Rubriik: Ehte- ja sepakunst

“Tuba”

Kuraator: Rühmitus Urmas-Ott

11.05.–5.08.2018

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum algatas Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks uue projekti pealkirjaga „Tuba“, mille raames kutsutakse kunstnikke ja disainerid suhestuma siinset kunsti- ja argikeskkonda kujundava esemelise maastikuga. Eesmärk on tuua muuseumi trepigaleriis vaatajate ette installatsioon või lavastuslik keskkond, mis põhineb kogudest pärineval ja täiendavalt juurde otsitud materjalil ning märksõnadel.

Esimesena on väljakutse ees rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste), kes selgitavad oma positsiooni nii:

„Tundus põnev oma loomulikust keskkonnast väljatõstetud ja fondikappidesse vangistatud asjad taas vabadusse lasta ning taasluua muuseumi galeriisse fantoomtuba. Näitust üles ehitades võtsime stsenograafi positsiooni. Kokku moodustub mõistatuslik lavastatud keskkond, kus vuajeristlik vaataja võib uurida vaid hetk tagasi selles ruumis asunud inimeste elu. Üritasime leida tasakaalu, kus pakume piisavalt mõtteainest, et laadida külastaja fantaasiat ja samas jättes tema kujutlusvõimele piisavalt ruumi ja mängulusti.

Näituse esteetika tugineb meie lapsepõlvemälestustele. Asjad, paigutus, mööbel, helid, lõhn. Ekspositsioon ei esinda ühtegi kindlat ajastut või stiili, vaid allub pigem ajaloo vertikaalse kuhjumise loogikale. Mida viskame ära? Mida hoiame? Mis jääb seisma? Mida kasutame? Mis omab meie jaoks tähendust? Ruumis asuvad objektid on valminud viimase 100 aasta jooksul. Igapäevaesemete sekka on sokutatud anomaaliaid. Esmapilgul tähtsusetuid, kuid Twin Peaks’ilikult kraapivaid ja nihkes asju. Nendest moodustub kodune keskkond, mis on tuttav enamikule Eestis kasvanud ja elanud inimestele“.

Urmas-Ott on kunstnike rühmitus, mille liitidentiteedi taga on metallikunstnikud Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste, kes mõlemad lõpetasid Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala.

Nad on tegutsenud alates 2010. aastast ja nende väljundiks on enamasti olnud kehtivatele konventsioonidele ja arusaamadele provokatiivses võtmes küsimusi esitavad ja päevakajalisi sündmusi analüüsivad installatsioonid. Esimene ühine näitus oli 2012. aastal pealkirjaga „Varjend 2415“, mis käsitles poliitilist ja maailmalõpu temaatikat, millest väljakasvanud kollektsioon seadis küsimuse alla väärtuse teema laiemalt. Ühistööna on sündinud veel mitmeid nii initsieeritud kui ka kureeritud näitusi.

Rühmituse nimi on selge viide kunagisele armastatud teletähele, kuid tuleneb ka argisest olukorrast, kus Urmas ja Otto olid oma kursuse ainsad tudengid. Ometi toob see nimi publiku valitud ja tänuväärsetelt tõstatatud teemadele kasvõi eksikombel lähemale ja suunab kunstnike tegevusele eristava valgusvihu.

Muuseum jätkab samateemalist koostööd kunstnike ja disaineritega ka järgnevatel aastatel.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Hoiuraamatukogu

Näituse avamine toimub neljapäeval, 10. mail kell 17.00.

28. mail kell 18 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna lõpetajad Fahle galeriis (Tartu mnt 84a) näituse „See ei tähenda midagi“. Aga see ei tähenda, et nüüd oleks kõigel lõpp. See ei tähenda tegelikult midagi.

