Rubriik: Doktorikool

18. detsembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise  eriala doktorant Maris Mändel doktoritööd „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendajad: dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Lembi-Merike Raado (Tallinna Tehnikaülikool)

Eelretsensendid: dr Karl Õiger (Tallinna Tehnikaülikool) ja dr Kurmo Konsa (Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut)

Oponent dr Karl Õiger

Doktoritöö fookuses on Eestis 20. sajandil laialdaselt kasutatud ehitusmaterjalid, mis oma harilikkuse tõttu jäävad sageli lähema eritluse alt välja ja mida tänases restaureerimisprotsessis kiputakse ilma suurema süvenemiseta hindama väheväärtuslikuks. Doktoritöö eesmärgiks on leida lahendusi selliste materjalide restaureerimisel üles kerkivatele väärtuspõhistele küsimustele: millal üldlevinud ehitusmaterjale peaks püüdma säilitada kui hinnalist originaalmaterjali ja millest lähtuda asendusmaterjali valikul?

Väärtushindamise problemaatika harutakse lahti nelja tehiskivimaterjali näitel. Põhjalik ülevaade betoonkivide, silikaattelliste, silikaltsiidist suurplokkide ja raudbetoonist suurpaneelide kasutusajaloost annab ühtlasi hea pildi omaaegsest Eesti ehituskultuurist ja selle muutumisest, kui käsitöömahukas tootmis- ja ehitusviis asendus samm-sammult industrialiseeritud ehitusega.

Uurimistööl on selge rakenduslik väärtus: selle tulemused võimaldavad arhitektuuriajaloolastel, muinsuskaitsespetsialistidel, ehitusinseneridel, majaomanikel ja teistel langetada kõnealuste ehitusmaterjalide kohta läbikaalutum restaureerimisotsus, olles nii abiks Eesti kultuuripärandi teadlikumal hoidmisel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anneli Randla, dr Epp Lankots, prof dr Lilian Hansar, prof dr Urve Kallavus, prof dr Krista Kodres, prof dr Juhan Maiste, prof dr Targo Kalamees, dr Üllar Alev.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia  doktorikooli kodulehel

22. novembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Claudia Pasquero doktoritööd “Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” (“Polycephalum: Aesthetic as a measure of ecological intelligence in Architecture and Urban Design”).

Avalik kaitsmine toimub 22. novembril kell 10.00 Barcelona Disaini Kolledžis BAU (Exhibition Space of BAU Design College of Barcelona, Carrer de Pujades, 118 Barcelona).

Doktoritöö juhendajad: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof Mario Carpo (The Bartlett School of Architecture, University College London)

Eelretsensendid: prof dr Christopher Pierce (Londoni Arhitektuuri Assotsiatsioon) ja prof dr Bart Lootsma (Innsbrucki Ülikool)

Oponent: prof dr Christopher Pierce

Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. Nimetatud distsipliinide sünergia oluliseks komponendiks on esteetika. Doktorikandidaat käsitleb esteetikat mitteverbaalse suhtlusviisina, metakeelena, mis kannab tulevikulinnade ökoloogilist agentsust.

Kandidaat järgis Melbourne’i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (RMIT) välja töötatud loomepõhise uurimistöö metodoloogilist mudelit (Creative Practice Research). Töö  on läbi viidud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorantuuris, kus Claudia Pasquero osales ADAPT-r (Architecture, Design and Art Practice Training-research) projektis.

Uurimistöö üheks olulisemaks tulemuseks on polycephalum-arhitektuuri kontseptsiooni väljatöötamine. See koondab endas mitmeid erinevaid, nii inimesest kui ka masinast lähtuvaid intellektivorme, mõtestamaks ümber antropotseenijärgse ajastu linnakeskkonda. Millist rolli mängib tulevikuarhitektuuri kujundamisel mitteinimese (non-human) intellekt, olgu see siis tehislik või bioloogiline? Polycephalum-arhitektuur heidab kõrvale modernistliku üldplaneeringu idee, vabastamaks inimkonda tema materiaalsetest piirangutest, mis tuginevad ratsionaalsusele. Nõnda muutub esteetika küberneetilise suhtluse käivitajaks, kus inim- ja mitte-inimökoloogiad loovad kaasevolutsioonilisi süsteeme.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Reedel, 25. oktoobril 2019. a kell 12:00 Põhja pst. 7 ruumis A301 toimub  kunsti ja disaini eriala doktorandi Rait Rosina doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva kolmanda isikunäituse „Väikelinn kui identiteet” eelretsenseerimine.

