Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

21.03.2024

Kaasaegse kunsti MA tudengite näitus ‘These Words Matter’

these_words_matter_crop_IMG_2969

Neljapäeval, 21. märtsil, kell 17.30 avaneb projektiruumis etc. näitus These Words Matter, kus osalevad Kaasaegse kunsti MA kursuse “Writing Practice 2” tudengid, keda juhendas Lieven Lahaye. Näitus koosneb uutest töödest, mis käsitlevad kirjutamist või on loodud kirjutamise kaudu. Näituse pealkiri on pärit Dodie Bellamy teosest “Hoarding as écriture”.

Tööde autorid:

Yvette Bathgate
Anna Broučková
Zody Burke
Chloé Geinoz
Yuko Kinouchi
Eleftheria Kofidou
KitKit Para
Vitor Pascale
Jake Shepherd
Liza Tsindeliani

 

Plakati autor:
Linnea Lindgren

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

Kaasaegse kunsti MA tudengite näitus ‘These Words Matter’

Neljapäev 21 märts, 2024

these_words_matter_crop_IMG_2969

Neljapäeval, 21. märtsil, kell 17.30 avaneb projektiruumis etc. näitus These Words Matter, kus osalevad Kaasaegse kunsti MA kursuse “Writing Practice 2” tudengid, keda juhendas Lieven Lahaye. Näitus koosneb uutest töödest, mis käsitlevad kirjutamist või on loodud kirjutamise kaudu. Näituse pealkiri on pärit Dodie Bellamy teosest “Hoarding as écriture”.

Tööde autorid:

Yvette Bathgate
Anna Broučková
Zody Burke
Chloé Geinoz
Yuko Kinouchi
Eleftheria Kofidou
KitKit Para
Vitor Pascale
Jake Shepherd
Liza Tsindeliani

 

Plakati autor:
Linnea Lindgren

Postitas Anu Vahtra — Püsilink

27.03.2024

Avatud loeng: Gwen van den Eijnde

Gwen_ekraanid copy

Eesti Kunstiakadeemia kutsub: Rhode Island School of Design’i (USA) õppejõu, Gwen van den Eijnde avatud loeng.

27. märtsil, ruumis A-501 kell 15.00–16.30. 

Kõik huvilised on oodatud osalema!

Gwen van den Eijnde on Hollandist pärit, New Yorgis baseeruv kostüümiajaloolane, disainer ja professor, kellel on enam kui kahekümneaastane kogemus alal. Ta on uurinud, välja töötanud ja loonud mitmeid eksperimentaalseid kostüümikeskseid etteasteid laias institutsionaalses kontekstis. Gwenil on erialased teadmised rõivaste lõike ja konstruktsiooni, tekstiilide materiaalsuse ning käsitööna valmistatud tikanditehnika alal. Ta on olnud paljude moemajade, sealhulgas Hermèsi ja Tiffany & Co, tööde tellija ning on pikalt koostööd teinud erinevate distsipliinide kunstnikega.

EKA partnerülikooli Rhode Island School of Design’i rõivadisaini osakonna juhataja ja dotsendina suunab Gwen van den Eijnde tudengeid lähenema õppimisele avatud mõtlemisega, toetades isikupärast uurimistööd ja väljendusviise. Tema professionaalne ja kunstiline kogemus kostüümialal toidab interdistsiplinaarset nägemust, mis ületab moevaldkonna piire ja pakub alternatiivseid ning põnevaid lähenemisi loo jutustamisele ja näituse kujundamisele.

Lisainfot Gwen van den Eijnde kohta leiate tema veebilehelt: www.gvde.net.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng: Gwen van den Eijnde

Kolmapäev 27 märts, 2024

Gwen_ekraanid copy

Eesti Kunstiakadeemia kutsub: Rhode Island School of Design’i (USA) õppejõu, Gwen van den Eijnde avatud loeng.

27. märtsil, ruumis A-501 kell 15.00–16.30. 

Kõik huvilised on oodatud osalema!

