Rubriik: Installatsioon ja skulptuur

01.03.2023

Noore Skulptori Preemianäitus 2023

NSPN23_EKA-ekraan_1920x1280

Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakond esitleb: Noore Skulptori Preemianäitus 2023

1. märtsil, ARS Projektiruumis toimuval Noore Skulptori Preemianäitusel (NSPN) osalevad:

Josefine Green, Sophia Hallmann, Mara Kirchberg, Lisethe Maas, Rose Magee, Eke Ao Nettan, Sarah Noonan, Paula Oberndorfer, Didi van der Putte, Kertu-Liisa Sarap, Asmus Soodla, Sonja Sutt, Kail Timusk ja Mattias Veller.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 1. märtsil.

Preemianäituse peakorraldaja Taavi Talve: “Preemianäitusel saab näha laia valikut erinevatest kunstilistest praktikatest alates esmapilgul pea märkamatuksjäävatest sekkumistest näituseruumi kuni vaatajat enesega aktiivselt suhtlema kutsuvate töödeni. Tuleb tõdeda, et valiku tegemine ühtlaselt tõusva tasemega teoste hulgast pole enam ammu lihtne ülesanne ja jääb loota, et ka kõik ülejäänud projektid leiavad samuti ühel või teisel viisil tee oma vaatajani”.

NSPN on tänaseks kujunenud üheks nimekamaks eesti uue kunsti preemiaks. Tähelepanu ja võit näitusel on saanud hüppelauaks otse eesti kunsti keskväljakule.

2022. aasta võitjat, EKA kaasaegse kunsti magister Junny Yeungi, tunnustati ka EKA Noore kunstniku magistri taseme preemiaga 2022. aastal. NSPN-i 2021. aasta laureaat Sarah Nõmm sai olulise tunnustuse 2022. aasta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi näol. Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

NSPN 2023 Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Noore Skulptori Preemianäitus 2023

Kolmapäev 01 märts, 2023

NSPN23_EKA-ekraan_1920x1280

Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakond esitleb: Noore Skulptori Preemianäitus 2023

1. märtsil, ARS Projektiruumis toimuval Noore Skulptori Preemianäitusel (NSPN) osalevad:

Josefine Green, Sophia Hallmann, Mara Kirchberg, Lisethe Maas, Rose Magee, Eke Ao Nettan, Sarah Noonan, Paula Oberndorfer, Didi van der Putte, Kertu-Liisa Sarap, Asmus Soodla, Sonja Sutt, Kail Timusk ja Mattias Veller.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 1. märtsil.

Preemianäituse peakorraldaja Taavi Talve: “Preemianäitusel saab näha laia valikut erinevatest kunstilistest praktikatest alates esmapilgul pea märkamatuksjäävatest sekkumistest näituseruumi kuni vaatajat enesega aktiivselt suhtlema kutsuvate töödeni. Tuleb tõdeda, et valiku tegemine ühtlaselt tõusva tasemega teoste hulgast pole enam ammu lihtne ülesanne ja jääb loota, et ka kõik ülejäänud projektid leiavad samuti ühel või teisel viisil tee oma vaatajani”.

NSPN on tänaseks kujunenud üheks nimekamaks eesti uue kunsti preemiaks. Tähelepanu ja võit näitusel on saanud hüppelauaks otse eesti kunsti keskväljakule.

2022. aasta võitjat, EKA kaasaegse kunsti magister Junny Yeungi, tunnustati ka EKA Noore kunstniku magistri taseme preemiaga 2022. aastal. NSPN-i 2021. aasta laureaat Sarah Nõmm sai olulise tunnustuse 2022. aasta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi näol. Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

NSPN 2023 Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

12.01.2023 — 26.01.2023

Loora Kaubi “Inimene ei näe kunagi unes päikest”

One Never Sees Facebook Banner2

“Inimene ei näe kunagi unes päikest” on Loora Kaubi isikunäitus.

Näitus koosneb kahest ruumiinstallatsioonist, mis ehituvad üles skulptuuridele, maalidele ja videoteosele. Näitus avatakse 12. jaanuaril 2023, kell 19.00 ajaloolise Raja tänava skulptuurihoone galeriis Uus Rada.

