Rubriik: Ehte- ja sepakunst

19. mail avatakse Tallinna vanalinnas, Uus tn 4, Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala teise kursuse tudengite ühisnäitus “NIHE”, kus arutatakse muutuse erinevaid seisundeid.

Materiaalse maailma näilise stabiilsuse sees toimub pidev peidetud liikumine. Kuigi stabiilsus ja muutus näivad esmapilgul vastanditena, on muutus ainuke konstantne element meie eludes. Siiski ei pääse me ka kõige pisema muutuse mõjust – sõltumata selle tuumast tekib meis paratamatult nihe tegelikkuse ning meie kogemuste, teadmiste ja tunnete põhjal loodud eelduste vahel.

Kui ajalised vormid tarduvad läbi uuriva ja korduva harjutamise, jääb vaatajale tunnistus meie ajastu piiridest.

Kuna ruumilised nähtused muutuvad esilekerkiva ja mitmekesise praktika kaudu ümber, jääb vaatajale ainult austusavaldus meie eksistentsi ebatäpsustele.                                                                                     “artybollocks generator”

Näitusel osalevad Anna–Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Ellen Axberg, Hugo Toss, Margus Elizarov, Camilla Prey, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi

Töid on juhendanud Nils Hint, Eve Margus

Näitus on osa TASE ’22 satelliitprogrammist ja jääb avatuks 2.  juunini igapäevaselt kell 12.00–20.00

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Kaili Küpsetised, Kangadžungel, Kräftwärk, Valmiermuiža, Vaat

Üritus Facebookis

EKA ehte ja sepise osakonna magistrant Taavi Teevet osaleb Brüsseli esimese ehtekunsti nädala peanäitusel “In Fieri” MAD, Home of creators loomeinkubaator/galeriis.

BJW peanäituse teemaks on “In Fieri”, mis tähendab ladina keeles valmimisprotsessis olemist. Iga näitusel osalev teos on niisiis mitte ainult materjali vaid ka kunstniku transformatsioon protsessi vältel.

Näitusel osalevad 51 valitud kunstniku 22-st erinevast riigist.

Teevet osaleb näitusel töödega “Hymnal no. 1” ja “Hymnal no. 2” seeriast “Pühendumine”.

Laserlõikusega pressvormideks muudetud vanad piiblid ja lauluraamatud, millesse pressitud lehtmetall, muudab raamatud terviklikuks teoseks.

Tööd mõtestavad ennastsalgava pühendumise ilminguid, otsides ja võrreldes erinevate pühendumiste ühisosi.

Brüsseli ehtekunsti nädal Instagramis

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.

Arutletakse teemadel:

• Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
• Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
• Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?

Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele  moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.

Osalejate tutvustused:

Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.

Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.

Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.

Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 2. aprillist Piret Hirve ja Eve Marguse näitust „Triiv”, kus ehtekunstnikelt oodatavate miniatuursete vormide asemel on kasutusel hoopis suuremad mastaabid. Näituse on kureerinud ehte- ja visuaalkunstnik Villu Plink.

Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.

Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”

Näitusesaalis loob suure pildi ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarustunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa ja taeva vahele kogu see maailm, milles saavad võimalikuks meile tajutavad asjad ja sündmused.

“Kaks inimest ei mõtle täpselt ühtemoodi, alati jääb vahe vahele. Mingi sarnane tunnetus sellest, mis võiks toimuda kahe jõu või füüsilise objekti vahel, ning kui tugev, püsiv, juhuslik või milline on selle mõju, on mõtteid põrgatades selleni viinud, mis ruumis nüüd nähtavaks saab,” ütleb näituse kuraator ja kujundaja Villu Plink. “Seda võib võtta kui rännakut maastikku, silmapiiri poole. Ainult et seda maastikku, mis koosneb selgelt kahest poolusest, hoiavad koos väikesed elemendid, fragmendid.”

Näituse fookus koondub silmapiirile, kahe vahel asuvale alale, kus vastandlike jõudude vaheline tühimik loob eelduse millegi tekkeks. Tagajärgi väljendavad fragmendid hoiavad installatsiooni ühtaegu koos ning suruvad laiali. Vahealal asuvad tööd on katkendid rohkem või vähem kontrollitud protsessidest, mille toime on eri materjalidele olnud erinev.

