Rubriik: Doktorikool

Tule ja osale Vaimse tervise nädalal, kus saad võtta aja maha ja hoolitseda oma heaolu eest!

Esmaspäev – digidetoks
Vaheta oma telefon puuvilja vastu enda valitud ajaks ja naudi hetke ilma ekraanita. Lisaks pakume lõunapausil tervise-shot’te!

Teisipäev – EKAJU Mälumäng
Pane oma teadmised proovile ja osale mälumängus.

https://fb.me/e/63DbEu5zp

Kolmapäev – joogatund (5.03, kl 18, A501)
Leia tasakaal ja lõdvestu joogatunnis.
Sobib kõigile tasemetele!

Eelregistreerimine on vajalik:
https://forms.gle/DHVtfKuGW3qJDvAC8

Kolmapäev & neljapäev – saun (5.–6.03)
Lõõgastu saunas pärast pikka päeva.

Eelregistreerimine on vajalik.

Neljapäev – karjumisruum (D600)
Tule ja vabasta pingeid turvalises keskkonnas! Ja palju muud!

Lisainfo Instagramis

Kohtume Vaimse tervise nädalal!

14. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.

PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka personaalsete üks-ühele kohtumiste kaudu nõu.

Selle aastase konverentsi fookuseks on kunsti ja disaini doktoriõppe uurimussuund “Ökoloogiakriitika kaasaegses kunstis”, mis uurib inimkonna suhet looduskeskkonnaga, analüüsides meie mõju ökosüsteemidele. Esinejad vaatlevad viise, kuidas kaasaegsed kunstipraktikad on aktiivses seoses pakiliste ökoloogiliste küsimustega, edendades dialoogi kunstilise uurimise, jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse vahel.

Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.

Üks-ühele konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

KAVA

10:00 -10:30  Kogunemine ja tervitussõnad

10:30 -11:15  Keynote ettekanne, Taru Elfving “Site-sensitive research on the shifting shorelines”

11:15 -11:45 John Grzinich “Serious play, experimentation or research? Stories from the field”

Lõunapaus

12:30 -12:50  Britta Benno “Of Becoming a Land(scape). Abstract Geology as a Way of Thinking”

12:55 -13:40 Keynote ettekanne, Pascal Marcel Dreier “Activist Aesthetic Research”

Kohvipaus

13:50-14:15  Vestlusring, moderaator Kirke Kangro.

ESINEJAD:

Taru Elfving, PhD, is a curator and writer focused on nurturing undisciplinary and site-sensitive enquiries at the intersections of ecological, feminist and decolonial practices. As artistic director of CAA Contemporary Art Archipelago she currently leads a research residency programme on the island of Seili in the Baltic Sea. Her curatorial projects include Research Pavilion (Uniarts, Helsinki, 2023); Hours, Years, Aeons (Finnish Pavilion, Venice, 2015); Frontiers in Retreat (HIAP, Helsinki, 2013-18); Towards a Future Present (LIAF, Lofoten, 2008). She has co-edited publications such as Contemporary Artist Residencies (Valiz 2019) and Altern Ecologies (Frame 2016). Elfving lives and works in Helsinki.

https://contemporaryartarchipelago.org/about/

Britta Benno is a drawing and printmaking artist living in Tallinn. Benno is constantly extending the fields and combining conventional media with unexpected layers. Benno defended her doctoral thesis Thinking in Layers, Worlding in Layers: Posthuman Landscapes in the Expanded Field of Printmaking and Drawing in 2023.  Benno is working as a lecturer in the Estonian Academy of Arts. Her artworks have been exhibited throughout Europe, also in Australia and Canada.

www.brittabenno.com

Pascal Marcel Dreier listens to and narrates more-than-human stories.

They combine aspects of aesthetic research with activist, forensic, and ethnographic methods, employing a multitude of media such as 3D laser measurement data, artificial intelligence, bones, game engines, and experimental film, sound, and music. Pascal co-founded the NGO TRACES Studio for Creative Investigation (Berlin) and is a member of Minding Animals Germany. They studied media & fine art, film & sound, and visual communication in Vienna, Stuttgart, Schwäbisch Gmünd, and Cologne, as well as Art & Ecology at Goldsmiths College, London. Pascal is assistant professor of Multispecies Storytelling at the Academy of Media Arts in Cologne and teaches, talks, and holds workshops at universities and art institutions internationally, among them the University of Cambridge, University of Western Australia, University of Siegen, and Köln International School of Design (KISD).

https://pascaldreier.com/

John Grzinich (b. 1970 in United States) is an audio-visual artist based in Estonia. His work integrates sound, moving images and site-specific installations to explore perceptions of sound and space, seeking resonances between people and places. Grzinich’s recent focus questions our anthropocentric views through performative and fixed media works by combining earthly agencies, expanded listening practices and participatory engagement.

www.maaheli.ee/main/

Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee

Head EKAlased!