Uus Rada galeriis eksponeeritud teoste kogumik käsitleb pidevas vahepealsuses olemise tunnet. Kesksel kohal on igatsus laskuda igavesse unne: viibida häirimatult sellises kehalises seisundis, mida paljud loomad ja putukad füüsiliselt läbivad talveunes. Näitus võrdleb keha ainega, mis võib laguneda, lahustuda, kooruda, end kasvatada ja siis jälle ebavajalikust osast loobuda. “Inimene ei näe kunagi unes päikest” mõtiskleb elu hapruse üle ja küsib, kuidas püüda kinni see tunnetuslik miski, mis ootamatult langeb õlule ning halvab kogu keha.

Näituse avamisel esineb performance’iga etenduskunstnik Elle Viies.

Näitus on kureeritud Eestis resideeruva belglase Laura De Jaeger’i poolt.

Graafilise disaini ja visuaalse identiteedi on loonud Taylor “Tex” Tehan.

Loora Kaubi (1998) on Tallinnas töötav kunstnik. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas ja täiendanud end Viini Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas. Kaubi praktika keerleb ümber (naise) keha ja sellesse puutuvate ühiskondlike ja sotsiaalsete suhete. Ekseldes päris ja väljamõeldu vahealal, läheneb ta oma töödes elule kui vaatemängule ja keskendub stseeniloomele, mille kaudu etendada intensiivset emotsiooni. Kaubi on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegsete Kunstnike Liidu nädalapreemia ja on osalenud näituste ja performance’itega Tallinnas, Narvas, Haapsalus, Valgas, Viinis ning Põlvas.

Uus Rada galerii. Raja 11a, Tallinn
12.01.2023 – 26.01.2023

Lahtiolekuajad: 13.01 – 27.01.2023 iga päev 15:00 – 20:00

Näituse avamine: 12.01 19:00

Laura De Jaeger,
kuraator (suhtlus inglise keeles)
dejaegerlaura@gmail.com
+ 372 5564 8476

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Loora Kaubi “Inimene ei näe kunagi unes päikest”

Neljapäev 12 jaanuar, 2023 — Neljapäev 26 jaanuar, 2023

One Never Sees Facebook Banner2

“Inimene ei näe kunagi unes päikest” on Loora Kaubi isikunäitus.

Näitus koosneb kahest ruumiinstallatsioonist, mis ehituvad üles skulptuuridele, maalidele ja videoteosele. Näitus avatakse 12. jaanuaril 2023, kell 19.00 ajaloolise Raja tänava skulptuurihoone galeriis Uus Rada.

Uus Rada galeriis eksponeeritud teoste kogumik käsitleb pidevas vahepealsuses olemise tunnet. Kesksel kohal on igatsus laskuda igavesse unne: viibida häirimatult sellises kehalises seisundis, mida paljud loomad ja putukad füüsiliselt läbivad talveunes. Näitus võrdleb keha ainega, mis võib laguneda, lahustuda, kooruda, end kasvatada ja siis jälle ebavajalikust osast loobuda. “Inimene ei näe kunagi unes päikest” mõtiskleb elu hapruse üle ja küsib, kuidas püüda kinni see tunnetuslik miski, mis ootamatult langeb õlule ning halvab kogu keha.

Näituse avamisel esineb performance’iga etenduskunstnik Elle Viies.

Näitus on kureeritud Eestis resideeruva belglase Laura De Jaeger’i poolt.

Graafilise disaini ja visuaalse identiteedi on loonud Taylor “Tex” Tehan.

Loora Kaubi (1998) on Tallinnas töötav kunstnik. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas ja täiendanud end Viini Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas. Kaubi praktika keerleb ümber (naise) keha ja sellesse puutuvate ühiskondlike ja sotsiaalsete suhete. Ekseldes päris ja väljamõeldu vahealal, läheneb ta oma töödes elule kui vaatemängule ja keskendub stseeniloomele, mille kaudu etendada intensiivset emotsiooni. Kaubi on pälvinud Eesti Noorte Kaasaegsete Kunstnike Liidu nädalapreemia ja on osalenud näituste ja performance’itega Tallinnas, Narvas, Haapsalus, Valgas, Viinis ning Põlvas.

