Rubriik: Doktorikool

21. novembril kell 10.00-14.00 toimub PhD seminar “Sotsiaalselt siduv kunst kui uurimisobjekt ja selle potentsiaal kõrgema kunstihariduse kolmanda missiooni – ühiskonda panustamise – kontekstis”. Lektor Kai Lehikoinen (Uniarts).

Seminar on avatud PhD ja MA tudengitele
Registreeri SIIN kuni 14. novembrini.

Mida me mõistame sotsiaalselt siduva/kaasava kunsti all ja miks on see tänapäeva kõrgemas kunstihariduses oluline?

Seminar uurib sotsiaalselt siduvat kunsti kui dünaamilist ja interdistsiplinaarset uurimisvaldkonda, mis soodustab loovust, koostööd ja ühiskondlikke muutusi. Kai Lehikoineni (PhD) juhendatavas teoreetilises ja praktilises seminaris tutvume sotsiaalselt siduva kunstiga, selle huvivaldkondade, keskse organisatsioonilise kontseptsiooni, praktika põhimõtete, oskuste ja pädevuste ning edu kriteeriumidega.

Tuginedes Kai Lehikoineni uuele raamatule „Creativity, Society, and the Role of Socially Engaged Art in Higher Arts Education” (Routledge, 2025), tutvume juhtumispõhiste näidetega, mis avavad sotsiaalset siduva kunsti võimalusi. Seminar kutsub osalejaid mõtlema, kuidas sotsiaalselt kaasatud kunstipraktikad võivad aidata kaasa kõrgema kunstihariduse kolmandale missioonile – ühiskonna kaasatavuse edenemisele – luues „kolmandad ruumid” dialoogiks, ühisloomeks ja innovatsiooniks. Loengu ja sellele järgneva rühmaarutelu ning kogemuste jagamise kaudu saavad osalejad arutleda, kuidas need praktikad võivad rikastada teadustööd, pedagoogikat ja institutsioonide mõju erinevates kultuurilistes kontekstides.

Seminar on asjakohane eri kunstivaldkondade kunstnikele, teadlastele, praktikutele ja pedagoogidele, kes on huvitatud oma loomingulist või akadeemilist tööd laiemalt jagama, sõltumata nende varasemast kogemusest sotsiaalselt siduva/kaasava kunsti valdkonnas.

Kai Lehikoinen on Soome tantsupedagoogika ja sotsiaalselt kaasatud kunsti uurija, kes töötab praegu Helsingi Kunstiülikooli (Uniarts Helsinki) uurimisinstituudis teadurina. Tema uurimistöö hõlmab sotsiaalselt kaasatud kunstipraktikaid, maskuliinsust tantsuõppes ning kunstnike arenevat professionaalsust. Ta osaleb aktiivselt diskussioonis kõrgema kunstihariduse tuleviku, võrdõiguslikkuse ja heaolu üle kunstis ning kunsti kaudu.

Oma karjääri jooksul on Lehikoinen täitnud mitmeid juhtivaid rolle, sealhulgas ArtsEqual Research Initiative asejuht ja CERADA uurimiskeskuse direktor. Praegu on ta ELIA esindusnõukogu liige, panustades rahvusvahelisse arutelusse kunstiõpetuse ja -poliitika teemadel.

Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru

Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

3.oktoobril 12.30-14.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Merike Rehepapi doktoritöö “Haridusdisain, miks ja kuidas” juurde kuuluva teise loomeprojekti avalik retsenseerimine EKAs, ruumis A501.

Doktoritöö juhendaja: Anu Sarv, PhD, Tartu Ülikool
Retsensendid:
Kaire Uiboleht, PhD, Tartu Ülikool
Martin Pärn, EKA ja TalTech

Doktoritöö keskmes on haridusdisaini metoodika prototüüpimine ja selle toimimise uurimine üldhariduskoolides. Uurimistöö on toimunud viimase nelja aasta jooksul erialapraktika vormis, kaasates mitmeid Eesti koole.
Teises loomeprojektis keskendub Merike osalejate kogemustele haridusdisaini protsessis, et mõista prototüübitava metoodika toimimise mehhanisme koolikeskkonnas. Esitluses otsib ta vastuseid küsimustele: kelle jaoks ja millistes kontekstides metoodika töötab, milliste mehhanismide kaudu see toimib ning milliseid tulemusi see võib esile kutsuda.

