Rubriik: Doktorikool

21. märtsil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teise lavastuse „Memento“ eelretsenseerimine. Eelretsenseerimine toimub zoomis, osalemise link SIIN.

„Memento“ on füüsiline, poeetiline rännak kolme näitleja esituses läbi nende mineviku, oleviku ja tuleviku. Loe edasi: https://elektron.art/projects/memento

Eelretsensendid on dr Elen Lotman ja dr Raivo Kelomees.
Doktoritöö juhendaja on dr Anu Allas.

Kunsti ja disaini doktorantide Arife Dila Demiri ja Nesli Hazal Oktay doktoriprojektide eelretsenseerimine toimub 20. veebruaril 10.00-15.30 EKAs ruumis A501.
Eelretsenseerimisel on võimalik osaleda ka zoomi kaudu, osalemise link asub SIIN (passcode: 054867).

Ajakava
10.00–10.15 Kogunemine ja kohv
10.15–10.30 Avasõnad
10.30–12.00 Arife Dila Demiri eelretsenseerimine

12.00–14.00 lõunapaus
14.00–15.30 Nesli Hazal Oktay eelretsenseerimine

4. aasta doktorant Arife Dila Demir esitleb oma doktoritöö juurde kuuluvat kolmandat case study “Pain Creature”. Doktoritöö juhendajad on dr Nithikul Nimkulrat (OCAD University, Canada) ja dr Kristi Kuusk (EKA).
Eelretsensendid on dr Claudia Núñez-Pacheco ja dr Michaela Honauer.

3. aasta doktorant Nesli Hazal Oktay esitleb oma doktoritöö juurde kuuluvat teist case study “Intimacy with Far-away Bodies”. Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark).
Eelretsensendid on dr Oscar Tomico (ELISAVA School of Design and Engineering,  Eindhoven University of Technology) ja dr Verena Fuchsberger (University of Salzburg).

Loe edasi

13. veebruaril esietendub  e⁻lektroni uus kaasproduktsioon, Taavet Janseni ja Tambet Tuisu lavastus “Memento”.

Ühtlasi on “Memento” Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teine eelretsenseeritav lavastus.

“Memento” on hübriid-lavastus – veebivaatajad saavad sekkuda etendusse elektron.art leheküljel https://elektron.art/projects/memento
ja etendust saab vaadata ka füüsilises ruumis Cyclorama stuudios, Vilma majas, Viljandis (Turu 7).

Kuna kohtade arv kohapeal on piiratud, siis palume oma tulekust teatada  kaie@elektron.art.

Järgmised etendused toimuvad 14., 15., 20., 21. ja 22. veebruaril, algusega kell 19.00.

21. veebruaril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Anders Härm doktoritööd „Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris“ („Disobedient Bodies. The Radical Performative Practices in Art and Culture of the 20th and 21st Centuries“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.30 Põhja pst 7, ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle ka EKA TVs.

Doktoritöö juhendaja: prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Madli Pesti (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), dr Jaak Tomberg (Tartu Ülikool)
Oponent: dr Madli Pesti

„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus teatud radikaalsetest kunstilistest ja postkunstilistest (kunstilist ületavate) või transkunstilistest (kunstilist läbivate) performatiivsetest praktikatest, mida vaadeldakse läbi teisenemiste nende formaatides, strateegiates ja taktikates. Käsiteldava ainese kattuvus performance’i kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik.

Monograafias kasutatud uurimismeetod on laenatud Michel Foucualt’lt ja tugineb tema (omakorda Friedrich Nietzschelt laenatud) genealoogia mõistele, mida Foucault vastandab algupära otsivale etümoloogilisele kirjutusele. Genealoogiline ajalookirjutus tegeleb diskursiivsete protsessidega – nendega, mis avalduvad eelkõige kehades ja kehade kaudu, sest just keha on tema järgi sündmuste sissekirjutamise pind. Genealoogia ei tegele alguse ja lõpp-punkti fikseerimisega, vaid teatud protsesside esiletõusu (Entstehung) kaardistamisega, mis toimub alati teatud jõudude vahekorra tingimustes.

Küsimus, mille uurimust alustades püstitasin, oli õigupoolest lihtne: kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses oleks? Samuti – milline pilt avaneb performatiivsete praktikate transformatsioonidest ajas, siis kui neid käsitleda läbi formaatide ja diskursuste genealoogia?

