Laur toob vaatajani erinevate masinõppealgoritmide poolt visualiseeritud lood, mis põhinevad vanimatel meieni säilinud mütoloogilistel motiividel.
Esimesed jagatud lood ulatuvad aega, mil me polnud ainsad inimesed. Millal öeldi esimene lause? Millal sai kahest lausest kolm ning tekkis lugu? Millised lood olid piisavalt olulised, et püsida elus läbi inimkonna ajaloo kuni tänase päevani? Ja kuidas näevad neid lugusid meie kollektiivset teadvust peegeldavad masinõppealgoritmid?
Esimesed jagatud lood ulatuvad aega, mil me polnud ainsad inimesed. Millal öeldi esimene lause? Millal sai kahest lausest kolm ning tekkis lugu? Millised lood olid piisavalt olulised, et püsida elus läbi inimkonna ajaloo kuni tänase päevani? Ja kuidas näevad neid lugusid meie kollektiivset teadvust peegeldavad masinõppealgoritmid?
Nendele küsimustele otsib vastuseid interdistsiplinaarne visuaalkunstnik Valdek Laur, kes on loonud mõtisklusi õhutava ringkäigu, kus iidsed lood kohtuvad kaasaegse tehnoloogiaga. Komposiitalumiiniumile trükitud stseenid ja stereolitograafiaga prinditud skulptuurid koos jutustusi kokku võtva videoga õhutavad mõtlema, kuidas kujutasid neid lugusid ette iidse lõkke ümber istuvad kuulajad ning mil määral erineb see meie tänapäevasest kujutlusest – või kas üldse?
Käsitlemisele tulevad kolm iidset müüti – maailma loomine, kosmiline jaht ja üleujutus. Loomismüüt tugineb vanimatel motiividel, mida on leitud üle maailma levinud algmüütidest, ning mis annavad alust aimata nende päritolu ajastust, mil inimesed veel polnud mööda ilma laiali rännanud.
Kosmiline jaht on Soome-Ugri levialas populaarne motiiv, mis kannab ühiseid jooni ka Põhja-Ameerika põliselanike müütidega ning mis räägib tähistaeva rollist iidse märkmiku või mäluabina, mida kasutati selleks, et meeles hoida olulisi sündmusi ja teadmisi.
Üleujutuse näol on tegu samuti äärmiselt levinud motiiviga, mille tuntuim esinemine on Piiblis, kuid mis mängib kandvat osa ka vanimas kirjapandud eeposes “Gilgameš”, mis oli aluseks ka näitusel üles pandud tööde loomisel.
Valdek Laur (sünd 1980) on peamiselt video ja animatsiooni valdkonnas tegutsev digitaalkunstnik, kes on praegu lõpetamas oma õpinguid EKA ehte ja sepise erialal.
Erinevaid visuaalgeneraatoreid on Laur kasutanud juba alates eelmise aasta algusest, mil tekkisid esimesed avalikult kasutatavad sisendipõhised difusioonalgoritmid.
Näitusetööde loomisel on autor kasutanud Midjourney, Wombo, Stable Diffusion ja Disco Diffusion algoritme. Tegu on suurt hulka algmaterjali kasutavate sünteesimudelitega, mis loovad etteantud märksõnade põhjal uusi visuaale. Juba praegu kunstiringkondades tuliseid vaidluseid põhjustavad algoritmid koondavad endas põhilisi kunstis kasutatavaid esteetilisi ja kompositsioonilisi võtteid ning arhetüüpseid ja stereotüüpseid kujutisi ja seetõttu võib neid käsitleda kaasaegse inimese kollektiivse loomingu ja teadvuse peegeldusena.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Valdek Laur Pärnu Linnagaleriis
Kolmapäev 11 jaanuar, 2023 — Laupäev 04 veebruar, 2023
Ehte- ja sepakunst
Kolmapäeval, 11. jaanuaril, kell 17.00 avatakse Pärnu Linnagaleriis, Kunstnike Majas, Valdek Lauri ürgmüüte tõlgendava algoritmilise digitaalkunsti näitus “Süvasuik”.
