Rubriik: Ehte- ja sepakunst

Disainiööl saab näha Eesti Disainerite Liidu taaskasutusteemalist näitust SECOND CHANCE, mille raames on väljas ka Eesti Kunstiakadeemia ja Fotografiska restorani koostööprojekt “Toit ja nõu”. Näituse, sooja vastuvõtu osaliseks saanud, esmaesitlus oli sellesuvisel Veneetsia disainibiennaalil.

EKA keraamika, klaasi, ehte- ja sepiskunsti eriala tudengid kavandasid koostöös Fotografiska Tallinn restorani ja selle peakoka Peeter Piheliga toidunõusid ja -tarvikuid, mis oleksid kooskõlas restorani väärtustega: taaskasutus, nulljääk, jätkusuutlikkus, kohalik materjal ja värske disain.

Projekti käigus uuriti nullkulu-restoranide kogemust üle maailma, leiti uusi võimalusi purunenud nõude ümbertöötlemiseks ja avastati ootamatuid viise materjalijääkide taaskasutamiseks. Disainitudengid tarvitasid toormaterjalina vanametalli, kasutatud lauanõusid ja pokaale ning lõid neist uued, omanäolised ja restorani miljööga harmoneeruvad nõud.

KERAAMIKA, KLAAS, EHE JA SEPIS
Autorid : Indrek Linnamägi, Sofja Melikova, Kristin Sepp, Mart Talvar, Endel Maas, Taavi Teevet, Nga Man Chan, Kairit Mäeots, Rita Rebane Lonks, Cathy Saarm, Johanna Tamm, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Kerttu Rannik, Greete Rüütmann, Tiia Põldmets, Kristiina Väljamäe, Salome Laev, Mart Kekišev

Ehtekunstirühmituse õhuLoss näitus Brotéria kunstikeskuses toimub kaasaegse ehtekunstibiennaali SUOR FRIO/COLD SWEAT raames. Biennaali nime mõtles välja ehtekunstnik Kadri Mälk. Esmakordselt toimuval ehteüritusel on avatud mitmed näitused, toimuvad erialased vestlusringid ning töötoad. 

õhuLoss on rühm ehtekunstnikke, kes on kõik EKA ehte- ja sepakunsti osakonna vilistlased – Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Villu Plink ja Tanel Veenre. Esimene õhuLoss ehitati 1999 aastal Marzee galerii katusekorrusele Nijmegenis, Hollandis. Enam kui kahekümne aasta jooksul on kunstnikud oma töödega üles astunud erinevates näitusepaikades Euroopas ja Hiinas.

Kunstiteoreetikud on kirjeldanud rühmitust õhuLoss kui kergelt segadusttekitavat fenomeni Eesti ehtekunstis, mis mänglevalt hõljub aegruumi piirimail. Autorite poolt kasutatavad ehtematerjalid on tihti ebakonvensionaalsed ja ootamatud, jättes vaatajale hulgaliselt tõlgendamisvõimalusi. 

Keskkonnast sõltuvalt on alati uus ka õhuLossi väljapaneku kontseptsioon. Seekord läbib ruume okslikele haavatoigastele toetuv ehtejõgi, millel eksponeeritud ligi kaheksakümmend ehet ja objekti. 

õhuLossi näitust Brotéria kunstikeskuses toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi suursaatkond Lissabonis ja Brotéria kunstikeskus.

Esimesel Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil SUOR FRIO / COLD SWEAT Eesti Kunstiakadeemia tudengid Erle Nemvalts, Taavi Teevet, Terje Meisterson, Ismini Pachi, Tauris Reose, Mirjam  Aun, Kristiina Tang.

Ehte ja sepise tudengite ülesastumine kaasaegse ehtekunstibiennaalil Lissabonis toimub 17–20.09, 2021, Ar.Co – Centro de Arte e Comunicação Visualis. 

Väljakutse esitati 8 Euroopa koolile, millel on erinev lähenemine kaasaegsele ehtele, eesmärgiga luua dialooge noorte osalejate vahel. Näitus, nagu ka biennaal üldisemalt kutsub reflekteerima kolme kaasajal aktuaalset märksõna – keha, hirm ja kaitse, millest viimane viitab ehte iseloomulikule ajaloolisele aspektile olla kandja kaitseesemeks.

Osalevad koolid Ar.Co–Centro de Arte e Comunicação Visual, Burg Giebichenstein–Hochschule für Kunst und Design Halle (DE), Central of Saint Martins–University of the Arts (UK), École Nationale Supérieur d’Árts de Limoge (F), Eesti Kunstiakadeemia (EE), Lucerne School of Art and Design (CH), PXL-MAD School of Arts Media Arts Design (B) ja Saint Lucas School of Arts Antwerpen (B).

