AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Ehte- ja sepakunst
01.08.2022 — 31.08.2022
“Jutustada inimest” Tiina Saidla, Kadri Mälk
Ehte- ja sepakunst
Tiina Saidla joonistuste sari “Mängu ilu / Kõik kaardid laual” ja “Draama ilu / Kirjad Kadrile”
Kadri Mälk “Kuidas jutustada inimest”
1.–31. august 2022
Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Keila
Kadri Mälk:
“Liitusin Tiina Saidla mõttega austusest oma õpetaja, prof Kuldkepi vastu. Austan Tiina visadust ja võrratut joonistusoskust. Käed tema piltidel!
Austan kunstnikke, kes näitavad oma loomingut ka väiksemates kohtades kui pealinnade peened esindusgaleriid. Andes sellega märku, et kunstnik sa võid olla, ent inimene sa pead olema.”
Prof. Kadri Mälk esitleb sel näitusel kolmeteistkümmet ehet aastatest 2016–2021.
Tiina Maidla:
“Olen Tiina Saidla Pärnust. Eluaegne kunstiõpetaja. Sündisin Vändras 1953. aastal, keskharidus Pärnu Koidula gümnaasiumist, 1961–1972. Õppisin 1975–1980 ERKI-s, metallehistöö erialal. Vahepeal töö Saaremaal, ettevõttes “Juveel”, Aste külas asuvas filiaalis. Aastal 1981 sündis poeg Siim. 1984–1996 õpetaja joonistuskateedris ERKI-s.1995–2002 kunstiõpetaja Pelgulinna gümnaasiumis. Alates aastast 2002 elan ja töötan Pärnus. 2002–2021 Pärnu kunstide kool, õppeained joonistamine ja kompositsioon. Isikunäitus Pärnu linnagalerii kunstnike majas oli novembris 2019. Nagu kirjutas Pärnu Postimees, võib väljapanekut vaadelda kui autobiograafilist mõtisklust armastusest, selle kaunidusest, ent ka varjukülgedest ja valust. Mõistan, et mu piltidele ei ole praegune aeg õige. Valitsev suund on kontseptuaalne kunst, näib, et käelisi oskusi polegi enam vaja (loe: joonistusoskuse kadu). Usun, et küll seegi muutub, millalgi ikka.
Kui vanem inimene meenutab olnut ja ehk tahab kirjutada memuaare, siis mõtlesin, ehk võiks lugusid pildikeeles jutustada. Mõni aeg pärast ema surma lappasime pojaga perekonna fotoalbumeid. Sealt tärkas idee – siit midagi saab! Nii valmiski 2018–2019 grafiitpliiatsiga joonistatud sari “Mängu ilu”. Sarja “Draama ilu” joonistasin, mõeldes Kadrile, ta headele kui ka keerulistele päevadele. Tööd on valminud 2020–2022 ja teostatud pehmete materjalidega: süsi, seepia ja pastell.
Kohtusime Kadriga ühel äikeselisel juunikuu ööl Kopenhaageni lennujaamas. Mina tulin Pariisist, tema Amsterdamist. Sattusime lennukis kõrvuti istuma.
Meid ühendab ühine kool EKA (toonane ERKI), sama eriala (metallehistöö) ja eriline Õpetaja prof. Leili Kuldkepp. See põgus kokkupuude jätkus kirjavahetusega. “Lootusetu ja lootusrikas – kõik jätab jälje”. “
Kadri Mälk: “Ja kaugus. Kaugus on mõistetamatu nähtus. Võid olla füüsiliselt ma-ei-tea kui kaugel, ent hinges ikka lähedal” .
Nii ta kirjutab, targalt ja tundlikult, ei ole võimalik jääda ükskõikseks. Ta on mulle väga oluline Inimene, sest just tema äratas mu pikast unest,jne innustades mind taas joonistama. Paljud mu piltide pealkirjad on laenud Kadri kirjadest ja tema muudest tekstidest. Töö pealkiri on ääretult oluline, vähemalt minuga on see nii.