Tänu kuulub:
Juhendajale ja õppekava juhtidele kannatlikkuse eest ja retsensentidele soovi eest panustada.
Alandliku kummarduse osaks saavad ustav tööpartner Helen Arov, loendamatu hulk õpetajaid, minu pere ja sõprade taustajõud.

André Malraux’ teos „Muuseum ilma seinadeta” (1947) püüab „hävitada” kunstiajaloo, luues kunstile igavese oleviku, mis on pidevas muutumises. Loengul keskendun Malraux’ teose mitmetilisele kasutamisele erinevate kunstnike poolt 1950. ja 1960. aastatel, et näidata olulist ajaloo vastast suundumust mitte ainult kunstis, vaid ka selle perioodi mõtteviisis ja poliitikas.

Maria Stavrinaki on kaasaegse kunsti ajaloo professor Lausanne’i ülikoolis Šveitsis.

Loeng toimub KVI ja Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru koostöös.

1. oktoobril 2025 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Eik Hermann doktoritööd „Toward Matter-Environmental Pragmapoetics: Studies of Theory-Practice Separation“ („Aine-ümbruskondliku pragmapoeetika poole: uurimused teooria ja praktika lahutatusest“)
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendaja: Margus Ott, PhD (Eesti Maaülikool)
Eelretsensendid: prof Rein Raud (Tallinna Ülikool) ja prof Randall Teal (University of Idaho)
Oponendid: prof Rein Raud (Tallinna Ülikool) ja Jacob C.T. Voorthuis, PhD (Eindhoven University of Technology)

Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Lühitutvustus:
Läänemaist kultuuriruumi on oluliselt mõjutanud eristus teooria ja praktika vahel. Ideaalis toetavad ja toidavad need kaks valda teineteist. Praktikal on võita läbimõtlemisest ja laiast vaateväljast, teoorial on võita maailmasse sekkumisel põhinevast kogemusest ja oskustepagasist. Kuigi inimkonna ees parajasti seisvate suurte, lausa ületamatuna tunduvate väljakutsetega (nt kliima kuumenemine, elurikkuse vähenemine ja sotsiaalse ebavõrdsuse kasv) toimetulemine vajab just tihedat koostööd teoreetikute ja praktikute vahel, on need vallad aina enam teineteisest lahku kasvanud. Samuti valitsevad suured lõhed nii teooria kui ka praktika sees. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas on sellele olukorrale kaasa aidanud läänemaises kultuuris käibivad mõisteskeemid ja laiem mõistevara ning mil moel saaks olukorra muutmisel abi olla alternatiivsetest mõisteskeemidest ja mõistevarast.
Doktoritöö algab mõisteajaloolise uurimusega, kusjuures olulist tähelepanu osutatakse selle ajaloo sotsiaalsetele aspektidele. Teooria ja praktika hakkasid lahku kasvama juba Vana-Kreekas, kus aristokraatlike väärtuste mõjul hakati ülimuslikuks pidama teadmist, mis pole otseselt kasulik ja millega said tegeleda ennekõike need, kes said endale lubada jõudeaega. Lisaks lahutatusele vahetust praktilisusest oli säärasele teadmisele omane iseseisvus ajalis-ruumilistest ümbrustest: ideaalne teadmine pidi kehtima igas kontekstis. Nagu selgub võrdlusest premodernse Hiina mõistevaraga, ei ole see valik sugugi ainuvõimalik. Tollased baasvalikud võeti omakorda aluseks läänemaise mõistevara edasistele kujundamistele, mille käigus kujunes välja levinud skeem, mis näeb praktikas teooria rakendamist (ja n-ö taasümbrustamist). Muuhulgas mõjutas see skeem ka praktikavaldade vaheliste liigenduste ja hierarhiate kujunemist.
Pärast esialgse mõisteajaloolise uurimuse läbiviimist võtab töö eksperimentaalsema pöörde. Eesmärk on katsetada uute mõistete ja mõisteskeemidega, mis aitaksid senist umbsõlmedest palistatud mõisteskeemide ja käitumismustrite pundart lahti harutada ning teooria ja praktika seniseid suhteid viljakalt ümber mängida. Üks oluline strateegia, millest need katsed juhinduvad, on teadmiste ja ümbruste suhete ümbermõtestamine. Teine oluline strateegia on keskendumine nii teadmistekke kui ka tegutsemise puhul protsessidele algusjärkudele: just töö algusosas on eri valdkondadel rohkem ühist kui töö lõpuosas. Visandatakse nägemus inimpraktikast, mis põhineb maailma enda “praktikal”, sekkudes sellesse vahel kaasa minnes ja selle kalduvustel “surfates” ning vahel neile vastupanu osutades. Samuti pakutakse välja töö algusjärkusid kirjeldava uurimisraamistiku alged või piirjooned.

