Rubriik: Doktorikool

21. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Sille Pihlak doktoritööd „Prototyping Protocols, Protocolling Prototypes: A Methodological Development of Somatic Modularity for Algorithmic Timber Architecture in Estonian Context“ („Prototüüpides protokolle, protokollides prototüüpe: Somaatilise modulaarsuse meetodi kujunemine puitarhitektuuris“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EET (UTC +2). 

Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: dr Jüri Kermik (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Roland Snooks (RMIT University)
Eelretsensendid: prof Michael U. Hensel (Vienna University of Technology) ja dr Jan van Schaik (RMIT University)
Oponendid: prof Michael U. Hensel ja dr Jan van Schaik

Somaatiline modulaarsus on kontseptuaalne mudel, mis võimaldab integreerida “protokolli” ja “prototüübi” ühte süsteemi, luues meetodi heterogeense paindliku ruumi ja tektoonika kujundamiseks. Käsitledes digitaalse arhitektuuri arengut ja tektoonilisi muutusi, vaatlen oma praktikapõhises doktoritöös tööprotsesside ranget seost arhitektuuripraksise loomingulise väljundiga – prototüübiga. Uurimus kaardistab arhitekti töös rakendatavate  eeskirjade (protokollide) ja nendest põlvnevate  tüüplahenduste (prototüüpide) vahelist mõjusat sidet, kaardistades sealjuures jätkusuutliku disaini lõimumist ehitustööstusega, hoone tootmiseahela automatiseeritust ning detaili ja üldvormi vahelisi seoseid. Eesmärgiga mõista arhitektuuri üksikosade olulisust, eristan oma loomingus erilahenduslikke, standardiseeritud ja modulaarseid juhtumiuuringuid, mis põhinevad tüki tüpoloogia ja terviku suhtel.

Ligi 90 aastat on Eesti ehitusmaastik olnud vaid vähesel määral jätkusuutlik ning automatiseeritud. Hiljutised arengud näitavad võimalust asetada taastuvad ehitusmaterjalid taas hoonete projekteerimisahelaisse, rakendades algoritmilist koostöövoogu arhitektide, inseneride ja tootjate vahel. Leian, et analüüsitud töövoogudel ja nende käigus või tulemusena valminud väikevormidel on mitmeid ühisjooni, mis teevad võimalikuks puitarhitektuuri kasutuspotentsiaali tõusu ka suureskaalalises ehituses.  Muutused saaksid rakenduda Eesti kontekstis Tänu digitaalsete töövoogudega eksperimenteerimisele, uutele projekteerimismeetoditele ning valminud prototüüpide süstematiseerimisele ja kaardistamisele, arvestatakse kohaliku puidutööstuse võimekust ja puudujääke.

Teadustades tööriistade mõju disainile, sean oma ülesandeks mõista, mis toimub hoone sisemistes kihtides, kus tektoonilised otsused hakkavad ümber mõtestama hoone erinevaid arhetüüpseid osi. Praktiseeriva arhitekti jaoks on tegu kahesuunalise projekteerimis- ja mõtteprotsessiga (üldvormist elemendini ja elemendist üldvormini), mille tulemuseks on tektoonika suurenenud sidusus, lähtudes pigem kureeritud proportsioonidest ja tundlikkusest kui meisterdatud objektidest või fikseeritud numbritest. Arhitekti kaasamine protsessi kõikidesse etappidesse – määratledes parameetreid, mitte numbreid – võimaldab ühtsemaid disainilahendusi. 

Kaardistatud töövoo skeeme saab käsitleda abstraktse tööriistakomplektina, mis aitavad korraldada loominguliste protsesside kaootilist olemust ning toetavad keerukate geomeetriate ja materjalidega ehitamist. Antud töös on seda tehtud peamiselt enda loomingulise praktika kaudu arhitektuuribüroos PART, mis võimaldab näidata somaatilise modulaarsuse metodoloogia kujunemist, identifitseerides ja süstematiseerides algoritmilise puitarhitektuuri tööprotsesse.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, prof Klaske Havik, prof Panu Lehtovuori, dr Suzie Attiwill, prof Toomas Tammis

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

18. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Ingrid Ruudi doktoritööd „Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art, 1986–1994“ („Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“).