Peatselt on kool läbi ning lõputöödelt oodatakse kokkuvõtvat punkti, mis näitaks meie kui kunstnike kolme aasta jooksul tekkinud mõtteid ja stiili. Lõpunäituses nähakse justkui ust, mille saab pidulikult kinni tõmmata, et kuulutada „Need inimesed on nüüd valmis Kunstnikud!“ Meie nii ei arva. Kooli lõpp ei tähenda midagi – palju õppimist on veel ees. Kooli julgustav ja juhendav kese asendub nüüd iseseisvate valikute ja vastutusega.

Keeruliste tähenduste otsimine ja pookimine kunsti külge on muutunud tavaliseks vaatepildiks. Nõnda, et olles koorinud teoselt kõik kenad kaassõnad, tundub mõnikord, et  selle südames ei olegi midagi. Omaenda ringkonnas võib näida, et see, millega tegeletakse on väga tähtis, aga suures plaanis ei tähenda see võib olla midagi..? Meie usume, et tähendus on sellegipoolest olemas. Iga teos ei vaja enda kõrvale sügav-filosoofilist mõttetera – mõnikord on oluline loomise protsess ise ja see, mida kunstnik oma teekonnal avastab. Kõigil kunstiteostel on oma lugu ja põhjendus, millele vaatajad omistavad omakorda tähenduse. Igaüks leiab kunstiteosest osa, mis mõtteid ja tundeid tekitab ning see ongi kunsti väärtus või väärtusetus.

_________

Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakond

Näitusel osalevad: Kaia Ansip, Laura Barreda (Hispaania), Pascal von Keitel (Saksamaa), Liisbeth Kirss, Sigrid Kuusk, Claudia Lepik, Liisbet Linntamm, Veronika Ovsyannikova, Ulrika Paemurru, Constansa Salinas (Tšiili), Anni Voll

Juhendajad: Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs, Eve Margus-Villems

Aadress: Tartu mnt 84a, galerii sissepääs asub maja vasakul küljel, sisenemiseks vajutage uksekella.

Näitus avatud: 29.05-03.06; T-R kell 10-17, L-P kell 11-17

Näituse toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Fahle galerii, Tiina Tauraite, Karu Talu, ALPEK FL OÜ, Kuma Kombucha, Germund

Facebook:  https://www.facebook.com/events/1086000414883895/

Instagram: @_it_is_nothing_

Neljapäeval, 17. mail kell 18.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Paljassaare linnuvaatlustornis näituse “PIIRITUS” .

Kus asub piir ja mis saab siis kui piir on ületatud? Piirideta olek võib olla ebamäärane, hägune ja petlik. Piiritus punktis kohtutakse töödega, mis kompavad piire või nende puudumist, mis küsivad kus piirdub mäng tegelikkusega või mis seavad kahtluse alla reaalsuse.

Piirideta töid esitlevad: Georg Arnold, Annika Hint, Liina Lemba, Indrek Linnamägi, Erki-Eric Pillmann, Teemo Tress

Töid on juhendanud: Eve Margus-Villems, Nils Hint, Urmas Lüüs, Jens A. Clausen, Fred Truus.

Näitust toetavad: Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Keskkonnaamet, Eesti Kunstiakadeemia, Moe Distillery, Heyday, Vinorama, Restoran Kuldmokk

Näitus Paljassaare linnuvaatlustornis on avatud 18 – 27 mai, T – P kell 12-18. Üritus Facebookis.

Lisainfo:
Indrek Linnamägi
E-post: indreklinnamagi@gmail.com

Tel: 56636688

Neljapäeval 1. märtsil kell 18.00 avatakse HOP galeriis (Hobusepea 2, Tallinn) Urmas Lüüsi näitus “INIMESE MÕÕT” / “THE MEASURE OF MAN”. Näitus jääb avatuks 20. märtsini.