27. augustil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitus, hübriidne labor-stuudio, „Kübemelisuse anatoomia“. 

Näitus kõrvutab kaht kunstipraktikat, mis kohtuvad materjali, teadusliku ja narratiivse vormikeele ristumisaladel. Eriskummaliste objektide, eksperimentaalsete protsesside ja ühise installatsiooni kaudu muutub galerii sidusaks kogemusruumiks, hübriidseks labor-stuudioks, mis käsitleb kübemelisuse materiaalseid ning kontseptuaalseid vorme – savist ja tolmust vere, naha ja tuhani.

Vaataja kohtub nii inim- kui ka muude kehade materiaalsusega ning neid ühendavate ja toetavate keerukate süsteemide ning elutsüklitega. Näitusel esitletakse kunstnike loomingu variatsioone mikro- ja makroskaaladel, võimendatud tekstuure, teaduslikke ja meditsiinilisi pilditehnoloogiaid, arhiivitööd ning poeetilisi sekkumisi. Näituse ajal on galerii suur aken kui membraan, mis ühendab sise- ja välisruumi, pakkudes möödujatele pilguheitu dialoogile orgaanilise ja anorgaanilise, elu ja surma, mateeria ja tähenduse vahel.

„Mikroskoopilisel tasandil elulise ja agentse mateeriaga tegelemise kogemusest inspireeritud teosed pakuvad teistlaadi vorme, kuidas kujutada keha ja võimaluse ületada nn lõhe kunsti, teaduse ja meditsiini vahel. Nende tööde puhul on sama olulised minu ettepanekud, kuidas teoseid paigutada avalikku ruumi.“ – Kim Morgan

„Minu värskeim looming keskendub meteoriitsusele, kivistumisele ja spekulatiivsetele tingimustele, mis toovad esile alternatiivseid, mineraalidel põhinevaid eluvorme. Olen uudishimulikult uurinud viise, kuidas kombineerida metalli- ja keraamikaühendeid. Näitusele on veel haaratud mitu varasemat teemat, sealhulgas optilised seadmed ning õhupumpadega animeeritud hingavad savikopsud.“ – Juss Heinsalu

Projekt ulatub visuaalsest kaugemale: Kim Morgan kasutab galeriid stuudio/labori/uurimisruumina, et arutada loomingu üle oma doktoritöö kontekstis, mis hõlmab teose paigutamist avaliku ruumi. Korraldatav vestlusõhtu (esinejad teatatakse hiljem) võtab luubi alla teaduslikud, kunstilised ja spekulatiivsed ideed, mis on näitusel esitletud teoste alused.

Kunstnikutuur: L 13.09.2025 kell 15.00 inglise keeles ja kell 16.30 eesti keeles
Vestlusring: N 18.09.2025 kell 18.00 (arutelu on inglise keeles)

Näitus jääb avatuks 22. septembrini.

Juss Heinsalu on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes loometöös käsitleb savi elu kandja motiivina. Ta põimib materjalipõhist stuudiopraktikat teaduslike hüpoteeside, mütoloogiliste tuletiste ja rahvatarkusega. Heinsalu on õppinud keraamikat Eesti Kunstiakadeemias (EKA) ning seejärel omandanud vabade kunstide magistrikraadi NSCAD Ülikoolis Kanadas. Praegu on ta EKA-s õppejõud ning Taidestuudiumi/Craft Studies MA õppekavajuht.

