AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Muinsuskaitse ja konserveerimine
01.06.2024 — 02.06.2024
EKA muinsuskaitse kevadkonverents “Kodu, kallis kodu” Viljandis
Muinsuskaitse ja konserveerimine
1. – 2. juunil toimub pärandilinnas Viljandis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXVI kevadkonverents “Kodu, kallis kodu. Vanalinn kui elukeskkond”.
Mis teeb vanalinnade muinsuskaitsealadel ja mälestistes asuvad kodud „kalliks“, mil moel ja kelle jaoks? Kuidas toetada muinsuskodude omanikke oma elukeskkonna parendamisel? Arutame selle üle ajalooliste väärtuste, linnaruumi, muinsuskaitsealuste elamute renoveerimise võimaluste ja valikute ning energiatõhususe vaatest.
Oma kogemusi ja seisukohti jagavad muinsuskaitsjad, arhitektid, insenerid ja koduomanikud.
Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 1. juunil algusega kell 11.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Kell 20.00 jätkame sealsamas tempoka teemapeoga “Säärane mulk”. Laua katab Aida Kohvik, pastlakeerutust pakub kollektiiv Heldene Aeg.
Pühapäeval, 2. juunil kell 11.00 seame sammud Viljandi vanalinna, kus toimuvad kohaliku kultuuripärandi erinevaid tahke tutvustavad ringkäigud. Päeva lõpetab piknik kunstikohvikus.
Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)
Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 24. maini.
Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee
Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
EKA muinsuskaitse kevadkonverents “Kodu, kallis kodu” Viljandis
Laupäev 01 juuni, 2024 — Pühapäev 02 juuni, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
1. – 2. juunil toimub pärandilinnas Viljandis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXVI kevadkonverents “Kodu, kallis kodu. Vanalinn kui elukeskkond”.
Mis teeb vanalinnade muinsuskaitsealadel ja mälestistes asuvad kodud „kalliks“, mil moel ja kelle jaoks? Kuidas toetada muinsuskodude omanikke oma elukeskkonna parendamisel? Arutame selle üle ajalooliste väärtuste, linnaruumi, muinsuskaitsealuste elamute renoveerimise võimaluste ja valikute ning energiatõhususe vaatest.
Oma kogemusi ja seisukohti jagavad muinsuskaitsjad, arhitektid, insenerid ja koduomanikud.
Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 1. juunil algusega kell 11.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Kell 20.00 jätkame sealsamas tempoka teemapeoga “Säärane mulk”. Laua katab Aida Kohvik, pastlakeerutust pakub kollektiiv Heldene Aeg.
Pühapäeval, 2. juunil kell 11.00 seame sammud Viljandi vanalinna, kus toimuvad kohaliku kultuuripärandi erinevaid tahke tutvustavad ringkäigud. Päeva lõpetab piknik kunstikohvikus.
Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)
Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 24. maini.
Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee
Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
25.04.2024
Raamatuesitlus „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ootame teid raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ esitlusele neljapäeval, 25. aprillil kell 16 Eesti Kunstiakadeemia fuajees.
Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud põhimõtted kui ka arhitekti-planeerija roll.
Raamatu autorid käsitlevad neid muutusi eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus, tutvustades niihästi realiseerunud kui ka paberile jäänud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjusi, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks, nagu neid täna teame.
Raamatu koostasid Epp Lankots ja Triin Ojari. Autorid: Mart Kalm, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Henry Kuningas, Epp Lankots, Madis Tuuder, Triin Ojari, Riin Alatalu, Kaja Pae, Toomas Tammis, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik. Raamatu kujundas Andres Tali.
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teadusagentuur (uurimistoetus nr PSG530).
Esitlusel saab raamatut soetada soodushinnaga 35 EUR.
Postitas Neeme Lopp — Püsilink
Raamatuesitlus „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“
Neljapäev 25 aprill, 2024
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ootame teid raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ esitlusele neljapäeval, 25. aprillil kell 16 Eesti Kunstiakadeemia fuajees.
Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud põhimõtted kui ka arhitekti-planeerija roll.
Raamatu autorid käsitlevad neid muutusi eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus, tutvustades niihästi realiseerunud kui ka paberile jäänud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjusi, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks, nagu neid täna teame.
Raamatu koostasid Epp Lankots ja Triin Ojari. Autorid: Mart Kalm, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Henry Kuningas, Epp Lankots, Madis Tuuder, Triin Ojari, Riin Alatalu, Kaja Pae, Toomas Tammis, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik. Raamatu kujundas Andres Tali.
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teadusagentuur (uurimistoetus nr PSG530).
Esitlusel saab raamatut soetada soodushinnaga 35 EUR.
Postitas Neeme Lopp — Püsilink
23.03.2024
Anu Põder veebisümpoosium “Space for My Body”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.
Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.
Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.
Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit
Sümpoosion toimub inglise keeles.
Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.
PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL
Tervitused:
Grażyna Kulczyk
Muuseum Susch asutaja
SA Art Stations juhatuse esimees CH
Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska
Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator
Cecilia Alemani
Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator
I osa
10:10
Anu Põder: Elu piltides
slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal
10:30
Loeng: Cecilia Alemani
Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks
11:00
Loeng: Agata Jakubowska
Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile
11:20
Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis
Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.
Moderaator: Maria Arusoo
12:30-13:30
lõunapaus
13:30
Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.
Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.
II osa
14:30
Paneeldiskussioon:
Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst
Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka
Moderaator: Cecilia Alemani
15:30
Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska
Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum
16:00
Paneeldiskussioon:
Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus
Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska
Moderaator: Agnieszka Sosnowska
16:00
Paneeldiskussioon:
Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest
Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask
Moderaator: Marika Kuźmicz
16:30
Online giidiga ekskursioon:
Anu Põder: Ruum minu kehale
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Anu Põder veebisümpoosium “Space for My Body”
Laupäev 23 märts, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.
Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.
Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.
Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit
Sümpoosion toimub inglise keeles.
Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.
PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL
Tervitused:
Grażyna Kulczyk
Muuseum Susch asutaja
SA Art Stations juhatuse esimees CH
Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska
Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator
Cecilia Alemani
Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator
I osa
10:10
Anu Põder: Elu piltides
slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal
10:30
Loeng: Cecilia Alemani
Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks
11:00
Loeng: Agata Jakubowska
Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile
11:20
Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis
Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.
Moderaator: Maria Arusoo
12:30-13:30
lõunapaus
13:30
Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.
Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.
II osa
14:30
Paneeldiskussioon:
Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst
Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka
Moderaator: Cecilia Alemani
15:30
Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska
Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum
16:00
Paneeldiskussioon:
Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus
Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska
Moderaator: Agnieszka Sosnowska
16:00
Paneeldiskussioon:
Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest
Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask
Moderaator: Marika Kuźmicz
16:30
Online giidiga ekskursioon:
Anu Põder: Ruum minu kehale
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.03.2024
Fredi Tompsi raamatu “Minu sajand” esitlus Arhitektuurimuuseumis
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Teisipäeval, 12. märtsil kell 15:00 toimub Rotermanni soolalaos raamatu “Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps” esitlus.
Fredi Tomps (s 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja ja arhitekt. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos kaas- arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks väheseid, kes näinud sõjaeelset Narvat, see linn ja selle saatus on suunanud teda tööle muinsuskaitsjana.
Fredi Tompsi suur armastus on ka Eesti taluarhitektuur, ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis. Töö Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ette valmistavas meeskonnas oli tema eellugu tõusmaks Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loojaks ja Eesti muinsuskaitse tippjuhiks. Ta vastutas nii Eesti mälestiste kaitse eest kui ka koostöö eest rahvusvahelisel tasandil.
„Minu sajand“ on Fredi Tompsi mitmekihiline ja isiklik lugu Eesti pärandi hoidmisest ja hoidjatest, edust ja takistustest, pärandi tähtsusest inimesele ja meie ühiskonnale.