Bienaalil toimuvad 16.09–20.11.2021 näitused, kollokvium, meistriklassid.

12. juunil avatakse ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala 2. kursuse tudengite grupinäitus “Mimikri”, mis tegeleb eristumise ja sarnanemise küsimustega. 

Näitus jääb avatuks 22. juunini ning on lahti iga päev kell 12-19.

Kui meil on vaja kohaneda uue keskkonna, sõpruskonna või sotsiaalse olukorraga, siis tähendab see vältimatult ka meie olemuse muutumist, isegi kui vaid detailides. Kust jooksevad piirid vajaliku kohanemise ning oma senise mina kaotamise vahel?

Mitmed loomad kasutavad matkimist edukalt ellujäämiseks ning sarnanemine on kesksel kohal ka pea kõigis inimkooslustes. Lõpuks poleks ükski iidol pooljumala staatuses, kui poleks neid, kes sooviksid temaga sarnaneda.

Ehte- ja sepakunsti tudengid mõtestavad näitusel “Mimikri” enda nägemusi kohanemisest ja võõrandumisest, sarnanemisest ja eristumisest. Mitmekülgselt lahendatud tööd pakuvad käsitlusi nii sügavalt isiklikest kui üldinimlikest vaatepunktidest. Vaatluse all on tehiskeskkonna mõju inimkehale, isikliku taaga ja inimlike hirmude küsimused, aga ka loodusliku vääramatuse temaatika.

ArtDepoo galeriis aset leidval näitusel osalevad Anete Meresaar, Hede Kalev, Joonatan Mäggi, Katariina Kriipsalu, Klara Taberland, Kristiina Tang, Kristjan Tammjärv, Madis Mattus, Tatjana Kutsõk, Oscar Nahan ja Valdek Laur.

Näitus on osa TASE ’21 ja Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammidest.

Tudengite töid on juhendanud: Eve Margus-Villems ja Nils Hint.

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, ArtDepoo galerii, Eve Margus-Villems, Nils Hint, Jens A. Clausen, Risto Tali.

Näitust toetavad: Punch Drinks, Tanker

Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235

Üritus Facebookis

Triin  Kuke näitusel „Kaotatud ja leitud” on väljas kivimitest objektid, mis viitavad esemetele, mida kunstnik läbi juhuse alles mõned aastad tagasi märkama hakkas ning mis oma suvalisena tunduvas vormis omakorda märkamatuks jääda võivad.

Läbi materjali maha graveerimise on kivimid minetanud oma jäikuse ning vormunud materjalile mitteomaselt painduvaks. Neid võib võtta tulevikust pärit fossiilidena, mis meid vari-objektidena ümbritsevad.

Näitusel on vaatluse all, kuidas miski võib meie tähelepanualast välja jääda ja siis jälle tajuvälja sattudes midagi uut esile tuua. Neoonsed märgised asfaltil, varjav ja ilustav tekstiilkate ehitusplatsidel, torukatked, armatuurteras ning betoon. Nende ajutiste maastike vahel ümbritsevad meid objektid ning nähtused, mis on oma triviaalsuses peaaegu nähtamatuks muutunud.

Triin Kuke loomingu kese on argipäevase jälgimisel ja selles uue avastamisel. Teda köidab
vaevuaimatav nihestatus ning teisejärgulise esiletõstmine. Viimastel aastatel kasutab ta oma loomepraktikas looduslikke mineraale, mida läbi erinevate tehnikate töötleb.

www.triinkukk.com

Graafiline disain: Jaan Evart

Tänud: Eesti Kultuurkapital, Jenni Sokura, Kun Zhang, Tarvo Porroson, Johann Põldra, Birgit Kaleva, Maria Valdma, Hans-Otto Ojaste, Mari Kukk, Elis Ilves 

Lisainfo: Maria Valdma

HOP galerii 
tel: +372 646 2887
gsm: +372 511 2350
Hobusepea 2, 10133 Tallinn
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee

„Fantasmagooria” on EKA disaini ja rakenduskunsti eriala tudengite grupinäitus, milles osalevad ehte-, keraamika- ja klaasi eriala magistritudengid viiest erinevast riigist üle terve maailma.

Näitus toimub Manufaktuuri kvartali sündmuste saalis 29.05-19.06.2021 ning, võttes osa ka Tallinna Tarbekunsti Triennaali „Kumab läbi” satelliitprogrammist, mõtiskleb samuti selleaastase triennaali peateemal: läbikumavus.