Avalik kaitsmine toimub 18.12 algusega kell 17.00

Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendaja: prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof Vladimir Kulić (Iowa State University), dr Johannes Saar (Tartu Ülikool)

Oponent: prof Vladimir Kulić

Eesti arhitektuuriajaloos kipuvad hilisnõukogude postmodernismi käsitlused lõppema 1980. aastate keskpaigaga ning taasiseseisvunud riigi arhitektuurilugu jutustatakse enamasti alates 1990. aastate keskpaigast. Nende kahe perioodi vahele jääb tühimik, kus ehitustegevust toimus tõesti märkimisväärselt vähem. Sellegipoolest oli tegemist väga olulise ajastuga, mil toimus erakordselt aktiivne uue ühiskondliku ruumi loomine ja kujutlemine, avaliku sfääri formeerumine ning ruumilise keskkonna ja subjekti suhete ümbermõtestamine, mis mõjutab meie ruumikultuuri tänapäevani. Doktoritöö esitab väljakutse Eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo senisele periodiseerimisele, keskendudes just vahepealsusele ehk interreegnumile kahe selgepiirilise ühiskondliku formatsiooni vahel, vaadeldes seda mitte ajutise üleminekuna „normaalsusesse“, vaid spetsiifilise ja iseväärtusega ajastuna. Sel dünaamilisel perioodil jätkusid ühelt poolt mõned hilisnõukogude ajast pärit praktikad, teisalt aga kohanduti kiirendatud tempos muutuvate sotsiaalpoliitiliste oludega, omandati ja tõlgendati läänest saabuvaid mõjutusi ning kujutleti uut demokraatlikku ühiskonda toetavat ruumilist korraldust. Üleminek ühest ruumilisest režiimist teiseks toimus mitte selgepiirilise katkestusena, vaid pigem hüplikult, hägusalt ja hübriidselt. Doktoritöö näitab, kuidas uue ruumi tootmine leidis sel perioodil aset väga mitmesugustel ja omavahel põimunud tasanditel, käsitledes nii ehitatud ja planeeritud ruumi, selle visualiseerimist ja etendamist kui ka teoreetilist mõtestamist ja refleksiooni.

Monograafia koosneb viiest omavahel lõdvalt seotud juhtumiuuringust. Peatükk „Ehitamata ruum“ analüüsib kõige kõnekamaid näiteid arvukatest realiseerimata jäänud arhitektuuriprojektidest ja linnaplaneeringutest uue avaliku ruumi, identiteediloome ja arhitekti agentsuse seisukohalt. „Utoopiline ruum“ vaatleb Tõnis Vindi pakutud kõrghoonestusega vabakaubandustsooni Naissaarele, paigutades selle nii rahvusvahelise majanduse arengute kui uusvaimsuse ideoloogia taustale. „Diskursiivne ruum“ keskendub kahele esimesele Põhja- ja Baltimaade Arhitektuuritriennaalile kui katsele luua rahvusvahelist dialoogi võimaldav teoreetiline platvorm, kus eri osapoolte ootused ja arusaamad regionaalse arhitektuuri arenguvõimalustest globaalses kontekstis mõneti siiski nihkesse läksid. „Performatiivne ruum“ uurib Rühm T taotlust luua arhitektuuri ja performance’i praktika kombinatsioonis ruumilist kontraavalikkust ja rahvuslusele alternatiivi otsivaid ajutisi kogukondi. „Institutsionaalne ruum“ võtab vaatluse alla Tallinna Kunstihoone (1934) renoveerimise George Steinmanni protsessuaalse kunstiteosena, mis näitab ühtpidi kunstniku agentsust rahvusvahelise valdkondadeülese võrgustiku loojana ja kunstiruumi mõtestamist mitmeplaanilise diskursiivse ruumina, teisalt aga neeldub osati paratamatusse neokolonialismi ja restitutiivsesse sõjaeelse vabariigi ihalusse.