Edasi jääb vaid teostus. Aega ning kahtlusi (ja üldse mitte vähe!) nõudev on see faas siiski. Selle sarja pilte võiks vaadelda ka kui illustratsioone ühele elulooraamatule, mida veel ei ole. Kuid kas see tuleb, kes teab.”
Näitus Keilas on pühendatud Õpetajale, prof. Leili Kuldkepile ja Kadrile.
Head Inimesed! Olen tänulik, kui keegigi teist saab näitust vaadates puudutatud, kõnetatud. Sõbralikult, Tiina Saidla.
Näitusel on väljas ja ka müügiks valik EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude ning endiste ja praeguste tudengite elu ja loomingut puudutavaid raamatuid. Soovi korral saab ostetud raamatusse paluda ka autori omakäelise sissekirjutuse või autogrammi.
Näitus on avatud E-R 10-18, L 10-16
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Jutustada inimest” Tiina Saidla, Kadri Mälk
Esmaspäev 01 august, 2022 — Kolmapäev 31 august, 2022
Ehte- ja sepakunst
Tiina Saidla joonistuste sari “Mängu ilu / Kõik kaardid laual” ja “Draama ilu / Kirjad Kadrile”
Kadri Mälk “Kuidas jutustada inimest”
1.–31. august 2022
Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Keila
Kadri Mälk:
“Liitusin Tiina Saidla mõttega austusest oma õpetaja, prof Kuldkepi vastu. Austan Tiina visadust ja võrratut joonistusoskust. Käed tema piltidel!
Austan kunstnikke, kes näitavad oma loomingut ka väiksemates kohtades kui pealinnade peened esindusgaleriid. Andes sellega märku, et kunstnik sa võid olla, ent inimene sa pead olema.”
Prof. Kadri Mälk esitleb sel näitusel kolmeteistkümmet ehet aastatest 2016–2021.
Tiina Maidla:
“Olen Tiina Saidla Pärnust. Eluaegne kunstiõpetaja. Sündisin Vändras 1953. aastal, keskharidus Pärnu Koidula gümnaasiumist, 1961–1972. Õppisin 1975–1980 ERKI-s, metallehistöö erialal. Vahepeal töö Saaremaal, ettevõttes “Juveel”, Aste külas asuvas filiaalis. Aastal 1981 sündis poeg Siim. 1984–1996 õpetaja joonistuskateedris ERKI-s.1995–2002 kunstiõpetaja Pelgulinna gümnaasiumis. Alates aastast 2002 elan ja töötan Pärnus. 2002–2021 Pärnu kunstide kool, õppeained joonistamine ja kompositsioon. Isikunäitus Pärnu linnagalerii kunstnike majas oli novembris 2019. Nagu kirjutas Pärnu Postimees, võib väljapanekut vaadelda kui autobiograafilist mõtisklust armastusest, selle kaunidusest, ent ka varjukülgedest ja valust. Mõistan, et mu piltidele ei ole praegune aeg õige. Valitsev suund on kontseptuaalne kunst, näib, et käelisi oskusi polegi enam vaja (loe: joonistusoskuse kadu). Usun, et küll seegi muutub, millalgi ikka.
Kui vanem inimene meenutab olnut ja ehk tahab kirjutada memuaare, siis mõtlesin, ehk võiks lugusid pildikeeles jutustada. Mõni aeg pärast ema surma lappasime pojaga perekonna fotoalbumeid. Sealt tärkas idee – siit midagi saab! Nii valmiski 2018–2019 grafiitpliiatsiga joonistatud sari “Mängu ilu”. Sarja “Draama ilu” joonistasin, mõeldes Kadrile, ta headele kui ka keerulistele päevadele. Tööd on valminud 2020–2022 ja teostatud pehmete materjalidega: süsi, seepia ja pastell.