Sõna fantasmagooria juured ulatuvad Antiik-Kreekasse ning Vana-Kreeka keeles tähendab phantasma fantoomi või ilmutust ning agora kogunemist või kokkutulekut. „Fantasmagooria” toob kokku kunstnikke ja disainereid erinevatest valdkondadest (keraamika, klaas, ehte-ja sepakunst) ning väljapaneku eesmärk on luua viljakas dialoog erinevate tarbekunsti valdkondade vahel. Näitusel olevad tööd mõtisklevad mineviku ja oleviku ühenduspunktide üle, tuues esile kõige kaduvust, mis annab samas võimaluse millegi uue tekkeks.

Sellest lähtuvalt harutab näitus lahti aktuaalseid sotsiaalseid küsimusi ja düstoopilisi stseene. Tuttavlikud olukorrad avavad siin oma varjatud sisu, valgustades võõristavaid aspekte meie ühiskonnas ja antropotsentrilises maailmavaates. Rauast inglid, suhkruga kaetud okkad, õrnad kuhjuvad kihid efemeerseid materjale, hämmeldust tekitavad imaginaarsed objektid. Pöörates pilgu sellele, mis tavaliselt on salajas, saadavad näitusel olevad tööd vaatajat teekonnal valguse ja varjatuse vahel.

Näitusel osalevad: Kaia Ansip, Amie Chan Nga Man, Karin Kent Grundberg, Yufang Hu, Ave Eiland, Liisbeth Kirss, Muyang Li, Sigrid Luitsalu, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Indrek Mesi, Terje Meisterson, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Taavi Teevet, Kaur Virkebau, Edgar Volkov, Liina Lelov.

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Manufaktuuri kvartal.

Näitus on avatud
29.05-19.06.2021 iga päev kell 12.00-18.00

Näituse avamine toimub
28.05.2021 kell 18.00

Palume näituse külastamisel järgida 2+2 reeglit, hügieeninõudeid ja kanda maski!

Instagram

Üritus Facebookis

Avamisüritus

Lisainfo:
Ulrika Paemurru
ulrika.paemurru@artun.ee

Rakenduskunsti triennaal kuulutas välja satelliitprogrammi

Mai lõpus algav 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal valis välja oma satelliitprogrammi kuuluvad sündmused. Enam kui kahekümne näituse seas on ehte- ja klaasikunsti, kohaspetsiifilisi installatsioone ja eri kunstiliike siduvaid ettevõtmisi. Praegusele ajale iseloomulikult on mitmeid aknanäitusi ning programm hoitakse paindlikuna.

Rakenduskunsti triennaali seekordseks teemaks on läbikumavus ning mitmed näitused on saanud inspiratsiooni just sellest. Nii näiteks kerkib Noblessneri piirkonda mai lõpus installatsioon In-Tangible (autoriks Federica Cogliandro ja Tauris Reose) ning Eesti Kunstiakadeemia magistritudengite grupinäitusel Balti manufaktuuris käsitlevad teemat ehte-, sepakunsti-, klaasi- ja keraamikatudengid (näitus „Fantasmagooria“).

Isikunäitustega on esindatud ehtekunstnikud Darja Popolitova (Hobusepea galerii), Kristiina Laurits (Hop galerii), Jaan Pärn (Meistrite Hoovi galerii), Marta Boan (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigalerii). Põnevas kohas ja väärikas koosluses saab Laboratooriumi tänava kabelis näha installatiivses seades objekte ja ehteid Kadri Mälgult, Julia Maria Künnapilt ja Kai Koppelilt. Luha tänava garaažis näitavad oma töid ehtekunstnikud Triin Kukk ja Merlin Meremaa. A-Galerii akendel ja Seifis toovad oma värsked tööd publiku ette 18 kunstnikku meilt ja mujalt.

Klaasikunsti ühendavad liitreaalsusega Rait Prääts ja Gleb Divov Okapi galeriis. Sulatustehnikas objekte ja ehteid näitab Kunstiakna galeriis Kai Kaljo. Triennaaliga samal ajal on Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis üleval klaasikunstnike Tiina Sarapu ja Ivo Lille näitused. 

Veel kuulub rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi Riste Laasbergi gobelääninäitus Viimsi Jaakobi Kirikus, Katariina Gildi stuudiote akendenäitus ning kunstiakadeemia keraamika- ja klaasikunsti tudengite näitus Salme kultuurikeskuses.

“Hea meel on tõdeda, et vaatamata ebakindlatele oludele on satelliitprogramm mahukas ja kunstnikud on välja tulnud nutikate lahendustega,” sõnas triennaali esinaine Merle Kasonen. “Kunstnikuks olemise juurde käib maailma tõlgendamine oma loomingu kaudu, ent oluline on ka võimalus seda publikuga jagada. Usun ja loodan, et ka publikul on tekkinud suur nälg kultuuri järele.”