Juhtumiuuringud näitavad, et ajastu arhitektuurikultuur oli erakordselt vitaalne – arhitektid ja kunstnikud osalesid aktiivselt uut ruumi ja avalikku sfääri kujundavates protessides. Kasutades ära interreegnumi ajastule omast radikaalset avatust, realiseeriti nii hilisnõukogude ajast pärit taotlusi kui ka katsetati avaneva ühiskonnaga saabuvaid uusi võimalusi. Ruumieksperimentide aluseks oli veendumus, et arhitektidel ja kunstnikel on määrav roll uue ruumi kujutlemisel ja loomisel ning õigus ja vastutus osaleda avaliku sfääri kujundamisel. Isegi kui neis protsessides loodud ruumid ei olnud käegakatsutavad, oli neil väga oluline roll intereegnumiaegse ja tänasegi ühiskondliku ruumi vormimisel.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Krista Kodres, dr Anu Allas, dr Epp Lankots, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

19. novembril 2020. a kell 17.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Sofja Halliku doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva kolmanda isikunäituse „New World“ eelretsenseerimine Very Hard’is, T1 kaubanduskeskuse teisel korrusel.

Näituse eelretsensendid on dr Raivo Kelomees ja Keiu Krikmann
Doktoritöö juhendajad prof Kadri Mälk ja dr Jaak Tomberg

„New World“ jääb avatuks 21. novembrini, K-L 12-19.

„New World“ kollektsiooni kontseptsioon põhineb utoopial – inimese ja planeedi sümbioosil, mida ei varjuta keskkonna- ega tehnogeense katastroofi oht. Inimene on avastanud üheksanda planeedi. Enesetäiustumise tsüklite protsessis on tehisintellekti iga uus põlvkond ilmunud üha kiiremini, kutsudes esile omamoodi intellektuaalse plahvatuse. Selle tulemusena on tekkinud superintellektiga planeet.

Planeedil, mille inimene on asustanud, pole kindlat kuju: amorfne, pidevalt muutuv kuju peegeldub uue kollektsiooni ehetes. Andes algoritmile ette teatud parameetrid, laseb autor algoritmil määrata ehte kuju iseseisvalt. Nii saab ehete loomise protsess hoopis uue näo, milles masin võtab endale looja rolli.

Uue kollektsiooni gender fluid ehted on 3D-prinditud taaskasutatud hõbedast.

20. novembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kristina Jõekalda doktoritööd „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11:00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Kuni 30 inimest EKA-st saab osaleda kohapeal, palume registreeruda SIIN.
Teistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Veebi kaudu osalejatel on võimalik kaitsjale küsimusi esitada SIIN

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), prof Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö eelretsensendid: prof Jörg Hackmann, dr Ants Hein

Doktoritöö oponent: prof Jörg Hackmann (Szczecini Ülikool; Greifswaldi Ülikool)

Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala keskaegse ja hilisema arhitektuuri mõtestamise ajaloost 18. sajandi lõpust maailmasõdade vahelise ajani – mitte mälestusmärkidest endist, vaid protsessist, mille käigus neist vormiti „pärand“, nii pildis, sõnas kui praktikas. See ei olnud mitte ainult rahvusluse, vaid tõepoolest ka kultuuripärandi tõusu periood, humanitaarteaduste ja kodanikuühiskonna väljakujunemise periood. Töö on transdistsiplinaarne ning rahvuste ülene – nagu uuritavad autorid ja tekstid sel distsiplinariseerumise eelsel ajal isegi – ja lähtub eeldusest, et mälestusmärgid ja historiograafia peegeldavad poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse. Sellest hoolimata on kunstiteaduse ja muinsuskaitse põimumisi vähe uuritud, veelgi vähem mõlema valdkonna populaarset mõõdet, väljaspool akadeemilisi ringkondi. Töö püüab näidata, et rahvusliku pärandi idee pole tagasiviidav mitte ainult eesti rahvusluseni, vaid ka baltisaksa patriootliku liikumiseni, mis tegeles samuti oma õilsa mineviku sümbolite loomise ja säilitamisega saksa identiteedi taustal. See on esimene katse Eesti humanitaarias adresseerida väljakutseid, mille on kunstiteadusele esitanud pärandiuuringud, valdkond, mis kipub üldjuhul piirduma tänapäeva uurimisega. Samas tungib analüüs ka saksa diasporaa ning rahvusluseuuringute mängumaale, vaadeldes „pärandit“, Heimat’i ja „rahvust“ kui konstruktsioone. See on tekstianalüütiline töö kriitilise historiograafia võtmes, mis keskendub iseäranis nendele kohaliku arhitektuuri ajalugu ja kaitsmist puudutavatele kirjutistele, mis seotud kultuurimälu, identiteedi, kuuluvuse küsimustega. Uurimuse allikateks on üldkäsitlused ja laia levikuga tekstid, kus ideoloogilised positsioonid ilmnevad artikuleeritumalt, eriti tõuseb esile õpetatud seltside ja Wilhelm Neumanni (1849–1919) panus. Doktoritöö käsitleb niisiis arhitektuuri mälestusmärkidega seotud visioone katkestustest ja jätkuvusest, samasusest ja erinevusest, lokaalsusest ja universaalsusest, rahvuslikkusest ja rahvusvahelisusest, baltilikkusest ja saksapärasusest (ja eestilikkusest), teaduslikkusest ja populariseerimisest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Andres Kurg, dr Anu Allas, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

