Rubriik: Ehte- ja sepakunst

3. aprillil kell 18:00 avatakse Telliskivi Poetänaval ehtekunsti showroom RITUAL PRACTICE. Autoriteks kolm eesti ehtekunstnikku – Erle Nemvalts, Liisbeth Kirss ja Patrick Soome. 

RITUAL PRACTICE on avatud 4.-27. aprill, E-R 11:00-19:00, L-P 11:00-17:00. Väljapanekule ning müüki tulevad ainulaadsed ning kõrge kunstilise väärtusega ehted. Lisaks tutvustavad kunstnikud lähemalt oma loomingut ning on valmis vastama uudishimulike küsimustele järgneval kolmel aprilli laupäeval:

05.04 Liisbeth Kirss

19.04 Patrick Soome

26.04 Erle Nemvalts

ERLE NEMVALTS (1991) ei pelga oma töödes melanhooliat ega pimedust, kuid tasakaalustab neid sarkasmi ja kitšiga, tuues sisse ootamatuid ja mitmetähenduslikke kihte. Ta kutsub vaatajat kogema oma sisemaailma nii füüsiliselt kui vaimselt, mängides sümbolite ja materjalide kontrastiga, kergus-raskus, lootus-meeleheide, sünge-romantiline.

LIISBETH KIRSS (1996) on elurõõmust pakatav Eesti mimmukunsti eestvedaja ning ehtedisainer. Viimased aastad on Kirss keskendunud peamiselt dekoratiivsete hambavõrede ehk grillzide propageerimisele. Loomingust leiab palju sädelevat, roosat, armast ja teravat.

PATRICK SOOME (2002) on interdistsiplinaarne kunstnik ning disainer. Soome loomingus kohtuvad käsitsi valmistatud objektid ning figuurid, mis seguneb valu ning vormiloomega, (taas)kasutades erinevaid väärismetalle ning kive. Soome disain taotleb puhast põhjamaist minimalismi, mis küll pärineb tema skandinaavia juurtest, kuid sulandub füüsiliselt nähtava avangardistliku, orgaanilise stiilitunnetusega, mis on suuresti inspireeritud polaarfloorast ning arhitektuurist.

RITUAL PRACTICE avamisüritust toetavad Punch Club ja Põhjala Pruulikoda.

FEAST. Shared Moments
(PIDU. Ühised hetked)
Zoeppritz
Zenettistrasse 33, 80337 München

Kunstnikud: Piret Hirv, Eve Margus, Erle Nemvalts, Taavi Teevet

Tehtu ja tegemata vahele, jahutava sepiku ja soojendava naha vahele koguneme – mitte nautijatena, mitte leinajatena, vaid ootajatena, aja möödujatena.

Pidu ei ole veel ära söödud, ometi pole see ka puutumata. Käed on need ajakillud vorminud, protsessi vormistanud, kavatsust kaaluks ja kõveraks valanud. Miski pole terviklik ja ometi on kõik täis.

Igas teoses on oma olemus – läbitud pikad teed, kõhklused, hetk, mil valik ühe tee teisest lõikas.

Kanda tähendab tunnistada, saada osa sellest, mis oli enne ja mis alles tuleb. Koht loeb, hetk loeb — objekt on sosin vaikuses enne kõnet, hetk enne kui midagi paljastatakse.

See on kõigi asjade olemus, mida hoitakse ja edasi antakse, puudutatakse ja vabastatakse. Me ei oma, me ei hoia. Peatume siin, ajapöörde piiril, teades, et pidu on nii siin kui ka mujal, nii praegu kui ka siis. Kõigi asjade raskus puhkab kergelt, just selleks hetkeks, enne kui vaikus katkeb ja edasi läheme.

Me tuleme kokku. Kõik võib muutuda. Me tuleme kokku. Kõik võib jääda samaks.