Ainus motiiv, mis näib olevat ühine kõigile töös käsitletud erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetele tegudele (kaasused peaasjalikult Lääne-Euroopast, USAst, Eestist ja Venemaalt), on allumatus. Need performatiivsed praktikad ja üksikperformance’id on teatud viisil allumatuse aktid. Need inimesed, rühmitused või grupeeringud käituvad kas kollektiivselt või üksi teatud kehtivate normide suhtes vaenulikult või vähemalt ükskõikselt, astuvad teadlikult neile vastu, käituvad veidralt või obstsöönselt, mingeid tavasid ja norme või suisa seadusi rikkudes, et seada kahtluse alla kehtiv konsensus, opressiivne või sellisena tajutud Sümboolne kord, kehtiv poliitiline või moraalne raamistik. Nad rakendavad selleks kõigeks erinevaid performatiivseid strateegiaid ja taktikaid ning aproprieerivad teatud olemasolevaid või loovad uusi formaate. Neil võib olla väga erinev arusaam sellest, mida ja kuidas teha või esitada, millised on aktsiooni eesmärgid ja kuidas neid saavutada, kuid kõik nad panevad mängu oma keha, n-ö toovad oma naha turule, et teha oma tegu teoks. Nad on allumatud kehad: nad mässavad, nad rikuvad reegleid, sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis millegi representeerimise asemel on pigemini presentsed, kohal olevad, sekkuvad, häirivad, tülikad, nihestavad, aga vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud, naudingule suunatud või vastupidi, vägivaldsena tajutud naudingust keelduvad, abjektsed.

Raamatu üheksa peatükki moodustavad siin erinevate formaatide (rituaal, kunstnikukabaree, loeng-performance, linna-aktsionism, bänd) kronoloogilised kasutus- ja teisenemisajalood (üldjuhul) nii, nagu neis avalduvad muutused konkreetsetes juhtumites või fenomenides esile on kerkinud. Samuti on vaatluse all teatud poliitilise performance’i praktikad – otsene aktsionism, meediaaktsionism, taktikaline meedia jne –, mida oli võimalik poliitilise ja kunstilise ristteedelt leida ning mille strateegiate ja taktikate teisenemisi erinevatel perioodidel jälgida. Käsitlemist leiavad ka teatud performatiivsed sotsiaalsuse konstrueerimise ja suhete loomise viisid (nt performatiivsetest praktikatest välja kasvanud kommuuni, suhestuva esteetika, kommonismi praktikad), nende kriitika ning teisenemised ajas. Omaette suur teema on ka „subjektsuse mäss“, kõik need väikesed obstsöönsed ja transgressiivsed praktikad, kehade mäss subjektiveerimise, piiride ja allutamise vastu, mille poolest performance’i kunsti ajalugu tõepoolest nii rikas on, kuid mida ei saa otseselt käsitleda ei formaatide ega strateegiatena, vaid teatud kehalise allumatuse žestide, vastukäitumise ja normide rikkumisena.

Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu, luues ühe võimaliku alternatiivse üldkäsitluse mudeli, mida on võimalik ka edaspidistes uuringutes aluseks võtta.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: prof Krista Kodres, prof Virve Sarapik, dr Anu Allas, dr Anneli Randla, dr Luule Epner, prof Marek Tamm, prof Eneken Laanes.

Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele kõiki, kes soovivad astuda EKA loovuurimuslikku doktorantuuri. Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses. Kursus tutvustab EKA doktoriõppe protsessi ja uurimustöid ning annab juhiseid ja suuniseid doktoriprojekti kirjutamiseks.

Kursus koosneb seitsmest kohtumisest ajavahemikus 20.02–17.03: neljast seminarist, kahest teemapäevast ning lõpuseminarist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Liina Unt, dr Jaana Päeva, esinevad doktorandid Ulvi Haagensen, Nesli Oktay ning teemapäevade külalislektorid.
Üks teemapäev, 21. veebruar, keskendub disainile, esinevad dr Oscar Tomico (ELISAVA School of Design and Engineering, Eindhoven University of Technology), dr Verena Fuchsberger (University of Salzburg), Claudia Núñez-Pacheco (KTH Royal Institute of Technology), dr Nithikul Nimkulrat (OCAD University).
10. märtsil toimub teine teemapäev, traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.

AJAKAVA
20.02 17.30-19.00
21.02 10.30-17.00 teemapäev “Sensorial Design: Feel, Move, Interact!”
28.02 17.30-19.00
02.03 17.30-19.00
06.03 17.30-19.00
10.03 teemapäev “PhD Vitamin” (info peatselt!)
17.03 17.30-19.00

Kohtumised toimuvad EKAs, ruumis A501 (va teemapäevad).

Osalemiseks palume saata 13. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame hiljemalt 15. veebruaril. Kursus toimub inglise keeles.