Uus Rada galerii. Raja 11a, Tallinn
12.01.2023 – 26.01.2023

Lahtiolekuajad: 13.01 – 27.01.2023 iga päev 15:00 – 20:00

Näituse avamine: 12.01 19:00

Laura De Jaeger,
kuraator (suhtlus inglise keeles)
dejaegerlaura@gmail.com
+ 372 5564 8476

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

07.12.2022 — 30.12.2022

Taavi Talve ARS Showroomis

Taavi Talve

ARS Showroom #045: Taavi Talve “Gypsy Rose Lee” 

ARS Showroomi galerii 7.–30.12.2022 (E–R 12–18)

“Gypsy Rose Lee” on näitus kahest nurgast, mille vahele jääb ookean ja veel sama palju kuiva maad ning peaaegu kaheksa aastakümmet. Ühtlasi on see film millestki, mida selles filmis pole.

Taavi Talve on õppinud Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri (1993–1997) ja vabade kunstide magistratuuris (2005–2008). Alates 2005. aastast on ta seotud kunstnike rühmitusega Johnson ja Johnson (koos Indrek Kösteriga), tegelenud soololoominguga ja olnud kaastegev erinevates kööstööprojektides. Tema viimase aja teosed lähtuvad minevikusündmuste seostest tänapäeva ja iseendaga.

Talve töötab Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri- ja installatsiooniosakonna juhatajana.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Taavi Talve ARS Showroomis

Kolmapäev 07 detsember, 2022 — Reede 30 detsember, 2022

Taavi Talve

ARS Showroom #045: Taavi Talve “Gypsy Rose Lee” 

ARS Showroomi galerii 7.–30.12.2022 (E–R 12–18)

“Gypsy Rose Lee” on näitus kahest nurgast, mille vahele jääb ookean ja veel sama palju kuiva maad ning peaaegu kaheksa aastakümmet. Ühtlasi on see film millestki, mida selles filmis pole.

Taavi Talve on õppinud Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri (1993–1997) ja vabade kunstide magistratuuris (2005–2008). Alates 2005. aastast on ta seotud kunstnike rühmitusega Johnson ja Johnson (koos Indrek Kösteriga), tegelenud soololoominguga ja olnud kaastegev erinevates kööstööprojektides. Tema viimase aja teosed lähtuvad minevikusündmuste seostest tänapäeva ja iseendaga.

Talve töötab Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri- ja installatsiooniosakonna juhatajana.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.12.2022 — 22.12.2022

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–22.12.2022

hindamismaraton-ajatu-2-pdf

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Postitas Pire Sova — Püsilink

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–22.12.2022

Neljapäev 01 detsember, 2022 — Neljapäev 22 detsember, 2022

hindamismaraton-ajatu-2-pdf

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Postitas Pire Sova — Püsilink

11.11.2022 — 11.12.2022

Erik Alalooga Tartu Kunstimajas

Alalooga

Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Erik Alalooga isikunäitus „Vabastatud masinad“.

Kunstnik kutsub kõiki kümblema lainetavas helimassiivis, sest monumentaalgalerii on täidetud helimasinatega. Suured ja väikesed, akustilised ja võimendatud, mahedad ja agressiivsed, kiired ja aeglased objektid võimaldavad kogeda erinevaid helimustreid piiramatus kombinatsioonide valikus.

Kunstnik selgitab: „Masinate vabastamise kampaania käigus on õnnestunud anda uus identiteet kümnele auto kojamehemootorile ning viiele diskokera mootorile. Enam iial ei pea need sooritama tuimasid liigutusi, et nühkida tuuleklaasilt veepiisku ja linnusitta ega ketrama ööde kaupa tobedat peegelkera higiste ja hööritavate kehade rõõmuks. Monotoonsed rütmid on asendunud dünaamilistega. Lakkamatult soontes pulseeriva alalis– või vahelduvvoolu asemel tuksleb masin juhusegeneraatori ettearvamatutes rütmides. Kapotikaane alust klaustrofoobiat või ööklubi lae üksindust igaveseks hüljates moodustatakse oma mudelikaaslastega ühendatud süsteeme, luuakse kaleidoskoopilisi rütmimustreid ning domineeritakse ruumis. Inimene on siin vaid vaatleja.“

Erik Alalooga (s 1974) on Tallinnas elav visuaalkunstnik, esitaja, lavastaja, helikunstnik, õpetaja ning kultuurikorraldaja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuurieriala ja magistrikraadi omandanud interdistsiplinaarsetes kunstides. 2018. aastast alates õpib Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktoriõppes. Ta on töötanud EKA IDK õppetooli dotsendina (2006–2010) ning tegevuskunstide õppetooli juhatajana (2010–2013). Hetkel töötab EKA skulptuuri stuudio juhatajana. Alalooga on esinenud näituste ja performance´ite ning eksperimentaalkontsertidega Eestis, Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Portugalis, Tšehhis, Venemaal, Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, USA-s, Austraalias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 11. detsembrini.