ICOMOS Eesti auliikme Fredi Tompsi mälestused kirjutas üles ja kohendas Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja ICOMOSi asepresident Riin Alatalu.
Olete oodatud!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Fredi Tompsi raamatu “Minu sajand” esitlus Arhitektuurimuuseumis
Teisipäev 12 märts, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Teisipäeval, 12. märtsil kell 15:00 toimub Rotermanni soolalaos raamatu “Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps” esitlus.
Fredi Tomps (s 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja ja arhitekt. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos kaas- arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks väheseid, kes näinud sõjaeelset Narvat, see linn ja selle saatus on suunanud teda tööle muinsuskaitsjana.
Fredi Tompsi suur armastus on ka Eesti taluarhitektuur, ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis. Töö Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ette valmistavas meeskonnas oli tema eellugu tõusmaks Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loojaks ja Eesti muinsuskaitse tippjuhiks. Ta vastutas nii Eesti mälestiste kaitse eest kui ka koostöö eest rahvusvahelisel tasandil.
„Minu sajand“ on Fredi Tompsi mitmekihiline ja isiklik lugu Eesti pärandi hoidmisest ja hoidjatest, edust ja takistustest, pärandi tähtsusest inimesele ja meie ühiskonnale.
ICOMOS Eesti auliikme Fredi Tompsi mälestused kirjutas üles ja kohendas Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja ICOMOSi asepresident Riin Alatalu.
Olete oodatud!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
15.03.2024
Triin Reidla näituse retsenseerimine
Doktorikool
15. märtsil kell 14.30-15.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla näituse „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ retsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi seminariruumis. Näitus on osa postmodernistlikku eramuarhitektuuri uurivast doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.
Doktoritöö juhendajad on dr Maris Mändel (EKA) ja dr Ingrid Ruudi (EKA).
Näituse retsensendid on prof Andres Kurg (EKA) ja prof Marija Dremaite (Vilniuse Ülikool).
Näitus on avatud Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 1, Tallinn) 29.11.2023-12.05.2024.
Näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ pakub sissevaadet eramute kavandamise, ehitamise ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980. aastatel. Näitusel otsitakse vastuseid küsimustele:
– millisesse (arhitektuuri)ajaloolisesse konteksti majad paigutuvad?
– kuhu postmodernistlikke eramuid kavandati?
– kuidas mõjutasid ajaloolised iseärasused hoonete ehitamist?
– milline näeb välja postmodernistlik elamu? Milline on majade ruumiplaan?
– mis on saanud neist majadest tänapäeval?
– mida arvavad tänapäeval postmodernistlikest majadest arhitektid, omanikud?
Triin Reidla on kultuuripärandi spetsialist, arhitektuuriloolane, toimetaja ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema uurimuse fookuses on 1980. aastate arhitektuur.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Triin Reidla näituse retsenseerimine
Reede 15 märts, 2024
Doktorikool
15. märtsil kell 14.30-15.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla näituse „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ retsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi seminariruumis. Näitus on osa postmodernistlikku eramuarhitektuuri uurivast doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.
Doktoritöö juhendajad on dr Maris Mändel (EKA) ja dr Ingrid Ruudi (EKA).
Näituse retsensendid on prof Andres Kurg (EKA) ja prof Marija Dremaite (Vilniuse Ülikool).
Näitus on avatud Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 1, Tallinn) 29.11.2023-12.05.2024.
Näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ pakub sissevaadet eramute kavandamise, ehitamise ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980. aastatel. Näitusel otsitakse vastuseid küsimustele:
– millisesse (arhitektuuri)ajaloolisesse konteksti majad paigutuvad?
– kuhu postmodernistlikke eramuid kavandati?
– kuidas mõjutasid ajaloolised iseärasused hoonete ehitamist?
– milline näeb välja postmodernistlik elamu? Milline on majade ruumiplaan?
– mis on saanud neist majadest tänapäeval?
– mida arvavad tänapäeval postmodernistlikest majadest arhitektid, omanikud?