Gwen van den Eijnde on Hollandist pärit, New Yorgis baseeruv kostüümiajaloolane, disainer ja professor, kellel on enam kui kahekümneaastane kogemus alal. Ta on uurinud, välja töötanud ja loonud mitmeid eksperimentaalseid kostüümikeskseid etteasteid laias institutsionaalses kontekstis. Gwenil on erialased teadmised rõivaste lõike ja konstruktsiooni, tekstiilide materiaalsuse ning käsitööna valmistatud tikanditehnika alal. Ta on olnud paljude moemajade, sealhulgas Hermèsi ja Tiffany & Co, tööde tellija ning on pikalt koostööd teinud erinevate distsipliinide kunstnikega.

EKA partnerülikooli Rhode Island School of Design’i rõivadisaini osakonna juhataja ja dotsendina suunab Gwen van den Eijnde tudengeid lähenema õppimisele avatud mõtlemisega, toetades isikupärast uurimistööd ja väljendusviise. Tema professionaalne ja kunstiline kogemus kostüümialal toidab interdistsiplinaarset nägemust, mis ületab moevaldkonna piire ja pakub alternatiivseid ning põnevaid lähenemisi loo jutustamisele ja näituse kujundamisele.

Lisainfot Gwen van den Eijnde kohta leiate tema veebilehelt: www.gvde.net.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

08.03.2024 — 07.04.2024

Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi Tartu Kunstimajas

MVäärsi vedrukatekatki-press

8. märtsil avati Tartu Kunstimaja suures saalis Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi ühisnäitus „Batuudil vedrukate katki muidu korras”. Näituse kuraator on Laura Linsi.

Eesti Ekspressi andmetel müüdi Eestis 2021. aastal sama palju batuute kui Lätis ja Leedus kokku. Kas batuudi- ja muruuputus võiks olla enamat kui juhuslik nähtus? Ühest küljest näib see kõrvaltvaatajale võõristav, sissepoole vaatav – on ehk tegu pelga poosiga, on keegi üldse kedagi batuudil hüppamas näinud? Teisalt aga suunab batuudirohkus oma absurdsuses mõtte vähem ja rohkem utoopilistele tulevikustsenaariumitele: hüppamisele kui jagatud kogemusele, mahajäetud batuutidele kui anorgaanilistele skelettidele, meie aja arheoloogilisele materjalile. Millal saab nähtusest kultuur?

Ühine pingutamine põrgatab kõrgele.

Inuitikultuurides tähistatakse vaalapüügi hooaja lõppu sündmusega, mille nimi on Nalukataq. Traditsiooniliselt morsa- või hülgenahast valmistatud palakat hoiab äärtest hulk inimesi, et võimaldada ühel hüppajal nahkpalakal üles-alla põrgata. Indiviidide ühine pingutus loob võimsate omadustega ajutise hüppealuse ning ühe hüppaja kõrget lendu ja õhus võetavaid poose nauditakse kollektiivselt. Nii tähistab kogukond.

Mathias Väärsi ja Joosep Kivimäe loovad kujutluse ühest kohalikust tulevikust, kus ühine harjumus, jagatud kogemus ja neid ümbritsev nostalgia on aluseks subkultuurile, mille kese on samuti palakal põrkamine. Kui muruplatsidele, eeslinna ülekasvanud aialappidele, suburbia varemetele on jäänud alles ainult metallkarkassid – lagunevate batuut-loomade nahatud skeletid – kogunevad nende kõrghetki mäletavad noored kokku parkimisplatsidele, et taaselustada oma jagatud kogemust. Mäletad, kuidas meie pilgud kohtusid esimest korda heki kohal? Kui Kelly-Brigitta murdis vedrude vahele kinni jäädes jalaluu? Kui isa batuudi alt muru niites meie õlled leidis?

Joosep Kivimäe (s 1994) on Tallinnas elav fotokunstnik. Noores eas teenis ta erinevatel objektidel samblatõrjuja ja muruniitjana taskuraha.

