Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Juhendaja: Hilkka Hiiop

Siseviimistlusuuringud: Grete Nilp, Kaisa-Piia
Pedajas, Kristina Aas, Helen Volber, Tiina Vint

Vana anatoomikum kuulub kindlasti ülikooli peahoone ja tähetorni kõrval
Tartu sümbolehitiste hulka. Anatoomikum ehitati Toomemäele ülikooli arhitekti
J. W. Krause projekti järgi aastail 1803-1805. Algselt oli anatoomikumi hooneks
kupliga klassitsistlik rotund, mille peakorrusel asus ringauditoorium, alumisel
aga abiruumid. Ringauditooriumist viis ka trepp kuplialusesse ruumi.

1825-1827. aastal lisandusid anatoomikumi põhikavatisele tiibhooned, ka
seekord Krause jooniste järgi, mida sajandi keskel veel korra arhitekt C.
Rathausi poolt pikendati. Hoone on algusest peale olnud arstiteaduskonna õppehoone
kuni aastani 1999, mil valmis Biomeedikum. Praegusel hetkel on käimas hoone
renoveerimistööd, mille järgselt peaks ringauditoorium  kasutusele võetama Tartu Ülikooli muuseumi loengusaali ja ekspositsioonipinnana.

10.-12. oktoobril viidi ringauditooriumi ruumis läbi
siseviimistlusuuringud. Nimelt on teada, et ehitusjärgselt maalis Tartu
Ülikooli joonestusõpetaja, kuulus graafik K. A. Senff vana anatoomikumi
seintele grisaille-tehnikas
embleemid. Amfiteatri lihtsas interjööris olid maalitud embleemid kahtlemata
suure tähtsusega. Seinamaalingutele sekundeeris laemaaling Apollo kujutisega.
Uuringute käigus püüti tuvastada, kas maalingud on ruumis säilinud, lisaks uuriti
ruumi ajaloolise mööbli – pingistiku, tahvli ja kõnepuldi ning kappide
ajaloolisi värvikihte. Põnevaks osutus sissevaatamine kuplialuse ruumi: nimelt
on vahepealsel perioodil eemaldatud trepp ning ligipääs on seetõttu võimalik olnud
vaid vähestele. Uuringute käigus selgus, et rotundi vahelagi
on ilmselt sekundaarne ning Apollo kujutis on sellel seega hävinenud, ka
seinamaalid jäid kahjuks leidmata. Küll aga õnnestus saada jälile ajaloolise
trepikäigu asukohale ja säilinud esimesele krohvikihile J. W. Krause perioodist
ning tuvastada ruumi ajaloolise siseviimistluse täpsem stratigraafia. 

24.-29.septembril 2014 toimus Lõuna Koreas,
Seoulis, 13.rahvusvaheline DOCOMOMO konverents teemal ’Expansion ja Conflict’.  Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja
konserveerimise osakonna teadur Maris Mändel, kes astus üles ettekandega ’Approaching
the Ordinary. Everyday Building Materials Deserve a Closer Look’.

DOCOMOMO (Documentation and Conservation of
Buildings, Sites and Neighbourhoods of the Modern Movement) on rahvusvaheline,
moodsa arhitektuuripärandi kaitsele, dokumenteerimisele ja konserveerimisele
pühendunud organisatsioon, mille iga kahe aasta tagant toimuvad konverentsid on
valdkonna spetsialistidele üheks olulisemaks kokkutulemise kohaks. 

08.oktoobril toimus Tallinnas Energia Avastuskeskuses Muinsuskaitse 21.aastapäeva seminar, kus heideti pilk tulevikku ning arutleti muinsuskaitse rolli üle tänasel 21.sajandil.

Seminaril tutvustasid märtsis koostöös Tallinna ülikooli Tuleviku-uuringute instituudiga valminud uuringu ‘Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine’ lõpparuannet ja tulemusi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadurid Oliver Orro ja Maris Mändel. Paneeldiskussiooni juhatas Anneli Randla.

Pidulikul galal tunnustas Muinsuskaitseamet oma parimaid partnereid sellel aastal 13 kategoorias.