Triin Reidla on kultuuripärandi spetsialist, arhitektuuriloolane, toimetaja ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema uurimuse fookuses on 1980. aastate arhitektuur.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
29.02.2024
EKA avatud uksed 2024
Aksessuaaridisain
EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!
Text
Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
EKA avatud uksed 2024
Neljapäev 29 veebruar, 2024
Aksessuaaridisain
EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!
Text
Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
08.02.2024 — 10.02.2024
EKA muinsuskaitse osakond läheb Turismimessile
Muinsuskaitse ja konserveerimine
On tore tõdeda, et pärast üleilmset pandeemiat on kõige kiiremini taastunud kultuuriturism. Sestap kutsus Eesti Turismifirmade Liit EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tänavusele
Turismimessile tutvustama Eesti pärandit ning muinsuskaitse rolli selle teadvustamisel ja hoidmisel.
EKA saab Pirital Eesti Näituste hallis kasutada selle kõige põnevama ruumi – postmodernistliku Sinise Baari. Värviliste vitraažidega baar sai 1990. aastal uue kujunduse, autoriks Maile Grünberg.
Muinsuskaitse osakond valmistas messiks ette kolm uut näitust:
- Eesti pärand maailmakaardil:
tõenäoliselt esimest korda esitleme koos erinevatesse rahvusvahelistesse nimekirjadesse ja võrgustikesse nagu UNESCO, Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuriteed jms kuuluvaid paiku ja nende lugu. Samuti tõstame esile Europa Nostra auhinnaga pärjatud töid. EKA võib julgelt pidada end üheks UNESCO kompetentsikeskuseks Eestis, ka mitmed auhinnad on seotud EKAga. Näitusega kaasneb dotsent Riin Alatalu ettekanne turismivaldkonna ekspertidele - Professori kleidid:
uhke kollektsioon dekaan prof. Hilkka Hiiopi maailmamainega restaureerimisprojektide reklaamkangastest õmmeldud kleitidest ja muidugi ka projektidest - Eesti maailmamainega tuletornid:
näituse koostas doktorant Indrek Laos. Toimub Ristna tuletorni teemaline viktoriin, mille osalejate vahel loositakse välja tuletorni kõrgtehnoloogiline laserprinditud 3D-mudel
Lisaks esitleme nii näituse kui viie-minuti-loengutena põnevamaid tudengitöid Paldiskist viinaköökideni.
Messil viivad tudengid läbi ka kaks töötuba:
Tapeetide restaureerimine
Kalatopise (vene tuur, Acipenser gueldenstaedtii) konserveerimine
Koostöös Eesti Mõisakoolide Ühendusega esitletakse Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust “Mõisast kooliks. Mõisakool kui pärandi hoidja”, mille koostasid tänased EKA töötajad Pille Epner ja Riin Alatalu.
Messile on kutsustud ka teiste EKA erialade tudengid, kes korraldavad oma loomingu näitusmüügi, esitleme oma trükiseid ja loomulikult on avatud tudengikohvik!
Sinise Baari kunstiklubi programm täieneb ja seda saab vaadata siit.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
EKA muinsuskaitse osakond läheb Turismimessile
Neljapäev 08 veebruar, 2024 — Laupäev 10 veebruar, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
On tore tõdeda, et pärast üleilmset pandeemiat on kõige kiiremini taastunud kultuuriturism. Sestap kutsus Eesti Turismifirmade Liit EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tänavusele
Turismimessile tutvustama Eesti pärandit ning muinsuskaitse rolli selle teadvustamisel ja hoidmisel.
EKA saab Pirital Eesti Näituste hallis kasutada selle kõige põnevama ruumi – postmodernistliku Sinise Baari. Värviliste vitraažidega baar sai 1990. aastal uue kujunduse, autoriks Maile Grünberg.