Kohtusime Kadriga ühel äikeselisel juunikuu ööl Kopenhaageni lennujaamas. Mina tulin Pariisist, tema Amsterdamist. Sattusime lennukis kõrvuti istuma.
Meid ühendab ühine kool EKA (toonane ERKI), sama eriala (metallehistöö) ja eriline Õpetaja prof. Leili Kuldkepp. See põgus kokkupuude jätkus kirjavahetusega. “Lootusetu ja lootusrikas – kõik jätab jälje”. “
Kadri Mälk: “Ja kaugus. Kaugus on mõistetamatu nähtus. Võid olla füüsiliselt ma-ei-tea kui kaugel, ent hinges ikka lähedal” .
Nii ta kirjutab, targalt ja tundlikult, ei ole võimalik jääda ükskõikseks. Ta on mulle väga oluline Inimene, sest just tema äratas mu pikast unest,jne innustades mind taas joonistama. Paljud mu piltide pealkirjad on laenud Kadri kirjadest ja tema muudest tekstidest. Töö pealkiri on ääretult oluline, vähemalt minuga on see nii.
Edasi jääb vaid teostus. Aega ning kahtlusi (ja üldse mitte vähe!) nõudev on see faas siiski. Selle sarja pilte võiks vaadelda ka kui illustratsioone ühele elulooraamatule, mida veel ei ole. Kuid kas see tuleb, kes teab.”
Näitus Keilas on pühendatud Õpetajale, prof. Leili Kuldkepile ja Kadrile.
Head Inimesed! Olen tänulik, kui keegigi teist saab näitust vaadates puudutatud, kõnetatud. Sõbralikult, Tiina Saidla.
Näitusel on väljas ja ka müügiks valik EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude ning endiste ja praeguste tudengite elu ja loomingut puudutavaid raamatuid. Soovi korral saab ostetud raamatusse paluda ka autori omakäelise sissekirjutuse või autogrammi.
Näitus on avatud E-R 10-18, L 10-16
Postitas Andres Lõo — Püsilink
27.05.2022 — 09.06.2022
Kaia Ansipi ja Yufang Hu lõpunäitus
Ehte- ja sepakunst
Ehte- ja sepakunsti magistrantide Kaia Ansipi ja Yufang Hu näitus avatakse, 27. mail, kell 18.00, aadressil Rotermanni 7
Näitus on osa TASE’22 lõputööde festivalist.
Näitus on avatud 9. juunini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kaia Ansipi ja Yufang Hu lõpunäitus
Reede 27 mai, 2022 — Neljapäev 09 juuni, 2022
Ehte- ja sepakunst
Ehte- ja sepakunsti magistrantide Kaia Ansipi ja Yufang Hu näitus avatakse, 27. mail, kell 18.00, aadressil Rotermanni 7
Näitus on osa TASE’22 lõputööde festivalist.
Näitus on avatud 9. juunini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19.05.2022 — 02.06.2022
NIHE: ehte ja sepise tudengite ühisnäitus
Ehte- ja sepakunst
19. mail avatakse Tallinna vanalinnas, Uus tn 4, Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala teise kursuse tudengite ühisnäitus “NIHE”, kus arutatakse muutuse erinevaid seisundeid.
Materiaalse maailma näilise stabiilsuse sees toimub pidev peidetud liikumine. Kuigi stabiilsus ja muutus näivad esmapilgul vastanditena, on muutus ainuke konstantne element meie eludes. Siiski ei pääse me ka kõige pisema muutuse mõjust – sõltumata selle tuumast tekib meis paratamatult nihe tegelikkuse ning meie kogemuste, teadmiste ja tunnete põhjal loodud eelduste vahel.
Kui ajalised vormid tarduvad läbi uuriva ja korduva harjutamise, jääb vaatajale tunnistus meie ajastu piiridest.