Lahtiolekuajad ja päevad:
Avamine 12.03 (kolmapäev) 19:00
13.03-14.03 (neljapäev-reede) 12.00-18.00
15.03 (laupäeval) 12:00 – 16:00

Näituse toetajad:

Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond

6. detsembril kell 18.00 avab A-Galerii näituse

“Unistusi tähendustest”, kus saab näha 2024. aastal valminud Eesti kaasaegset ehtekunsti, abstraktseid objekte ning tarbeesemeid, mis pakuvad vaatajale laia tõlgendusruumi. Kasutatud on erinevaid metalle, tekstiili, klaasi ning orgaanilisi materjale. Näituse teema hõlmab endas inimesi ja sotsiaalseid praktikaid ning mõtiskleb, millist rolli esemed ja neile omistatud tähendused meie reaalsuse loomisel mängivad.

Ehe ja kunstiobjekt on väärtuslik kihiline kultuurikandja. Ta on sümboliseerinud kuuluvust vastavasse sotsiaalsesse, religioossesse- või poliitilisse gruppi funktsioneerides hulka inimesi ühendava ja neid mingil viisil käituma paneva jõuna. Niisiis on tähenduse omistamine füüsilisele esemele mõjus võte nii isiklikul-, kui ka grupitasandil. Vaadeldavale objektile on võimalik omistada tähendusi, mida ilma vaataja tõlgenduseta ei eksisteeriks.

Objektide kaudu saab esitada hüpoteese tuleviku loomise kohta. Selline tegevus võimaldab harjumuspärastest tähendustest seoses esemetega lahti öelda ning nendega teadlikult mängida. See näitab, et tulevik ei ole fikseeritud, kuigi vahel võib nii tunduda. Näitus julgustab vaatajat läbi unistamise ja tõlgendamise mõtisklema realistlikele ning ulmelistele tulevikustsenaariumitele. Seda praktiseerides sünnib uusi ideesid ning olulisi tähendusi.

Näitus on avatud 06.12.2024 – 11.01.2025.

Rõõm paluda Teid osa saama Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala korraldataval üritusel BLACKOUT, millega tähistame saja aasta möödumist professionaalse metallikunsti õpetamise algusest Eestis.

Kuigi ülikool ja eriala on viimase saja aasta jooksul mitmeid kordi nime muutnud, jääb tõsiasjaks, et meil on järjestikku sada aastat kõrgel tasemel metallikunsti õpetatud. See on piisav põhjus kutsuda kokku sõbrad siitmailt ja kaugemalt, et arutada, kust tuldud ja kuhu minek.

Näitusega Narva kunstiresidentuuris kaasnevad ja diskussioone aitavad käima tõmmata sümpoosion, väljasõidud ja saun. Need kõik koonduvad ühisnimetuse BLACKOUT alla. Me ei viita sellega vaimupimedusele ega kangemale kassiahastusele, vaid küsime, kuidas jõuda kohale, teadmata kuhu sa täpselt teel oled, sest kunstiline kvaliteet peitubki nähtamatu tabamises. Enese ja teiste jaoks üllatava avastamises. Kaob hirm olla eksinud, sest ka teadmata mida otsid, suudad leides selle ära tunda.

Sümpoosium

25.-26. oktoobril toimuval sümpoosionil otsime ülalnimetatud küsimusele vastuseid kolmest erinevast vaatenurgast: PRAKTIK, TEOREETIK, KOOLITAJA. Esinejad käsitlevad selliseid küsimusi nagu:

Milliste võtetega julgustad ja ehitad üles usaldust, mille abil tudeng saab asuda teele suunas, mille sihtmärk pole veel ennast avaldanud?

Kuidas seada õigeid küsimusi, mille abil avastada midagi uut?

Kuidas tulla toime teadmatusega?

Kuidas hoida julgust jätkata otsinguid ja uuringuid olukorras, kus liiga selge sihi seadmine võiks olla uurimisele pigem takistuseks?

Kuidas õigeid asju ära tunda?