Lisainfo:
Urmo Teekivi
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
511 0883

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Erik Alalooga Tartu Kunstimajas

Reede 11 november, 2022 — Pühapäev 11 detsember, 2022

Alalooga

Reedel, 11. novembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Erik Alalooga isikunäitus „Vabastatud masinad“.

Kunstnik kutsub kõiki kümblema lainetavas helimassiivis, sest monumentaalgalerii on täidetud helimasinatega. Suured ja väikesed, akustilised ja võimendatud, mahedad ja agressiivsed, kiired ja aeglased objektid võimaldavad kogeda erinevaid helimustreid piiramatus kombinatsioonide valikus.

Kunstnik selgitab: „Masinate vabastamise kampaania käigus on õnnestunud anda uus identiteet kümnele auto kojamehemootorile ning viiele diskokera mootorile. Enam iial ei pea need sooritama tuimasid liigutusi, et nühkida tuuleklaasilt veepiisku ja linnusitta ega ketrama ööde kaupa tobedat peegelkera higiste ja hööritavate kehade rõõmuks. Monotoonsed rütmid on asendunud dünaamilistega. Lakkamatult soontes pulseeriva alalis– või vahelduvvoolu asemel tuksleb masin juhusegeneraatori ettearvamatutes rütmides. Kapotikaane alust klaustrofoobiat või ööklubi lae üksindust igaveseks hüljates moodustatakse oma mudelikaaslastega ühendatud süsteeme, luuakse kaleidoskoopilisi rütmimustreid ning domineeritakse ruumis. Inimene on siin vaid vaatleja.“

Erik Alalooga (s 1974) on Tallinnas elav visuaalkunstnik, esitaja, lavastaja, helikunstnik, õpetaja ning kultuurikorraldaja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuurieriala ja magistrikraadi omandanud interdistsiplinaarsetes kunstides. 2018. aastast alates õpib Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktoriõppes. Ta on töötanud EKA IDK õppetooli dotsendina (2006–2010) ning tegevuskunstide õppetooli juhatajana (2010–2013). Hetkel töötab EKA skulptuuri stuudio juhatajana. Alalooga on esinenud näituste ja performance´ite ning eksperimentaalkontsertidega Eestis, Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Portugalis, Tšehhis, Venemaal, Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, USA-s, Austraalias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 11. detsembrini.

Lisainfo:
Urmo Teekivi
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
511 0883

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

06.04.2022 — 30.04.2022

Taavi Talve „(re)konstrueeritud vaatepunktid“

TT_pressifoto

6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud EKA skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja, dotsent Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.

Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.

Hollis Frampton / filmitegija

Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.

Taavi Talve (1970) on erinevates meediumites töötav kunstnik, kes lähtub enda viimase aja filmides ja installatsioonides subjektiivsest kogemuslikkusest ja minevikusündmuste suhtest isiklikku. Neis vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Talve on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias, elab ja töötab Tallinnas. Viimane ülesastumine on isiknäitus „Ma olin Timbuktus” (2022), mida võib külastada kuni 10. aprillini Tallinna Linnagaleriis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2022.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Taavi Talve „(re)konstrueeritud vaatepunktid“

Kolmapäev 06 aprill, 2022 — Laupäev 30 aprill, 2022

TT_pressifoto

6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud EKA skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja, dotsent Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.

Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.

Hollis Frampton / filmitegija

Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.

Taavi Talve (1970) on erinevates meediumites töötav kunstnik, kes lähtub enda viimase aja filmides ja installatsioonides subjektiivsest kogemuslikkusest ja minevikusündmuste suhtest isiklikku. Neis vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Talve on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias, elab ja töötab Tallinnas. Viimane ülesastumine on isiknäitus „Ma olin Timbuktus” (2022), mida võib külastada kuni 10. aprillini Tallinna Linnagaleriis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2022.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.02.2022 — 14.03.2022

“Avatud aknad” 2022 näitus EKA raamatukogu akendel

EKA FB_1
Screenshot 2022-02-18 at 18.51.15
akende näitus
Screenshot 2022-02-18 at 18.54.44

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Avatud aknad” 2022 näitus EKA raamatukogu akendel

