Rubriik: Installatsioon ja skulptuur

EKA vabade kunstide magistri ja bakalaureuse tudengid Riin Maide, Nele Tiidelepp, Johannes Luik, Kristina Mirjam Villand ja Sidney Lepp võtavad osa teist korda toimuvast SkulpaKuust!

SkulpaKuu eesmärk on luua platvorm eksperimenteerimiseks. Pärast esimest toimumiskorda Tallinnas, reisib rahvusvaheline installatsiooni ja skulptuuri festival Brüsselisse. Märtsi jooksul toimuvad näitused üksteisest saja sammu kaugusel asuvas kolmes eri asukohas.

Ajakava:
7.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 1: “Three doors down”
osalevad kunstnikud: Siebert Mispelon, Tobin Verdonck, Laura De Jaeger and Johannes Luik
13.03 Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 2: “Preconstruction” osalevad kunstnikud: Riin Maide, Nele Tiidelepp, Kristina Mirjam Villand, Sidney Lepp
20.03  Sous-Échelle, Ladderstraat 21 SkulpaKuu II part 3
V01trine AR Lakensestraat 134 SkulpaKuu II part 4
Tropicana Lakensestraat 148 SkulpaKuu II part 5

Kolmapäeval, 27.11.2019 kell 18.00 avavad Johannes Luik ja LAURi Hobusepea galeriis näituse „Hämarala”. 

Näituse pealkiri viitab olekule, mis eksisteerib kahe väärtuse vahel, olemata kumbki. Ruum ja viis, kuidas see materiaalselt manifesteerub, on midagi, mida luuakse ja taasluuakse lakkamatult läbi igapäevaste tegevuste, mis selle ruumiga seostuvad. Kunstnikud on mõlemad näitusele välja pannud ühe teose, mis uurib isikliku ruumi lugu ning sellest tulenevaid assotsiatsioone. 

LAURi „Kärbes”:
Igatahes, tol hommikul oli seal väga külm. Kui vahetrepist üles jõudsin, siis põrandalauad mustendasid. Minu poolvalmis tuba oli kärbeste surnuaed. Akendel võis veel kuulda uimast suminat, aga terve põrand oli täis musti, sitaseid, surnud kärbseid. Ma olin üllatunud, nii palju kärbseid polnud ma varem veel korraga näinud. Aga päris jõle oli ka. Mõelda vaid, ma pean seal toas elama hakkama, kui need tüütud loomad mulle suhu situvad. 

Mõne aja pärast hakkas päike aknast sisse paistma ja toa temperatuur tõusis tuntavalt. Mõtlesin, et kui see segadus sealt koristatud on, siis peakski temperatuur olema töö tegemiseks paras. Hakkasin siis surnud sitakotte tolmuimejasse imema kui üks hetk avastasin, et need liigutavad. Pead tõstes sain aru, et toas oli ka sumin valjemaks muutunud. Nüüd hakkas pihta võidujooks ajaga. Meeleheitlikult imesin ma kärbseid tolmukasse, kuna ringimöllutavaid oli juba päris keeruline tolmuimeja otsaga kinni püüda.

Johannes Luik „Maja”:
1926. a. sündis Johannes Luik
1988. a. sündis talle lapselaps Johannes Luik
Vahemikus 1988–1993 ehitas Johannes Luik oma lapselastele mängumaja
1993. a. suri Johannes Luik seenior
2019. a. ehitas Johannes Luik oma lapsepõlve mängumaja koopia 

Johannes Luik ja LAURi lõpetasid 2019. aasta kevadel Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna bakalaureuseõppe. Mõlemad kunstnikud on juba jõudnud esineda mitmetel näitustel sh EKL’i aastanäitusel „Juubelikevad” Tallinna Kunstihoones (2018). 2018. aastal omistati Johannes Luigele Noore Skulptori Preemia Grad Prix ja LAURile Noore Skulptori Preemia III koht. 

Tänud: Liina Siib, Jaan Luik, Jaan-Joosep Luik, Enno-Mihkel Jürima, Cloe Jancis, Reimo Võsa-Tangsoo, Kristi Kongi, Riin Maide, Nele-Marie Tiidelepp, Taavi Piibemann, Taavi Talve.

Näitus jääb avatuks kuni 16. detsembrini 2019.

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 16 toimub EKA ruumis A501 vabade kunstide teaduskonna seitsmes ühisseminar. Sel korral külastab meid Kanada multimeediakunstnik Tyler Tekatch.

Kuulama on oodatud kõik huvilised!

Lisainfo:
tytekatch.com/

Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 ruumis A501 toimub taas vabade kunstide teaduskonna ühisseminar. Sel korral kõneleb kunstnik Kaido Ole. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Kaido Ole (snd 1963), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali (1982—1992) ning töötanud EKAs joonistamise ja maali õppejõuna ning maaliosakonna professorina (2003—2010). Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik, näitustel esinenud alates 1989. aastast. 2003 esindas Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil John Smithi nime all koos Marko Mäetammega.

Kaido Ole loomingu keskmes on kontseptuaalne maal. Hoolimata sellest, et suuremõõtmelised maalid on peensusteni läbikalkuleeritud ja näivad lausa masinlikud, huvitab teda maal kui käsitöö ja maalimise käigus tekkivad vead. Ole teatraalsed ja vastuolulised süžeed ühendavad alati erinevatest maalistiilidest pärit võtteid geomeetrilisest abstraktsionismist popkunsti ja uusrealismini.