Näitus avatakse 9. oktoobril kell 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt. 3, Rapla). Näitus on avatud 10. kuni 29. oktoobrini 2019, T-P 15-18.

Doktoritöö juhendajad on dr Raivo Kelomees ja dr Margus Vihalem.

Näituse eelretsensendid on dr Heie Treier ja dr Fideelia-Signe Roots.

Näitus „Väikelinn kui identiteet“ vaatleb kahte näitusepaika – Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust ja Rakvere Galeriid. Näitusetööde keskmes on identiteediloome, mis väikelinnade elukorraldust ja elukvaliteeti kujundab. Kunstnik küsib, millise osa väikelinnade identiteedist moodustab kunstitegevus. Kunstnikud korraldavad näituseid lähtuvalt endi ideedest ja eelistustest. Sellegipoolest moodustab galeriid ümbritsev linn tiheda siduskoe, mille keskmes avanevad näituse külastajale sellele kohale omistatud visuaalne identiteet ja tähendused. Ühe või teise linna elanike arvamused toimuvate kunstisündmuste kohta on väikelinna elu kajastusteks. Elanike ootused kunstnikele mängivad samas kaasa väikelinna identiteedi kujunemisele.

Näitusel näidatakse filme intervjuudest, mis on tehtud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ja Rakvere Galeriis näituseid korraldanud kunstnikega. Usutlused Rapla ja Rakvere näitusepaiku aeg ajalt külastanud linnaelanikega on kuuldavad helisalvestisena. Intervjuud peegeldavad väikelinna elanikest kunstipubliku ootusi ja kunstnike ideede kattumisi või lahknemisi. Kui kunstnikud mõistavad oma tööde näitamist võrdluses mõne suurema asukoha galeriiga, siis kunstipubliku ootused lähtuvad tihti asukoha eripäradest. Linnade elanikud mõistavad tahes või tahtmata kohalikke päevakohaseid probleeme kui esmaseid ning kunstinäituseid kodulinna eluolule värvinguid lisavate sündmustena. Näituse saab näha ka kunstniku performatiivset n-ö põikamise aktsiooni, milles ta suhestus Rapla tänavatel toimuvaga, vedades enda järel ratastel kasti, mis visandab tulevikus Raplas peatuvat Rail Balticu rongi.

Näitus on osaks loomepõhisest doktoritööst, mida Rait Rosin teeb Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja disaini õppekaval. Rohkem infot leiad kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

Läbi sügissemestri toimub EKA Doktorikooli raames siseruumi õhu kvaliteeti uuriv üritustesari, mis keskendub jätkusuutlikule materjalikasutusele, koosneb avaseminarist, tudengitele suunatud materjalil põhineva disaini (MDD) kursusest ja teemat kokkuvõtvast EKA teaduskohvikust.

12.septembril toimuva seminari eesmärgiks arutada ruumi õhukvaliteedi küsimusi vastandlikus olukorras, kus inimene veedab üle 90% ööpäevast siseruumis ja samas teame, et paljud interjööris kasutatavad sünteetilised materjalid otseselt halvendavad õhu kvaliteeti, seeläbi ka ruumis viibija tervist.  Seminaril räägivad oma ala spetsialistid, mis meie ümber toimub – kõike me silmaga ei näe, samas kõiges me ei oska veel näha väärtuslikku ressurssi.

Seminar on suunatud nii disaini-, sisearhitektuuri ja materjalitehnoloogia eriala tudengitele kui ka praktiseerivatele disaineritele ja sisearhitektidele, et tekiks diskussioon olemasoleva olukorra, klientide ootuste ning teadlaste ja disainerite poolt pakutavate võimalike lahenduste üle.