Muinsuskaitse osakond valmistas messiks ette kolm uut näitust:
- Eesti pärand maailmakaardil:
tõenäoliselt esimest korda esitleme koos erinevatesse rahvusvahelistesse nimekirjadesse ja võrgustikesse nagu UNESCO, Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuriteed jms kuuluvaid paiku ja nende lugu. Samuti tõstame esile Europa Nostra auhinnaga pärjatud töid. EKA võib julgelt pidada end üheks UNESCO kompetentsikeskuseks Eestis, ka mitmed auhinnad on seotud EKAga. Näitusega kaasneb dotsent Riin Alatalu ettekanne turismivaldkonna ekspertidele - Professori kleidid:
uhke kollektsioon dekaan prof. Hilkka Hiiopi maailmamainega restaureerimisprojektide reklaamkangastest õmmeldud kleitidest ja muidugi ka projektidest - Eesti maailmamainega tuletornid:
näituse koostas doktorant Indrek Laos. Toimub Ristna tuletorni teemaline viktoriin, mille osalejate vahel loositakse välja tuletorni kõrgtehnoloogiline laserprinditud 3D-mudel
Lisaks esitleme nii näituse kui viie-minuti-loengutena põnevamaid tudengitöid Paldiskist viinaköökideni.
Messil viivad tudengid läbi ka kaks töötuba:
Tapeetide restaureerimine
Kalatopise (vene tuur, Acipenser gueldenstaedtii) konserveerimine
Koostöös Eesti Mõisakoolide Ühendusega esitletakse Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust “Mõisast kooliks. Mõisakool kui pärandi hoidja”, mille koostasid tänased EKA töötajad Pille Epner ja Riin Alatalu.
Messile on kutsustud ka teiste EKA erialade tudengid, kes korraldavad oma loomingu näitusmüügi, esitleme oma trükiseid ja loomulikult on avatud tudengikohvik!
Sinise Baari kunstiklubi programm täieneb ja seda saab vaadata siit.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
22.01.2024 — 24.01.2024
Metsik muinsuskaitse: kogukondlik restaureerimine
Muinsuskaitse ja konserveerimine
22.-24. jaanuaril uuritakse EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas valikaine “Metsik muinsuskaitse” raames kogukondlikku restaueerimist – kuidas hoida ja korrastada pärandit ning tegevusi planeerida, kui ressursse napib.
Esmaspäeval, 22. jaanuaril toimuvad spetsialistide loengud, mida saab jälgida Zoomi vahendusel.
9.30-11.00
Sissejuhatav loeng – Triin Reidla, Piia Tammpuu, Kateriin Ambrozevits, EKA
11.15-12.45
Fundraisingust, väärtuspõhisest pakkumisest ja Ameerika kogemusest – Mirjam Krull, Muinsuskaitseamet
Lõunapaus
13.15-14.45
Kibe projekt – Ulla Alla ja Nika Gabiskiria, Gruusia
15.00-16.00
Audla mõisa omandiprobleemid ja kuidas see restaureerimist takistab – Marju Pilv, EKA
16.00
Töötoa objektide tutvustamine, ülesande püstitamine, gruppidesse jagunemine – EKA tiim ja külalised Gruusiast
Kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 13.00 esitletakse tudengite töötoa tulemusi, mida saab taas jälgida Zoomis.
Õppeainet toetab projekt LIFE heritageHOME, mis on suunatud pärandhoonete omanikele ning eesmärgiga töötada välja ja piloteerida terviklik konsultatsiooniteenus ja läbimõeldud protseduurid, mis hõlbustaks kaitsealustes hoonetes väärtuspõhiste energiatõhususe parandamise lahenduste rakendamist.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Metsik muinsuskaitse: kogukondlik restaureerimine
Esmaspäev 22 jaanuar, 2024 — Kolmapäev 24 jaanuar, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
22.-24. jaanuaril uuritakse EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas valikaine “Metsik muinsuskaitse” raames kogukondlikku restaueerimist – kuidas hoida ja korrastada pärandit ning tegevusi planeerida, kui ressursse napib.
Esmaspäeval, 22. jaanuaril toimuvad spetsialistide loengud, mida saab jälgida Zoomi vahendusel.