Kutsun Teid kõiki Eesti Vabariigi 107. aastapäeva aktusele reedel, 21. veebruaril kell 13.00 fuajee treppidele.

Peokõneleja on EKA rector emerita, tekstiilikunstnik ja Riigikogu liige Signe Kivi. Paljude teiste tegemiste hulgas on Signe Kivil märtsi esimese pühapäevani avatud isikunäitus “Signatuur” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

Aktus lõppeb traditsiooniliselt pitsi viina, kisselli ja kiluvõileibadega.

Elagu vaba Eesti!

Mart Kalm
rektor

Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.

Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.

Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liituvad nendega dr Kristi Kuusk ja dr Siim Tuksam.

Kursuse perioodil toimub ka Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

Ajaplaan:

18.02, 17.00-18.30   Sissejuhatus loovuurimusse. A501

19.02, 17.00-18.30   Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Nesli Oktay). A302

25.02, 17.00-18.30   Teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Tõnis Jürgens). A403

26.02, 17.00-18.30   Uurimisküsimus ja -meetodid. Loovuurimuse näide  (Taavet Jansen). A501

14.03, 10.00   PhD Vitamin. Loengud, diskussioon, konsultatsioonid. A501

11.03   Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks.

18.03   Individuaalsed konsultatsioonid

Osalemiseks palume saata 11. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

Lisainfo:

Doktoriõppe infotund sisseastujatele – 4. veebruaril 2025

Doktoriõppe vastuvõtutingimused

Loovuurimuse raamlepe

Head kaasaednikud!

Kutsume teid avastama aeda ja põimuma loodusega koos loovuurimuslike meetodikaartidega! Kaardid koondavad kuut meetodit, mis inspireerivad suhestuma loodusega, võimendavad teadlikku vähem tegemist kunstis ja disainis ning selle kaudu panustavad tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse. Meetodid on loodud loovuurimusliku tegevusuuringuna 2023–2024. aastal dialoogis autorite vahel ja tuginedes nende kunsti- ja disainipraktikatele ning mitmete teiste partneritega. Suur tänu teile! 

“Aednike dialoog” EKA veebis

Meetodid on mõeldud inspiratsiooniks kunstnikele, disaineritele, aednikele. Kuid on kasutamiseks ka teistel väljadel, aedades ja metsades.

Meetodikaardid on välja töötatud loovuurimuslikus projektis “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis”. Loovuurimuslikku projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest. Meetodid tuginevad autorite loovatele kaasustele – “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” keskendus aiale ja metsale kui liikidevahelise suhtluse ja koosloome keskkonnale ning kaasuse “Disainer kui edasihoidlik aednik” puhul oli disaineripraktika fookuses käsipisteline parandamine ja loodusest inspireeritud protsesside initsieerimine – ning omavahelisele dialoogile ja dialoogile teistest autoritest aednikega.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ning kuidas kunsti tegemine pakub võimalust tajuda end osana loodusest.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.

Kujutle järgmist kümmet aastat oma elust teekonnana.

Kellest ja millest sa hoolid?

Millistest objektidest ja ressurssidest oleksid valmis sel teekonnal loobuma?

Mis oleks seejärel teisiti?

Mis oleks parem?

Ka meie kunstnike ja disaineritena oleme mõjutatud globaalsetest kriisidest. Keskkonnakriis on esteetiline ja kultuuriline, nii nagu see on loodusteaduslik ja sotsiaalne, seetõttu peame oma senised praktikad kriitiliselt ümber mõtestama. Kasvule orienteeritud tegutsemise asemel soovime näha uusi tähenduskihte argises, lokaalses ja kaasavas. Kahtluste kõrval, kas üldse tegutseda ja luua, soovime tegutseda, kuid edasihoidlikult – tegutsedes olevikus hoolitsedes tuleviku eest.

Elame ökoloogilises kriisis, mille ohte, mõjusid ja väljakutseid on kirjeldanud paljud rahvusvahelised koostöökogud. Keskkonnakriisi teadvustatakse üha enam eri tasanditel, kuid tarbimine ja tootmine ning sellega kaasnev keskkonnamõju kasvab sellest hoolimata. Meie mõttemustrid ja harjumused on tihtipeale tööstusajastu jäänukid. Nii nõuab ellujäämine üha enam oskuse kõrval levida oskust olla alandlik ning valitsemise kõrval koostööd ja empaatiat teistsuguste elukogemuste suhtes. Kui me ei koge ega tunne teisi enda ümber, on raske märgata ka nende hävimist. Kui meil puudub emotsionaalne seos ülejäänud looduse ja mitteinimestest liikidega, siis on seda raske hoida ja edasi anda.