Aasta kunstimälestiseks tunnistatud Kuressaare Laurentiuse kiriku altariseina ja kantsli konserveerisid osakonna magistrant Heiti Kulmar ning vilistlane, konservaator Allan Talu.

Parima uurija kategoorias tunnustati osakonna tudengite ning nende juhendajate suurt panust keerukate ning töömahukate ehitis- ja kunstimälestiste uuringute läbiviimisel. Käesoleval aastal on uuringuid teostatud teiste seas Kolga ja Aruküla mõisates ning Haljala ja Nõo kirikutes. 

Esmakordselt välja antud Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia pälvis samuti EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast võrsunud Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.

AK uudislõik sündmusest:

kultuur.err.ee/v/varia/82957ecb-4b5d-46b7-ba4e-ef9a03bc7c17

Veneetsia harta on mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise rahvusvaheline harta, mis võeti vastu 1964 aastal. 01.-04.oktoobrini toimus Viinis selle sündmuse äramärkimiseks rahvusvaheline konverents ’50 aastat Veneetsia hartat – ajalugu, retseptsioon ja tulevikuperspektiivid’, mille korraldasid Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege (Saksamaa), Bundesdenkmalamt (Austria), Österreichisches Museum für angewandte Kunst (Austria) ja ICOMOS.

Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar.

Konverentsil arutati harta ettevalmistust ja ajalugu ning keskenduti küsimusele, kuidas see vastab tänapäeva muinsuskaitse põhimõtetele. Leiti, et harta tõlked on tihti erinevad ning on sellest tingituna tekitanud mitmel pool segadust (sh. Eestis). Kokkuvõtvalt leiti, et selle põhitõed on jätkuvalt aktuaalsed, ehkki mälestiste eri liikidest tulenevalt on hiljem vastu võetud mitmeid spetsiifilisemaid, kitsamatele valdkondadele kontsentreeruvaid hartasid: näit. ajaloolisi parke kaitsev Firenze harta aastast 1981; linnaehitust käsitlev Washingtoni harta aastast 1987 ning 1993 aastal vastuvõetud Nara dokument, mis laiendab muinsuskaitse materiaalset pärandit ka vaimsele pärandile.

Konverentsi raames külastati ka Austria muinsuskaitseametit, mille juurde on riigi finantseerimisel loodud kaasaegse kõrgtehnoloogiaga varustatud kunstimälestiste restaureerimise töökoda. Täpsemalt saab nende tegevusega tutvuda siin

04.oktoobril astus professor Lilian Hansar Saksamaal tegutseva muinsuskaitse teooria ja õpetamisega tegeleva töörühma Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege liikmeks. Organisatsioon kogub ja levitab erinevaid muinsuskaitsealaseid üritusi ja erialakirjandust puudutavat informatsiooni, viib läbi aastakonverentse ning publitseerib peetud ettekannete materjale.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna traditsiooniks kujunenud igasügisene Eesti-reis (õppeaine ‘mälestis ja keskkond’, mis alati toimub ekskursiooni vormis) viis sellel aastal Viljandimaale. Nagu ikka, oli eesmärgiks tutvustada tudengitele võimalikult erinäolist pärandit ning erinevaid restaureerimisprobleeme. Käidi mõisates, luterlikes- ja õigeusu kirikutes, väikelinnades ning alevites; vaadati mõnda kunagist jõukat mulgi häärberit ehk suurtalu edevat elamut ning sekka sattus ka 20.sajandi arhitektuuri eestiaegse maarahvamaja või 1960. aastate modernistliku kolhoosiklubi näol. Viljandi linnas seekord pikalt ei peatutud kuid siiski saime mahti tutvuda kolme väga silmapaistva ehitisega: Viljandi Pauluse kirik, Ugala teater ning eestiaegse Paluküla kooli juurdeehitusena mullu valminud uhke riigigümnaasium. Reis kestis kolm päeva, ööbimistega Kärstnas ja Karksi-Nuias. Ilmad olid ilusad ja meeleolu mõnus. Ainus, mis meid kurvastas, oli mõnede mälestiste ehmatavalt halb seisund: kui see vähegi võimalik oleks olnud, tahtnuks tudengid neile hääbuvatele või lihtsalt hooletusse jäetud hoonetele otsekohe oma kätega appi tormata.