9.30-11.00
Sissejuhatav loeng – Triin Reidla, Piia Tammpuu, Kateriin Ambrozevits, EKA
11.15-12.45
Fundraisingust, väärtuspõhisest pakkumisest ja Ameerika kogemusest – Mirjam Krull, Muinsuskaitseamet
Lõunapaus
13.15-14.45
Kibe projekt – Ulla Alla ja Nika Gabiskiria, Gruusia
15.00-16.00
Audla mõisa omandiprobleemid ja kuidas see restaureerimist takistab – Marju Pilv, EKA
16.00
Töötoa objektide tutvustamine, ülesande püstitamine, gruppidesse jagunemine – EKA tiim ja külalised Gruusiast
Kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 13.00 esitletakse tudengite töötoa tulemusi, mida saab taas jälgida Zoomis.
Õppeainet toetab projekt LIFE heritageHOME, mis on suunatud pärandhoonete omanikele ning eesmärgiga töötada välja ja piloteerida terviklik konsultatsiooniteenus ja läbimõeldud protseduurid, mis hõlbustaks kaitsealustes hoonetes väärtuspõhiste energiatõhususe parandamise lahenduste rakendamist.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
19.01.2024
Töötoa “Hüljatud maastikud. Narva Kreenholmi tehas” tulemuste esitlus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tehastel on olnud määrav roll linnade, asulate ja linnaosade kujundamisel, väga paljud neist on välja kasvanud tööstustest. Ajalooliste tehaste paiknemisel on olnud esmatähtis ümbritsev keskkond – tööstused paiknevad vee-, raud- või maanteede läheduses, olulised olid veekogud nii energia tootmiseks kui ka jahutamiseks, piirkonna maavarad tooraineks jne.
Traditsiooniline tööstusmaastik hõlmab mitte ainult tootmishooneid, aga ka elamuid, koole, lasteaedu, haiglaid, klubisid, pesumaju jne moodustades terviklikke kvartaleid ja terveid linnaosi. Ka keskmise suurusega tööstuskompleksil on keskkonnas oluline mõju, tänavune Hüljatud maastike objekt – Kreenholmi manufaktuur oli aga oma rajamise ajal 1857. aastal Euroopa suurim.
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri tudengid kohtuvad taas 15.-18. jaanuaril ühises “Hüljatud maastike” töötoas, kus arutletakse ja otsitakse lahendusi järgnevatele teemadele:
- Skaalanihked tööstusmaastikul
- Suure tööstusmaastiku elavdamine ja uuesti elule äratamine
- Narva kui (piiri)linn ja selle probleemide kajastumine tühjas tehases
- Geograafilised tegurid ja piirid pärandi taaselavdamisel
- Tehas kui kogukonna siduja
Grupitööde tulemuste avalik esitlus toimub reedel, 19. jaanuaril kell 13:00 EKA saalis (A-101) ja EKA TVs.
Kursust juhendavad Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Gregor Taul EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.
Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.
„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ iga-aastane erialaülene töötubade seeria, kus püstitatakse koos küsimusi ja otsitakse lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba 13. korda.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Töötoa “Hüljatud maastikud. Narva Kreenholmi tehas” tulemuste esitlus
Reede 19 jaanuar, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tehastel on olnud määrav roll linnade, asulate ja linnaosade kujundamisel, väga paljud neist on välja kasvanud tööstustest. Ajalooliste tehaste paiknemisel on olnud esmatähtis ümbritsev keskkond – tööstused paiknevad vee-, raud- või maanteede läheduses, olulised olid veekogud nii energia tootmiseks kui ka jahutamiseks, piirkonna maavarad tooraineks jne.
Traditsiooniline tööstusmaastik hõlmab mitte ainult tootmishooneid, aga ka elamuid, koole, lasteaedu, haiglaid, klubisid, pesumaju jne moodustades terviklikke kvartaleid ja terveid linnaosi. Ka keskmise suurusega tööstuskompleksil on keskkonnas oluline mõju, tänavune Hüljatud maastike objekt – Kreenholmi manufaktuur oli aga oma rajamise ajal 1857. aastal Euroopa suurim.