12.09.2019
Ruum A501
Kava:
9.30  kogunemine
10.00  avasõnad
10.05  Rainer Pesti, RagnSells – prügi kui ressurss, ressursi kasutamise tõhusus
10.45  Tiina Liitmäe, We Hub – töötajate vajadustega arvestav töökeskkond
11.15  Tarmo Koppel, TalTech – mis ruumis toimub, mida me silmaga ei näe

11.45 – 12.30 kerge lõuna

12.30  Andres Krumme, TalTech – bioplastid, taastuvate ressurssidele üleminek
13.00  Katrin Kabun, EKA – lambavill kui kasutamata ressurss
13.30  Jüri Kermik, EKA – eksperimentaalsed projektid ja innovatsioon
14.00 – 15.00 arutelu

Date: September 9-12 / 5 pm–8 pm

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A301

Lecturer: Ewa Domanska

This series of seminars is based on the assumption that today art can offer the historian (as well as anthropologists, archaeologists, literary scholar, etc.) theoretical inspiration, and even an epistemological paradigm and a research program of knowledge building. Interesting cognitive models, research categories, and representations of reality can be derived from the analysis of works of art. Following Susan Sontag’s statement that “each work of art gives us a form or paradigm or model of knowing something, an epistemology,” I would claim that analysis of various types of art objects, performances and activities might help us to build an inclusive knowledge of the past.  Such knowledge would be more appropriate for the planetary condition than offered, for example, by history understood as a specific approach to the past that emerged within the Greco-Judeo-Christian tradition and carries a stigma as a colonial enterprise. Thus art participates in the struggle for the epistemic justice, commenting on the problem of “epistemological dependency” of non-western scholars, and criticizing Western cognitive (artistic) imperialism. It is an important force in the development of an emergent paradigm that is post-anthropocentric, post-Western, post-secular and post-global (planetary/ cosmic).

Contemporary art is a great laboratory for the testing of various kinds of future. If indeed there is a need for realistic, responsible (local or micro) utopias in the world today, they might be developed with the help of various ways of knowing (the world). This would include not only humanities, social sciences as well as life sciences and Earth Sciences (“radical interdisciplinarity”) – which is to say, Western type of knowledge, but also include indigenous ways of knowing. The question arises as to whether the historian and the artist can offer a more positive (affirmative) scenario of the future?

Registration

The seminar is open to PhD students.

Registration is open until 01.09.2019. Max group size is 15.

Registration form

Readings (readings will be sent after registration)

• Doris Bachmann-Medick, Cultural Turns. New Orientations in the Study of Culture, trans. Adam Blauhut, Berlin: De Gruyter, 2016.
• Bruno Latour and Timothy M. Lenton, “Extending the Domain of Freedom, or Why Gaia Is So Hard to Understand.” Critical Inquiry, vol. 45, no. 3, Spring 2019: 659-680.
• Ariella Azoulay, “Potential History: Thinking through Violence”.Critical Inquiry, vol. 39, no. 3, Spring 2013.
• Rosi Braidotti Rosi, “Powers of Affirmation: Response to Lisa Baraitser, Patrick Hanafin and Clare Hemmings.” Subjectivity, vol. 3, no 2, 2010: 140–148.
• Ewa Domańska, “Affirmative Humanities”. Dějiny – teorie – kritika [Czech Republic], no. 1, 2018: 9-26.
• Ruth Lipschitz, Skin/ned Politics: Species Discourse and the Limits of “The Human” in Nandipha Mntambo’s Art. Hypatia, vol. 27, no. 3, August 2012: 546–566.
• Ann-Marie Tully, Becoming Animal: Liminal Rhetorical Strategies in Contemporary South African Art. Image & Text, vol. 17, 2011: 64-84.
• Kathy Charmaz, Constructing Grounded Theory: A Practical Guide Through Qualitative Analysis. Sage, 2006.