Mathias Väärsi (s 1988) on Eesti kunstnik, disainer ja ultrarattur, kes sündis 23. detsembril 1988. aastal kell 23.55 Tartu sünnitusmajas. Oma lapsepõlve veetis ta Sagadi mõisas ja Võsu rannas, käis Vergi lasteaias. Jätkub…

Laura Linsi (s 1989) on Londonis ja Eestis praktiseeriv arhitekt, õppejõud ja ajakirja peatoimetaja. Kui ta ülikooli astus, kolis tema ema Pirita Koselt Tallinna kesklinna tagasi, sest nagu Laurale üllatuseks selgus, siis äärelinna oligi ta pigem lapse pärast kolinud.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 7. aprillini.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi Tartu Kunstimajas

Reede 08 märts, 2024 — Pühapäev 07 aprill, 2024

MVäärsi vedrukatekatki-press

8. märtsil avati Tartu Kunstimaja suures saalis Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi ühisnäitus „Batuudil vedrukate katki muidu korras”. Näituse kuraator on Laura Linsi.

Eesti Ekspressi andmetel müüdi Eestis 2021. aastal sama palju batuute kui Lätis ja Leedus kokku. Kas batuudi- ja muruuputus võiks olla enamat kui juhuslik nähtus? Ühest küljest näib see kõrvaltvaatajale võõristav, sissepoole vaatav – on ehk tegu pelga poosiga, on keegi üldse kedagi batuudil hüppamas näinud? Teisalt aga suunab batuudirohkus oma absurdsuses mõtte vähem ja rohkem utoopilistele tulevikustsenaariumitele: hüppamisele kui jagatud kogemusele, mahajäetud batuutidele kui anorgaanilistele skelettidele, meie aja arheoloogilisele materjalile. Millal saab nähtusest kultuur?

Ühine pingutamine põrgatab kõrgele.

Inuitikultuurides tähistatakse vaalapüügi hooaja lõppu sündmusega, mille nimi on Nalukataq. Traditsiooniliselt morsa- või hülgenahast valmistatud palakat hoiab äärtest hulk inimesi, et võimaldada ühel hüppajal nahkpalakal üles-alla põrgata. Indiviidide ühine pingutus loob võimsate omadustega ajutise hüppealuse ning ühe hüppaja kõrget lendu ja õhus võetavaid poose nauditakse kollektiivselt. Nii tähistab kogukond.

Mathias Väärsi ja Joosep Kivimäe loovad kujutluse ühest kohalikust tulevikust, kus ühine harjumus, jagatud kogemus ja neid ümbritsev nostalgia on aluseks subkultuurile, mille kese on samuti palakal põrkamine. Kui muruplatsidele, eeslinna ülekasvanud aialappidele, suburbia varemetele on jäänud alles ainult metallkarkassid – lagunevate batuut-loomade nahatud skeletid – kogunevad nende kõrghetki mäletavad noored kokku parkimisplatsidele, et taaselustada oma jagatud kogemust. Mäletad, kuidas meie pilgud kohtusid esimest korda heki kohal? Kui Kelly-Brigitta murdis vedrude vahele kinni jäädes jalaluu? Kui isa batuudi alt muru niites meie õlled leidis?

Joosep Kivimäe (s 1994) on Tallinnas elav fotokunstnik. Noores eas teenis ta erinevatel objektidel samblatõrjuja ja muruniitjana taskuraha.

Mathias Väärsi (s 1988) on Eesti kunstnik, disainer ja ultrarattur, kes sündis 23. detsembril 1988. aastal kell 23.55 Tartu sünnitusmajas. Oma lapsepõlve veetis ta Sagadi mõisas ja Võsu rannas, käis Vergi lasteaias. Jätkub…

Laura Linsi (s 1989) on Londonis ja Eestis praktiseeriv arhitekt, õppejõud ja ajakirja peatoimetaja. Kui ta ülikooli astus, kolis tema ema Pirita Koselt Tallinna kesklinna tagasi, sest nagu Laurale üllatuseks selgus, siis äärelinna oligi ta pigem lapse pärast kolinud.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 7. aprillini.

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

12.03.2024 — 22.03.2024

Inessa Saarits Täisnurga Galeriis

Inessa Saarits - Mäletades kohta, kus ma pole olnud

Täisnurga Galeriis avatakse 12. märtsil kell 18.00 Inessa Saaritsa näitus “Mäletades kohta, kus ma pole olnud”.

Näitus on avatud 22. märtsini.

Kuidas mäletada kohta ja rahvust, keda enam ei ole?