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri tudengid kohtuvad taas 15.-18. jaanuaril ühises “Hüljatud maastike” töötoas, kus arutletakse ja otsitakse lahendusi järgnevatele teemadele:
- Skaalanihked tööstusmaastikul
- Suure tööstusmaastiku elavdamine ja uuesti elule äratamine
- Narva kui (piiri)linn ja selle probleemide kajastumine tühjas tehases
- Geograafilised tegurid ja piirid pärandi taaselavdamisel
- Tehas kui kogukonna siduja
Grupitööde tulemuste avalik esitlus toimub reedel, 19. jaanuaril kell 13:00 EKA saalis (A-101) ja EKA TVs.
Kursust juhendavad Riin Alatalu, Triin Reidla ja Aljona Gineiko EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Gregor Taul EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast ning Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.
Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.
„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ iga-aastane erialaülene töötubade seeria, kus püstitatakse koos küsimusi ja otsitakse lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba 13. korda.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
21.12.2023
Mariann Raisma doktoritöö kaitsmine
Doktorikool
21. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Mariann Raisma doktoritööd „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ („The Power of the Museum. Shaping Collective Memory in Estonia during the Turning Points of the 20th Century“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.
Doktoritöö juhendajad: prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), dr Marleen Metslaid (Eesti Rahva Muuseum)
Oponent: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum)
Muuseumid on viimase kahe sajandi jooksul paljuski kujundanud ühiskondade arusaama minevikust. Muuseum suunab seda, kuidas me ajaloost mõtleme, määrab unustamise ja mäletamise tasakaalupunktid ning vormib pärandiga seonduvate väärtuste hierarhiat.
Doktoritöö keskendub muuseumi kui kultuurimälu meediumi võimu ja mõju analüüsile Eesti muuseumivälja näitel. Kuna meie identiteedi aluseks on suures osas see, mida mäletame ja mida unustame, on oluline mõista ja mõtestada seda, miks ja kuidas on kollektiivset mälu eri aegadel kujundatud ning kuidas on see muutunud. Siinne uurimus teeb seda 20. sajandi Eesti muuseumiloo põhjal, kasutades näidetena kolme suurt murrangut aastatel 1919–1925, 1940–1941/1944–1953 ja 1987–1994.
Eesti muuseumide ajalugu võimaldab jälgida, kuidas ühiskondlike ja poliitiliste murrangute ajal muutusid kultuurimälu kujundamise põhisuunad, väärtused ja kaanonid: rõhuasetused teemades ja nende representatsioonides, tõlgendustes ja ideoloogiates, muuseumides kui institutsioonis, nende hierarhias ja nimedes, võimu ja institutsiooni vahelise suhte dünaamika ning muuseumi võime, tahe ja oskus kujundada ühiskonna kollektiivset mälu.
Eesti muuseumivälja identiteet ja institutsioonid olid muutumises ka läbi 19.–20. sajandi – alustades enesemääratlemist Euroopa kultuuri kaudu, liikusid muuseumid Heimat’i ja sealt edasi etnilisuse väärtustamiseni, mis päädis suurtes rahvuslikes muuseumiideedes ning jagunes 20. sajandi jooksul erinevatesse spetsialiseeritud muuseumidesse. Maiskondlik diskursus asendati 20. sajandi alguskümnenditel rahvuslikuga, seejärel nõukogulik-marksistlikuga ning sajandi viimasel kümnendil taastati hoogsalt rahvuspõhist kultuurimälu. See väljendus ka ajalooteemalistel püsinäitustel: 1920. aastatel toimus rahvakultuuri legitimeerimine eliidikultuuriks, 1940. aastatel kehtestati normatiivne ajaloolise materialismi käsitlus ning 1980. aastate lõpust nägi taas rahvusluse võidukäiku, mis sai väljundi ka uutes museoloogilistes lahendustes. Kõigi nende muutuste analüüsimise juures on rõhutatud Eesti muuseumiloo hübriidset loomust ning põimitust erinevate kultuuriruumide ja -paradigmadega.