Üles astuvad: Jorge Manilla (KHIO/NO), Olaf Hodne (KHIO/NO), Erinn M. Cox (US), Daniel Strandow (HDK Valand/SWE), Siri Tolander (HDK Valand/SWE), Tarja Tuupanen (FI), Jenni Sokura (LAB/FI), Flora Vagi (MOME/HU), Taavi Hallimäe (EKA), Urmas Lüüs (EKA), Sander Haugas (EKA), Taavi Teevet (EKA), Hansel Tai (EE), Liisbeth Kirss (EE), Erle Nemvalts (EE).

Tasuta sümpoosioni töökeeleks on inglise keel ja osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil: https://forms.gle/6djfdmw41XYnLtXd6

Ajakava:

 Reede, 25. oktoober

Kl 10-12 Narva tuur külalistele

Kl 14 – 18 ettekanded

Kl 19 näituse avamine, pidu

Laupäev, 26. oktoober

Kl 11 – 14 ettekanded

Kl 16 Narva tuur

Õhtul saun ja koosolemine.

Ürituse info täieneb jooksvalt.

Asukoht:
Narva kunstiresidentuur (NART)
Joala 18, 20103, Narva

Kontakt:
metall@artun.ee

Kuraatorituur näitusel “ÕhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon” Tartu Ülikooli muuseumi pööningul. 

13. oktoobril kell 14.00 on kõik huvilised oodatud ehtenäituse „õhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon“ kuraatorituurile Tartu Ülikooli muusuemi põõningul (Lossi 25).

Tuuri viivad läbi kunstnikud Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus, Kristiina Laurits ja Villu Plink, teema juhatab sisse ajaloolane Inna Jürjo, kes avab laiemalt pildirüüste temaatikat.

16. sajandi kirikliku reformiliikumise kaasnähtusena toimusid pildirüüsted paljudes kirikutes üle Euroopa. See puudutas ka mitmeid kirikuid Eestis. Kõige radikaalsemal kujul toimus pildirüüste 1525. aasta jaanuaris Tartus, kulmineerudes lausa relvastatud konfliktiga. Tartu pildirüüste keskne figuur ja initsieerija oli kasuksepast usureformaator Melchior Hoffmann.

Kunstnike loomingu impulsiks oligi pildi ja rüüste, usu ja kujutise, ajaloo ja sureliku hetke kohtumisel tekkiv tähendus.

Rühmituse õhuLoss esimene näitus toimus 1999. aastal Hollandis Marzee galerii katusekorrusel. Järgnesid näitused Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Prantsusmaal, Iisraelis, Hiinas ja Lätis. Mainekas kunstnikerühmitus ei ole ka Eestit kõrvale jätnud: 2001. aastal oli näitus Rakvere Muuseumis, 2011. aastal Tallinnas põhja tuletornis, 2015. aastal Haapsalus Evald Okase Muuseumis ja 2018. aastal Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli muuseum.

Näitus on avatud 24. augustist 27. oktoobrini ning kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 lisaprogrammi.

Tartu Ülikooli muuseum Toomemäel on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–17.

Tanel Veenre kureeritud Eesti ehtekunstnike näitus Portugalis esitab väljakutse kultuurilistele stereotüüpidele

Kolmapäeval, 26. juunil avavad viisteist Eesti kunstnikku ühisnäituse “Radikaalne pehmus”/”Radical softness” Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil. Ehted ja näituse kujundus kontseptualiseerivad maailma, kus kunstnikud uurivad, kuidas pehmendada domineerivaid kultuurilisi klišeesid.

Ehtekunstnik mõtleb kätega. Kontakt materjaliga, selle töötlemine ja kunstniku puudutus muutuvad seotuks ümbritsevaga, elu enda materiaalsusega. Sel viisil sekkub looming inimeste omavahelistesse suhetesse, rõhutades tõsiasja, et kultuur ja isiksuseomadused mõjutavad teineteist vastastikku ja ükski neist ei eksisteeri isolatsioonis. Kultuuri ja isiksuse vastastikune mõju aitab mõista, kuidas kujunevad meie arusaamad võimust ja isiklikust identiteedist:

