Rubriik: Muinsus­kaitse ja konserveerimine

Septembrikuu viimasel nädalavahetusel vuras ekskursioonibuss EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengitega Ida-Virumaale, kus õppeaine Mälestis ja keskkond raames uuriti lähemalt piirkonnale iseloomulikku pärandit ning arutati erinevaid restaureerimisküsimusi. 

Ööbimispaigaks oli seekord kuurortlinn Narva-Jõesuu, mille hiilgeajad jäävad küll valdavalt möödunud aegadesse. Ringreis vältas kolm päeva: külastati koolimaju, kirikuid ja mõisakomplekse; põigati sisse Sillamäe vastrenoveeritud kultuurikeskusesse ja tehti tiir vihmases Toila-Oru pargis. Huviväärset leidus ka allpool maapinda: Kohtla Kaevanduspargis tutvuti kaevanduskäikudega ning läbiti kaevuriõppe kiirkursus elupõlisest kaevurist giidi juhatusel. Põhitähelepanu köitiski seekord Ida-Viru kui kunagine õitsev tööstuspiirkond ning selle tänane elukorraldus. Teele jäid kunagised rahvarohked töölisasulad, kuldse sügise värvides kummituslinnad Sirgala ja Viivikonna ning Kiviõli Küttejõu linnaosa koos üksikute akendel rinnutavate vanamemmede ja sõbralike koertega. 

Narvas põigati sisse raekotta, kolledžisse ja raudteejaama ning käidi bastionikäikudes ja Narva muuseumis. Kõige enam muljet avaldas siiski võimas kompaktne tööstusansambel Kreenholmi manufaktuur, mis tänapäevalgi väga olulisel määral linna arhitektuurilist ilmet mõjutab. Kompleks osutus ülekaalukalt parima külastatud objekti väljaselgitamiseks korraldatud salajase hääletuse võitjaks.

Sügisreisi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka 

videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:

. 

Ekspositsioonitiim:

Kontseptsioon: Hilkka Hiiop

Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop

Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink

Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni), 

IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik

Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera

Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang

Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas

Augustikuu viimane nädal viis tudengid Hiiumaale, Suuremõisa lossi.

Hiiu-Suuremõisa on üks suurejoonelisemaid barokkstiilis mõisaansambleid Eestimaal. Septembris 2014 algasid seal riikliku mõisakoolide programmi raames ulatuslikud ehitustööd. Kuna lossi ajaloolised interjöörid pakuvad häid praktikavõimalusi konserveerimisalal tudengitele, sündis otsus töödesse panustada ning konserveerida peahoone kahe ruumi seinamaalingud.

Praktikal osalesid Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute konserveerimisele-restaureerimisele spetsialiseerunud tudengid ning lossi ruumides paikneva Hiiumaa Ametikooli õppurid. Lisaks kaasati läbi Nordplus koostöövõrgustiku tudengeid Soomest Novia Kõrgkoolist ja Rootsist Uppsala Ülikooli Gotlandi kolledžist. Koos juhendajatega oli projektis osalejaid kokku 32. Praktika käigus viidi läbi maalingute põhjalikud uuringud ning töötati välja konserveerimise detailkontseptsioon ja -metoodika, mida rakendati suuremate näitealade restaureerimisel. Projekti jätkusuutlikkuse tagavad Hiiumaa Ametikooli õppurid ja juhendajad, kes järgneva õppetöö osana konserveerimistööd lõpule viivad. Projekti juhtis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond (Hilkka Hiiop, Merike Kallas, Maris Veeremäe), kaasatud olid ka Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna juhataja Heli Tuksam, Muinsuskaitseameti Hiiu vaneminspektor ja EKA vilistlane Dan Lukas ning Novia Kõrgkooli ja Campus Gotlandi õppejõud. 

Tegevuste kronoloogia ja kirjeldus on kokkuvõtvalt ära toodud tudengite praktikapäevikus.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna II kursuse tudengeid võis augustikuu viimasel nädalal kohata Paides, kus teostati Tallinna 13 hoone väliuurimistöid. Uurimise all olid 19.sajandist pärineva klassitsistliku lahendusega hoone erinevad ehitusjärjekorrad. Eemaldati sekundaarseid kihistusi, et leida algset plaanilahendust, varasemaid ehitusosi ja avade asukohti; tehti viimistlus- ja värvikihtide sondaaže jpm. Lisaks võeti mikroproove, mille põhjal saadud ehitusajaloolist teavet hiljem põhjalikult analüüsitakse. Töid juhendasid osakonna doktorant Kaarel Truu ja magistrant Diana Haapsal. Tänu Paide SRIK-i kaasabile oli võimalik läbi viia terviklikke uuringuid, mille tulemusi saab kasutada hoone restaureerimisele eelnevate muinsuskaitse eritingimuste koostamisel.  

