Rubriik: Installatsioon ja skulptuur

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontserti “Motell Düskroonia” esietendus Kanut Gildi SAALis 07. veebruaril. 

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Reedel, 17. detsembril kell 19.00 avatakse Raja majas skulptuuriosakonna II kursuse tudengite kunstiinstallatsioon “Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” (“You Still Live In the Silence Between My Walls”).

Jäädvustades igapäevaseid kogemusi Raja katuse all sündinud ja nüüd stiihias õilmitsevate kujude kohta, annab installatsioon vaatajale võimaluse puhata nende rahus – ühises imestamise hetkes – üha muutuvas maailmas.

Kunstnikud: Lisethe Maas, Inessa Saarits, Merilin Põldsam, Aleksandra Nyyssönen, Pablo Apellaniz, Michael O Reilly, Lauri Lest, Gregorio Migliaccio, Rain Saarik

Juhendaja: Sten Saarits

“Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” on avatud 17.-21. detsembrini iga päev kell 15.00-19.00.

EKA installatsiooni ja skulptuuri magistrandi, Johannes Luige, füüsilist mälu käsitlev isikunäitus “Ma mäletan, mis oli eile homme” Tartu Kunstimajas tutvustab kunstniku senist loomingut.

Peamiselt kunstniku erinevate füüsiliste paikadega seotud tunnetest ja mälestustest lähtuv näitus uurib, kuidas isiklikke kogemusi materjalide ja ruumidega vaadata füüsiliste mälestustena.

“Enamik näitusel väljas olevatest töödest on tihedalt seotud mälestustega mulle olulistest paikadest ning nendega seotud materjalidest ja vormidest. Kuna minu taust on tihedalt põimunud skulptuuri meediumiga, on mulle omane käsitleda materjali mitte pelgalt idee teostamise vahendina, vaid millegina, mis kannab endas teatud mälu ning on võimeline meiega dialoogi astuma. Näitusel esitatud tööde kaudu püüangi oma mälestusi lahti kodeerida, kasutades selleks ruumi ja materjali kui mälu edasikandjaid ning mäluimpulsside äratajaid,” selgitab Luik.

Kuraator Mailis Timmi sõnul ei ole näitus siiski üksnes tagasi vaatav, vaid püstitab muuhulgas küsimuse ka selle kohta, millist rolli mängivad mineviku kogemused edasise reaalsuse kujundamisel. “Kuigi mälestused on midagi, mida käsitleme reeglina minevikku suunatuna, esitavad Johannes Luige teosed küsimuse ka selle kohta, kui suurt rolli mängivad mälestused käesoleva hetke ning tuleviku tajumisel. Aastaid tagasi loodud mälupildid ning aja jooksul paika loksunud seosed ja refleksid käivad meiega iga päev kaasas, aidates tõlgendada tänapäeva ning luues läbi mineviku filtri pildi olevast. Nagu eluski, on paljud näitusel esile toodud seostest jagatud, aga paljud ka sügavalt isiklikud,” ütleb Timmi.

Näitust “Ma mäletan, mis oli eile homme” saadab publikuprogramm, mille raames toimub kunstniku tuur ning vestlusring semiootik Timo Marani ja Johannes Luige vahel. Täpsem info programmi kohta on leitav sündmuse Facebooki lehelt.
Näitus jääb Tartu Kunstimaja teise korruse suures saalis avatuks kuni 12. detsembrini.

Näitust aitavad publikuni tuua Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ning Tartu Kunstnike Liit.

Näituse graafilise disaini autor on Henri Kutsar.

Näituse külastamine on tasuta.

Linnagaleriis avatakse 30. septembril rühmanäitus „Mändfulness“, kus osalevad EKA skulptuuri magister Eike Eplik, legendaarne Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, EKA graafika vilistlane Mall Nukke ning EKA fotograafia vilistlased Hanna Samoson, Johannes Säre. Kuraatoriks on EKA kunstiteaduse instituudi vilistlane Siim Preiman. 

Näitus käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse mõru huumori ning jõukohaste žestide abil teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule.

Näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.

„Mändfulness“ on Goethe Instituudi üritustesarja „World Wild Wald“ osa.

Laupäeval, 2. oktoobril kell 12 toimub näitusel eestikeelne kuraatorituur koos Siim Preimaniga. Näitus jääb avatuks 28. novembrini. 

Linnagalerii (Harju tn 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.

Tulvab olemisse. Eesti VIII pisiplastika näitus ja Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus, Galeriis Pallas

22.09.2021 – 23.10.2021

Pallase galeriis avatakse kolmapäeval, 22. septembril kell 17.30 kaheksas Eesti pisiplastika näitus, millest olulise osa moodustab Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus. 