Kim Morgan on Kanada visuaalkunstnik, kes töötab multimeediainstallatsioonide ja avaliku ruumiga. Oma loomingus uurib ta tehnoloogia mõju inimeste aja-, ruumi- ja kehatajule ning nihkuvaid piire privaatse ja avaliku vahel. Morgan on Kanada NSCAD Ülikooli professor ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant.

Graafiline disainer: Aimur Takk

Kunstnikud tänavad: Eesti Kunstiakadeemia, Arts Nova Scotia, Dalhousie kunstigalerii, Heron Vrubel, Eric-Olivier Theriault Raymond, Gary Markle, Bruce Anderson, Kärt Ojavee, Katherine Diemert, sõbrad ja pereliikmed.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Azeem Hamidi esimese juhtumiuuringu “Participation as Relation: Designing with People, Materials and Spaces” eelretsenseerimine toimub 4. juunil 2025 kell 14.00 Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ruumis A202.
Retsensendid on dr Oscar Tomico Plasencia (Eindhoveni Tehnikaülikool, Holland) ja dr Nithikul Nimkulrat (OCAD Ülikool, Kanada). Doktoritöö juhendaja on dr Kristi Kuusk (EKA, Eesti).

Azeem Hamid kutsub kuulajaid kaasa mõtlema Sensoorse disaini residentuuri (Sensorial Design Residency) tulemustele ja analüüsile. Tegemist on EKA ja OCADU koostööprojektiga, mis toimus 2024. aasta augustis Tallinnas ning avas teemat „Analog+Digital=Sensorial“.
Tema doktoritöö uurib, kuidas osalus disainiprotsessis ilmneb kui suhestuv, kehastunud ja inimülene (more-than-human) praktika, ning kuidas osalejad koosloovad paiga kogemust läbi teineteisega suhestumise, sensoorsete katsetuste ja tööga materjalidega. Töö tugineb suhestuva disaini (relational design) teooriale, sensoorsele etnograafiale ja posthumanistlikule pedagoogikale ning seab küsimärgi alla osaluse kui vaid formaalse kaasamise käsitluse.
Läbi osalejate kogemuste, dokumenteeritud protsesside ja ühiste installatsioonide toob Hamid esile, kuidas osalus kujuneb läbi mängulisuse, improvisatsiooni, hoolivuse ja pingete. Ruumi nähakse mitte taustana, vaid aktiivse kaasloojana õppimise protsessis. Residentuuri lõpunäitus Põhjala Tehases on käsitletud mitte kui lõpptulemus, vaid ruumiline näide suhestuvast õppimisviisist.
Tema uurimistöö panustab arutelusse pluriversaalse (pluriversal) ja kontekstualiseeritud disainihariduse teemadel, kutsudes üles nihutama fookust osalusest kui juhtimisest osalusele kui koosolemisele ja koosloomisele jagatud ruumis.
Pakistanist Lahorest pärit ja praegu Tallinnas elav Azeem Hamid on doktorant, koolitaja ja juhendaja, kes keskendub üleminekudisainile (transition design), kohaloomele (placemaking) ja disainipedagoogikale. Ta on Eesti Kunstiakadeemia doktorant ning omab magistrikraadi Disaini ja Tehnoloogia Tulevikusuundades ning MPhil. kraadi Kunsti- ja Disainihariduses.

Kim Morgani näituse „Blood and Breath, Skin and Dust“ eelretsenseerimine toimub 28. aprillil kell 15.30 EKAs ruumis A502. Näitus on osa tema loovuurimuslikust doktoritööst „Examining, Diagnosing, and Creating, Public Art Installations for Complex Spaces“.

Retsensendid on Maiju Loukola (PhD, Uniarts, Helsingi) ja kuraator Pan Wendt (Confederation Arts Gallery, PEI, Kanada).

Doktoritöö juhendajad on Tüüne-Kristin Vaikla (PhD) ja emeriitprofessor Jan Peacock, (NSCAD University, Halifax, Kanada).

Näitus „Blood and Breath, Skin and Dust“ (kuraator Susan Gibson Garvey) on avatud 01.02-11.05.2025 Confederation Art Gallery’s (Charlottetown, Prince Edward Island, Kanada).