„INIMESE MÕÕT“ on läbi kolme nädala muutuv installatsioon. Avamise õhtul, lükatakse käima protsess, mis viib savist ja rauast skulptuuri taas oma materjali algvormi. Nii nagu surevad ja kõdunevad inimesed, neelavad keemilised protsessid kunstniku poolt materjalile pealesunnitud kultuurilisi tähendusi. Ülistus füüsilise materiaalsuse ülemvõimule. Näitust saadab tekstivihik, kuhu on koondatud valik kunstniku päevikusissekannetest kaks aastat tagasi toimunud residentuurist Itaalias, kus sai selle teose idee idanema pandud.

Urmas Lüüs (1987) on kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kelle teoste kohta saab hetkel kõige rohkem kasutada fraase:

• Performatiivsus ja kehaline kohalolek
• Biosemiootikast lähtuv allumine materiaalsuse füüsilisele ülemvõimule
• Vastuhakk lääne koloniseerivale ainuõigsusele defineerida kaasaegset kunsti
• Sildade rajamine visuaalse poeesia, teaduslike meetodite, heli ja kirjasõna vahele

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Väinö Tanneri Fond

Kolmapäeval, 8 novembril Karl Hallbergi (Fengersfors, Rootsi) loeng oma loomingust. Loeng toimub Estonia pst 7 ruumis 426 algusega kell 17.30

Kunstnik Karl Hallberg on keskendunud oma loomingus klassikalise sepatöö mõiste laiendamisele, luues nii avalikku ruumi interaktiivseid ja kineetilisi objekte.

http://www.karlhallberg.se/

Lisainfo:

Eve Margus-Villems

7. aprillist alates võib Kiek in de Köki kaitsetorni galeriis näha eesti noorema põlvkonna ehte- ja sepakunstnike loodud kehaehteid ja -objekte, kaasaegseid tõlgendusi ajaloolisest soomusrüüst või turvisest.

Näituse „ARMOUR“ idee sündis Kiek in de Köki suurtükitorni ajalooliste müüride vahel, mis on endasse salvestanud erinevate emotsioonide tulva. Ent siin on veel küllaldaselt ruumi tänapäevastele konfliktidele. Milline on aja möödudes ihu külge kasvanud turvise olemus? Kas lisab see kindlustunnet või hoopis ängistab? Millist taktikat eelistada, kas asuda rünnakule või püsida kaitsepositsioonidel? Kes lahkub lahingust kilbiga, kes kilbil?

Kahekümne viiel kunstnikul avaneb võimalus kaasa rääkida ühiskonda pinevil hoidval teemal, kas ja kuidas on saavutatav indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunne ning kelle eest tuleks meid ikkagi kaitsta.

Otseses tähenduses inimmõõdulisel näitusel kohtab nii ootamatuid materjalikäsitlusi, enese- ja sotsiaalkriitilist lähenemist kui ka filosoofilisemaid mõtisklusi inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetest. Näitus jääb avatuks 14. maini.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kätrin Beljaev (1982), Rita-Livia Erikson (1990), Nils Hint (1986), Pilleriin Jürisoo (1984), Annika Kedelauk (1986), Mart Kekišev (1986), Kairin Koovit (1990), Keiu Koppel (1988), Katrin Kosenkranius (1980), Katarina Kotselainen (1982), Triin Kukk (1989), Siim Kuusemäe (1985), Kadi Kübarsepp (1982), Andreas Lichfeld (1991), Helen-Kristi Loo (1992), Marita Lumi (1985), Liina Lõõbas (1987), Urmas Lüüs (1987), Anneli Oppar (1980), Rauno Paju (1993), Ettel Poobus (1988), Darja Popolitova (1989), Anna-Maria Saar (1988), Merilin Tõnisoja (1989), Paul Villemi (1983)

Näituse kuraatorid on Triin Elias, Katrin Kosenkranius ja Liina Lõõbas.

Näitus „ARMOUR“ on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus „Ajavahe. Time Difference“ on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni.

www.trtr.ee

Näitust „ARMOUR“ toetab Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Avallone AS.