Osalevate kunstnike seas ohtralt EKA vilistlasi, õppejõude, ümarplastitsiste ning kujureid. 

Osalevad kunstnikud: Luisa Harjak, Reelika Harlatšov, Elize Hiiop, Kadri Jäätma, Kristiina Jakimenko, Juhan Jõers, Elle Kannike, Kersti Karu, Kati Kerstna, Tiiu Kirsipuu, Ellen Kolk, Georg Kotter, Heiti Kulmar, Leena Kuutma, Ingrid Allik, Olger Lehtsaar, Elo Liiv, Karmen Machachor, Maarit Mälgi, Paul Mänd, Mari Männa, Eneken Maripuu, Piret Meos (Uibotalu), Mare Mikoff, Meiu Münt, Iris Müntel, Ann Nurga, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Tamar Paal, Tõnis Paberit, Hille Palm, Per William Petersen, Rait Prääts, Kaie Pungas, Silver Rannak, Hristina Rinasci, Elise Rohtaas, Ingmar Roomets, Anne Rudanovski, Kärt Seppel, Ahti Seppet, Uku Sepsivart, Gea Sibola Hansen, Kerttu Siplane, Tõnu Smidt, Hannes Starkopf, Mari-Liis Tammi, Nele Tiidelepp, Silja Truus, Andras Tukmann, Ines Villido, Ivan Zubaka.

Avatud konkursiga grupinäituste formaadile pani aluse Tartu Kunstimuuseumi pikaaegne skulptuurikogu hoidja ja skulptor Ahti Seppet aastal 1986. Väljapanek tähistab ühtlasi ka näitusesarja 35. aastapäeva, soovides jätkata selle kõrget taset ning innustada noori ja alustavaid kunstnikke julgelt osalema ning oma potentsiaali avastama.

Konkursil osalenud kunstnike esitatud loomingust valiti välja 53 autori pisiplastilised teosed, mille pikim mõõt ei olnud suurem kui 60 cm. Lisaks arvukatele teostele traditsioonilistest materjalidest nagu keraamika ja pronks, on väljapanekus ka mitmeid muudest materjalidest installatsioone. Osalejate hulgas on nii kunstitudengid kui ka karjääri tipus olevad professionaalid.

Näituse teemapüstitus kutsus kunstnikke otsima loomeprotsessis „kulgemist“, mis võimaldas autoritel käsitleda teemasid ja motiive, mis olid nende jaoks individuaalselt kõige põnevamad.

„Kulgemise“ või flow defineeris psühholoogilise nähtusena Ungari päritolu psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi. See peaks olema mänguline, rõõmu toov ja kriitikavaba protsess, millega võib kaasneda ajataju kadu, ennastunustav haaratus loomise rõõmust. Kuna enamik inimesi kogeb seda rohkemal või vähemal määral oma igapäevaelus, siis ei ole tegu ainult kunstnikele ja muusikutele määratud olekuga, vaid millegi üldinimlikuga. Niisiis, selmet anda näitusele teemaks ühist motiivi, innustati kunstnikke üles teadlikult saavutama loomingulist kulgemist ning uurida, milliseid trende ja nähtusi esile kerkib. Oluline on protsess, mille optimeerimine sõltub isiklikest eripäradest. 

Näitusega kaasneb pisiplastika näitusesarja ajalugu käsitlev trükis artikliga Ahti Seppetilt ja publikuprogramm kuraatorituuri, töötoa ja vestlusringiga loomeprotsessi teemadel.

Publikuprogramm:
29.09.2021, 16.00–18.00 Töötuba „Loominguline assamblaaž masstoodangu mänguasjadest“ (osalussoovist teada anda: heiti.kulmar@gmail.com, 58581678)

6.10.2021, 17.00 Kuraatorituur näitusel

13.10.2021, 17.00–17.30 Vestlusring teemal „Kulgemine loomingus“

Täname Pallase skulptuuriosakonda ja prof, Anne Rudanovskit, Ahti Seppetit, EKÜ juhatust, Eesti Kultuurkapitali ja Kõrgemat Kunstikooli Pallas.