Nagu tavaks kujunenud, toimusid tagasiteel bussis missivalimised parima külastatud objekti väljaselgitamiseks. Sel aastal osutus salajase hääletuse võitjaks Tarvastu – romantilised lossivaremed koos hilisema mõisnike matusekabeliga. Palju hääli kogus ka Viljandi riigigümnaasium, mille uus moodne õpikeskkond paljudele muljet avaldas.  

Kunstihariduse osakonna avatud seminarid kõigile huvilistele, eelkõige aga neile, kes kaaluvad kunstiõpetaja magistriõppekavale õppima tulemist.

Seminarid toimuvad Suur-Kloostri 11- 303 kell 15.00-16.30: 

20. märtsil Anneli Porri ja Kunstiteose analüüsi didaktika

11. aprillil Merike Rehepapp ja disainididaktika

25. aprillil Anu Purre ja muuseumipedagoogiline didaktika

23. mail Edna Vahter ja kunstididaktika

Korraldajad: Rael Artel, Tiiu Talvistu

Toimumisaeg: Neljapäev, 21.11.2013 kl 11—18

Toimumiskoht: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu

Kutse

Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kolleege seminarile, mille põhiteemaks on kogude eksponeerimise problemaatika kunstimuuseumi kontekstis.

Seoses uue püsiekspositsiooni ettevalmistamisega soovib Tartu Kunstimuuseum arutleda rahvusvahelises professionaalide ringis kunstimuuseumide erinevate võimaluste üle tutvustada oma kogusid püsiekspositsiooni kaudu publikule. Meie sooviks on teha seda uuel ja kaasaegsel tasemel, teadlikus dialoogis teiste sarnases positsioonis muuseumidega ning võttes arvesse ühiskonna ja publiku muutunud huve ja ootusi. Kokkusaamise eesmärk on uute ideede ja võimaluste kogumine järgnevate püsiväljapanekute koostamiseks, samuti enese kurssi viimine mujal püsiekspositsiooni asjus toimuvaga. Loodame seminaril kuulda omanäolistest lähenemistest ja lahendustest, soovime et iga ettekandja lisaks püsiekspositsiooni temaatikasse erineva vaatenurga, mis tekitaks perspektiivide paljususe ning annaks ainest viljakaks diskussiooniks.

Ajakava:

11.00 kogunemine ja kohv

11.20 Rael Artel (Tartu Kunstimuuseumi direktor, Tartu)

11.30 Tiiu Talvistu (Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni kuraator, Tartu)

12.00 Christiane Berndes (Van Abbemuseumi kollektsiooni peakuraator, Eindhoven)

13.00 Joanna Sokolowska (Lodzi kunstimuuseumi kuraator, Lodz)

14.00 Lõunapaus

15.00 Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseumi kuraator-projektijuht, Tallinn)

16.00 Giedrius Gulbinas (Leedu Rahvusgalerii kuraator, Vilnius)

17.00 Lõpudiskussioon ja kokkuvõtted

18.00 Õhtusöök

Kutsutud muuseumi- ja kunstiprofessionaalid esinevad lühiettekannetega (15–20 min), sellele järgneb diskussioon (35–40 min).

Moderaatorid: Maria-Kristiina Soomre ja Peeter Talvistu.

Seminar toimub inglise keeles.

Loodame seminaril luua tõeliselt avatud, aruteludele orienteeritud ja kogemuste-arvamuste vahetamisele keskendunud õhkkonna. Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

Tulijatel palume anda endast märku aadressil ruta@tartmus.ee, et teaksime katta kohvilauda!

Lähem info:

Tiiu Talvistu, 7341 050

Rael Artel, 56229 213

(Please scroll down for the English version)

Sel pühapäeval, 10. novembril kell 12.00 Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja
plats 18)

„Maastiku“ etümoloogia ulatub tagasi 16. sajandisse, mida peetakse Lääne
modernsuse ja selle varjukülje — koloniaalsuse — alguspunktiks.
Koloniaalsus on kontseptsioon  kolonialismi pärandil põhinevast moodsast
maailmasüsteemist — see läbistab nii  majandust kui geopoliitilist võimu,
teadmiste ja subjektiivsuse produtseerimist, samuti soolisust ja
seksuaalsust kõige isiklikumal tasandil.