Näitus “Süvasuik” ühendab inimkonna ürgmüüdid masinõppealgoritmidega.
Näituse autor Valdek Laur toob vaatajani erinevate masinõppealgoritmide poolt visualiseeritud lood, mis põhinevad vanimatel meieni säilinud mütoloogilistel motiividel.
Esimesed jagatud lood ulatuvad aega, mil me polnud ainsad inimesed. Millal öeldi esimene lause? Millal sai kahest lausest kolm ning tekkis lugu? Millised lood olid piisavalt olulised, et püsida elus läbi inimkonna ajaloo kuni tänase päevani? Ja kuidas näevad neid lugusid meie kollektiivset teadvust peegeldavad masinõppealgoritmid?
Esimesed jagatud lood ulatuvad aega, mil me polnud ainsad inimesed. Millal öeldi esimene lause? Millal sai kahest lausest kolm ning tekkis lugu? Millised lood olid piisavalt olulised, et püsida elus läbi inimkonna ajaloo kuni tänase päevani? Ja kuidas näevad neid lugusid meie kollektiivset teadvust peegeldavad masinõppealgoritmid?
Nendele küsimustele otsib vastuseid interdistsiplinaarne visuaalkunstnik Valdek Laur, kes on loonud mõtisklusi õhutava ringkäigu, kus iidsed lood kohtuvad kaasaegse tehnoloogiaga. Komposiitalumiiniumile trükitud stseenid ja stereolitograafiaga prinditud skulptuurid koos jutustusi kokku võtva videoga õhutavad mõtlema, kuidas kujutasid neid lugusid ette iidse lõkke ümber istuvad kuulajad ning mil määral erineb see meie tänapäevasest kujutlusest – või kas üldse?
Käsitlemisele tulevad kolm iidset müüti – maailma loomine, kosmiline jaht ja üleujutus. Loomismüüt tugineb vanimatel motiividel, mida on leitud üle maailma levinud algmüütidest, ning mis annavad alust aimata nende päritolu ajastust, mil inimesed veel polnud mööda ilma laiali rännanud.
Kosmiline jaht on Soome-Ugri levialas populaarne motiiv, mis kannab ühiseid jooni ka Põhja-Ameerika põliselanike müütidega ning mis räägib tähistaeva rollist iidse märkmiku või mäluabina, mida kasutati selleks, et meeles hoida olulisi sündmusi ja teadmisi.
Üleujutuse näol on tegu samuti äärmiselt levinud motiiviga, mille tuntuim esinemine on Piiblis, kuid mis mängib kandvat osa ka vanimas kirjapandud eeposes “Gilgameš”, mis oli aluseks ka näitusel üles pandud tööde loomisel.
Valdek Laur (sünd 1980) on peamiselt video ja animatsiooni valdkonnas tegutsev digitaalkunstnik, kes on praegu lõpetamas oma õpinguid EKA ehte ja sepise erialal.
Erinevaid visuaalgeneraatoreid on Laur kasutanud juba alates eelmise aasta algusest, mil tekkisid esimesed avalikult kasutatavad sisendipõhised difusioonalgoritmid.
Näitusetööde loomisel on autor kasutanud Midjourney, Wombo, Stable Diffusion ja Disco Diffusion algoritme. Tegu on suurt hulka algmaterjali kasutavate sünteesimudelitega, mis loovad etteantud märksõnade põhjal uusi visuaale. Juba praegu kunstiringkondades tuliseid vaidluseid põhjustavad algoritmid koondavad endas põhilisi kunstis kasutatavaid esteetilisi ja kompositsioonilisi võtteid ning arhetüüpseid ja stereotüüpseid kujutisi ja seetõttu võib neid käsitleda kaasaegse inimese kollektiivse loomingu ja teadvuse peegeldusena.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Postitas Andres Lõo — Püsilink
22.10.2022 — 18.11.2022
Kaia Ansip Reverso galeriis
Ehte- ja sepakunst
“Murtud metsad” räägib loo Pedrogão Grande surmava metsatulekahju enne ja pärast. See analüüsib suhet maaga, mis näib olevat hakanud ohtlikult ja ettearvamatult toimima. Teos on vastus traumale, mis tuleneb antropotseeni postapokalüptilisel maastikul elamisest. See väljendab muret, armastust ja hirmu koha pärast, mida eukalüptiistandused on muutnud.