Kuna ruumilised nähtused muutuvad esilekerkiva ja mitmekesise praktika kaudu ümber, jääb vaatajale ainult austusavaldus meie eksistentsi ebatäpsustele. “artybollocks generator”
Näitusel osalevad Anna–Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Ellen Axberg, Hugo Toss, Margus Elizarov, Camilla Prey, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi
Töid on juhendanud Nils Hint, Eve Margus
Näitus on osa TASE ’22 satelliitprogrammist ja jääb avatuks 2. juunini igapäevaselt kell 12.00–20.00
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Kaili Küpsetised, Kangadžungel, Kräftwärk, Valmiermuiža, Vaat
Postitas Andres Lõo — Püsilink
NIHE: ehte ja sepise tudengite ühisnäitus
Neljapäev 19 mai, 2022 — Neljapäev 02 juuni, 2022
Ehte- ja sepakunst
19. mail avatakse Tallinna vanalinnas, Uus tn 4, Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala teise kursuse tudengite ühisnäitus “NIHE”, kus arutatakse muutuse erinevaid seisundeid.
Materiaalse maailma näilise stabiilsuse sees toimub pidev peidetud liikumine. Kuigi stabiilsus ja muutus näivad esmapilgul vastanditena, on muutus ainuke konstantne element meie eludes. Siiski ei pääse me ka kõige pisema muutuse mõjust – sõltumata selle tuumast tekib meis paratamatult nihe tegelikkuse ning meie kogemuste, teadmiste ja tunnete põhjal loodud eelduste vahel.
Kui ajalised vormid tarduvad läbi uuriva ja korduva harjutamise, jääb vaatajale tunnistus meie ajastu piiridest.
Kuna ruumilised nähtused muutuvad esilekerkiva ja mitmekesise praktika kaudu ümber, jääb vaatajale ainult austusavaldus meie eksistentsi ebatäpsustele. “artybollocks generator”
Näitusel osalevad Anna–Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Ellen Axberg, Hugo Toss, Margus Elizarov, Camilla Prey, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi
Töid on juhendanud Nils Hint, Eve Margus
Näitus on osa TASE ’22 satelliitprogrammist ja jääb avatuks 2. juunini igapäevaselt kell 12.00–20.00
Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Kaili Küpsetised, Kangadžungel, Kräftwärk, Valmiermuiža, Vaat
Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.04.2022 — 08.05.2022
Taavi Teevet Brüsseli ehtekunsti nädala peanäitusel
Ehte- ja sepakunst
EKA ehte ja sepise osakonna magistrant Taavi Teevet osaleb Brüsseli esimese ehtekunsti nädala peanäitusel “In Fieri” MAD, Home of creators loomeinkubaator/galeriis.
BJW peanäituse teemaks on “In Fieri”, mis tähendab ladina keeles valmimisprotsessis olemist. Iga näitusel osalev teos on niisiis mitte ainult materjali vaid ka kunstniku transformatsioon protsessi vältel.
Näitusel osalevad 51 valitud kunstniku 22-st erinevast riigist.
Teevet osaleb näitusel töödega “Hymnal no. 1” ja “Hymnal no. 2” seeriast “Pühendumine”.
Laserlõikusega pressvormideks muudetud vanad piiblid ja lauluraamatud, millesse pressitud lehtmetall, muudab raamatud terviklikuks teoseks.
Tööd mõtestavad ennastsalgava pühendumise ilminguid, otsides ja võrreldes erinevate pühendumiste ühisosi.
Brüsseli ehtekunsti nädal Instagramis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Taavi Teevet Brüsseli ehtekunsti nädala peanäitusel
Reede 29 aprill, 2022 — Pühapäev 08 mai, 2022
Ehte- ja sepakunst
EKA ehte ja sepise osakonna magistrant Taavi Teevet osaleb Brüsseli esimese ehtekunsti nädala peanäitusel “In Fieri” MAD, Home of creators loomeinkubaator/galeriis.
BJW peanäituse teemaks on “In Fieri”, mis tähendab ladina keeles valmimisprotsessis olemist. Iga näitusel osalev teos on niisiis mitte ainult materjali vaid ka kunstniku transformatsioon protsessi vältel.