Muuseum Kiek in de Kök (Komandandi tee 2) on avatud T–P 10.30–17.30.

Lisainfo:

Katrin Kosenkranius

55649294

katrin.kosenkranius@artun.ee

Graphic designer, blogger and enterpreneur Helene Vetik:

Self presentation in internet.

10 years on the field – evolution of the field and myself.

www.uustuus.ee

Disainiteaduskonna avatud loengud kevadel 2017

Graafilised disainerid Martin ja Marje Eelma peavad loengu teemal Mis on graafiline identiteet? 

Ettevõtte või toote graafilisest identiteedist, kuidas valmib kataloog, raamat, trükis; fotode trükiettevalmistuse tähtsusest.

www.tuumik.ee

Disainiteaduskonna avatud loengud aine “Mis juhtub peale toote sündi?” raames: https://www.artun.ee/kalender/disainiteaduskonna-avatud-loengudopen-lectures-in-faculty-of-design/

17. märts – 17. aprill, 2017 Saaremaa Kunstistuudio, Saaremaa

Üksteist rahvusvahelist magistranti Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialalt koondavad oma tööd ühisnimetaja „Tsirkus“ alla. Publiku ees rullub lahti kaasaegseid ehteid ja metallikunsti taieseid eksponeeriv vaatemäng. Objektid, mis pühitsevad, vaidlustavad ja täidavad nõidusliku auraga meie

igapäevaseid kogemusi.

Kunstnikke ühendav vaikiv intensiivsus ja janu teadmatu järele kandub üle ka ruumi õhustikku.

Ärgitab ehitama sildu, et minna uitama tundmatutele radadele. Vaatamata teatavale vaimsele ühisosale on tulemused selgelt eristuvad, kontseptuaalselt provokatiivsed ning kohati ka pettekujutelmi loovad. Reaalsuse kihistumine loob platvormi võimatuna näivatele liikumistele.

Kehalisus lahustub ulmadesse. Mõtteaines kristalliseerub. Tõstatatud küsimused jäävad õhku rippu tsirkuse taaskohtumist ootama.

“They are enthusiasts, devotees. Addicts. Something about the circus stirs their souls, and they ache for it when it is absent. They seek each other out, these people of such specific like mind. They tell of how they found the circus, how those first few steps were like magic. Like stepping into a fairy tale under a curtain of stars…when they depart, they shake hands and embrace like old friends, even if they have only just met, and as they go their separate ways they feel less alone than they had before.” Erin Morgenstern, The Night Circus

Näitusel osalevad: Erinn M. Cox (USA), Sou Inoue (Jaapan), Alexander Kamelhair (USA), Moonika Kase (Eesti), Triin Kukk (Eesti), Timmo Lember (Eesti), Merlin Meremaa (Eesti), Anneli Oppar (Eesti), Hansel Tai (Hiina), Hannes Tōnuri (Eesti), and Hanna-Maria Vanaküla (Eesti).

Toode meedia kõverpeeglis.

Sul on valmis toode, millega sa oled rahul, kuid
sa ei tea, kuidas seda laiema publikuni viia? Trükipressiga suhtlemine tundub
ulmeline ning sa ei tea isegi, kust pihta hakata? Võtad siis äkki hoopis ette
sotsiaalmeedia? Või tahad minna otse telesse? On sul üldse väärt infot, mida
jagada – tootefotodest grammatiliselt korrektse pressiteateni välja?

Aljona Eesmaa on Polhem PR Estonia pressijuht, ajakirja Säde moetoimetaja ja stilist, veebiportaali Portail.ee asutaja ja peatoimetaja ning moeblogija.

portail.ee/, behindthescenesprgirl.net/

Disainiteaduskonna avatud loengud aine “Mis juhtub peale toote sündi?” raames: https://www.artun.ee/kalender/disainiteaduskonna-avatud-loengudopen-lectures-in-faculty-of-design/