Teosed on valatud Quercus Suberi ehk korgitamme esimese korgi saagi sisse. Quercus Suber, erinevalt sissetoodud eukalüptist, on pärit Portugalist ja on tänu oma koorele üks tulekindlamaid puid. Kuum sulametall paneb korgi järjekordsele proovile.
Siin välja toodud tööd on jätk Eesti Kunstiakadeemia lõputööle.
Rohkem infot Reverso galerii veebis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kaia Ansip Reverso galeriis
Laupäev 22 oktoober, 2022 — Reede 18 november, 2022
Ehte- ja sepakunst
“Murtud metsad” räägib loo Pedrogão Grande surmava metsatulekahju enne ja pärast. See analüüsib suhet maaga, mis näib olevat hakanud ohtlikult ja ettearvamatult toimima. Teos on vastus traumale, mis tuleneb antropotseeni postapokalüptilisel maastikul elamisest. See väljendab muret, armastust ja hirmu koha pärast, mida eukalüptiistandused on muutnud.
Teosed on valatud Quercus Suberi ehk korgitamme esimese korgi saagi sisse. Quercus Suber, erinevalt sissetoodud eukalüptist, on pärit Portugalist ja on tänu oma koorele üks tulekindlamaid puid. Kuum sulametall paneb korgi järjekordsele proovile.
Siin välja toodud tööd on jätk Eesti Kunstiakadeemia lõputööle.
Rohkem infot Reverso galerii veebis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.10.2022 — 27.10.2022
Ehte ja sepise eriala tudengite näitus “B106”
Ehte- ja sepakunst
21. oktoobril avatakse EKA trepigaleriis (Põhja pst 7, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite grupinäitus “B106”, mis tegeleb meid ümbritsevate sisestruktuuride uurimise ja tõlgendamisega. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini ning on vaadeldav EKA trepigaleriis.
B106 tähistab liigendatud sisemist struktuuri, millest võrsuvad EKA uue põlvkonna metallikunstnikud. Kõik nad on küll isemoodi, kuid neid ühendab uudishimu materjalis peituva vastu. Näha saab tudengite tõlgendusi nii sisemiste struktuuride erinevatest vormidest kui ka üdini kaevuvast väljendusest.
Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kahenädalase töötoa raames Tobias Birgerssoni juhendamisel.
Näituse avamine 21. oktoobril, kell 18.00, EKA Trepigalerii aknal.
Näitust toetab: Sveta baar
Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ehte ja sepise eriala tudengite näitus “B106”
Reede 21 oktoober, 2022 — Neljapäev 27 oktoober, 2022
Ehte- ja sepakunst
21. oktoobril avatakse EKA trepigaleriis (Põhja pst 7, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite grupinäitus “B106”, mis tegeleb meid ümbritsevate sisestruktuuride uurimise ja tõlgendamisega. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini ning on vaadeldav EKA trepigaleriis.
B106 tähistab liigendatud sisemist struktuuri, millest võrsuvad EKA uue põlvkonna metallikunstnikud. Kõik nad on küll isemoodi, kuid neid ühendab uudishimu materjalis peituva vastu. Näha saab tudengite tõlgendusi nii sisemiste struktuuride erinevatest vormidest kui ka üdini kaevuvast väljendusest.
Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kahenädalase töötoa raames Tobias Birgerssoni juhendamisel.
Näituse avamine 21. oktoobril, kell 18.00, EKA Trepigalerii aknal.
Näitust toetab: Sveta baar
Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235
Postitas Andres Lõo — Püsilink
13.10.2022 — 16.10.2022
“Maastike süntees” ARSis
Ehte- ja sepakunst
Kolmapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku (Pärnu mnt 154, Tallinn) Stuudio 53/98 pinnal EKA nelja eriala tudengite ühisnäituse “Maastike süntees”.