“Materjal on valitud selle järgi, et see oleks kas raskesti töödeldav – jõud ei käiks lihtsalt üle – või puuduks meil üldse varasem kogemus,” räägib Piret Hirv. “Nii et töö käigus võib juhtuda midagi ootamatut, kontrollimatut. Midagi, mis on paras väljakutse. Valitud materjalid võivad tunduda isegi tavapärased, kuid nendega ümberkäimine on võrreldes varasemaga tavapäratu. Üldjuhul materjaliga arvestatakse, võimendatakse selle omadusi. Ka praegusel juhul on materjaliga arvestatud, aga pigem vastasmärgiliselt – kasutatud on jõudu ja survet. Aeglast ja järsku. Seejuures on püütud hoiduda üleastumist piirist, kus materjal võib katkeda või päriselt koost laguneda.”

Näitus ise jääb avatuks 29. maini. Kunstnikuvestlus toimub 26. mail algusega kell 17.30. Lisainfo: www.etdm.ee

Allikas: Portail

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Alates neljapäevast, 9. detsembrist 2021 on ARS Projektiruumis avatud EKA ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika 2. kursuse installatsioonikunsti näitus “Abstraktsed seisundid.” Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2021.

Erikujulisi seisundeid uuriv väljapanek kutsub vaatajaid osalema tunnetuspõhisel rännakul, mida saadavad heli-, video- ja materjali kohalolust tulenevad impulsid. Kunstinäitusel kohtab kaheteistkümne autori loomingut, kelle teoseid seob vaid ajastule omased varjundid ja tunnetuspõhine dialoog. Luubi alla on seatud autorite isiklikud ja kureerimata tähelepanekud – peegeldused turbulentse aja kaasmõjudest.

Näitusel osalevad kunstnikud: Anna-Maria Vaino, Annika Luhaäär, Ardo Teesalu, Bianca Toots, Erko Lill, Ethel Ütsmüts, Hugo Toss, Kätriin Reinart, Margus Elizarov, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Visa Nurmi

Graafiline disain: Bianca Toots, Kätriin Reinart

Juhendas: Sten Saarits

Näitus on lahti neljal päeval: 9.–12. detsembril kell 13.00–18.00

Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia

Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

25. novembril kell 18.00 avatakse EKA klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu” EKA II korruse A-osas (A-200)

Väljapanekul demonstreeritakse malmivalu kursuse käigus valminud töid, mille tegemist juhendasid Nils Hint (EE) ja David Snoo Wilson (UK).

Näitusel osalevad: Lucia Carno, Sophie Louise Oxley Duran, Margus Elizarov, Nele Kurvits, Valdek Laur, Elis Liivo, Urmas Lüüs,Gregorio Migliaccio, Paul Aadam Mikson, Ingmar Nilsen, Visa Nurmi, Michael O’reilly, Õnne Paulus, Pihla Leena Põldmaa, Gaida-Erica Pärn, Christopher Siniväli, Mart Talvar, Helen Tiits, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva.

Näitus jääb avatuks kuni 8. detsembrini ning on praeguste piirangute valguses avatud vaid EKA tudengitele ja töötajatele.

Näituse algatus, kujundus ja korraldus: Elis Liivo, Paul Aadam Mikson, Visa Nurmi, Õnne Paulus, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva 

Lisainfo:
Dana Lorên Vares
dana.vares@artun.ee
+37255560444

Disainiööl saab näha Eesti Disainerite Liidu taaskasutusteemalist näitust SECOND CHANCE, mille raames on väljas ka Eesti Kunstiakadeemia ja Fotografiska restorani koostööprojekt “Toit ja nõu”. Näituse, sooja vastuvõtu osaliseks saanud, esmaesitlus oli sellesuvisel Veneetsia disainibiennaalil.

EKA keraamika, klaasi, ehte- ja sepiskunsti eriala tudengid kavandasid koostöös Fotografiska Tallinn restorani ja selle peakoka Peeter Piheliga toidunõusid ja -tarvikuid, mis oleksid kooskõlas restorani väärtustega: taaskasutus, nulljääk, jätkusuutlikkus, kohalik materjal ja värske disain.