Teisipäeval, 15. septembril 2020. a kell 14.20 toimub Hobusepea galeriis kunsti ja disaini eriala doktorandi Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise isikunäituse „Thea Koristaja majamuuseum ” eelretsenseerimine. Osalemisest eelretsenseerimisel palume teatada irene.hutsi@artun.ee

Näitus jääb avatuks 21. septembrini 2020.

Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt ja Jan Guy (Sydney Ülikool).

Näituse eelretsensendid on kunstnik Urmas Lüüs ja dr Ester Bardone ning dr Anu Kannike.

„Tere tulemast!“, ütleb Thea Koristaja, avades meile ukse näitusele, millega autor vaatleb kunsti ja igapäevaelu vahelisi seoseid. Thea Koristaja on väljamõeldud tegelane, kunstnik ja koristaja, ning see siin on tema majamuuseum. Koostöös kahe teise väljamõeldud kunstnikuga – Olive Puuvilla ja Loome Uurijaga – töötab Thea Koristaja koos Ulvi Haagenseniga, kes on päriselt olemas. Nende ühine eesmärk on uurida, kuidas kunst ja elu võivad omavahel kohtuda, lõikuda, kattuda ja mõnikord ka põrkuda.

Kasutatud on galerii mõlemat korrust kahe erineva konteksti esitamiseks – üks neist on näitusepind ja teine on kunstniku ateljee. Ülemine korrus on puhas ja korras, sarnaselt kodu esiku või elutoaga – me ju soovime oma külalistele jätta head muljet. Siiski, igapäevaelu reaalsus võib tegelikkuses aset leida hoopis mujal – köögis, pesumajas, teleka ees – hetkedel, kui külalisi pole. Alumisel korrusel on lohakas, asju täistopitud töötuba. See on koht, kus Haagensen ja tema kujuteldav meeskond avastavad ootamatuid leide, nihutades tuttavaid asju uuele territooriumile. Sinakasroheline kasutatud Värska mineraalveepudel, uus ja taaskasutatud puit, tükk roostetanud terast, erivärviline villane ja puuvillane lõng – kõik need on valmis omistama uusi identiteete või potentsiaale, millest neil varem aimugi polnud. Kas siin ateljees tekib võimalus näha kõige põnevamat osa, tegemise maagiat, hetke, mil asi ilmub iseendana? Või on see siiski midagi, mis sünnib vaid kunstniku enda peas ja mida ei saagi jagada?

Ulvi Haagensen sündis Sydneys, Austraalias ning on aastaid elanud, töötanud ja õpetanud Tallinnas. Ta kaitses bakalaureusekraadi Sydney Kunstiinstituudis (City Art Institute in Sydney), magistrikraadi New South Wales’i Ülikoolis ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis, kus tema uurimusteema on kunsti ja igapäevaelu vahelised seosed ja kattuvused kunstniku pilgu läbi. 2018–2019 viibis Haagensen aasta Sydney Ülikooli kunstnikuresidentuuris ja töötas samas külalisteadurina. Kunstnikul on olnud isiknäitusi Eestis, Austraalias, Rootsis ja Leedus.