Näitusel osalevad 51 valitud kunstniku 22-st erinevast riigist.
Teevet osaleb näitusel töödega “Hymnal no. 1” ja “Hymnal no. 2” seeriast “Pühendumine”.
Laserlõikusega pressvormideks muudetud vanad piiblid ja lauluraamatud, millesse pressitud lehtmetall, muudab raamatud terviklikuks teoseks.
Tööd mõtestavad ennastsalgava pühendumise ilminguid, otsides ja võrreldes erinevate pühendumiste ühisosi.
Brüsseli ehtekunsti nädal Instagramis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
04.05.2022 — 04.04.2022
Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?
Disainiteaduskond
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.
Arutletakse teemadel:
- Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
- Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
- Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?
Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.
Osalejate tutvustused:
Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.
Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.
Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?
Kolmapäev 04 mai, 2022 — Esmaspäev 04 aprill, 2022
Disainiteaduskond
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.
Arutletakse teemadel:
- Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
- Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
- Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?
Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.
Osalejate tutvustused:
Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.
Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.
Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.
Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
02.04.2022 — 29.05.2022
Piret Hirv ja Eve Margus „Triiv”, ETDM
Ehte- ja sepakunst
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 2. aprillist Piret Hirve ja Eve Marguse näitust „Triiv”, kus ehtekunstnikelt oodatavate miniatuursete vormide asemel on kasutusel hoopis suuremad mastaabid. Näituse on kureerinud ehte- ja visuaalkunstnik Villu Plink.
Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.
Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”
Näitusesaalis loob suure pildi ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarustunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa ja taeva vahele kogu see maailm, milles saavad võimalikuks meile tajutavad asjad ja sündmused.
“Kaks inimest ei mõtle täpselt ühtemoodi, alati jääb vahe vahele. Mingi sarnane tunnetus sellest, mis võiks toimuda kahe jõu või füüsilise objekti vahel, ning kui tugev, püsiv, juhuslik või milline on selle mõju, on mõtteid põrgatades selleni viinud, mis ruumis nüüd nähtavaks saab,” ütleb näituse kuraator ja kujundaja Villu Plink. “Seda võib võtta kui rännakut maastikku, silmapiiri poole. Ainult et seda maastikku, mis koosneb selgelt kahest poolusest, hoiavad koos väikesed elemendid, fragmendid.”
Näituse fookus koondub silmapiirile, kahe vahel asuvale alale, kus vastandlike jõudude vaheline tühimik loob eelduse millegi tekkeks. Tagajärgi väljendavad fragmendid hoiavad installatsiooni ühtaegu koos ning suruvad laiali. Vahealal asuvad tööd on katkendid rohkem või vähem kontrollitud protsessidest, mille toime on eri materjalidele olnud erinev.
“Materjal on valitud selle järgi, et see oleks kas raskesti töödeldav – jõud ei käiks lihtsalt üle – või puuduks meil üldse varasem kogemus,” räägib Piret Hirv. “Nii et töö käigus võib juhtuda midagi ootamatut, kontrollimatut. Midagi, mis on paras väljakutse. Valitud materjalid võivad tunduda isegi tavapärased, kuid nendega ümberkäimine on võrreldes varasemaga tavapäratu. Üldjuhul materjaliga arvestatakse, võimendatakse selle omadusi. Ka praegusel juhul on materjaliga arvestatud, aga pigem vastasmärgiliselt – kasutatud on jõudu ja survet. Aeglast ja järsku. Seejuures on püütud hoiduda üleastumist piirist, kus materjal võib katkeda või päriselt koost laguneda.”