Seminar toob kokku teoreetilised ja loomingulised positsioonid, mis
suhestuvad  muuhulgas ka Tartu Kunstimuuseumis üleval oleva näitusega
„Metsa ja mere vahel.  Eesti loodusmaal“. Seminari eesmärk on vaadelda
maastikku kui konkreetse geopoliitilise reaalsuse representatsioonivormi,
mille eelduseks on koloniaalse võimumaatriksi poolt kujundatud teadmistel
ning tajul põhinev subjektiivsus. Dekoloniaalsuse kontseptsioon, mida on
tutvustanud Lõuna-Ameerika mõtlejad, seisneb koloniaalsest
võimumaatriksist lahtiütlemises, läbi mõtlemise ja tegemise. Dekoloniaalne
esteetika kui üks osa dekoloniaalsusest tegeleb inimtaju vabastamisega
esteetikast. Seminaris esindatud kunstnikupositsioonide suhe
lähtekontseptsiooniga võib diskussiooni käigus kas muutuda või samaks
jääda, kuivõrd seminari näol on tegemist diskussioonipõhise keskkonnaga.

Seminar „Maastik ja koloniaalsus“ on esimene peatükk Rael Arteli
paralleelprojektist “Kunstnik majapidamises”, mille eesmärgiks on kutsuda

kunstnikke reflekteerima Tartu Kunstimuuseumis toimuvat ning genereerima
alternatiivseid vaatenurki ja suhtumisi valitsevale normaalsusele.

Kuraator ja moderaator: Tanel Rander (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia
doktorant)

Osalejad: Liisa Kaljula (kunstiajaloolane, Eesti Kunstimuuseum), Karolina
Kubik (kunstnik, Poznani Kunstiakadeemia, Poola), Erkki Luuk (kunstnik,
Tartu Ülikool), Kaia Otstak (kunstnik, Tallinna Ülikool), Tanel Rander
(kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia), Kadri Tüür (kirjandusteadlane, Tartu
Ülikool)

Seminar toimub Tartu Kunstimuuseumi II korruse näitusesaalis. Sissepääs
muuseumi piletiga (täispilet 2 eurot, sooduspilet 1 euro).

Seminar „Maastik ja koloniaalsus“ toimub eesti ja inglise keeles ning seda
toetab Eesti Kultuurkapital.

Ajakava

11.30 Kaia Otstaki sissejuhatus-performance

12.00 Teoreetiline osa:

Tanel Rander: Maastikumaali kui representatsiooni seotus koloniaalsusega
nii ajaloolises plaanis kui käesolevas geopoliitilises reaalsuses
Liisa Kaljula: Nõukogude modernsusest ja sellest, miks eesti kunstnikud
hilissotsialismi ajal maale läksid
Kadri Tüür: Looduse tekstuaalse (sh visuaalse) representeerimise
ideoloogilised aspektid — kelle identiteeti ja mis võtetega selle abil
üles ehitatakse?

14.00 Kohvipaus

14.30 Loominguline osa:

Kaia Otstak: Seksuaalsuse temaatika maastiku kontekstis — millist
tähendust “maastik” kannab või mida ta tähistab, kui tema vastuvõtt on
kehaline?
Karolina Kubik: kestvusperformance ja ettekanne “Wounds of the Hill” —
vaatluste ja vallutustega seotud maastikuühikutest läbi inimkeha retoorika
ning Poola perifeersus ja rikutud enesekuvand.
Erkki Luuk: Kase märdja tutvustamine. (Subjekti ja subjektiivsusega seotud
probleemistik)

16.00 Lõpudiskussioon

Tere tulemast!
—–
Seminar „Landscape and coloniality“
This Sunday, 10th of November, 12.00, Tartu Art Museum (Raekoja plats 18)

The etymology of „landscape“ leads back to 16th century that has been
considered as the starting point of Western modernity and its darker side
— coloniality, which is a concept of modern world system, based on
legacies of colonialism. Coloniality reaches from economy and geopolitical
power to production of knowledge and subjectivity, from perception to
gender and sexuality.