Kolmapäeval, 19. augustil 2020. a kell 15:00 toimub Tartu Kunstimaja väikses saalis kunsti ja disaini eriala doktorandi Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Arhiivist: Kogum kummalisi juhtumeid” eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 30.07-23.08.2020

Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt ja Jan Guy (Sydney Ülikool).

Näituse eelretsensendid on Villu Plink ja Ester Bardone.

Näituse fiktiivseks autoriks on Olive Puuvill, kes teeb kunsti brikolöörina, klopsides, kõpitsedes ja nokitsedes seda kokku kõigest käepärasest. Seekord kombineerib ta mustreid, jooni, tekstuure ja valgust ning loob neist installatsiooni, kus objektid, situatsioonid, materjalid ja ideed on kergelt kaootilises, kuid siiski sisemist loogikat omavas vahekorras. Kõiges selles paljastuvad tema kavatsused, eesmärgid ja ideed ning teos väljendab justkui füüsiliselt seda protsessi, mille tulemusena Olive’i igapäevaelu põrkub, kohtub ja sulandub tema kunstiliste praktikatega.

Ulvi Haagenseni doktoritöö teema vaatleb piiri kunsti ja igapäevaelu vahel. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele ta keskendub kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad teda kolm kujutletavattegelast – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse.

Esmaspäeval, 6. juulil 2020. a kell 17:00 Vent Space projektiruumis toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise isikunäituse „Maagiline leviala” eelretsenseerimine.

Esmaspäeval, 29. juunil avab ehtekunstnik Darja Popolitova oma neljanda isikunäituse ja teise doktorinäituse Vent Space projektiruumis (Vabaduse väljak 6/8, Tallinn, sissepääs Kunstihoone sisehoovist). Näitus on avatud 29. juunist 11. juulini 2020, iga päev kl 10-17.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Kadri Mälk ja dr Raivo Kelomees.

Näituse eelretsensendid on dr Varvara Guljajeva ja Keiu Krikmann.

Kunstnik Darja Popolitova uus näitus „Maagiline leviala“ käsitleb ksenofoobia, seksismi ja eakate üksinduse teemasid. Näitus spekuleerib spiritualismi, ühiskonna stereotüüpide ja internetikultuuri üle, leides nende kokkupuutepunkte ehetes ja taktiilsuses.

Darja Popolitova Eesti Kunstiakadeemia doktoriõpingute uurimuse eesmärk on mõista kuidas ehetega taktiilne interaktsioon mõjutab vaatajat läbi video meediumi. „Sel aastal leidsin lähenemise uues vlog-žanris kus inimesed oma Youtube kanalites viivad läbi maagilisi rituaale või jutustavad kuidas nendega juhtuvad paranormaalsed olukorrad. Arvan, et see on huvitav fenomen. Spiritualistide-vlogijate kaadris on stilistilisi elemente mis on iseloomulikud mitte ainult internetile, vaid ka iidsetele sakraalsetele tehnikatele“, — märgib autor. „Näituse ettevalmistuse ajal analüüsisin selliseid probleeme, milliseid mina saaksin lahendada oma kujuteldavas Youtube kanalis maagia abil. Vastus tuli seestpoolt — enda isiklikust kogemusest olles milleniaal, venekeelne ja naine Eestis. Toetasin oma maagilisi kavatsusi statistikaga mille leidsin mitmetest ametlikest uuringutest.“

Loe rohkem

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub kolmapäeval, 10.06.2020  Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7) aulas ja Zoom keskkonnas. Konverentsil osalemiseks on vajalik registreeruda hiljemalt 08.06.2020.

AJAKAVA

10:00 – 10:15 konverentsipäeva tervitussõnad

teadusprorektor Epp Lankots ja õppekavade juhid

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

10:15 – 10:55

Sille Pihlak. “Prototyping Protocols: Protocolling Prototypes* Identifying and systematising design methodology for contemporary modular timber architecture”. Diskussant Markus Vihma

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud

10:55 – 11:35

Merily Salura. “Flow and time: the temporality of a creative process in Gadamer’s aesthetics”. Diskussant Maria Hansar

11:35 – 12:15

Hanna-Liis Kont. “From relational aesthetics to Arte Útil. Selected theoretical frameworks for analysing current curatorial practices related to community engagement and social wellbeing”. Diskussant Darja Popolitova

