Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

13. mail 2025 toimub kahe pärandiga tegeleva UNESCO õppetooli – Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise – ühisseminar.

Vestlusringis osalevad prof. Kristin Kuutma, dr. Elo-Hanna Seljamaa, dr. Riin Alatalu ja dr. Anneli Randla, modereerib dr. Kristina Jõekalda. Sõpruskohtumine on suunatud mõlema õppetooli õppejõududele ja tudengitele, eesmärgiga vahetada kogemusi ning jagada oma tegemisi ja edasisi plaane UNESCO raames.

Vestlusringis astuvad üles Tiina-Mall Kreem (Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis), Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia), modereerib Ulrike Plath (Tallinna Ülikool).

Kogumikust:
Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks – mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne?

Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole.

Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele.

Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath

Autorid: Riin Alatalu, Toomas Hiio, Hilkka Hiiop, Kristina Jõekalda, Inna Põltsam-Jürjo, Linda Kaljundi, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Kadi Polli, Heiki Pärdi, Maris Saagpakk, Hannes Vinnal

Väljaandja: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2025

Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga.

Seminar võtab lähivaatluse alla siinse kunstivälja ühe kõige mitmekülgsema kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) ja küsib, mida uut ütlevad tema kirjad arhitekt Wilhelm Stierile (1799–1856) 19. sajandi algupoole Baltimaade kultuuri- ja kunstielu kohta, sh kontaktide kohta saksa kunstnikega nii Saksamaal kui ka Itaalias. Nende läbi mitme aastakümne kestnud kirjavahetus leiti hiljuti Berliini Tehnikaülikooli Arhitektuurimuuseumi arhiivist. See võimaldab värskeid sissevaateid mitmesse Balti ajaloo teemasse, ka väljaspool kunstiajalugu.

Seminari neljas vestlusringis astuvad üles ja vahetavad teadmisi uurijad Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstimuuseumist, Baltisaksa Kultuuri Seltsist Eestis jm.
Seminari korraldavad ja modeerivad Kristina Jõekalda ja Tiina-Mall Kreem.

PROGRAMM

12.00 Maydelli kirjavahetus ning rännakud kunstiajaloo taustal
Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Maris Saagpakk

13.15 Maydell, kirikukunst ja kunstniku staatus
Reet Pius, Kadi Polli, Anne Untera

14.00-14.30 paus

14.30 Maydell Tartus: joonistused, graafika ja eluolu
Reet Bender, Triin Kröönström, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg

15.30 Kirjade aja- ja kultuurilooline tähtsus
Linda Kaljundi, Kairit Kaur, Tiina-Mall Kreem

Seminaris võtame kokku EKA uurimisprojekti „Kunstiajalugu kontakttsoonis: populaarne ja fiktsionaalne Eesti kunsti(ajaloo)kirjutuses“ (2023–2024) tulemused.

Meie eesmärk oli tegeleda kunsti(ajaloo) erinevate representatsiooniviisidega ehk uurida, kuidas mingi kunstimaailma väline meedium kunsti on esitlenud, ning kas ja kuidas see on muutnud meile – akadeemilistele uurijatele – tuttavaid kunsti tähendusi. Igaüks meist tegeles erineva „vahendajaga“: ilukirjandus, film, ajakirjandus, pärandiloome, skeemi- ja fotojutustus, teleesitlus, kunstikriitika.

Seminaril esitleme ka meie projekti üht lõpptulemust – „Vikerkaare“ erinumbrit (2025/4–5), mille meie projekti puudutava osa koostas Johannes Saar. Artiklite autorid lisaks talle Epp Lankots, Kädi Talvoja, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Krista Kodres.

Avalikus loengus tutvustab Victoria Donovan, kuidas dekoloniaalne mõtlemine on mõjutanud tema uurimistööd ja projekte, ning samuti oma uut raamatut „Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East“ (2025). See raamat on portree Ukraina idaosa kultuurist ja ühiskonnast enne seda, kui seda laastas Venemaa täiemahuline sissetung. See on  teekonna vormis kirja pandud ajalugu, mis kulgeb läbi imekauni Donbassi ning kirjeldab selle minevikku ja olevikku ning sealse rahva visadust, loovust ja iseseisvust. Loengu teises osas vestleb Victoria Donovan raamatu üle ajaloolase ja kuraatori Linda Kaljundiga (EKA).

Victoria Donovan on Ukraina ja Ida-Euroopa uuringute professor ning St Andrewsi Ülikooli Globaalse (Post)Sotsialismi Keskuse direktor. Tema praktikas lõikuvad pärandiuuringud, linnaajalugu, visuaalne antropoloogia ja rakenduslikud humanitaarteadused. Tema kaasautorlusel on loodud arvukalt akadeemilist uurimistööd, kirjutisi, näitusi, arhiive, kogukondlikke töötubasid ja kunstipraktikaid, mis tegelevad Ida-Ukraina ja Ühendkuningriigi tööstusajaloo ja -pärandiga. Donovanilt on ilmunud raamatud „Chronicles in Stone: Preservation, Patriotism, and Identity in Northwest Russia (2019), “Limits of Collaboration: Art, Ethics, and Donbas” (2022) ja “Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East” (2025).