Loovuurimuslikud meetodid toetavad ressurskikulukate tegutsemisviiside kompostimist väe(s)tamaks dialoogilist suhet loodusega ning kultuurilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset püsivust ning arenguid kasvujärgsuse suunas. Uurime meetodite kaudu, millised kunsti ja disaini lähenemisviisid toetavad seotust loodusega, eesmärgiks hooliv ja vast(ut)amisvõimelisem loomisprotsess.

Meetodeid läbib aia kujund. Aiaarmastajatena näeme aeda toidukasvatamispaiga ja paljuliigilise keskkonnana, kuid ka metafoorselt tegutsemisala kujundina, nii võib aiaks olla disainiprojekt, näitus või uurimistöö. Aia eest hoolitsedes hoolitseme ka iseenda säilimise eest siin planeedil. Meetodid on vahend algatamaks dialoogi edasihoidliku mõtteviisi suunas tegutsedes samal ajal kohalikumalt, mõtestatumalt ja koostöisemalt. Külvasime aeda segadust, et sellest uusi teadmisi korjata.

Kuidas meetodikaarte kasutada?

Loovuurimuslikud meetodid on loodud esmajoones kunstnikke ja disainereid, õppejõude ja tudengeid silmas pidades. Need on mõeldud inspiratsiooniks loovpraktika läbiviimisel ja mõtestamisel. Kuid meetodikaartidelt võiksid mõtteainet ja harjutusi loodusega põimumiseks leida ka teised praktikud. Kogumikus on kuus meetodit.

Aednike dialoog

Ressursikulukate tegutsemismustrite lagundamine

Aedlik aeglus

Harjutusi liikidevaheliseks koosloomeks

Põimumine loodusega

Segaduse ja hääbumise esteetika väärtustamine

Meetodid on osalt omavahel kattuvad, neid võib kasutada ükshaaval, kuid kõige paremini toimivad need põimituna. Neil ei ole lineaarset kasutusjärjekorda, vaid neist võiks mõelda kui võrgust, põimest, puntrast, niidistikust või risoomist.

Iga kaart koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest põhjendusest, harjutustest ja meetodikaartide autorite praktikatest. Meetodikaartidest on nii digitaalseks kasutamiseks kui ka välja trükkimiseks mõeldud versioon. Kutsume läbi meetodikaartide dialoogis osalema ja loodusega põimuma! Selleks oleme loonud ka tühja kaardi, mida saate kasutada enda meetodi loomiseks.

Kaartide kujundaja: Saara Kuum

Keeletoimetaja: Lilian Ariva

Dialoogipartnerid: Piret Valk, Anneli Porri, Liina Unt, Karin Kahre

Aiad dialoogis: Tallinna Botaanikaaed, Vanaema aed, Gylleboverket, Mariani Permakultuur, Eikellegimaa

Oled oodatud loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” tutvustusele ja arutelule kolmapäeval, 22. jaanuaril, kell 16–18, ARSi projektiruumis.

20. jaanuaril kaitseb muinsuskaitse ja   konserveerimise eriala ekstern Risto Paju doktoritööd „Tallinna hiliskeskaegne raidkivikunst. Fragmendid – ajalugu ja tõlgitsemine“ („The Art of Late Medieval Stone Carving in Tallinn: Fragments – History and Interpretation“)

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.

Doktoritöö juhendaja: dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kersti Markus (Tallinna Ülikool), dr Erki Russow (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Erki Russow

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

On kunsti- ja arhitektuuriteoseid, mis äratavad tähelepanu oma erakordselt hästi säilinud terviklikkusega, kuid on palju ka neid, mis on säilinud üksnes fragmentidena. Sellised on ka siinse ala vanemad raidkivist kunstiteosed. Doktoritöö vaatleb Tallinnast pärit 15.–16. sajandi raidkivifragmente kaminatelt, konsoolidelt, välisportaalidelt, aknapaledelt ja -piilaritelt, kuid samuti pühakukujudelt. Enamik neist paikneb täna Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kogudes, mõned ka oma algses asukohas.

Töö põhiosa moodustavad autori publitseeritud artiklid, millest igaüks keskendub ühele valitud fragmendile, püüdes olemasolevate andmete põhjal taastada selle algset tervikut ja asetada ta oma päritoluajastu konteksti. Töö viimane osa käsitleb fragmentide eksponeerimist 2016. aastal avatud Tallinna Linnamuuseumi Raidkivimuuseumis ja pakub välja võimalusi tulevikunäitusteks. Artefaktide analüüs tugineb Jacqueline Lichtensteini ja Cesare Brandi käsitlustele fragmendi ja terviku suhetest.