Projekti käigus uuriti nullkulu-restoranide kogemust üle maailma, leiti uusi võimalusi purunenud nõude ümbertöötlemiseks ja avastati ootamatuid viise materjalijääkide taaskasutamiseks. Disainitudengid tarvitasid toormaterjalina vanametalli, kasutatud lauanõusid ja pokaale ning lõid neist uued, omanäolised ja restorani miljööga harmoneeruvad nõud.

KERAAMIKA, KLAAS, EHE JA SEPIS
Autorid : Indrek Linnamägi, Sofja Melikova, Kristin Sepp, Mart Talvar, Endel Maas, Taavi Teevet, Nga Man Chan, Kairit Mäeots, Rita Rebane Lonks, Cathy Saarm, Johanna Tamm, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Kerttu Rannik, Greete Rüütmann, Tiia Põldmets, Kristiina Väljamäe, Salome Laev, Mart Kekišev

Ehtekunstirühmituse õhuLoss näitus Brotéria kunstikeskuses toimub kaasaegse ehtekunstibiennaali SUOR FRIO/COLD SWEAT raames. Biennaali nime mõtles välja ehtekunstnik Kadri Mälk. Esmakordselt toimuval ehteüritusel on avatud mitmed näitused, toimuvad erialased vestlusringid ning töötoad. 

õhuLoss on rühm ehtekunstnikke, kes on kõik EKA ehte- ja sepakunsti osakonna vilistlased – Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Villu Plink ja Tanel Veenre. Esimene õhuLoss ehitati 1999 aastal Marzee galerii katusekorrusele Nijmegenis, Hollandis. Enam kui kahekümne aasta jooksul on kunstnikud oma töödega üles astunud erinevates näitusepaikades Euroopas ja Hiinas.

Kunstiteoreetikud on kirjeldanud rühmitust õhuLoss kui kergelt segadusttekitavat fenomeni Eesti ehtekunstis, mis mänglevalt hõljub aegruumi piirimail. Autorite poolt kasutatavad ehtematerjalid on tihti ebakonvensionaalsed ja ootamatud, jättes vaatajale hulgaliselt tõlgendamisvõimalusi. 

Keskkonnast sõltuvalt on alati uus ka õhuLossi väljapaneku kontseptsioon. Seekord läbib ruume okslikele haavatoigastele toetuv ehtejõgi, millel eksponeeritud ligi kaheksakümmend ehet ja objekti. 

õhuLossi näitust Brotéria kunstikeskuses toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi suursaatkond Lissabonis ja Brotéria kunstikeskus.

Esimesel Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil SUOR FRIO / COLD SWEAT Eesti Kunstiakadeemia tudengid Erle Nemvalts, Taavi Teevet, Terje Meisterson, Ismini Pachi, Tauris Reose, Mirjam  Aun, Kristiina Tang.

Ehte ja sepise tudengite ülesastumine kaasaegse ehtekunstibiennaalil Lissabonis toimub 17–20.09, 2021, Ar.Co – Centro de Arte e Comunicação Visualis. 

Väljakutse esitati 8 Euroopa koolile, millel on erinev lähenemine kaasaegsele ehtele, eesmärgiga luua dialooge noorte osalejate vahel. Näitus, nagu ka biennaal üldisemalt kutsub reflekteerima kolme kaasajal aktuaalset märksõna – keha, hirm ja kaitse, millest viimane viitab ehte iseloomulikule ajaloolisele aspektile olla kandja kaitseesemeks.

Osalevad koolid Ar.Co–Centro de Arte e Comunicação Visual, Burg Giebichenstein–Hochschule für Kunst und Design Halle (DE), Central of Saint Martins–University of the Arts (UK), École Nationale Supérieur d’Árts de Limoge (F), Eesti Kunstiakadeemia (EE), Lucerne School of Art and Design (CH), PXL-MAD School of Arts Media Arts Design (B) ja Saint Lucas School of Arts Antwerpen (B).

Bienaalil toimuvad 16.09–20.11.2021 näitused, kollokvium, meistriklassid.