Näitus ise jääb avatuks 29. maini. Kunstnikuvestlus toimub 26. mail algusega kell 17.30. Lisainfo: www.etdm.ee
Allikas: Portail
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Piret Hirv ja Eve Margus „Triiv”, ETDM
Laupäev 02 aprill, 2022 — Pühapäev 29 mai, 2022
Ehte- ja sepakunst
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 2. aprillist Piret Hirve ja Eve Marguse näitust „Triiv”, kus ehtekunstnikelt oodatavate miniatuursete vormide asemel on kasutusel hoopis suuremad mastaabid. Näituse on kureerinud ehte- ja visuaalkunstnik Villu Plink.
Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.
Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”
Näitusesaalis loob suure pildi ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarustunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa ja taeva vahele kogu see maailm, milles saavad võimalikuks meile tajutavad asjad ja sündmused.
“Kaks inimest ei mõtle täpselt ühtemoodi, alati jääb vahe vahele. Mingi sarnane tunnetus sellest, mis võiks toimuda kahe jõu või füüsilise objekti vahel, ning kui tugev, püsiv, juhuslik või milline on selle mõju, on mõtteid põrgatades selleni viinud, mis ruumis nüüd nähtavaks saab,” ütleb näituse kuraator ja kujundaja Villu Plink. “Seda võib võtta kui rännakut maastikku, silmapiiri poole. Ainult et seda maastikku, mis koosneb selgelt kahest poolusest, hoiavad koos väikesed elemendid, fragmendid.”
Näituse fookus koondub silmapiirile, kahe vahel asuvale alale, kus vastandlike jõudude vaheline tühimik loob eelduse millegi tekkeks. Tagajärgi väljendavad fragmendid hoiavad installatsiooni ühtaegu koos ning suruvad laiali. Vahealal asuvad tööd on katkendid rohkem või vähem kontrollitud protsessidest, mille toime on eri materjalidele olnud erinev.
“Materjal on valitud selle järgi, et see oleks kas raskesti töödeldav – jõud ei käiks lihtsalt üle – või puuduks meil üldse varasem kogemus,” räägib Piret Hirv. “Nii et töö käigus võib juhtuda midagi ootamatut, kontrollimatut. Midagi, mis on paras väljakutse. Valitud materjalid võivad tunduda isegi tavapärased, kuid nendega ümberkäimine on võrreldes varasemaga tavapäratu. Üldjuhul materjaliga arvestatakse, võimendatakse selle omadusi. Ka praegusel juhul on materjaliga arvestatud, aga pigem vastasmärgiliselt – kasutatud on jõudu ja survet. Aeglast ja järsku. Seejuures on püütud hoiduda üleastumist piirist, kus materjal võib katkeda või päriselt koost laguneda.”
Näitus ise jääb avatuks 29. maini. Kunstnikuvestlus toimub 26. mail algusega kell 17.30. Lisainfo: www.etdm.ee
Allikas: Portail
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.02.2022 — 14.03.2022
“Avatud aknad” 2022 näitus EKA raamatukogu akendel
Aksessuaaridisain
21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.
EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.
Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil.
Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Avatud aknad” 2022 näitus EKA raamatukogu akendel
Esmaspäev 21 veebruar, 2022 — Esmaspäev 14 märts, 2022
Aksessuaaridisain
21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.
EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.
Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil.
Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.12.2021 — 12.12.2021
Näitus “Abstraktsed seisundid”
Ehte- ja sepakunst
Alates neljapäevast, 9. detsembrist 2021 on ARS Projektiruumis avatud EKA ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika 2. kursuse installatsioonikunsti näitus “Abstraktsed seisundid.” Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2021.
Erikujulisi seisundeid uuriv väljapanek kutsub vaatajaid osalema tunnetuspõhisel rännakul, mida saadavad heli-, video- ja materjali kohalolust tulenevad impulsid. Kunstinäitusel kohtab kaheteistkümne autori loomingut, kelle teoseid seob vaid ajastule omased varjundid ja tunnetuspõhine dialoog. Luubi alla on seatud autorite isiklikud ja kureerimata tähelepanekud – peegeldused turbulentse aja kaasmõjudest.