Kuraator: Heiti Kulmar

Graafiline kujundaja: Tnxalatte disainikollektiiv

Näituse töögrupp: Richard Adang, Anne Rudanovski, Ahti Seppet, Peeter Talvistu, Anti Saar, Reet-Pulk Piatkowska, Pallase skulptuuriosakond

Lisainformatsioon:
Heiti Kulmar
Kuraator
+372  58581678
heiti.kulmar@gmail.com

Galerii Pallas
T-L 11-18
Riia 11, Tartu

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat, mille kutsus 2011. aasta Disainiöö raames ellu toonane Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dotsent Anneli Porri. Tänaseks on ettevõtmisest kujunenud iga-aastane traditsioon – Portfolio Café-st on saanud Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näituse TASE osa ning laiendus.

Ülesehituselt seisneb Portfolio Café kohtumistel, mis toimuvad üks ühele ainult tudengi ja eksperdi vahel ning on kestvuselt umbes 50 minutit. Selle aja jooksul tutvustab tudeng ennast ja oma loomingut ning ekspert jagab omapoolseid kommentaare ja soovitusi, esitab lisaküsimusi jms. Pärast ühte vestlust liigub tudeng järgmise eksperdi juurde ning nii senikaua kuni on rääkinud valitud ekspertidega, kelle jutule end eelnevalt on registreerinud. Kõik kohtumised toimuvad inglise või eesti keeles.

2021. aastal jätkub Portfolio Café koostöö EKA vabade kunstide- ning disainiteaduskonnaga, kelle mõlema huvisid ja soove võetakse arvesse tagasisidet andvate ekspertide grupi moodustamisel.

Tänavu osalevad eksperdid:

Stine Bidstrup on Taani klaasikunstnik, õppejõud ja kuraator, kes uurib oma loomingus optilisi fenomene ning loob klaasskulptuuride, -installatsioone ja videote kaudu utoopilisi arhitektuurseid visioone. Teda huvitavad ideed taju, konteksti ja vaatenurga mõju visuaalse info mõistmisele niga ka see, kuidas inimese silm ja aju tegelevad pidevalt ümbritseva määratlemise ja mõtestamisega. (www.stinebidstrup.dk)

Benedetta Crippa juhib oma graafilise disaini stuudiot Stockholmis, kus ta töötab erinevate visuaalkommunikatsiooni projektidega ning oma uurimistöös tegeleb graafilise disaini valdkonna metodoloogia ja esteetika piiride nihutamisega. (www.studiobenedettacrippa.com)

Anna Goetz on Mehhikos elav kuraator ja kirjanik, kelle uurimisteemade alla kuuluvad ühiskonna hierarhiaid ja juhtimisstruktuure väljakutsuvad kunstistrateegiad. Praegu uurib ta Juan José Gurrola (1935–2007, Mehhiko) multidistsiplinaarset tööd, valmistades ette projekte “Genealoogiad Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas” (“Genealogies in the Middle East and Latin America”) koostöös Sharjahi kunstifondiga ja veebivideonäitust “NEW TOWN GHOST” rahvusvahelisele kunstiorganisatsioonile KADIST. (www.artviewer.org/tag/anna-goetz)

Michael Höpfner on Viinis elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes oma töös keskendub teemadele inimkogemus ning poliitilised, sotsiaalsed ja füüsilised piirid. Ta kirjeldab oma tööd kunstnikuna järgmiselt: “Alustan oma kunstilist tööd jalutuskäigu kogemusega, mis võib kesta ühe päeva või kuni kolm kuud. Veedan aega looduses, eelistan töötada väljas. Kasutadesi lihtsaid meediume nagu mustvalge fotograafia ja joonistamine, tahan jääda oma kunstilistes otsustes sõltumatuks ja vabaks.” (www.galeriewinter.at/kuenstler/michael-hoepfner)

Keiu Krikmann on Tallinnas elav ja töötav vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. (www.keiukrikmann.com)

Tamara Luuk on kunstiajaloolane ja kuraator, kes on kirjutanud nüüdiskunstist artikleid, tõlkinud ja toimetanud kunstiraamatuid. Ta on töötanud teaduste akadeemia ajalooinstituudi kunstiajaloo osakonnas teadurina ja esindanud aastaid Eesti kultuuri Euroopa Liidu juures Brüsselis. Praegu töötab kaasaegse kunsti kuraatorina Tallinna Kunstihoones. (www.kunstihoone.ee)

Registreerimine:
Portfolio Café-l osalema on oodatud EKA magistritaseme tudengid. Kohtade arv on piiratud ja osalejad valitakse esitatud portfooliote alusel. Osalemine läheb arvesse õppetööna ja selle eest on võimalik saada ainepunkte mahus 3 EAP-d.

Kandideerimiseks täida antud vorm enne 12. aprilli 2021.