Otsese päevapoliitika asemel räägivad Ole maalid inimeste või kunstniku ja tema loomingu vahelistest võimusuhetest üldisemalt, kuid alati on need jõupositsioonid mitmeti tõlgendatavad, absurdsed ja humoorikadki. Konfliktisüžeede läbimängimiseks kasutab ta erinevaid karaktereid, iseenda figuuri ja koomiksiliku mullpea-mehikese kõrval alates 2012. a ka erinevad sürrealistlikke assamblaaž-olendeid.

https://www.kaidoole.eu

Alates teisipäevast, 24.09.2019 on Draakoni galeriis avatud Art Allmägi isiknäitus „Tulge suudelge tulevase presidendi kätt“. Näituse lõpetamine koos kunstnikuvestlusega toimub 10.10.2019 kell 18.00, vestlust modereerib Kadri Veermäe. Näitus jääb avatuks kuni 12. oktoobrini 2019.

Art Allmägi on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala (2008) ja Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala magistriõppe (2011). Art Allmägi (1983) on Eesti skulptor ja installatsioonikunstnik, kes on aastate jooksul liikunud oma loomingus provotseerivast, vaataja tunnetega manipuleerivast fiktsioonist laiahaardelisemate teemade ja totaalsete ruumiinstallatsioonide juurde. Väljapanekust väljapanekusse korduvad ta loomingus samad elemendid: hirm (tundmatu, vältimatu, nurjumise ees), reaalsuse ja omaenda tõlgenduse miksimine, kontroll narratiivi üle ja ideelised/visuaalsed ärritajad. Allmägi töid iseloomustab töömahukuse ja heade tehniliste oskuste põimumine ning klassikalise skulptuuri elementide kasutamine kaasaegses installatsioonikunstis

Avatav näitus on kolmas ja viimane nn ohu-, hirmu- ja Vene-teemaline näitus. Sama seeria varasemad näitused, „Cold war / Холодная война“ (2014) ja „Paint It Black I“(2017), toimusid samuti Draakoni galeriis.

Oma uue väljapaneku tagamaid avab Art Allmägi järgnevate sõnadega:

„Valitsus on meil halb, kaabusid kandvad mehed juhivad riiki. Inimõigustele sülitatakse. Võõraviha on kui iga-mehe-õigus. Massiliselt vohab seksism, šovinism. Naiste õigustest ei saa siin riigis rääkidagi. Ahistajaid on rohkem kui ahistatavaid. Vähemusse kuulujaid meil inimesteks ei peeta. Puudust kannatavad nii lapsed, kui vanurid. Levinud on keskealised heteroseksuaalsed valged mees. Raske on probleeme pseudoprobleemidest eristada. Oma arvamuse avaldamine on laialt levinud. Tohutult solvatuna tunda võib end ka vähesest. Ajakirjandus materdab, keda tahab. Ohvriks olemine  suurendab ühtekuuluvustunnet. Kiusajate süüdistamine käib igapäev. Feminism on kanda kinnitanud. Kalamajas on iga nurga peal kuradi hipsterid. Eesti venelased on saanud omadeks. Pehmeid väärtusi, lumehelbekesi ja roosat ila sirgub nagu seeni pärast vihma. Ja naine on meil presidendiks.

Õnneks saabub peagi messias, kes päästab meid kõiki sellest.“

Tänud: Aap Allmägi, Andres Allmägi, Enrico Mäsak, Katrin Piile.

Olete oodatud Laura De Jaegeri installatsiooni SEWN LAND avalikule esitlusele 4. detsembril kell 14-18.

De Jaeger on Belgia visuaalkunstnik, kes on hetkel vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Oma loomingus uurib ta läbi visuaalse poeesia selliseid universaalseid teemasid nagu inimloomus, elukeskkond ja kaduvus, kasutades ruumikogemuse loomisel orgaanilisi materjale. Teoses SEWN LAND jaotab De Jaeger galeriiruumi kaheks, kasutades ruumilise eraldusjoonena kaardikontekstist välja tõstetud Belgia keelepiiri.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

4. aprillil kell 17 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse välisseinal asuvas Vitriinigaleriis SIIL Prize 2019 autahvel.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks on Johannes Luik ja Nele Tiidelepp. Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerisid oma töid uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal oli võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepp (s. 1998) kunstnikupraktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.

Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno

27. novembril kell 17.00 toimub kunstnik Johann Arensi avalik kunstnikuvestlus EKA skulptuuriosakonna monumetaalstuudios.

Johann Arens (1981) on kunstnik, kes elab ja töötab Londonis. Ta on omandanud magistrikraadi vabade kunstide erialal Londoni Goldsmithsi ülikoolis. Teda on auhinnatud kaasaegse kunsti stipendiumiga British School at Rome poolt ning ta on viibinud Fondazione Antonio Ratti, Space Londoni ja Amsterdami Rijksakademie kunstiresidentuurides. Eelmisel aastal võitis Arens Neuer Aachener Kunstvereini Prize of the Young Art auhinna. Ta on osalenud näitustel: “These Rotten Words”,Chapter Arts, Cardiff (2017); “Anxiety Impress”, Neuer Aacherer Kunstverein, Saksamaa (2016); “Somatic Matter”, Le Foyer, Zürich; “New Acquisitions”, Fondazione Fotografia Modena; “Pillar Huggers”, Or Gallery, Berlin (2015); “TTTT”, Jerwood Space, London; “Emotional Resources”, Northern Gallery for Contemporary Art, Sunderland (2014) and “Internet Centre & Habesha Grocery”, Paradise Row, London (2013).

Johann Arensi toob Tallinnasse töötuba “Sculpting the Moving Image”, mille ta viib läbi 26.-28. novembrini Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonnas. Ühtlasi on Arensi kunstnikuvestlus osa EKA tudengite algatatud rahvusvahelise skulptuuri ja installatsiooni sündmuse SkulpaKuu programmist.