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Kumab läbi“ plaanitakse avada 29. mail Kai kunstikeskuses ning see jääb avatuks 15. augustini. Seekordset näitust kureerib Taani kunstiajaloolane ja klaasikunstnik Stine Bidstrup, kes on näitusele valinud töid 22 kunstnikult üle maailma. Kui triennaali peanäitus on rahvusvaheline, siis satelliitprogramm annab võimaluse pöörata tähelepanu just kohalikule kunstimaastikule, andes külastajale laiema pildi kaasagsest rakenduskunstist ja selles sfääris tegutsevatest kunstnikest Eestis. 

Satelliitprogrammi sündmused jäävad maikuusse ning suvekuudele, täpne avamiste ajakava sõltub riigis kehtivatest piirangutest ning tehakse teatavaks esimesel võimalusel. 

Rohkem infot TRTR veebis 

A-Galeriis on kuni 27. veerbuarini avatud aknanäitused “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi” ja “Morfosis”. 

Näituste autoriteks on kunstnikud Ulvi Haagensen (koos Aksel Haagenseniga) ning Ihan Toomik ja Andreas Kivisild. 

Ulvi Haagensen “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi”

Maailmas, mis on ökoloogilise hävingu piiril; kus õpime elama viirusega; kus vaenulik ja ärgitav poliitika üritab meid meelitada ja kontrollida; kus digimaailm näeb ja teab meie kohta ebameeldivalt palju; kus nartsissism ja valetamine tundub olevat vastuvõetav käitumine. Kunstniku sõnul “võime praegustel ebakindlatel aegadel vähemalt ühes asjas kindlad olla – kaheksajalgadel on ilusad aiad.” 

Ulvi Haagensen sündis ja õppis Sydneys, Austraalias, ent on elanud aastaid Tallinnas. Ta on õppinud joonistamist ning skulptuuri ning parasjagu uurib doktoritöö raames Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja igapäevaelu piire ning puutepunkte. 

*

Ihan Toomik x Andreas Kivisild “Morfosis”

Morfosis kui moondumine tuleneb meie igapäevastest ümberkehastumistest. 

Kunstnikud teatavad, et “Morfosis” koosneb mitut moodi kantavatest objektidest – peamiselt vööpannalest, mida saab ka mujal kehal kanda. Oleme üheskoos arutanud, et millistest omadustest koosneks meie jaoks kantav ehe. Mida oleksime nõus igapäevaselt kandma? Millised väärtused, funktsioonid ja praktilised kaalutlused peaksid sellisel ehtel olema? Meie ühine arutelu viis meid kuju muutva vööpandlani, milles kehastuksid meie igapäevased moonded.”

Ihan Toomik on vabakutseline kunstnik/disainer, kes tegutseb ka 3D modelleerimise õpetajana. EKA vilistlane aastast 2013.

Andreas Kivisild on vabakutseline kunstnik ja disainer. Ta lõpetas EKA ehtekunsti osakonna aastal 2012.

Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital. 

Aknanäitused on A-Galerii akendel vaatamiseks igal ajal, iga ilmaga kuni 27. veebruarini. 

Ehtekunstnik Merlin Meremaa-Piho isikunäitus “Raud nõrkus” HOP galeriis alates 25. septembrist.

Käesoleval näitusel tegeleb kunstnik nõrkuse, hapruse, efemeersuse ning haavatavuse teemadega. Eksponeeritud on Meremaa-Piho uusim anumaseeria, mis pühendub paralleelidele inimeseksolemise ja raua sarnasuste vahel. Tugevuse ja nõrkuse vahel paistab pealtnäha laiutavat vastuolu — rauale on ikka omistatud tugevust ent nii nagu inimestena soovime näida tugevad, peitub ka rauas see hapram pool. 

Vormimine, haamerdamine, pinguldamine, mässimine ja nõelumine iseloomustab EKA ehtekunsti magistri Merlin Meremaa-Piho objekte, mis on valminud raudniidist. Kunstnik on võtnud ette rauaga töötada mitteootuspärasel viisil – materjal avaldub tema töödes peaaegu ebastabiilses, vahepealses ja ebakindlas olekus. Teosed on loodud kümnetest, peenikese raudniidi kihtide omavahelisest korduvast ühendamisest. Tulemuseks on tihe struktuur, kude – kooselu haprusest ja tugevusest.

Merlin Meremaa-Piho (Stuudio 103) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala magistrikraadiga 2019. aastal ja täiendanud end Saksamaal Idar-Obersteinis Trieri Rakenduskõrgkoolis ning Tais, Bangkoki Silpakorni Ülikoolis.  Noore kunstniku loomingut on tunnustatud Hollandi kaasaegse ehte galerii Marzee Graduate Prize’i preemiaga (2019). Merlin Meremaa-Piho pälvis eelmisel aastal EKA lõputööde näitusel TASE Noore Tarbekunstniku preemia. 

HOP galerii avatud
N–T 11.00–18.00
hopgalerii.ee