Kõigi doktoritöös käsitletud kolmel murranguperioodil olid muuseumid esimeste hulgas, kes kujundasid uue kultuurimälu kaanoni. Veelgi enam, suuresti nende kolme pöörde tulemusena on kujunenud Eestile omane unikaalne muuseumiväli.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Kaitsmiskomisjon: prof Krista Kodres (esimees), dr Anu Allas , prof Hilkka Hiiop, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Mariann Raisma doktoritöö kaitsmine
Neljapäev 21 detsember, 2023
Doktorikool
21. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Mariann Raisma doktoritööd „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ („The Power of the Museum. Shaping Collective Memory in Estonia during the Turning Points of the 20th Century“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.
Doktoritöö juhendajad: prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), dr Marleen Metslaid (Eesti Rahva Muuseum)
Oponent: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum)
Muuseumid on viimase kahe sajandi jooksul paljuski kujundanud ühiskondade arusaama minevikust. Muuseum suunab seda, kuidas me ajaloost mõtleme, määrab unustamise ja mäletamise tasakaalupunktid ning vormib pärandiga seonduvate väärtuste hierarhiat.
Doktoritöö keskendub muuseumi kui kultuurimälu meediumi võimu ja mõju analüüsile Eesti muuseumivälja näitel. Kuna meie identiteedi aluseks on suures osas see, mida mäletame ja mida unustame, on oluline mõista ja mõtestada seda, miks ja kuidas on kollektiivset mälu eri aegadel kujundatud ning kuidas on see muutunud. Siinne uurimus teeb seda 20. sajandi Eesti muuseumiloo põhjal, kasutades näidetena kolme suurt murrangut aastatel 1919–1925, 1940–1941/1944–1953 ja 1987–1994.
Eesti muuseumide ajalugu võimaldab jälgida, kuidas ühiskondlike ja poliitiliste murrangute ajal muutusid kultuurimälu kujundamise põhisuunad, väärtused ja kaanonid: rõhuasetused teemades ja nende representatsioonides, tõlgendustes ja ideoloogiates, muuseumides kui institutsioonis, nende hierarhias ja nimedes, võimu ja institutsiooni vahelise suhte dünaamika ning muuseumi võime, tahe ja oskus kujundada ühiskonna kollektiivset mälu.
Eesti muuseumivälja identiteet ja institutsioonid olid muutumises ka läbi 19.–20. sajandi – alustades enesemääratlemist Euroopa kultuuri kaudu, liikusid muuseumid Heimat’i ja sealt edasi etnilisuse väärtustamiseni, mis päädis suurtes rahvuslikes muuseumiideedes ning jagunes 20. sajandi jooksul erinevatesse spetsialiseeritud muuseumidesse. Maiskondlik diskursus asendati 20. sajandi alguskümnenditel rahvuslikuga, seejärel nõukogulik-marksistlikuga ning sajandi viimasel kümnendil taastati hoogsalt rahvuspõhist kultuurimälu. See väljendus ka ajalooteemalistel püsinäitustel: 1920. aastatel toimus rahvakultuuri legitimeerimine eliidikultuuriks, 1940. aastatel kehtestati normatiivne ajaloolise materialismi käsitlus ning 1980. aastate lõpust nägi taas rahvusluse võidukäiku, mis sai väljundi ka uutes museoloogilistes lahendustes. Kõigi nende muutuste analüüsimise juures on rõhutatud Eesti muuseumiloo hübriidset loomust ning põimitust erinevate kultuuriruumide ja -paradigmadega.
Kõigi doktoritöös käsitletud kolmel murranguperioodil olid muuseumid esimeste hulgas, kes kujundasid uue kultuurimälu kaanoni. Veelgi enam, suuresti nende kolme pöörde tulemusena on kujunenud Eestile omane unikaalne muuseumiväli.
Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.
Kaitsmiskomisjon: prof Krista Kodres (esimees), dr Anu Allas , prof Hilkka Hiiop, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink