Rubriik: Ehte- ja sepakunst

Laupäeval, 16.mail kell 18 avatakse Jaani Seegi muuseumi paviljonis Eesti Kunstiakadeemia ehte-ja sepakunsti eriala bakalaureuse tudengite lõpunäitus “PINNAALL”.

Näitusel on esitatud ehte- ja sepakunsti eriala lõpetajate läbilõige õpingute jooksul tehtud töödest. Eksponeeritud on kontseptuaalne ehe ja sepis. Tööd varieeruvad nii oma suuruses kui materjalis – puidust kullani, rauast rediseni.

Näitusel osalevad: Edgar Volkov, Eveli Ait, Kadi Veesaar, Moonika Kase, Olav Surva, Triin Kukk, Viktorija Domarkaite, Kelly Toode, Elis Ilves, Getter Ziugand, Helen Kristi Loo, Triin Kukk, Miikael Danieljants, Mihkel Kaarma, Andreas Lichfeld

Tudengite töid on juhendanud: Eve Margus-Villems, Piret Hirv, Rait Siska, Tanel Veenre, Ulvi Haagensen, Nils Hint, Philip Sajet, Heigo Jelle

“PINNAALL” 

16.mai – 28.mai 2015  K-L 11.00-16.00

Jaani Seegi muuseum

Väike-Pääsukese 5, Tallinn

Näitust pääseb külastama muuseumipiletiga

(Täispilet 1.30, täpsem info http://linnamuuseum.ee/jaaniseek/kulastajale/)

Näituse avamine toimub muuseumiöö raames. Muuseumiööl, 16. mail, on näitus avatud 18.00 – 23.00, sissepääs tasuta.

Lisainfo: 

Kadi Veesaar

e-mail: kadi_veesaar@hotmail.com

tel: +372 5109594

Täna, 25. märtsil peab disainiteaduskonnas avatud loengu Helena Karelson, kes räägib oma seiklustest noore disainerina Londonis. 

Vaata ka: helenakarelson.com

Disainiteaduskonna avatud loengute kava kevadsemestril 2015 asub siin. 

Lisa sisutekst

Olete oodatud avamisele neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00

URVE KÜTTNER JA NILS HINT PROTSESS LINNAGALERIIS 27.03 – 19.04.2015

Raua võlu ja võimalusi vaevad Linnagaleriis Urve Küttner (1941) ja Nils Hint (1986), mõlemad EKA metallieriala lõpetanud. Kuigi erinevaist põlvkondadest ja erineva loomingutundlikkusega, on mõlema kunstniku seotus metalliga, eriti raua algupära, ilu ja tähenduslikkusega toonud nad ühtse ruumilaenguga näitusekonteksti.

Urve Küttner nimetab oma töid “pinnalisteks alkeemilisteks maalinguteks metallil” lisades: “Metallikunstnikuna huvitab ja ahvatleb mind eksperimenteerimine. Kasutan keemiliste reaktsioonide tekitajaina erinevail metallipindadel nii tänapäeva kodukeemiat kui ka tavalisi toiduaineid. Püüan tabada aine olekuid ja –reaktsioone kujunemises ja muutumises, olles pidevalt valmis kohanemiseks uute tekkivate tingimustega. Olen nagu alkeemik, kes loodab ikka ja jälle avastada tarkade kivi, muundada rauda kullaks lootuses, et minu sümboolsena mõeldud otsingud teostuvad vaataja vaimusilmas”.

Protsessi kui väljapanekut iseloomustava ühisnimetaja mitmetiloetavus annab Urve Küttnerile võimaluse töötada tähendusi kasvatavas tandemis nagu ta seda otse või kaude on varemgi teinud: kas teise kunstniku või tema loominguavaldustega dialoogis. Tema värvilised metallipildid ühes Nils Hindi ruumiobjektidega loovad uue installatiivse kehandi, mis vastab hästi mõlemale omasele kontekstualiseerimisvajadusele.

Nils Hint, andekas noor sepp, skulptor, ehtekunstnik ning õppejõud, kelle töödes on kaasaegset tootemlikku väge, ja kel hiljutine kujundajakogemus siinsamas Linnagaleriis toimunud EKA ehte- ja sepakunstinäituselt, iseloomustab oma kahe ruumiobjekti – Võsa ja Bonsai valmimisprotsessi järgmiselt: “ Näitusel Protsess eksponeeritud ruumiobjektid on valminud otseses dialoogis mind igapäevaselt ümbritseva loomekeskkonna ning materjalidega.  Minu stuudio asub Balti jaama vagunidepoos, sovjeetlikus industriaalmaastikus. Ainukese veel töötava üksusena depoos, olen ma sattunud tunnistama viimase rasketööstuse väljakolimist kesklinna territooriumilt.  Lähen minagi, kuid enne lahkumist lõikan tühja tehase seintelt allesjäänud torud ja riiulid ja sean nad kokku installatsiooniks. Selles leiavad koha seisma jäänud materjalikatsetused ja mu nomaadirännakuil kogutud terasprofiilid. Ring on täis, on aeg liikuda edasi. Pärast mind tuleb kaubamaja”.