Kahel näitusepinnal asetleidev grupinäitus kasutab installatsioonikunstile omaseid ruumilis-ajalisi väljundeid küsitlemaks kunstnike individuaalseid tähelepanekuid oma elukeskkonna ning selle mõjutegurite kohta. Mitmekülgsed leid-, käsitöö- ja valmismaterjalide kogumid loovad näitusepinnale mikromaastikud esitades kilde autorite kollektiivsest mõtteruumist. Erilaadi vastandumise ning peegeldamise žeste elustavad lisaks mitmed heli- ja videokunsti katsetused. Näitusel osalevad kunstnikud ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika erialalt.
Näitusel osalevad: Annali Kruusamägi, Elis Liivo, Gaida-Erica Pärn, Helen Tiits, Laura Stina, Maarja Hallika, Maarja Sildvee, Madli Pajos, Marta Vikentjeva, Paul Aadam Mikson, Valeria Poljakova
Näitus on avatud külastamiseks vahemikus 13.–16.10 kell 12:00–18:00
Graafiline Disain: Madli Pajos
Juhendas: Sten Saarits
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Maastike süntees” ARSis
Neljapäev 13 oktoober, 2022 — Pühapäev 16 oktoober, 2022
Ehte- ja sepakunst
Kolmapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku (Pärnu mnt 154, Tallinn) Stuudio 53/98 pinnal EKA nelja eriala tudengite ühisnäituse “Maastike süntees”.
Kahel näitusepinnal asetleidev grupinäitus kasutab installatsioonikunstile omaseid ruumilis-ajalisi väljundeid küsitlemaks kunstnike individuaalseid tähelepanekuid oma elukeskkonna ning selle mõjutegurite kohta. Mitmekülgsed leid-, käsitöö- ja valmismaterjalide kogumid loovad näitusepinnale mikromaastikud esitades kilde autorite kollektiivsest mõtteruumist. Erilaadi vastandumise ning peegeldamise žeste elustavad lisaks mitmed heli- ja videokunsti katsetused. Näitusel osalevad kunstnikud ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika erialalt.
Näitusel osalevad: Annali Kruusamägi, Elis Liivo, Gaida-Erica Pärn, Helen Tiits, Laura Stina, Maarja Hallika, Maarja Sildvee, Madli Pajos, Marta Vikentjeva, Paul Aadam Mikson, Valeria Poljakova
Näitus on avatud külastamiseks vahemikus 13.–16.10 kell 12:00–18:00
Graafiline Disain: Madli Pajos
Juhendas: Sten Saarits
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.09.2022 — 26.11.2022
Marzee preemia ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile
Ehte- ja sepakunst
36. rahvusvahelise lõputööde näitusel galeriis Marzee anti preemia EKA ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile
Näitus on avatud 25. september – 26. november, 2022
Galerii Marzee (Nijmegen, Holland) on maailma suurim kaasaegse ehtekunsti galerii, mis annab parimatele lõpetajatele võimaluse eksponeerida oma töid iga-aastasel rahvusvahelisel lõputööde näitusel.
Sel aastal kandideeris Marzee Graduate Prize’ile 55 lõpetajat 30 kõrgkoolist nii Euroopast kui mujalt.
Üheksa väljavalitu seas pälvis preemia tänavune ehte ja sepise eriala lõpetaja Mart Talvar töödega “Tsentrist väljas” – mis on metallist trugitud objektid ja portselanist kaelaehted.
Üheksa väljavalitu seas pälvis preemia tänavune ehte ja sepise eriala lõpetaja Mart Talvar töödega “Tsentrist väljas” – mis on metallist trugitud objektid ja portselanist kaelaehted.
Preemia laureaatidel on võimalus osa võtta nädalasest residentuurist Ravary mõisas Belgias ning seal loodud tööd eksponeeritakse järgmise aasta lõpetajate näitusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Marzee preemia ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile
Pühapäev 25 september, 2022 — Laupäev 26 november, 2022
Ehte- ja sepakunst
36. rahvusvahelise lõputööde näitusel galeriis Marzee anti preemia EKA ehte ja sepise eriala lõpetajale Mart Talvarile
Näitus on avatud 25. september – 26. november, 2022
Galerii Marzee (Nijmegen, Holland) on maailma suurim kaasaegse ehtekunsti galerii, mis annab parimatele lõpetajatele võimaluse eksponeerida oma töid iga-aastasel rahvusvahelisel lõputööde näitusel.