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid uurisid juunis toimunud suvepraktikal Valga puithoonete ajaloolisi värvilahendusi. Kokku teostati värvikihtide sondaaže umbes 30 majal. Uuringute käik ja tulemused dokumenteeriti. Tehtud tööde alusel esitatakse erinevate ajastute hoonetele tüüpilised värvilahendused. Koostamisel on majade värvimise juhend, mida linnavalitsus saab tulevikus kasutada sobivate värvitoonide soovitamisel hooneid korrastavatele majaomanikele. Kogu uurimisprotsessi demonstreeriti linnaelanikele ja kajastati meedias. Töid koordineerisid ja üliõpilasi juhendasid EKA magistrandid Maria Silla, Kätlin Kaganovits ja Pille Vilgota. Ettevõtmist toetas Kultuurkapital ja Valga Linnavalitsus.

ERR kultuuriuudist vaata siit: EKA tudengid uurisid Valga puitasumeid

3.-5.juunini inventeerisid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Kristo Kooskora juhendamisel Sillamäe kesklinna muinsuskaitse alla võetavat ala. Töö tellis Muinsuskaitseamet, kes kavanadab linna omanäolise ilme säilitamiseks kaitse alla võtta ligi 90 väärtuslikumat hoonet. Seni on kaitsealuseid hooneid linnas vaid kaks: kultuurikeskus ja endine Rodina-nimeline kinoteater. Järgmiste hoonete arvelevõtule ja kirjeldamisele aitavad kaasa EKA tudengid, kes need üle vaatavad ja pildistamisega detailselt dokumenteerivad. Tudengite töö Sillamäel saab tulevase muinsuskaitseala planeerimise alusmaterjaliks, tulemus talletatakse Muinsuskaitseameti arhiivis ja seda jagatakse ka Sillamäe linnaga. 

Tudengite tegemisi Sillamäel kajastasid lähemalt ajaleht Põhjarannik ning ERR.

Muinsuskaitseameti ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös viidi Loodi mõisas 04.septembril läbi siseviimistlusuuringute teabepäev. Keskenduti uuringute olulisematele põhimõtetele ja vormistuslikele nõuetele ning arutleti, mis on siseviimistlusuuringute eesmärk, millised on Muinsuskaitseameti nõuded ning milline on kohaliku inspektori, uurija ja kunstiajaloolase roll uuringute läbiviimisel.

Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi andis ülevaate Loodi mõisa minevikust ja tulevikuplaanidest. Muinsuskaitseameti nõunik Maria Silla selgitas lähemalt Muinsuskaitseameti nõudeid siseviimistlusuuringute teostamisel. EKA kunstimälestiste konserveerimise õppesuuna juht, dotsent Hilkka Hiiop ja EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan, Anneli Randla rääkisid viimistlusuuringute olulisematest tehnikatest ja põhimõtetest ning selgitasid, kuidas uuringuid dokumenteerida ja tõlgendada.

Loengutele järgnes ringkäik mõisa peahoones. Selgitati, mida viimistlusuuringuid läbi viies silmas pidada, millistele piirkondadele ruumis enam tähelepanu pöörata, kuidas sondaaže teha ning kuidas leitut interpreteerida.

Teabepäevale eelneval päeval teostasid EKA, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid selle harukordsete barokkmaalingute mõisa fuajees ning osades ruumides siseviimistluse uuringuid, mille üheks ülesandeks oli kindlaks määrata maalingute ulatus ja säilivus. Lähitulevikus on kavas koostööd jätkata ning uuringud läbi viia terves mõisahoones.

Loodi mõisa teisel korrusel on säilinud ka väga põnev tapeete, mida aastal 2013 on uurinud TKK maalingute osakonna juhataja prof Heli Tuksam. 

Pühakodade Programmi projekti raames toimunud tudengite suvepraktikal seati seati seekord tellingud üles Viljandimaal, Pilistvere kirikus. Esmakordselt ei suudetud tuvastada ühtegi maalingut kiriku krohvipindadelt – ilmselt on need ajaloo keerdkäikudes lihtsalt hävinud. Seevastu tuli päevavalgele midagi erakordset – haruldaselt kõrgekvaliteedilised puidul maalingud kiriku vääridel! Teada on, et väärid rajati hoonesse koos kantsliga 1686 aastal Tartu tisleri Thomas Öhmani poolt, maalija osas andmed kahjuks puuduvad. 