Näitusel osalevad kunstnikud: Anna-Maria Vaino, Annika Luhaäär, Ardo Teesalu, Bianca Toots, Erko Lill, Ethel Ütsmüts, Hugo Toss, Kätriin Reinart, Margus Elizarov, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Visa Nurmi
Graafiline disain: Bianca Toots, Kätriin Reinart
Juhendas: Sten Saarits
Näitus on lahti neljal päeval: 9.–12. detsembril kell 13.00–18.00
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Näitus “Abstraktsed seisundid”
Neljapäev 09 detsember, 2021 — Pühapäev 12 detsember, 2021
Ehte- ja sepakunst
Alates neljapäevast, 9. detsembrist 2021 on ARS Projektiruumis avatud EKA ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika 2. kursuse installatsioonikunsti näitus “Abstraktsed seisundid.” Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2021.
Erikujulisi seisundeid uuriv väljapanek kutsub vaatajaid osalema tunnetuspõhisel rännakul, mida saadavad heli-, video- ja materjali kohalolust tulenevad impulsid. Kunstinäitusel kohtab kaheteistkümne autori loomingut, kelle teoseid seob vaid ajastule omased varjundid ja tunnetuspõhine dialoog. Luubi alla on seatud autorite isiklikud ja kureerimata tähelepanekud – peegeldused turbulentse aja kaasmõjudest.
Näitusel osalevad kunstnikud: Anna-Maria Vaino, Annika Luhaäär, Ardo Teesalu, Bianca Toots, Erko Lill, Ethel Ütsmüts, Hugo Toss, Kätriin Reinart, Margus Elizarov, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Visa Nurmi
Graafiline disain: Bianca Toots, Kätriin Reinart
Juhendas: Sten Saarits
Näitus on lahti neljal päeval: 9.–12. detsembril kell 13.00–18.00
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.11.2021 — 08.12.2021
Klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu”
Ehte- ja sepakunst
25. novembril kell 18.00 avatakse EKA klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu” EKA II korruse A-osas (A-200)
Väljapanekul demonstreeritakse malmivalu kursuse käigus valminud töid, mille tegemist juhendasid Nils Hint (EE) ja David Snoo Wilson (UK).
Näitusel osalevad: Lucia Carno, Sophie Louise Oxley Duran, Margus Elizarov, Nele Kurvits, Valdek Laur, Elis Liivo, Urmas Lüüs,Gregorio Migliaccio, Paul Aadam Mikson, Ingmar Nilsen, Visa Nurmi, Michael O’reilly, Õnne Paulus, Pihla Leena Põldmaa, Gaida-Erica Pärn, Christopher Siniväli, Mart Talvar, Helen Tiits, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva.
Näitus jääb avatuks kuni 8. detsembrini ning on praeguste piirangute valguses avatud vaid EKA tudengitele ja töötajatele.
Näituse algatus, kujundus ja korraldus: Elis Liivo, Paul Aadam Mikson, Visa Nurmi, Õnne Paulus, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva
Lisainfo:
Dana Lorên Vares
dana.vares@artun.ee
+37255560444
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu”
Neljapäev 25 november, 2021 — Kolmapäev 08 detsember, 2021
Ehte- ja sepakunst
25. novembril kell 18.00 avatakse EKA klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu” EKA II korruse A-osas (A-200)
Väljapanekul demonstreeritakse malmivalu kursuse käigus valminud töid, mille tegemist juhendasid Nils Hint (EE) ja David Snoo Wilson (UK).
Näitusel osalevad: Lucia Carno, Sophie Louise Oxley Duran, Margus Elizarov, Nele Kurvits, Valdek Laur, Elis Liivo, Urmas Lüüs,Gregorio Migliaccio, Paul Aadam Mikson, Ingmar Nilsen, Visa Nurmi, Michael O’reilly, Õnne Paulus, Pihla Leena Põldmaa, Gaida-Erica Pärn, Christopher Siniväli, Mart Talvar, Helen Tiits, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva.