“Eesti ehtekunstist on saanud ehtemaailmas kvaliteedimärk, sisukas ja tundlik seisukohavõtt pealiskaudsete ideede kiirteel. “Radikaalne pehmus” koondab kunstnikke, kel on selgroogu ja oskusi rääkida suurtel, olemise põhiprintsiipe puudutavatel teemadel. Kultuuri- ja identiteedisõdade ajastul on mõtestatud pausil üha suurem kaal. 15 ehtekunstnikku teevad eksistentsialistliku seisukohavõtu materjalis, meelitavad peatuma ja otsima vastuseid — ning ka iseendaks jäämise sitkust — pigem seest kui väljast,”— märgib kuraator Tanel Veenre.

Näitusel “Radikaalne pehmus”, mis on eksponeeritud Igreja da Madalena kirikus, osalevad: Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Erle Nemvalts, Eve Margus, Hansel Tai, Julia Maria Künnap, Kristi Paap, Kristiina Laurits, Maarja Niinemägi, Maria Valdma Härm, Nils Hint, Piret Hirv, Taavi Teevet, Tanel Veenre ja Villu Plink.

2024 aastal on Lissaboni ehtebiennaali keskmes poliitika ja võim. Nõnda on saanud üritusest platvorm aruteludeks ja uuteks tõlgendusteks, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust näha, kuidas antud teemasid on võimalik mõtestada ehtekunsti kaudu.

Eesti ja Portugali ehtekogukondi seovad pikad traditsioonid: Eesti kunstnike looming on olnud järjepidevalt Lissabonis esindatud ning koostöös valmis ka ühisnäitus “Piirilinn” (2011). Noor Eesti ehtekunst on esindatud ka ülikoole tutvustavas satelliitprogrammis, kus on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti tudengite väljapanek “Political Jewellery and Jewellery of Power”.

Näitus on avatud 26. juunist kuni 1. juulini 2024.
Kiriku lahtiloeku ajad: esmaspäev suletud, teisipäev 10.30-19.30, kolmapäev kuni pühapäev 10-18.
Igreja da Madalena kirik asub aadressil: Largo Madalena 1, 1100-404 Lissabon, Portugal.

Kuraator: Tanel Veenre
Kujundaja: Villu Plink ja Kristiina Laurits
Graafiline disainer: Hansel Tai

Toetajad: Välisministeerium, Toetajad: Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital
Lisainfo: Darja Popolitova / d.popolitova@gmail.com / +372 5828 3171

22. mail kell 18.00 avavad EKA ehtekunsti II kursuse tudengid Telliskivi Kvartalis grupinäituse “Lahkheli”.

Näitusel “Lahkheli” võtavad noored ehtekunstnikud pilgu alla tänapäevase maailma, mille on täitnud kurdistav müra. Päevast päeva ümbritsevad meid paljud erinevad helid ja kuigi mõned neist võivad olla ka meeldivad, on nende hulgas mitmeid, mis meil rahulikult elada ei lase. Samuti oleme ümbritsetud visuaalsest mürast, mis kriibib silma, ning infomürast, mis meie pead täiesti sassi on löönud. Kunstiakadeemia II kursuse ehtekunsti tudengid on võtnud kogu neid ümbritseva lärmi ja helide tulva endale inspiratsiooniks ning sellest ajendatult loonud seitse kaasaegset parüüri ehk sarnaselt kujundatud ning omavahel kokku sobivat ehtekomplekti.

Näitusel osalevad Emilia Santaella Barreto, Elisabet Kiverik, Alice Kupri, Lucie Pastyřiková, Liisu Saar, Ekaterina Šehovtsova, Ronja-Marjam Vene.

Tudengite töid on juhendanud Eve Margus, Jens A. Clausen, Rait Lõhmus ja Andra Jõgis.

Näitus on osa Tase’24 satelliitprogrammist ja jääb avatuks Telliskivi Kvartalis 5. juunini, T–P kell 12.00–19.00, Telliskivi 60.

Näitust toetavad Telliskivi Kvartal, Eesti Kunstiakadeemia, Nudist, Punch Club ja Põhjala