Näitus Blood and Breath, Skin and Dust on esimene osa interdistsiplinaarse kunstniku Kim Morgani loovuurimusest, mis kasutab elektronmikroskoopiat inimkeha materiaalsuse uurimiseks. Näitusel esitletavad teosed ületavad lõhe teaduse, meditsiini ja kunsti vahel ning muudavad mikroskoopilise tasandi inimmõõtmetes tajutavaks ajaks ja ruumiks.

Kim Morgani loovuurimuslik doktoritöö uurib, kuidas tervishoiuasutustesse loodud kohaspetsiifilised ja kontekstitundlikud kunstiteosed süvendavad arusaamist inimkehast ja muudavad seeläbi suhet ja kogemust nendesse emotsionaalselt keerukatesse ruumidesse. Töö eesmärgiks on edendada uutmoodi lähenemist tervisele, hoolimisele ja heaolule.

Eelretsenseerimisel tutvustab Kim Morgan oma loovuurimust ja töömeetodeid, mille tulemusena valmisid nii näituse installatsioonid, kui kaasnesid avalikud esitlused ja sekkumisaktsioonid.

Kunstnik tänab järgmisi näitust toetanud institutsioone:
The Confederation Art Gallery, Charlottetown, PEI, Kanada; Dalhousie Art Gallery, Halifax, NS, Kanada; Arts Nova Scotia; Canada Council for the Arts; ja Halifax Regional Municipality. Üksikteoseid toetasid: Artpace San Antonio, Arts Nova Scotia, Dalhousie Medical School ja Ferno Canada.

Kim Morgan on doktorant Eesti Kunstiakadeemias ja professor Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikoolis Halifaxis, Nova Scotias, Kanadas.

17. aprillil kell 13.00 toimub ruumis A-501 Marta Konovalovi teise doktoriprojekti “Disainer, edasihoidlik aednik” retsenseerimine.
Projekti eelretsensendid on dr Marium Durrani ja prof Danielle Wilde (Umeå Ülikool, Lõuna-Taani Ülikool)
Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja dr Julia Valle Noronha (Aalto Ülikool)

Marta Konovalov kutsub teid oma aeda ja tutvuma loovuurimuslike artefaktidega. Ta esitleb oma parandamise ja tekstiilide taasloomega tegeleva doktoritöö teist osa, “Disainer, edasihoidlik aednik”.

Oma loovuurimuslikus projektis uurib ta disaineri võimalusi panustada emotsionaalsesse kestlikkusse ning toetada muutusi tervitavat esteetikat moe ja tekstiilide vallas. Et paremini mõista taasloova tekstiilidisaini potentsiaali arutleb ta parandaja, disaineri ja aedniku praktikast lähtuvalt parandamise ja aianduse ühisosa üle. Ta uurib nende praktikate võimalusi toetada edasihoidlikkust ja vast(ut)amisvõimet. Oma tööga soovib ta tekitada arutelu standardiseeritud ja kasvule orienteeritud süsteemide ümber mõtestamiseks ning võimestada inimese ja looduse edasihoidlike praktikaid mitmetahuliste kriiside keskel.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.

16. aprillil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Rääki doktoritöö juurde kuuluva teise näituse „Morfogenees“ eelretsenseerimine ARSi Projektiruumis, Pärnu mnt 154

Näituse eelretsensendid on dr Erik Alalooga ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.

Kadri Liis Rääki doktoritöö “Puudutus ja taktiilsus jagatud immersiooni vahendina kunstis” teine eelretsenseeritav loomeprojekt “Morfogenees” keskendub kogu kehaga tajutavatele, multisensoorsetele kogemustele näitusekontekstis. Kasutades laiendatud stsenograafia meetodeid, uurib Rääk, kuidas kehaliste skulptuuride, atmosfääri ja taktiilsuse kaudu luua immersiivset ruumi teistmoodi kohtumisteks. Oma kehakogemusele baseeruvate skulptuuride kaudu uurib Rääk, mis on see inimese pale, kui seistakse silmitsi enese ja Teise piiridega? Milliseid uskumusi ja väärtushinnanguid iseenda ja ümbritseva suhtes kantakse ning kuidas need puudutuskogemuse kaudu väljenduvad?