Sel aastal kandideeris Marzee Graduate Prize’ile 55 lõpetajat 30 kõrgkoolist nii Euroopast kui mujalt.
Üheksa väljavalitu seas pälvis preemia tänavune ehte ja sepise eriala lõpetaja Mart Talvar töödega “Tsentrist väljas” – mis on metallist trugitud objektid ja portselanist kaelaehted.
Üheksa väljavalitu seas pälvis preemia tänavune ehte ja sepise eriala lõpetaja Mart Talvar töödega “Tsentrist väljas” – mis on metallist trugitud objektid ja portselanist kaelaehted.
Preemia laureaatidel on võimalus osa võtta nädalasest residentuurist Ravary mõisas Belgias ning seal loodud tööd eksponeeritakse järgmise aasta lõpetajate näitusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.09.2022 — 02.10.2022
Pilvi Tammoja ja Erinn M. Cox Tartu Kunstimajas
Ehte- ja sepakunst
Tartu Kunstimaja väikeses saalis on avatud Pilvi Tammoja ja Erinn M. Cox’i ühisnäitus „Too tüdruk“.
Kunstnikud esitlevad näitusel kaasaegseid ehteid, mis kujutavad, eitavad, defineerivad ja moonutavad kujutluspilte, mida me endast naistena kanname.
Ehted on inspireeritud haavatavusest, tugevustest, hirmudest ja soovidest – on tõelised või kujutletud. Need räägivad sellest tüdrukust, keda sa võid tunda, kes sa võid olla.
Tammoja ja Cox lisavad: „Pimedas on see kõik trikk. Ja keegi ei tea. Oleme hetkes, hetkedes. Meie silmad heidavad pilgu, ajame teid naerma, oleme provokatiivsed, tantsime, joome. Teeskleme, et meil on lõbus. Murrame omaenda südameid. Ja me teeme seda ikka ja jälle.“
Pilvi Tammoja (s 1991) on Eestist pärit interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas. Tal on moedisaini bakalaureusekraad ja ehtekunsti magistrikraad, mis annab talle ainulaadse arusaama vormidest ja kehast, mille tulemuseks on mitmekesised tööd, mis on valmistatud pidevalt muutuvatest materjalidest alates siidniidist kuni malmini. Ta on eksponeerinud oma töid grupinäitustel ja moeetendustel ning on töötanud ka akende, fotokomplektide ning rekvisiitide disaini ja valmistamise kallal.
Erinn M. Cox (s 1976) on Ameerika Ühendriikidest pärit ehtekunstnik, kes elab Eestis. Tal on BFA ja MFA kraad skulptuuris ning magistrikraad ehtekunstis. Erinn on oma töid eksponeerinud USA-s ja rahvusvaheliselt, mida rõhutavad tema valik Schmuck 2018 ja 2020, SOFA CHICAGO ja 21grammise rändnäituse jaoks. Ta pälvis Galerie Marzee Graduate Prize’i ja Wallpaper* Magazine nimetas ta tulevaseks disainitäheks. Samuti on Erinn USA kaunite kunstide ja kunstiajaloo dotsent ning Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti, disaini, ehete ja filosoofia teemadel ning on veebiajakirja Louise & Maurice (www.louiseandmaurice.com) asutaja ja autor.
Eriline tänu: Tartu Kunstimaja, Plattform Schmunkkunst
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 2. oktoobrini.
Lisainfo:
Tanel Asmer
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
5562 1192
www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Pilvi Tammoja ja Erinn M. Cox Tartu Kunstimajas
Reede 02 september, 2022 — Pühapäev 02 oktoober, 2022
Ehte- ja sepakunst
Tartu Kunstimaja väikeses saalis on avatud Pilvi Tammoja ja Erinn M. Cox’i ühisnäitus „Too tüdruk“.