Näitus jääb avatuks kuni 8. detsembrini ning on praeguste piirangute valguses avatud vaid EKA tudengitele ja töötajatele.
Näituse algatus, kujundus ja korraldus: Elis Liivo, Paul Aadam Mikson, Visa Nurmi, Õnne Paulus, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva
Lisainfo:
Dana Lorên Vares
dana.vares@artun.ee
+37255560444
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.09.2021
EKAlased Disainiööl 2021
Ehte- ja sepakunst
Disainiööl saab näha Eesti Disainerite Liidu taaskasutusteemalist näitust SECOND CHANCE, mille raames on väljas ka Eesti Kunstiakadeemia ja Fotografiska restorani koostööprojekt “Toit ja nõu”. Näituse, sooja vastuvõtu osaliseks saanud, esmaesitlus oli sellesuvisel Veneetsia disainibiennaalil.
EKA keraamika, klaasi, ehte- ja sepiskunsti eriala tudengid kavandasid koostöös Fotografiska Tallinn restorani ja selle peakoka Peeter Piheliga toidunõusid ja -tarvikuid, mis oleksid kooskõlas restorani väärtustega: taaskasutus, nulljääk, jätkusuutlikkus, kohalik materjal ja värske disain.
Projekti käigus uuriti nullkulu-restoranide kogemust üle maailma, leiti uusi võimalusi purunenud nõude ümbertöötlemiseks ja avastati ootamatuid viise materjalijääkide taaskasutamiseks. Disainitudengid tarvitasid toormaterjalina vanametalli, kasutatud lauanõusid ja pokaale ning lõid neist uued, omanäolised ja restorani miljööga harmoneeruvad nõud.
KERAAMIKA, KLAAS, EHE JA SEPIS
Autorid : Indrek Linnamägi, Sofja Melikova, Kristin Sepp, Mart Talvar, Endel Maas, Taavi Teevet, Nga Man Chan, Kairit Mäeots, Rita Rebane Lonks, Cathy Saarm, Johanna Tamm, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Kerttu Rannik, Greete Rüütmann, Tiia Põldmets, Kristiina Väljamäe, Salome Laev, Mart Kekišev
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKAlased Disainiööl 2021
Teisipäev 21 september, 2021
Ehte- ja sepakunst
Disainiööl saab näha Eesti Disainerite Liidu taaskasutusteemalist näitust SECOND CHANCE, mille raames on väljas ka Eesti Kunstiakadeemia ja Fotografiska restorani koostööprojekt “Toit ja nõu”. Näituse, sooja vastuvõtu osaliseks saanud, esmaesitlus oli sellesuvisel Veneetsia disainibiennaalil.
EKA keraamika, klaasi, ehte- ja sepiskunsti eriala tudengid kavandasid koostöös Fotografiska Tallinn restorani ja selle peakoka Peeter Piheliga toidunõusid ja -tarvikuid, mis oleksid kooskõlas restorani väärtustega: taaskasutus, nulljääk, jätkusuutlikkus, kohalik materjal ja värske disain.
Projekti käigus uuriti nullkulu-restoranide kogemust üle maailma, leiti uusi võimalusi purunenud nõude ümbertöötlemiseks ja avastati ootamatuid viise materjalijääkide taaskasutamiseks. Disainitudengid tarvitasid toormaterjalina vanametalli, kasutatud lauanõusid ja pokaale ning lõid neist uued, omanäolised ja restorani miljööga harmoneeruvad nõud.
KERAAMIKA, KLAAS, EHE JA SEPIS
Autorid : Indrek Linnamägi, Sofja Melikova, Kristin Sepp, Mart Talvar, Endel Maas, Taavi Teevet, Nga Man Chan, Kairit Mäeots, Rita Rebane Lonks, Cathy Saarm, Johanna Tamm, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Kerttu Rannik, Greete Rüütmann, Tiia Põldmets, Kristiina Väljamäe, Salome Laev, Mart Kekišev
Postitas Andres Lõo — Püsilink