Portfolio Café läbiviimist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Noblessneri Shipyardis avatud Eve Kase ja Elo-Hanna Seljamaa kureeritud näitus „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“ käsitleb Käsmu küla kaudu maaelu muutumist ja toimimist tänapäeva Eestis ning Käsmu fenomeni suvituskohana, kus käiakse juba sajandeid akusid laadimas ja seda ka välismaalt.  

Kunstnike, antropoloogide, folkloristide, arhitektide ja sisearhitektide koostöös valminud Kai kunstikeskuse läheduses asuv näitus on suurekoosseisuline projekt, mis sarnaselt laevaehituse koha, Käsmuga, toimub endise Tallinna laevaehitustehase aladel.

Saab näha paljude Eesti Kunstiakadeemia tudengite ning vilistlaste maale, graafikat, installatsioone, videoid ja fotosid 19 autorilt. 

Näitusest LÄHEMALT 

Neljapäeval, 26. novembril kell 17.00 avatakse Noblessneri Shipyardis EKA loovuurimuslik näitus Käsmust „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“.

Näitusega tipneb graafika dotsendi Eve Kase juhitud kaheaastane EKA loovuurimuslik grant „Käsmu inimesed ja majad“. Projekti raames eksperimenteerisid EKA, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased kunstilise, ruumilise ja etnograafilise teadmusloomega.

Kunstnike, antropoloogide, folkloristide, arhitektide ja sisearhitektide koostöös valminud näitus käsitleb Käsmu küla kaudu maaelu muutumist ja toimimist tänapäeva Eestis ning Käsmu fenomeni suvituskohana, kus käiakse juba sajandeid akusid laadimas ja seda ka välismaalt. Olulisteks teemadeks on paigatunne, mälu ja suhe loodusega. Shipyardis saab näha maale, graafikat, installatsioone, videoid ja fotosid 19 autorilt, kellest mitmed on Käsmuga seotud ja lähtuvad teostes omaeluloolistest seikadest.

Teine osa töid on välja kasvanud Käsmus toimunud suvepraktikast ning intervjuudest kohalike elanikega. Mitu teost dokumenteerivad hiljem maailmakuulsaks saanud Moskva kontseptualistide nõukogudeaegseid Käsmu käike.

Näituse kuraatorid on Eve Kask ja Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).

Osalejad: Eero Alev, Ann Marie Ansper, Anni Kagovere, Anna Kaarma, Eve Kask, Sidney Lepp, Ingrid Nielsen, Mark Antonius Puhkan, Hildegard Reimann, Lev Rubinštein, Edmund August Friedrich Russow, Elo-Hanna Seljamaa, Ilja Sundelevitš, Mari-Liis Sõrg, Liisa Tammert, Kelli Valk, Mart Veelmaa, Liis-Marleen Verilaskja

Kujundajad: Delija Thakur (projektijuht), Veera Gontšugova, Triin Kampus, Anni Kõrvemaa, Eeros Lees, Anna Aurelia Minev, Grete Liis Nagelmann, Viktoria Ugur, Maria Uiboaid, Linda Zupping

Graafiline disain: Anna Kaarma

Konsultandid: Eha Komissarov, Hans-Gunter Lock (heli)

Näitus jääb avatuks 10. detsembrini.

30.11.–18.12.2020
Avatud E–L 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tänavalt. Palun kanna galeriis maski!

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste lõputöödega. Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

30.11     Joonistamine: juhendaja Eero Alev

01.12     Joonistamine: juhendaja Tõnis Kenkmaa

02.12     Animatsioon: semestri ülevaade

03.12     Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper

04.12     Stsenograafia: juhendaja Ene-Liis Semper

05.12     Installatsioon ja skulptuur, juhendajad Kirke Kangro, Taavi Piibemann

07.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

08.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

09.12     Kaasaegne kunst, juhendajad Mark Dunhill, Kristaps Ancans

10.12 – Fotograafia, juhendaja Holger Kilumets

11.12     Maal: juhendajad Mihkel Maripuu, Kristi Kongi, Merike Estna

12.12     Installatsioon ja skulptuur: juhendajad Jaanus Samma, Deneš Farkas

14.12     Graafika: juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask

15.12     Graafika: juhendajad John Grzinich, Jan Kaus, Urmas Lüüs

16.12     Graafika: juhendajad Ann Pajuväli, Oliver Laas, Martiinus Daane Klemet

17.12     Maal: juhendajad Holger Loodus, Raul Rajangu, Liisa Kruusmägi, Tõnis Saadoja

18.12     Maal: juhendajad Jaan Toomik, Mihkel Maripuu, Mihkel Ilus, Heldur Lassi