Kõik vääride kohta seni teadaolev tugines ajaloolistele fotodele. Ühel 1929. aastast pärineval ülesvõttel on näha, et vääride kaarjad tahvlid on kaetud saksa- ja eestikeelsete pühakirja tekstidega. 1937 kaeti väärid monokroomse tumeda värviga, alates 80-ndatest aastatest on need tänases värvigammas. Lisaks ajaloolistele fotodele on Muinsuskaitseameti arhiivis säilinud kirjake aastast 1971, millele toona ilmselt tähelepanu ei pööratud. Keegi kohalik oli keskarhiivile Tartusse kirjutanud, et tema vanaema mäletavat vääridel pilte.

Vääri alaosas olevalt paneelilt värvikihtide eemaldamise käigus selguski, et paneeli tekst ei vasta fotode põhjal eeldatule ning nn. “kirjakihi” all on veel üks varasem kihistus, mis kujutab Vana ja Uue Testamendi olulisemaid tegelaskujusid. Kaarjatele vääritahvlitele on on maalitud nende poolfiguurid ning tahvlite all väljadel on tegelaste nimed – Moses, Aaron, David, Salomon jne. Tahvlid on tundlikult modelleeritud ning erakordselt rikkaliku maalinguga, mille autoriks näib olevat professionaalne kunstnik. Kujutatud detailid üllatavad oma rikkalikkuses: näiteks Aaroni kaelas ripub kullatud raamistusega ehe ning kuningas Taavet kannab õlgadel kuninglikku hermeliini.

Edasine tegevuskava näeb ette leidude uurimist infrapunameetodil, et saada lisavihjeid praeguse värvikihi alla peidetud saladustele. Üheks võimaluseks on esialgselt avada täismahus vaid üksikud maalingitahvlid. Etapiline avamine annaks võimaluse saada täpsemat infot erinevate kihtide iseloomu kohta ning aluse täpsemaks kunstiajalooliseks hinnanguks. Teisalt looks see Pilistvere kirikule olulise lisaväärtuse, mida on võimalik imetleda lisaks professionaalidele ka kiriku külastajail. Praegused väikesemahulised sondaazhid on küll äärmiselt kaunid, kui neid tellingutelt lähivaates vaadelda, ent põranda tasandilt on nende ilu ning tervikut raske hoomata. 

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna traditsiooniline, seekord juba XVII kevadkonverents, toimus 30.-31.mail Haapsalus. Konverentsi “Minu muinsuskaitse. Arutlusi kultuuripärandist 21. sajandil” ettekannete osa leidis aset Läänemaa Ühisgümnaasiumi aulas, F. J. Wiedemanni 15. Sõna said Lilian Hansar, Kristin Kuutma, Kurmo Konsa, Eik Hermann, Helen Sooväli-Sepping, Aivo Hirmo, Riin Alatalu, Hilkka Hiiop, Leele Välja, Tarvi Sits ja Siim Raie; paneeldiskussiooni teemal “Kolmnurgast ringiks. Mälestis – omanik – muinsuskaitse” juhtis Liisa Pakosta. Haapsalu linnuse uuenduskavasid tutvustas kohapeal Anton Pärn.

Päeva lõpetas meeleolukalt kulgenud pidu “Tsaari oodates” Haapsalu raudteejaamas. Tsaari saabumisest tingitud elevust aitasid leevendada Haapsalu päris oma bänd “Shoot the Piano Player” ning peol viibinud üllatuskülalised. 

Konverentsile pani punkti pühapäevane ringsõit Läänemaal, sihtkohtadeks Noarootsi kirik – Lääne-Nigula kirik – Taebla kool – Risti raudteejaam – Keskvere mõis – Martna kirik – Parila mootorveski – Ridala kirik – Kiltsi lennuväli ja angaarid – Haapsalu.

Konverentsi kava on leitav siit

28.aprillil avati Pardubice ülikooli (Litomysl, Tšehhi) restaureerimisosakonnas Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) restaureerimisalane ühisnäitus “Varjatud ja nähtav”. Näitust eksponeeriti esmakordselt 2013 detsembris Tartus, galeriis Noorus.

Näituse avamisel osalesid EKA muinsuskaitse osakonna kunstimälestiste konserveerimise õppesuuna koordinaator, dotsent Hilkka Hiiop ning TKK maalingute osakonna juhataja Heli Tuksam. Ühtlasi viisid õppejõud läbi mõlema kooli tegemisi tutvustava loengu, mille eesmärgiks oli muuhulgas aktiviseerida tudengivahetust Erasmus-programmi raames.

Tartus toimunud näituse tutvustust saab lugeda siit