Esmaspäev 21 veebruar, 2022 — Esmaspäev 14 märts, 2022

EKA FB_1
Screenshot 2022-02-18 at 18.51.15
akende näitus
Screenshot 2022-02-18 at 18.54.44

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

16.02.2022 — 10.04.2022

Taavi Talve: “Ma olin Timbuktus”

Taavi Talve timbuktu

17. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud Taavi Talve näitus „Ma olin Timbuktus“, mis räägib maailma läbiuurimata nurka projitseeritud kujutelmadest ja koloniaalvallutuslikust võidujooksust. Ühe sellise loo jutustab Werner Legère romaan „Ma olin Timbuktus“, mis ilmus eesti keelses 1959. aastal sarjas „Seiklusjutte maalt ja merelt“ ning haaras nii mõnegi noore lugeja kujutluse, kes on hiljem endalt küsinud, kas Timbuktu on päriselt olemas.

Näituse kuraator on Indrek Grigor.

Näituse avamine Tallinna Linnagaleriis kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00.

Taavi Talve teostes näivad alati kohal olevat kolm möödapääsmatut kandepunkti: arhitektuur, tsitaat ja inimsaatus. Neist abstraktseim on arhitektuur, mille üks kummalisemaid vorme on olnud sõnadele ja kirjavahemärkidele ruumilise mõõtme andmine. Näiteks hiiglaslikud laest rippuvad jutumärgid näitusel „ONTHETITLE“ (2013). Tsitaat on jälle, vastupidi, kõige konkreetsem komponent. Leidobjekt, artefakt millele teos on vitriinina ümber ehitatud. Võib-olla kõige naljakam näide selle kohta on 2010. aastal Artishoki biennaalil koos Indrek Köstriga ehk kollektiivis Johnson ja Johnson teostatud nimetu installatsioon. Biennaali toimimise loogikat kaaperdades ei lubanud see näitusekülastajail lugeda kümne kriitiku kirjutatud tekste, mis seda sama lugejate ligipääsu tõkestavat teost retsenseerisid.

Inimsaatust võib Talve võrdlemisi kompromissitult kontseptuaalset kunstnikukeelt arvestades pidada eelmistega võrreldes kõige üllatavamaks komponendiks. Talve värskematest teostest on selle hea näide „Pimetähn“, kus Talve harutas väliseesti tantsija Epp Kotka lugu. Kes ta oli, kuidas Ameerikasse ning Yvonne Raineri truppi sattus? Kotkas jäi kogu arhiivitöö ajal pigem fiktsiooniks, kellele ei õnnestunud lõpuks nägugi anda.

Näitusel „Ma olin Timbuktus“ on mäng justkui ümber pööratud: tähelepanu all on Timbuktu, linn mille olemasolu tunnistamist segab müüt, mis tõotab olla püsivam kui kõrbelinn ise, sest kõik, kes ihale järele annavad ja kõigile vintsutustele vaatamata linnaretke ette võtavad, näivad sealt naasvat tühjade kätega. Timbuktus käinute lood keskenduvad katsumusrohkele teekonnale, mis osutus oodatust veelgi rängemaks. Linn seevastu ei vastanud üldse ootustele. Mida aga täpselt oodati ja millel see ootus põhines, ei oska tagantjärele enam keegi öelda.

Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja looming lähtub arhiiviimpulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.

Indrek Grigor töötab Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhatajana, avaldab regulaarselt kunstikriitikat ennekõike Eesti, aga ka teiste balti riikide väljaannetes ja on üle kümne aasta teinud kaastöid Eesti Rahvusringhäälingule. Grigor õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (MA 2008) ja semiootikat (BA 2004). Grigor töötas 2007–2010 Tartu Kunstimusueumi foto- ja videokunstikogu hoidjana ning oli 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist.

Täname! Dénes Farkas, Albert Kerstna, Peeter Krosmann, Laura Liventaal, Anti Saar, Tiina Vahter, Sergo Vares, Raul Veede

Laupäeval, 12. märtsil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Indrek Grigoriga. Näitus „Ma olin Timbuktus“ jääb Tallinna Linnagaleriis avatuks kuni 10. aprillini 2022.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Taavi Talve: “Ma olin Timbuktus”

Kolmapäev 16 veebruar, 2022 — Pühapäev 10 aprill, 2022

Taavi Talve timbuktu

17. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud Taavi Talve näitus „Ma olin Timbuktus“, mis räägib maailma läbiuurimata nurka projitseeritud kujutelmadest ja koloniaalvallutuslikust võidujooksust. Ühe sellise loo jutustab Werner Legère romaan „Ma olin Timbuktus“, mis ilmus eesti keelses 1959. aastal sarjas „Seiklusjutte maalt ja merelt“ ning haaras nii mõnegi noore lugeja kujutluse, kes on hiljem endalt küsinud, kas Timbuktu on päriselt olemas.