12:15 – 12:45 kohvipaus

Kunst ja disain

12:45 – 13:25

Ulvi Haagensen. “The art of cleaning: crossing the line between art and everyday life”. Diskussant Merily Salura

13:25 – 14:05

Darja Popolitova. “Haptic Visuality of Jewellery”. Diskussant Ulvi Haagensen

14:05 – 14:45

Markus Vihma. “Eco Design competencies”. Diskussant Sille Pihlak

14:45 – 15:15 kohvipaus

Muinsuskaitse ja konserveerimine

15:15 – 15:55

Maria Hansar. “Media Archeological Approach to the Archeological Monument – Narva Case Study”. Diskussant Nele Rent

15:55 – 16:35

Nele Rent. “Changes in the use of terms and language over time on the example of the Heritage Protection Act”. Diskussant Hanna-Liis Kont

16:35 – 17:00 kokkuvõttev arutelu ja lõpetamine

The Training School on Local Stories and Visual Narratives will take place on March 25th-27th 2020 at the Estonian Academy of the Arts.
It will focus on the use of local stories in urban research. Participants will engage in site visits, analysis workshops, discussions and lectures. Day 1 focuses on local urban stories, taking the city of Tallinn as an example. Participants will discuss historical, semantical and archetypal settings of the narratives. The knowledge from the local storieswill be compared with stories related to the knowledge and ongoing reserach investigations of participants. Central to the training school is a reflection on Methods, Visuals and Stories. Also digital tools related to narratives will be discussed.
Established in 1914, the Estonian Academy of Arts is the leading university in Estonia for architecture and urbanism, fine arts, design, media, visual studies, art culture, as well as conservation. Academy is located on the border of Medieval Hanseatic old city of Tallinn – a perfect place for urban investigations.

Programme

Registration: please send your motivation by email to jyri.soolep@artun.ee

This event is co-organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund)

Reedel, 13. detsembril 2019. a toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Marco Laimre doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva esimese isikunäituse „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” eelretsenseerimine.

Eelretsenseerimine toimub kell 14:00 Tartu Kunstimaja suures saalis.

Doktoritöö juhendaja on dr Jaak Tomberg.

Näituse eelretsensendid on Kati Ilves ja dr Roomet Jakapi.

„A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” on installatsioone, maale ja fotosid sisaldav Marco Laimre isikunäitus, mille aineseks on postapokalüptilised FPS-RPG tüüpi arvutimängud. „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag” on reaalne episood võimalikust arvutimängust, mis avaldub erinevate kaasaegses kunstis viljelevate võtete abil. Ekraanitõmmised, video-loop, absurdistatistika ning robokass Asta katkine prototüüp on elemendid, mida Tartu Kunstimaja suures saalis näha saab. Näitust on võimalik vaadata kolmes raskusastmes: kerges, raskes või õuduse võtmes.

Marco Laimre õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis kunsti ja disaini õppekaval, tema doktoritöö teemaks on „FPS-RPG tüüpi postapokalüptilised arvutimängud ja kaasaegne kunst”. Uurides võimalusi düstoopiamängudest lähtumiseks kaasaegse kunsti kontekstis, on antud näitus tema doktoritöö praktilise poole esimene osa kolmest ning ühtlasi 24. isikunäitus.

Laimre lisab: „See on üks võrdlemisi kummaline koht, kus kohtuvad David Vseviov, Asta Nielsen, Marta Vaarik ja kass Edward…”

Marco Laimre (snd 1968) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja oli pikka aega samas õppeasutuse fotograafia osakonna professor. Ta on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutaja ja juhatuse liige. Laimre on muuhulgas esindanud Eestit Veneetsia Biennaalil (2001, koos Ene-Liis Semperiga) ning mullu toimus tal suurnäitus Tallinna Kunstihoones. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2007. aastal Tartu Kunstimuuseumis.

Kunstnik tänab: David Vseviov, Marta Vaarik, Reimo Võsa-Tangsoo, Maigi Magnus, Rene Reinumäe, Indrek Köster, Jaak Tomberg, Maris Karjatse, Anna Kaarma, EKA Fotoosakond.

Näituse produktsiooni on rahastanud Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapital.

Näitus on avatud 15. detsembrini.