Vt. ka www.nilshint.com

Näituse on kujundanud Maile Grünberg.

Kontakt:

urve.küttner@gmail.com

nils.hint@gmail.com

tamara@kunstihoone.ee

Kolmapäeval, 25.02 peab disainiteaduskonnas avatud loengu fotograaf Kaupo Kikkas.

Pildi jõud, soovitud ja soovimatu kujutis, foto kui toote uus vältimatu reaalsus.

Vaata ka kaupokikkas.com

Loeng toimub inglise keeles.

EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad aine “Mis juhtub peale toote sündi?” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30–19 ruumis 426, Estonia pst 7.

Tulekul:

18.02 Alari Orav / AKU disainer

25.02 Kaupo Kikkas / fotograaf

4.03 Hannes Paesoo / pakendidisainifirma KOOR disainer ja AD

11.03 Ville Jehe / loomeettevõtja 

18.03 Ragne Kikas / moelooja 

25.03 Kärt Ojavee / tekstiilidisainer 

1.04 Helena Karelson / tootedisainer

8.04 Mihkel Güsson / tööstusdisainer

15.04 Ettie Mikita / Derelict Furniture ärijuht

22.04 Mirja Pitkäärt / aksessuaaridisainer

29.04 Andrus Kõresaar / KOKO arhitektid

6.05 Maris Takk / Disainikeskus

 Kolmapäeval, 28. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna tudengite ja vilistlaste näitus „TUNGraud“ ja esitletakse raamatut „RAUAST“.

Väljapanekut tutvustavad metallikunstnikud ise järgmiselt. “Näitus “TUNGraud” keskendub  raua ning sepise kasutusele ehetes ja objektides. Antud materjali kasutamine ehtekunstis on Euroopa kontekstis unikaalne ning iseloomustab hästi tänast eesti ehet. Eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemia ehte-  ja sepakunsti osakonnast välja kasvanud autorite töid. Näituseks on tehtud valik viimaste aastate üliõpilastööde paremikust ning üleskutse korras esitatud uutest teostest.

Osalevad 13 autorit: Hannes Tõnuri, Ihan Toomik, Merilin Tõnisoja, Kristjan Müil, Tarvo Porroson, Kairin Koovit, Anneli Oppar, Triin Pukk, Kadi Kübarsepp, Hans Otto Ojaste, Urmas Lüüs, Nils Hint, Mikk Freiberg.

Väljapanekuga samale ajale on kavandatud põhjaliku ja ülevaatliku, kaasaegset sepakunsti tutvustava raamatu “RAUAST” esitlus. Trükise koostaja on ehtekunstnik, professor Kadri Mälk ning seda on võimalik ka kohapeal omandada.

Tarbekunstinäituste kuldaeg  jääb 1970-1980. aastatesse. 1990ndate alguse murrangulisel ajal tabasid tarbekunstnikke, nende hulgas ka metallikunstnikke nagu paljusid teisigi kunstiinimesi, majanduslikult keerulised ajad. Toimunud ümberkorraldused peegeldusid samuti  tarbekunstnike näitusetegevuses. Viimane Tartu tarbekunstnike väljapanekki toimus 1990ndate aastate keskel. Et täita tarbekunstinäituste tühimikku korraldas Tartu Kunstimuuseum 2012. aasta kevadel vabariikliku keraamikanäituse “Suur vaas”, seekord on rõhuasetus siis eesti metallikunstil.

Näitus „TUNGraud“ jääb avatuks 29. septembrini.

Olete oodatud!

Ahti Seppet

TKM skulptuurikogu hoidaja

Kontakt: 7341050, 51915049

Tartu Kunstimuuseum

K –P 11-18

www.tartmus.ee

facebook.com/tartmus

Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel

KOLMEKESI

14.06. – 02.07.2013

HOP galerii

Tallinn

Näituse avamine neljapäeval 13. juunil kell 17.00.

Näitus KOLMEKESI ühendab kolme naiskunstnikku – Siiri Minka, Christel Allik, Mari Haavel – kelle loomingulised teed said alguse samal kursusel Eesti Kunstiakadeemias 90-ndate algul.  Tänaseks kui ühisest algusest üle kahekümne aasta möödas on igaüks liikunud kunstis omi, küllaltki erinevaid radu mööda. Siiski on jäänud neid ühendavaks märksõnaks tekstiil.

Mari Haavel peamiselt disainib ja sisustab, on seetõttu igapäevaselt kättpidi tekstiilis. Suuremat loomingulist rahuldust pakuvad talle viimasel ajal väikesed vaibaformaadid ning erinevate tehnikate katsetamine ja kokkusobitamine.

Christel Allik peamiselt maalib, kuid tema maalid on tuntavalt tekstiilikunstniku lähenemisega. Tema kui maalikunstniku väljakutseteks on valgus, kompositsioon ja koloriit, kuid pinda struktureerides meeldib talle mängida ka mustritega.