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng toimub Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.

Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Bart Pushaw on Tennessee Ülikooli kunstiajaloo dotsent Chattanoogas. Tema uurimis-, õppe- ja kuraatoritöö keskendub Arktika ja Baltimaade kunstiajaloole.

Baltlastel oli võtmeline roll Vene impeeriumi laienemisel Vaikse ookeani taha. Impeeriumi eri osadest pärit inimesed olid alates 18. sajandist aidanud kaasa Alaska põlisrahvaste kodumaa vallutamisele ja okupeerimisele, kuni USA „Vene Ameerika“ 1867. aastal omandas. Keiserlikud asutused, mis põimisid need Vene impeeriumi kaks äärt – Läänemere ja Beringi mere –, tõid Eestisse ka Alaska põlisrahvaste kunstiteoseid ja materiaalset kultuuri. Tänapäeval asuvad need esemed endiselt Eesti eri kogudes. Selles ettekandes uuritakse ajalugu, mis tegi võimalikuks Alaska põlisrahvaste kunsti Eestisse jõudmise, aga ka tuleviku võimalusi juhul, kui muuseumid oma rolli rematrieerimises uuesti läbi mõtlevad.

Loengu ülekanne EKA TVs.

Loeng on seotud KUMU Kunstimuuseumi ja EKA ühisprojektiga Ekspeditsioon – eestlased ja põlisrahvad.

Loeng toimub koostöös KUMU Kunstimuuseumiga, selle toimumist toetab: Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste mehhanism

11:30  – 1. grupp laeva juures

12:30-13:00 tervituskohv

13:00 avasõnad, “Lootsi tn laeva tutvustus, leiud  ja tema jõudmine Meremuuseumisse – muuseumi vaade”  Priit Lätti

13:30 “Lootsi Laeva dateerimisest”  – dendrokronoloogia ekspert Alar Läänelaid

14:00 “Lootsi laevavraki dokumenteerimise analüüs” Andres Uueni 

14:30 “Arheoloogia köis, las lohiseb” – Maria Pommer

15:00 “Keskaegsete kaubalaevade kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel” – Karl Eik Rebane

15:30 “Lootsi laeva konserveerimisest” – konservaatorid Eero Ehanti ja Heikki Häyhä

U 16:00 2. grupp laeva juures

Osalemiseks palume registreerida SIIN.

EKA avatud uste päeval 27. veebruaril toimub Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri infotund koos välkloengutega kell 14-15 ruumis A-501.

14.00-14:30 instituudi ja õppekavade (BA, MA) tutvustus
14:30 Välkloengud:
Maria Elisabeth Leemet (magistrant):  “Piltide seesmine jõud väljaspool maagilist mõtlemist”
Liza Sedler (doktorant): “Koduköök muusade templis”
Valve Saarma (bakalaureusetudeng) – mänguline töötuba “Küsida võib kõike: tudengilt tulevasele tudengile”

Lisaks soovitame külastada ka muinsuskaitse-konserveerimise osakonna esitlemisel: Film Eesti lugude sarjast – Rüütelkonna hoone plafoonmaali konserveerimisest (ruum A101, kell 12:00-12:30). Filmi juhatab sisse Kunstikultuuri teaduskonna dekaan dr Hilkka Hiiop.

Londoni kunstikriitik Orit Gat peab 12. veebruaril kell 18.00 Eesti Kunstiakadeemias (ruum A202) loengu kunstikriitika kirjutamisest läbi isikliku kogemuse.

Gat arutleb, kuidas isiklikku kogemust kunstiteksti kaasata ja miks on oluline teha ruumi kogemustele, mis tihtipeale kultuurikriitika äärealadele jäävad. Ta räägib ka, miks on oluline mõelda kirjutamisest kui ühise ruumi loomisest ning kirjutada, püüdes teiste inimeste kogemusega ühisosa leida.

Loengule järgneb vestlus Maarin Ektermanniga.
Orit Gati on Londonis elav Briti kunstikriitik.

Ta on kijrutanud kaasaegsest kunstist, raamatutest, digikultuurist ja jalgpallist väljaannetele nagu The White Review, frieze, e-flux journal and e-flux criticism, ArtReview, Jacobin, Texte zur Kunst, Paper Visual Art, Art Monthly, the Times Literary Supplement, the LA Review of Books, The World Policy Journal, Camera Austria, Cultured jpt.

Orit Gati loeng toimub Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.

Loeng on inglise keeles.