Program

 Monday, September 9

1. Paradigm shift in the contemporary humanities and social sciences

Tuesday, September 10

2. Prefigurative Art/Humanities

 Wednesday, September 11

3. Contemporary Art and the Future of History

Thursday, September 12

4. How to build a theory? [workshop]

Kolmapäeval, 26. juunil 2019. a kell 12.00 toimub Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 8, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Düstoopiline Tallinn” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 20. juunist 11. augustini 2019.
Avamine toimub 19. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendaja on dr Elnara Taidre (Eesti Kunstimuuseum).
Näituse eelretsensendid on dr Jaak Tomberg (Tartu Ülikool) ja dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).

Tulevik on käes, maailmalõpp on möödas. Inimkonna lugu on läbi, floora ja fauna on taas saanud takistamatult vohada mehitamata Maakeral. Järel on vaid fragmendid ajaloo silmapilgutusest, mis kätkes endas inimese elu ja tegu.

Need killud on tükikesed urbanistlikest maastikest, äratuntavad hooned ja arhitektuursed objektid paigas, mida nimetati kord Tallinnaks. Märgilise tähendusega hooned on võõrkehadena jäänud asfaldi seest kasvanud džunglisse. Tihedas, soises, uduses metsas on minetanud oma koha kunagised võimu ja mõju kehastused: Tallinna linnavalitsuse hoone, hotell Palace, Vene teater, Vabadussõja võidusammas, Jaani kirik ja Kunstihoone.

Näitus „Düstoopiline Tallinn“ koorub järk-järgult lahti. Kunstihoone galerii esimese saali üpris traditsiooniliselt vormistatud graafikasarja jutustus jätkub teise saali dioraamis – tulevikukoha ruumilises mudelis. Hämaras ja uduses ruumis leiab aset lavastus juhuslikult säilinud Kunstihoonest keset vesist maastikku. On tajutav Ruinenlust – varemete iha black-mirror’likus filmiõhustikus.

Britta Benno (1984) on Tallinnas elav ja töötav eesti kunstnik. Sageli esitleb ta oma loomingus argiseid autobiograafilisi lugusid, vahenditeks joonistamine, graafiline trükk, animatsioon ja installatsioon. Viimased isikunäitused olid „Lõksus“ (Draakoni galerii, 2017) ja „Rööprähkleja/Multitasking“ (Hobusepea galerii, 2015). Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuseõppe ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks „Kaasaegsed eesti naisgraafikud: identiteedid, meediumid ja omaruumid“.

Näituse kuraator: Siim Preimann

Kunstnik tänab: Ragnar Neljandi (Nukufilm), Roman Kuznetsov, (Linnateater), Mihkel Kivi, Juhan Vihterpal, Lauri Koppel (Ubu Noir), Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Elnara Taidre, Elo-Hanna Seljamaa, Jaak Tomberg.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud!

Teisipäeval, 4. juunil 2019. a kell 18.00 toimub A-galerii Seifis (Hobusepea 2, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „iTouch Store” eelretsenseerimine.

Näitust saab külastada 31. maist 1. juulini 2019.
Avamine toimub 7. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)

Näituse eelretsensendid on dr Varvara Guljajeva (Eesti Kunstiakadeemia) ja Keiu Krikmann

Darja Popolitova näitus uurib puudutust kui digitaalse kultuuri osa: digitaalselt edastatavate ehtekujutiste taktiilsust, arvestades telefonile ja ekraanile suunatud liigset tähelepanu.

Publik saab teoseid näha ka nende representatsioonides – videoreklaami vormis, kus autor püüab leida vastuseid järgmistele küsimustele: kas ehete digitaalsel representatsioonil võivad olla taktiilsed omadused? Kuidas mõjutab ehete digitaalne representatsioon taktiilsel tasandil reaalseid ehteid? Kuidas muudab digitaalse meedia kasutus ehte ja taktiilsuse omavahelist suhet?

Ehted ja objektid näitusel on mõeldud digitaalse ajastu võimalike probleemide lahendamiseks. Teoste nimed räägivad enda eest: „Hot Not Only Online Phone Case”, „Silicon Nail for Touching Screen”, „Digital Detox Brush” jne.