Vaata lisaks:

Doktoriõppe infotund 8. veebruaril

Vastuvõtutingimused doktoriõppesse

Eesti loovuurimuse raamlepe

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 8. veebruaril 2023 kell 15.00 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub tänavu 1. veebruarist kuni 31. märtsini.

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

Infotunni salvestus SIIN: https://forms.gle/fPNPAd4oMXDzK6JM8

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

Esmaspäeval, 12. detsembril 15.30 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Marco Laimre doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise näituse „Crawl out Through the Fallout“ eelretsenseerimine EKKMis.
„Crawl out Through the Fallout“ on Marco Laimre kureeritud grupinäitus, kuhu on teoseid loonud viis kunstnikku – Camille Laurelli, Keiu Maasik, Marco Laimre, Martin Buschmann ja Reimo Võsa-Tangsoo.
Doktoritöö juhendaja on dr Jaak Tomberg.
Näituse eelretsensendid on dr Roomet Jakapi ja Indrek Grigor.

Näitus on avatud 18. detsembrini 2022.

29. novembril kell 16.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Maria Kapajeva doktoritöö juurde kuuluva esimese näituse „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi” eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202.

Doktoritöö juhendajad on dr Redi Koobak (Strathclyde’i Ülikool) ja prof Annika Elisabeth von Hausswolff (Göteborgi Ülikool).

Näituse eelretsensendid on dr Ingrid Ruudi ja prof Mika Elo (Helsingi Kunstiakadeemia, Uniarts).

Näitus on avatud kuni 30.12.2022 Kumu projektiruumis II.

Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga?

Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.

Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.

Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron

Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk

Kuidas sünnivad kunstiväljaanded ja oma kuvandit loovad/hoiavad? Kes neid teevad? Milline on nende (oodatud) publik? Kuidas autorite valik ja visuaalne identiteet kujunevad? EKA seekordne teaduskohvik arutab nende küsimuste üle KUNST.EE, Sirbi ja A Shade Colderi näitel – vestlusringis osalevad Kaarin Kivirähk, Andreas Trossek, Reet Varblane. Modereerib Kristina Jõekalda.

28. septembril kell 14.00-17.00 toimub EKA uurimisgrantide infoseminar EKA sööklaaugus.
Välja kuulutatakse 2023. aastal algavate EKA grantide taotlusvoor, tutvustatakse uue vooru tingimusi ja seniste grantide tulemusi.

Ajakava
14.00-14.15 Sissejuhatus – teadusprorektor Anu Allas
14.15-14.30 Eve Kask – “Käsmu inimesed ja majad”
14.30-14.45 Raivo Kelomees – “Tähendus- ja kogemusloome digitaalses kunstis ja mängudes”
14.45-15.00 Renee Puusepp – “Muutmoodulmaja: modulaarse puidust kortermaja arhitektuurse kontseptsiooni arendamine ja prototüüpimine”
15.00-15.15 Krista Kodres – “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-15.45 Liina Keevallik – “Kujundliku mõtte labor”
15.45-16.00 Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay – “Sensoorne disain”
16.00-16.15 Ruth-Helene Melioranski, Maarja Mõtus, Eva Liisa Kubinyi – “Patsiendi võimestamine ja terviklik raviteekond Eesti tervisesüsteemis ortopeedia ja vähi sõeluuringu näitel”
16.15-17.00 EKA grandi taotlemise tingimused ja küsimuste voor – Anu Allas, Pille Epner

EKA UURIMISGRANDI eesmärk on akadeemiale oluliste uurimisteemade ja -rühmade arendamine ja loomine, teadmussiirde suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine. Uurimisgrandi pikkus on kuni 24 kuud.

Välja antakse kolm uurimisgranti:
1) teadustööle suunatud TEADUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas;
2) loomepõhisele uurimistööle suunatud LOOVUURIMUSLIK GRANT summas kuni 35 000 eurot aastas (rühmagrant) või kuni 18 000 eurot aastas (individuaalgrant);
3) koostöös avaliku, era- või mittetulundussektori organisatsiooniga läbi viidavale rakenduslikule projektile suunatud ARENDUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas.

Teadus- ja arendusgrant on reeglina rühmagrandid, loovuurimusgrant võib olla nii individuaal- kui ka rühmagrant.

Uurimisgrantide taotlemise ja hindamise tingimused on kirjeldatud EKA teadusfondi põhimääruses: https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/teadus/teadustegevus/.
Taotlemine toimub akadeemia elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (WebDesktop/WD) kaudu.
Taotluste tähtaeg on 14. november 2022.

Uurimisgrandi taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm liiget EKA akadeemilise personali hulgast ning kaks välisliiget. Tulemused kuulutatakse välja detsembris 2022.