Kadri Liis Rääk on multidistsiplinaarne kunstnik ja loovuurija, kelle loomingu keskmeks on hõlmavate ning kombatavate keskkondade loomine. Viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud väljadel, uurib ta, kuidas kombatavad interaktsioonid kunstiteostega nihutavad tajusid ja võimaldavad tekkida dialoogidel, mis jäävad nähtavast väljapoole. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK, Belgia). Ta teosed tegelevad kehaliste ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja teiste eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis.

EKA doktorikooli konverents toimub 10. aprillil, 2025.

Palume registreeruda hiljemalt 1. aprilliks.

Konverents toimub inglise keeles.

AJAKAVA

08.20 – Registration
08.30 – Opening words
prof. Linda Kaljundi (EKA Vice Rector for Research)

Panel 1: Cultural Heritage & Conservation, moderator prof. Victoria Donovan
08.35 Footwear Fashion in Late Medieval Europe
Tuuli Jõesaar (supervisors dr. Erki Russow, dr. Marquita Volken)

09.10 Climate Impact on Wall Paintings and Salt-Induced Decay
Mariam Sagaradze (supervisors dr. Lisa Shekede, dr. Anneli Randla, prof. Hilkka Hiiop)

09.45 Rethinking of Historical Wood Waste
Aljona Gineiko (supervisors dr. Mihkel Kiviste, dr. Riin Alatalu)

10.20 Eiffel’s Lighthouses and the Theseus’s Paradox: A Study of Identity and Change
Indrek Laos (supervisor dr. Riin Alatalu)

10.55 – Coffee, tea, snacks (15 min)

Panel 2: Art & Design, and Art History & Visual Culture, moderators dr. Jaana Päeva and prof. Andres Kurg
11.10 Painting as a Mirror: Symmetries and Reflections.
Sirja-Liisa Eelma (supervisor dr. Alari Allik)

11.45 Listen To My Scream: Autotheory in Practice-Based Research
Maria Kapajeva (supervisors dr. Redi Koobak, prof. Annika von Hausswolff)

12.20 What Kind of Art is Expected in School Buildings?
Karin Paulus (supervisors prof. Virve Sarapik, prof. Kara Diane Brown)

12.55 Oak Night: Looking for Any-Space-Whatevers in the Poststructuralist Thicket of Estonian Experimental Art and Literature in the 2000s
Sven Vabar (supervisors prof. Virve Sarapik, prof. Jaak Tomberg)

13.30 – Lunch break (30 min)

Panel 3: Architecture & Urban Planning, moderator dr. Jan van Schaik
14.00 Non-manifold Topology in Digital Architectural Models: Bridging Spatial Design and Industrial Production
Kaiko Kivi (supervisor dr. Renee Puusepp)

14.35 New Force Majeure in Urban Greenery: Nature Restoration and Amending
Regulation of the European Parliament and The Council
Karin Bachmann (supervisors prof. Urve Sinijärv, prof. Mart Kalm)

15.10 Climate Branding, Local Perceptions, and the YIMBY-NIMBY Conflict: The Case of Putukaväil Place-Making
Karina Vabson (supervisor prof. Maroš Krivy)

15.45 Chapters of Temperate. The Challenge of Doing More with Less in Urban
Greening
Anna-Liisa Unt (supervisor dr. Epp Lankots)

16.20 – Coffee, tea, snacks (10 min)

16.30 – Decolonising Research and Curating in Ukrainian Industrial Areas (= Institute of Art History and Visual Culture open lecture)*
prof. Victoria Donovan (University of St. Andrews), moderator prof. Linda Kaljundi

17.50 – Break (10 min)

18.00 – The Work is the Knowledge (= Faculty of Architecture open lecture)*
dr. Jan van Schaik (RMIT University, MvS Architects, Melbourne), moderator dr. Siim Tuksam

* The lectures are organised in cooperation with the Estonian Doctoral School. Project “Cooperation between universities to promote doctoral studies” (2021-2027.4.04.24-0003) is co-funded by the European Union.

Kontakt:

Triin Metsla, triin.metsla@artun.ee
Mirje Tammaru, mirje.tammaru@artun.ee