Näitus on stiliseeritud poeks ja see ei ole juhuslik. Meediakriitik Erkki Huhtamo toob paralleeli muuseumi ja poe vahel, mille traditsioon on seotud „taktiloklasmidega” ehk taktiilsete hoiakute, reeglite ja keeldudega avalikes ruumides. Kui varem oli kauplustes võimalik toote juurde pääseda müüja kaudu, siis näituseruumid ei luba külastajatel ehteid puudutada turvanõuete tõttu. Sellest, et ehete tajumine muuseumis on piiratud nägemismeelega, samal ajal kui ehte potentsiaalseks sihtpunktiks on keha, rääkis omakorda ehtekunsti ajaloolane Namita Gupta Wiggers.

Puutemeele asendamine nägemismeelega jätkub internetiajastul. Darja Popolitova märgib, et ta on saanud inspiratsiooni AliExpressi e-poe reklaamidest. „Toodete läbivaatamine – isegi neid ostmata – pakub mulle teatud naudingut. Lugedes meediateoreetiku Laura U. Marksi raamatut, inspireeris mind termin „taktiilne visuaalsus”. Ja siis tulin mõttele: suhtun tootepiltidesse teatud plastilisusega – silmad ei näe, vaid „puudutavad” neid pilte. Seetõttu otsustasin oma näitusega uurida ehtekujutiste puutetundlikke omadusi”, kommenteerib kunstnik.

Darja Popolitova on sündinud 1989. aastal Sillamäel, elab ja töötab Tallinnas ning on doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Ta loob ehteid, kasutades uuenduslikke tehnoloogiaid ja segameediumeid. Viimasel ajal on Darja Popolitova osalenud näitustel Kunsti- ja disainimuuseumis New Yorgis (2019), galeriis Kunstnerforbundet Oslos (2018) ja kaasaegse ehtekunsti neljandal biennaalil METALLOphone Vilniuses (2018). Darja Popolitovat esindavad galeriid Marzee Nijmegenis, Beyond Antverpenis, Door Mariaheides. Tema tööd asuvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioonis ja ka erakoguses. Darja Popolitova loomingut on tunnustatud 2018. aastal Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti on ta 2015. aastal pälvinud stipendiumi Noor Ehe.

___

Video: Ando Naulainen

Helikujundus: Andres Nõlvak

Graafiline kujundus: Johanna Ruukholm

Kunstnik tänab: 3DKoda OÜ, A-galerii, Adamson-Ericu muuseum,
Anastassia Dratšova, Benjamin Lignel, Daniil Popov,
Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Kadri Mälk, Keiu Krikmann, Kultuuriminiteerium, MakerLab Tallinn, Martina Gofman, Olesja Kulikova, Orbital Vox Stuudiod, Pire Sova, Raivo Kelomees, Sarah Elizabeth Johnston, Shapeways Inc., Varvara Guljajeva, Vladimir Ljadov

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Date: 6–8 May 2019 at 10.00 – 15.30

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A402 (6-7 May), A301 (8 May)

Lecturer: Nithikul Nimkulrat

Practice-based research[1]has been adopted by creative practitioners in various art and design disciplines for over three decades. Its basic proposition is that “not only is practice embedded in the research process but research questions arise from the process of practice, the answers to which are directed toward enlightening and enhancing practice” (Candy and Edmonds 2018, p. 63). An emphasis on the contribution of research outcomes from practice-based research is that new knowledge is generated to inform creative practice and such knowledge may at times only be obtainable by means of practice.

Whilst artifacts created from within a research project is viewed as an integral part of the practice-based research process, they are expected to be placed in context through written theses and/or disseminated in published papers. By the necessity of written theses in academic research, reflection and documentation of the creative process and the overall research process is unavoidable (Nimkulart 2007).

This seminar aims to assist art and design students in situating their creative artifacts in research (Nimkulrat 2013) and in designing and structing their research conduct that involves their own practice as a research method based on their research questions initially set. This is not to understand practice as research. Practice is not research but can play a significant role in research.

The seminar will focus on the following research components:

1. Research question– Why would art and design practice be necessary for answering it?
2. Research process– How is it constructed based on the research question? Where is art and design practice located within the research process? How is documentation performed throughout the processes? How does reflection drive the process further and transform the research question initially set?
3. Artifacts– Do they answer or support the written thesis to answer the research question?