Näituse kuraator on Indrek Grigor.

Näituse avamine Tallinna Linnagaleriis kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00.

Taavi Talve teostes näivad alati kohal olevat kolm möödapääsmatut kandepunkti: arhitektuur, tsitaat ja inimsaatus. Neist abstraktseim on arhitektuur, mille üks kummalisemaid vorme on olnud sõnadele ja kirjavahemärkidele ruumilise mõõtme andmine. Näiteks hiiglaslikud laest rippuvad jutumärgid näitusel „ONTHETITLE“ (2013). Tsitaat on jälle, vastupidi, kõige konkreetsem komponent. Leidobjekt, artefakt millele teos on vitriinina ümber ehitatud. Võib-olla kõige naljakam näide selle kohta on 2010. aastal Artishoki biennaalil koos Indrek Köstriga ehk kollektiivis Johnson ja Johnson teostatud nimetu installatsioon. Biennaali toimimise loogikat kaaperdades ei lubanud see näitusekülastajail lugeda kümne kriitiku kirjutatud tekste, mis seda sama lugejate ligipääsu tõkestavat teost retsenseerisid.

Inimsaatust võib Talve võrdlemisi kompromissitult kontseptuaalset kunstnikukeelt arvestades pidada eelmistega võrreldes kõige üllatavamaks komponendiks. Talve värskematest teostest on selle hea näide „Pimetähn“, kus Talve harutas väliseesti tantsija Epp Kotka lugu. Kes ta oli, kuidas Ameerikasse ning Yvonne Raineri truppi sattus? Kotkas jäi kogu arhiivitöö ajal pigem fiktsiooniks, kellele ei õnnestunud lõpuks nägugi anda.

Näitusel „Ma olin Timbuktus“ on mäng justkui ümber pööratud: tähelepanu all on Timbuktu, linn mille olemasolu tunnistamist segab müüt, mis tõotab olla püsivam kui kõrbelinn ise, sest kõik, kes ihale järele annavad ja kõigile vintsutustele vaatamata linnaretke ette võtavad, näivad sealt naasvat tühjade kätega. Timbuktus käinute lood keskenduvad katsumusrohkele teekonnale, mis osutus oodatust veelgi rängemaks. Linn seevastu ei vastanud üldse ootustele. Mida aga täpselt oodati ja millel see ootus põhines, ei oska tagantjärele enam keegi öelda.

Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja looming lähtub arhiiviimpulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.

Indrek Grigor töötab Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhatajana, avaldab regulaarselt kunstikriitikat ennekõike Eesti, aga ka teiste balti riikide väljaannetes ja on üle kümne aasta teinud kaastöid Eesti Rahvusringhäälingule. Grigor õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (MA 2008) ja semiootikat (BA 2004). Grigor töötas 2007–2010 Tartu Kunstimusueumi foto- ja videokunstikogu hoidjana ning oli 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist.

Täname! Dénes Farkas, Albert Kerstna, Peeter Krosmann, Laura Liventaal, Anti Saar, Tiina Vahter, Sergo Vares, Raul Veede

Laupäeval, 12. märtsil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Indrek Grigoriga. Näitus „Ma olin Timbuktus“ jääb Tallinna Linnagaleriis avatuks kuni 10. aprillini 2022.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.02.2022 — 05.03.2022

Sarah Nõmm: “Wrap Me Up”

Sarah Nõmm Wrap Me Up

Noore Skulptori preemia 2021 laureaadi Sarah Nõmme näitus “Wrap Me Up” ARS Showroom galeriis, 9.02–5.03. 

Kangastelgedel loodud teos valmis Vaskjala kunstiresidentuuris. Võimalus antud residentuuris osaleda oli auhinnaks 2021 Noore Skulptori preemia laureaadile.