Kunstnikud esitlevad näitusel kaasaegseid ehteid, mis kujutavad, eitavad, defineerivad ja moonutavad kujutluspilte, mida me endast naistena kanname.
Ehted on inspireeritud haavatavusest, tugevustest, hirmudest ja soovidest – on tõelised või kujutletud. Need räägivad sellest tüdrukust, keda sa võid tunda, kes sa võid olla.
Tammoja ja Cox lisavad: „Pimedas on see kõik trikk. Ja keegi ei tea. Oleme hetkes, hetkedes. Meie silmad heidavad pilgu, ajame teid naerma, oleme provokatiivsed, tantsime, joome. Teeskleme, et meil on lõbus. Murrame omaenda südameid. Ja me teeme seda ikka ja jälle.“
Pilvi Tammoja (s 1991) on Eestist pärit interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas. Tal on moedisaini bakalaureusekraad ja ehtekunsti magistrikraad, mis annab talle ainulaadse arusaama vormidest ja kehast, mille tulemuseks on mitmekesised tööd, mis on valmistatud pidevalt muutuvatest materjalidest alates siidniidist kuni malmini. Ta on eksponeerinud oma töid grupinäitustel ja moeetendustel ning on töötanud ka akende, fotokomplektide ning rekvisiitide disaini ja valmistamise kallal.
Erinn M. Cox (s 1976) on Ameerika Ühendriikidest pärit ehtekunstnik, kes elab Eestis. Tal on BFA ja MFA kraad skulptuuris ning magistrikraad ehtekunstis. Erinn on oma töid eksponeerinud USA-s ja rahvusvaheliselt, mida rõhutavad tema valik Schmuck 2018 ja 2020, SOFA CHICAGO ja 21grammise rändnäituse jaoks. Ta pälvis Galerie Marzee Graduate Prize’i ja Wallpaper* Magazine nimetas ta tulevaseks disainitäheks. Samuti on Erinn USA kaunite kunstide ja kunstiajaloo dotsent ning Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti, disaini, ehete ja filosoofia teemadel ning on veebiajakirja Louise & Maurice (www.louiseandmaurice.com) asutaja ja autor.
Eriline tänu: Tartu Kunstimaja, Plattform Schmunkkunst
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 2. oktoobrini.
Lisainfo:
Tanel Asmer
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
5562 1192
www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.09.2022 — 21.09.2022
Kadri Mälk HOP galeriis: “Kadri läheb roheliseks”
Ehte- ja sepakunst
Ruumi-installatsioon ‘Kadri läheb roheliseks’
20.–21. septembril
Tallinnas, HOP galeriis, kell 12.00-18.00
Sissepääs vaba.
Näituse moto (kunstiteadlase Tiina Abeli parafraas
oma isa tragikoomik Ervin Abeli ütelusest):
Elada tuleb nii, et kui sa kokku kukud,
siis kõik arvavad, et suurest õnnest.
Tegelikult õnnest tegelda näiteks taaskasutuse ja recyclinguga, selle tulemustega. Te leiate end elutoast, kus kohtuvad rohepöördekatsed ja sellega seonduv koomika.
Osalustasu ega eelregistreerimist ei ole.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kadri Mälk HOP galeriis: “Kadri läheb roheliseks”
Teisipäev 20 september, 2022 — Kolmapäev 21 september, 2022
Ehte- ja sepakunst
Ruumi-installatsioon ‘Kadri läheb roheliseks’
20.–21. septembril
Tallinnas, HOP galeriis, kell 12.00-18.00
Sissepääs vaba.
Näituse moto (kunstiteadlase Tiina Abeli parafraas
oma isa tragikoomik Ervin Abeli ütelusest):
Elada tuleb nii, et kui sa kokku kukud,
siis kõik arvavad, et suurest õnnest.
Tegelikult õnnest tegelda näiteks taaskasutuse ja recyclinguga, selle tulemustega. Te leiate end elutoast, kus kohtuvad rohepöördekatsed ja sellega seonduv koomika.
Osalustasu ega eelregistreerimist ei ole.
Postitas Andres Lõo — Püsilink