In addition, the seminar will highlight how documentation functions as a research tool for capturing the practitioner-researcher’s reflection in- and on- action (Mäkelä and Nimkulrat 2018).

Requirement

To participate in the seminar, please send an abstract (250 words) that describes their PhD project and includes a few photos of artifacts and their processes, if any, to elika.kiilo@artun.eeby 1 May 2019. Please note that a primary research question must be clearly stated in the abstract.

In preparation for the seminar, participants will be asked to read

Candy, L. and Edmonds E. (2018). Practice-Based Research in the Creative Arts: Foundations and Futures from the Front Line. Leonardo 51(1), 63–69. https://www.mitpressjournals.org/doi/pdf/10.1162/LEON_a_01471

Mäkelä, M., & Nimkulrat, N. (2018). Documentation as Practice-Led Research Tools for Reflection on Experiential Knowledge. FORMakademisk 11(2).

DOI: https://doi.org/10.7577/formakademisk.1818

Nimkulrat, N. (2007). The Role of Documentation in Practice-Led Research. Journal of Research Practice, 3(1), Article M6. http://jrp.icaap.org/index.php/jrp/article/view/58/83

Nimkulrat, N. (2009). Paperness: Expressive Material in Textile Art from an Artist’s Viewpoint (pp. 34–38). Helsinki, Finland: University of Art and Design Helsinki. https://nithikul.com/PDF/Paperness.pdf

Nimkulrat, N. (2013). Situating Creative Artifacts in Art and Design Research. FORMakademisk, 6(2), Article 4. DOI: https://doi.org/10.7577/formakademisk.657

Registration

The seminar is open to PhD students. Registration is open until 30.04.2019.

Registration form

Nithikul Nimkulrat is a practitioner-researcher who intertwines research with textile practice, focusing on experiential knowledge in craft processes in the context of design research. Prior to her current appointment as a Tenured Associate Professor at OCAD University in Canada in December 2018, Nithikul has worked at Estonian Academy of Arts, Loughborough University, and Aalto University, where she earned a doctorate in 2009. Nithikul is an elected council member of the Design Research Society (DRS), the convenor of the DRS Special Interest Group on Experiential Knowledge (EKSIG), and the leader of the Cumulus Association’s Fashion and Textile Working Group.

[1]The term “practice-based research” is chosen over “artistic research” and “practice-led research” to be used in the workshop in order to give practice a general role in scholarly research. For differentiation in meaning of different terms, see Nimkulrat (2009, pp. 34–38) and Candy and Edmonds (2018, pp. 64–65).

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).

17. mail 2019 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kädi Talvoja oma doktoritööd “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis” (“Severe Style in the Context of Estonian Art History Writing”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10:00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendaja on dr Virve Sarapik.

Doktoritöö eelretsensendid on dr Epp Annus ja dr Anu Allas.

Doktoritöö oponent on dr Epp Annus.

Kädi Talvoja doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anu Allas, prof Krista Kodres, prof Andres Kurg, dr Anneli Randla ja prof Marek Tamm.

Date: June 4, 6, 7 at 10.00 to 17.00

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A202

Lecturer: Benjamin Lignel

Artist, writer and curator Benjamin Lignel will conduct a 3-day seminar in June, focusing on the challenges and opportunities inherent to artistic research. We will be thinking through the temporalities of making, documenting, and argumenting, and the different sort of “proof” they invoke; we will attempt a 21st century autopsy of the author-function and look at subject-positions with the help of Italo Calvino, Joan Scott and Audre Lord; we will play at presenting an object (textual or physical) for public scrutiny with a view to understanding what “stewardship of ideas” might imply.

Students who sign up for the seminar will be required to read 3 texts in advance:

Audre Lord, the Use of Anger, Women responding to Racism (1981)

Joan Scott, The Evidence of Experience (1991)

Ulrike Müller, Herstory Inventory (2011)

You will also be required to write, in conversational/diaristic mode, how you first met an idea that subequently guided your current research (max. 500 words).

Registration

The seminar is open to PhD and MA students.

Registration form

Registration is open until 28.05.2019.

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).