Nõmm tegeles residentuuris erinevate traditsiooniliste käsitööliste praktikatega – lõnga ketramise, viltimise ja kangastelgedel kudumisega. Nende kõikide juures hindas kunstnik käelist ja kehalist kogemust, seda performatiivsust, mis omakorda ka aktiveeris ta keha meediumina. Läbi nende iidsete praktikate proovib kunstnik mõtestada, mida tähendab eksisteerida inimesena ning omada keha. Keha mis on meie ainus puutepunkt ja samaaegselt ka eraldus muust maailmast.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal.
Töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Oma kunstipraktikas käsitleb ta peamiselt (naise)keha ja seda ümbritsevat ruumi, kus see positsioneerub. Tema teosed põhinevad tihti isiklikel kogemustel ja vaatlevad keha läbi rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide. Nõmm põimib omavahel teemad nagu seksuaalsus, turvatunne, kontroll ja haprus.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Sarah Nõmm: “Wrap Me Up”

Kolmapäev 09 veebruar, 2022 — Laupäev 05 märts, 2022

Sarah Nõmm Wrap Me Up

Noore Skulptori preemia 2021 laureaadi Sarah Nõmme näitus “Wrap Me Up” ARS Showroom galeriis, 9.02–5.03. 

Kangastelgedel loodud teos valmis Vaskjala kunstiresidentuuris. Võimalus antud residentuuris osaleda oli auhinnaks 2021 Noore Skulptori preemia laureaadile.

Nõmm tegeles residentuuris erinevate traditsiooniliste käsitööliste praktikatega – lõnga ketramise, viltimise ja kangastelgedel kudumisega. Nende kõikide juures hindas kunstnik käelist ja kehalist kogemust, seda performatiivsust, mis omakorda ka aktiveeris ta keha meediumina. Läbi nende iidsete praktikate proovib kunstnik mõtestada, mida tähendab eksisteerida inimesena ning omada keha. Keha mis on meie ainus puutepunkt ja samaaegselt ka eraldus muust maailmast.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal.
Töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Oma kunstipraktikas käsitleb ta peamiselt (naise)keha ja seda ümbritsevat ruumi, kus see positsioneerub. Tema teosed põhinevad tihti isiklikel kogemustel ja vaatlevad keha läbi rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide. Nõmm põimib omavahel teemad nagu seksuaalsus, turvatunne, kontroll ja haprus.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

17.02.2022 — 05.03.2022

Noore Skulptori Preemianäitus 2022

Noore Skulptori Preemianäitus

Neljapäeval, 17. veebruaril, kl 16.00 avatakse ARS Projektiruumis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna korraldatav Noore Skulptori Preemianäitus 2022.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 17. veebruaril. 

NSPN 2022 peapreemiaks on kuuajaline töötamise ja enesetäiendamise võimalus Maajaama loomeresidentuuris Lõuna-Eestis.

Samaaegselt Preemianäitusega on ARS Showroom galeriis avatud 2021. aasta Noore Skulptori Preemia laureaadi Sarah Nõmme isikunäitus “Wrap Me Up”.

Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

Osalevad kunstnikud: Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu, Junny Yeung.

Näitus on avatud kuni 5. märtsini, iga päev kell 14.00–20.00 ARS Kunstilinnakus, Pärnu mnt. 154.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, ARS Projektiruum, Eesti Kunstnike Liit.

Noore Skulptori Preemia laureaat 2021 Sarah Nõmm

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Noore Skulptori Preemianäitus 2022

Neljapäev 17 veebruar, 2022 — Laupäev 05 märts, 2022

Noore Skulptori Preemianäitus

Neljapäeval, 17. veebruaril, kl 16.00 avatakse ARS Projektiruumis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna korraldatav Noore Skulptori Preemianäitus 2022.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 17. veebruaril. 

NSPN 2022 peapreemiaks on kuuajaline töötamise ja enesetäiendamise võimalus Maajaama loomeresidentuuris Lõuna-Eestis.

Samaaegselt Preemianäitusega on ARS Showroom galeriis avatud 2021. aasta Noore Skulptori Preemia laureaadi Sarah Nõmme isikunäitus “Wrap Me Up”.

Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

Osalevad kunstnikud: Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu, Junny Yeung.

Näitus on avatud kuni 5. märtsini, iga päev kell 14.00–20.00 ARS Kunstilinnakus, Pärnu mnt. 154.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, ARS Projektiruum, Eesti Kunstnike Liit.

Noore Skulptori Preemia laureaat 2021 Sarah Nõmm

Postitas Andres Lõo — Püsilink