Kaitsmiskomisjon: prof Hilkka Hiiop (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa

11. detsembril toimub kunsti ja disaini doktorandi Maria Kapajeva kolmanda doktoriprojekti avalik retsenseerimine. Doktoriprojekt põhineb raamatul “aastapikkune karje”, mis on välja antud kirjastuses OPA! mais 2024. Retsenseerimine toimub kell 14.00-15.30 zoomis. Zoomi link (Meeting ID: 989 0757 9603, Passcode: 803718)

Retsensendid on dr Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Malin Arnell (Umeå Ülikool)
Doktoritöö juhendajad on dr Redi Koobak (Strathclyde’i Ülikool) ja dr Annika von Hausswolff (Göteborgi Ülikool)

“aastapikkune karje” (kirjastus OPA!, 2024) on Maria Kapajeva tekstide kogumik, kirjutatud vene ja inglise keeles. Ta alustas raamatu kirjutamist 24. veebruaril 2022 – päeval, mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Raamat on kirjutatud isiklikus stiilis ja käsitleb teemasid nagu identiteet, kollektiivne ja individuaalne vastutus ja süü, keel ja kuuluvus, feminism. Kogumikus on lood osadelt Ukraina põgenikelt, keda autor aasta jooksul kohtas.

Raamat on avaldatud eraldi väljaannetena eesti, inglise ja vene keeles.

Kujundus: Kersti Heile
Eesti keele tõlge: Katrin Hallas
Inglise keele tõlke korrektuur: Inese Strupule
Tiraaž: 200 eksemplari igas keeles
Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Väljaanded on saadaval EKA raamatukogus ja neid saab osta Rahva Raamatust ja Apollost või tellida otse kirjastuselt: info@opapublishing.com.

**ESMASPÄEV, 18.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Puuvili telefoni vastu
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300

**TEISIPÄEV, 19.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Terviseshotid
– 12.00–18.00 Saun koolihoovis
– Mängupõrgu A300
– Karjumisruum ÜE tornis
– 19.00 EKAAJU mälumäng (aatriumis, registreerimisega)

**KOLMAPÄEV, 20.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300
– Pihikamber ja murede kast (5. korruse box)

**NELJAPÄEV, 21.11.2024**

– Tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

**REEDE, 22.11.2024**

– Nädala viimane tervisejooks kell 8.00 (kogunemine kooli ees)
– Mängupõrgu A300

9. detsembril kaitseb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Hasso Krull doktoritööd „Kosmiline trikster eesti mütoloogias“ („Cosmic Trikster in Estonian Mythology“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.

Doktoritöö juhendajad: prof Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia), dr Margus Ott (Eesti Maaülikool)
Eelretsensendid: prof Ülo Valk (Tartu Ülikool), akadeemik Jaan Undusk (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Oponendid: prof Ülo Valk, akadeemik Jaan Undusk

Kas eesti mütoloogia on olemas? Jah, aga ainult siis, kui on olemas eesti maastik. Kosmiline trikster on selle maastiku looja. Eesti maastik on seega müütiline maastik, mida me hakkame nägema, kui tunneme müütilist jutustust.

Eesti mütoloogiat on seni kirjeldatud kas taksonoomilise või kontsentrilise mudeli kaudu. Kumbagi neist ei tohi alahinnata. Esitan uue kontsentrilise mudeli, mille keskmes asub kosmiline trikster. Sageli tegutseb ta loojapaari ühe osapoolena.

Trikster on tegutsenud juba müütilisel loomisajal, mil asjadel polnud veel selget kuju ja isegi kivid olid pehmed. Tema tegevuse jäljed on maastikul selgesti näha: suured kivid, allikad, jõed ja järved, mäed ja orud. Selline maastik erineb modernsest maastikust, kus valitseb ühtlane ruum, millel müütilist mõõdet ei ole.

Uurimus jaguneb neljaks osaks. Esimeses osas analüüsitakse triksteri mõistet. Teises osas kirjeldatakse müüdi uurimist ja käekäiku 19. sajandil. Kolmandas osas vaadeldakse lähemalt loomislugu, mille peategelane on trikster. Neljas osa käsitleb triksteri tagasitulekut kirjanduses. Väljajuhatuses on visandatud müütiline ökoloogia.

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, dr Anneli Randla, prof Hilkka Hiiop, prof Aigi Rahi-Tamm, prof Eneken Laanes