Siiri Minka`t huvitab igapäevatöös hoopis kunsti teraapiline olemus, kunst kui ravimise ja parandamise võimalus, aga kõige rohkem „inimeste koosolemise kunstiga“ tegeleda. Veidi pikemate ajavahemike järel võtab ta oma loomingulisi mõtted kokku mõnes suuremas gobeläänvaibas.

Näitus on tegijatele väikest viisi intriig, aga ka loomingulise sõpruse otsimine ja kinnitamine – kolme tee kohtumispaik. Pannakse kokku kolm erinevat käekirja, mõttelaadi ja tehnikat – Haavelilt kolmeosaline söetrükis ja gobelääntehnikas kolmeosaline komplekt, Allikult akrüülmaalid ja Minkalt gobelääntehnikas seinavaip.

Sõnaga Kolmekesi tähistavad kolm kunstnikku kooslust mees, naine ja laps. Kõige õigem oleks öelda, et nende tööde põhjuseks on nende lapsed. Lapsed, kelle tulek on olnud rõõmustav, aga ka pöördeline sündmus.  Kui on emad, siis on lapsed ja on ka isad – nemadki ei puudu siit pildilt. Teie ees on kolm erinevat maailma, kolm erinevat nägemust kõnealusest suhtest. Need tööd on kui emade tunnete ja kogemuste tähistajad ja hoidjad. Inspiratsiooniks pole päriselu sündmused, vaid pigem sisemised tundmused ja kasvamised, mis on aja jooksul aset leidnud. Vaikselt saabunud mõistmine ja taipamine, hetkeline intensiivne õnnetunne, meeltes kumisev unistus – kõik pärit maailmast, kus toimetatakse nüüd kolmekesi. Lapse kaudu tekkiv ühendus kolme vahel on tõeliselt igavene.

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Maria Valdma

HOP galerii

Hobusepea 210133

Tallinn tel: +372 6462887

gsm: +372 5112350

e-mail: www.eaa.ee/hophop@eaa.ee

Ehte-ja sepakunsti eriala BA portfooliote kaitsmine toimub 
teisipäeval, 11.juunil kell 12 

Tallinna Ülikooli ruumis A325 (sissepääs Narva mnt 7, uue peamaja Astra uksest).
Hindamiskomisjoni koosseis: prof Kadri Mälk, prof Tanel Veenre, dots Heigo Jelle, dots Piret Hirv, õp Rait Siska, Eve Margus-Villems ning välisliige Andrus Laansalu
`LUIGE TIIK`  alates kella 19  
Kadriorus, Peeter I Majamuuseumi tagusel aasal.
Kavas selle aasta BA ja MA lõpetajate pärgamine, kõned, 
söök ja jook…

Olete oodatud!

‘’Alla 50 000 ei tee ma midagi’’

Ehte- ja sepakunsti eriala BA lõpetajate näitus
Tallinna Ülikooli Astra maja aatrium, Narva mnt 25
Näitus on avatud  6.- 19.juuni 2013 k 10.00-18.00

Näitusel on esitatud Eesti Kunstiakadeemia, ehte- ja sepakunsti tudengite läbilõige õpingute jooksul tehtud töödest. Noored ehtekunstnikud mõtisklevad selle üle misläbi ja mis hetkel muutuvad nende teosed väärtuslikuks. Oma loomingus on nad kalliks pidanud ka igapäevaseid materjale. Looma on neid tõuganud usk oma ideede jõusse. Hind selgub hiljem.

Vaidlused tegelikust materjali hinnast ja valmisehte lõppväärtusest on kestnud juba 60 aastat. Näiteks Itaalias, koostades ehte hinda, võtavad ehtekunstnikud siiamaani arvesse, kui kaua on kulunud aega ehte valmistamiseks. Arvatakse, et unikaalne ehe on see, millest ei ole koopiaid tehtud rohkem kui 7. Kui teos on ainueksemplar, siis selle hind on kõrgem.

Mõndades riikides inimesed vaatlevad ehet kui staatuse määratlejat ja investeeringut. “…Aga ausalt öeldes on oma ilu ka universaalsetel asjadel, mille väärtus seisneb mitte selles, et nad on tehtud kullast ja briljantidest, vaid selles, et nendes tunned üllatust, rõõmu ja mingisugust unikaalset ilu. Muidugi, selliseid materjale nagu puu, kumm, plastik on keeruline tajuda sellise südamevärinaga nagu näiteks plaatinat. See on selgitav nagu ka kaasaegne kunst üldiselt, mis ei muutu kunagi massiliseks.”, – räägivad näituse osalejad.

Eksponeeritud on kontseptuaalne ehe ja sepis. Tööd varieeruvad oma suuruses kui ka materjalis – puidust metallini, plastikust luuni. 
Skulpturaalsete kompositsioonidega astuvad üles Siim Kuusemäe, Liis Tamm ja Hanna Laur, oma ehteid näitavad Kairin Koovit, Ruta Petronyte, Anneli Oppar, Heiki Zvorovski, Triin Pukk, Maria Kadarpik, Darja Popolitova.