The seminar gathers theoretical and artistic positions in the context of
landscape painting exhibition „Between Forest and the Sea. Estonian nature
painting“ in Tartu Art Museum. The aim of the seminar is to observe
landscape as a form of representation, based on a certain geopolitical
reality, as well as a subject and subjectivity with knowledge and
perception that are shaped by colonial matrix of power. The concept of
decoloniality that has been introduced by South-American thinkers aims to
delink from colonial matrix of power through thinking and doing.
Decolonial aesthetics as a part of decoloniality is oriented to emancipate
human perception from aesthetics. The artistic positions that are
presented by the seminar may and may not change their relation to the
initial concept, as the seminar constitutes an open environment, based on
discussion.

Seminar „Landscape and coloniality“ is the first chapter of the parallel
project “Artist in the House” initiated by Rael Artel, which aim is to
invite artists to reflect on the ongoing activities in Tartu Art Museum
and to generate alternative views and attitudes towards dominant
normality.

Curated and moderated by Tanel Rander (artist, PhD student of Estonian Art
Academy)

Participants: Liisa Kaljula (art historian, The Art Museum of Estonia),
Karolina Kubik (artist, Academy of Fine Arts in Poznan, Poland), Erkki
Luuk (artist, University of Tartu), Kaia Otstak (artist, Tallinn
University), Tanel Rander (artist, Estonian Art Academy), Kadri Tüür
(literary theorist, University of Tartu)

The seminar takes place on 2nd floor of Tartu Art Museum (Raekoja plats
18). Admission by museum tickets (full price 2 eur, discount ticket 1
eur).

The seminar will be in Estonian and in English, and is supported by
Estonian Cultural Endowment.

Programme

Since 11.30 introductory-performance by Kaia Otstak

12.00 Theoretical part:
Tanel Rander: The relation between landscape representation and
coloniality, in the context of history and contemporary geopolitical
reality
Liisa Kaljula: On Soviet modernity and why Estonian artists went to the
countryside under late Socialism
Kadri Tüür: The ideological aspects of textual (incl. visual)
representation of nature —
who`s identities are thereby created and how?

14.00 Coffee break

14.30 Artistic part:

Kaia Otstak: Landscape and sexuality – what is the meaning of “landscape”
and what does it signify, if its reception is bodily?
Karolina Kubik: Durational performance and presentation “Wounds of the
Hill” – Landscape units, related with observations and conquest, through
the rhetorics of human body. Peripheric Poland and its destroyed
self-reception.
Erkki Luuk: The introduction of the szuceczisz of birch. (The problematics
of subject and subjectivity)

16.00  Conclusive discussion

Welcome!
————————
Forever Yours,
Rael Artel
gsm: + 372 56 229 213

Pühapäeva, 3. oktoobrini on Kumu kunstimuuseumis avatud mastaapne rahvusvaheline näitus „Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945“, mis toob Eestisse esmakordselt peaaegu sada Euroopa avangardkunsti suurnime mõlemalt poolt endist raudset eesriiet.  Loe edasi

Dokumentaalfilm MONUMENT.

Stsenarist Juta Kivimäe. Režissöör Tõnu Virve

Tootja Freyja Film 2009.

Inglise keelsed subtiitrid; 54’

Iga võim vajab monumente, ent ta tahab, et need oleksid tema monumendid. Eestis on riigivõim viimase sajandi jooksul korduvalt muutunud. Iga lahkunud võim on võtnud kaasa ka oma monumendid. Dokumentaal keskendub eesti monumentide saatusele muutuvas ajas. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ekraanile ilmuvad nii teisaldatud Pronkssõdur kui tšehhi kristallist Vabaduse rist oma lugudega. Dokumentaalfilm ei kavatse kirjutada ajalugu ümber. Film keskendub mälestusmärkide saatusele muutuvas ajas.

Kasutatud on unikaalseid kaaadreid ja paljusid arhiividokumente avaldatakse esmakordselt. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid, samuti nagu inimesed ja terved rahvad on seda olnud varem ja on ilmselt ka edaspidi. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased ning monumentide autorid.

Filmi toetajad: Eesti Kunstimuuseum, Kumu Kunstimuuseum, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Linnavalitsus