Näitusel tegeleb autor oma ingeri juurte uurimisega. See on esimene pilk kunstniku kogutud materjalile, sealhulgas arhiividest leitud fotodele ja kunstniku vanavanaema lauludele, mis enne tema surma kassetile lindistati.

Inessa Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Enim on ta huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest — turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente. Inessus kuulub kunstirühmitusse TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Tal on osalenud mitmetel grupinäitustel ning loonud performance’eid ja installatsioone koos TEMAga nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui Viljandis.

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Inessa Saarits Täisnurga Galeriis

Teisipäev 12 märts, 2024 — Reede 22 märts, 2024

Inessa Saarits - Mäletades kohta, kus ma pole olnud

Täisnurga Galeriis avatakse 12. märtsil kell 18.00 Inessa Saaritsa näitus “Mäletades kohta, kus ma pole olnud”.

Näitus on avatud 22. märtsini.

Kuidas mäletada kohta ja rahvust, keda enam ei ole?

Näitusel tegeleb autor oma ingeri juurte uurimisega. See on esimene pilk kunstniku kogutud materjalile, sealhulgas arhiividest leitud fotodele ja kunstniku vanavanaema lauludele, mis enne tema surma kassetile lindistati.

Inessa Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Enim on ta huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest — turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente. Inessus kuulub kunstirühmitusse TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Tal on osalenud mitmetel grupinäitustel ning loonud performance’eid ja installatsioone koos TEMAga nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui Viljandis.

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

14.03.2024 — 24.04.2024

Mara Kirchberg Uus Rada Galleriis

Mara Kirchberg in Uus Rada Gallery fb event cover

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024
14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii
Avamine: 14.03.2024, 19:00
Finissage: 24.03.2024, 16:00

TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis läbib kogu näituseruumi- paljastades, pikendades, aeglustades ja suunates taas galeriisse, kus toimub tagasi süsteemi voolamine. See häkkimine on toiming, mille eesmärk on tuvastada süsteemi nõrkused ilma kavatsusteta neid parandada, kuid sooviga omaks võtta nende sisemine tööloogika.

Peale avamist on näitus avatud 15.03.-24.03., 14:00-18:00 ja kokkuleppel, kirjutades mara.kirchberg@outlook.de or või võta ühendust Facebookis/Instagramis.

Ürituse link: https://fb.me/e/47RO3VMBS

Uus Rada galerii asub aadressil Raja 11a

Tehnik: Marko Odar

Graafiline disain: Mirjam Varik

Erilised tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Taavi Talve ja Anu Vahtra, Marge Monko, Marko Odar, Kaido Kruusamets, Mirjam Varik, Gisèle Gonon, Sandra Ernits, Sarah Noonan, Forss OÜ

Mara Kirchberg on Tallinnas elav kunstnik, kelle installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Avades siseruumid väljapoole, uurib ta, kuidas inimkehad, muidu elavad ja mehaanilised, toimivad ja lagunevad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad nad elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Mara Kirchberg Uus Rada Galleriis

Neljapäev 14 märts, 2024 — Kolmapäev 24 aprill, 2024

Mara Kirchberg in Uus Rada Gallery fb event cover

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024
14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii
Avamine: 14.03.2024, 19:00
Finissage: 24.03.2024, 16:00

TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis läbib kogu näituseruumi- paljastades, pikendades, aeglustades ja suunates taas galeriisse, kus toimub tagasi süsteemi voolamine. See häkkimine on toiming, mille eesmärk on tuvastada süsteemi nõrkused ilma kavatsusteta neid parandada, kuid sooviga omaks võtta nende sisemine tööloogika.

Peale avamist on näitus avatud 15.03.-24.03., 14:00-18:00 ja kokkuleppel, kirjutades mara.kirchberg@outlook.de or või võta ühendust Facebookis/Instagramis.

Ürituse link: https://fb.me/e/47RO3VMBS

Uus Rada galerii asub aadressil Raja 11a

Tehnik: Marko Odar

Graafiline disain: Mirjam Varik

Erilised tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Taavi Talve ja Anu Vahtra, Marge Monko, Marko Odar, Kaido Kruusamets, Mirjam Varik, Gisèle Gonon, Sandra Ernits, Sarah Noonan, Forss OÜ

Mara Kirchberg on Tallinnas elav kunstnik, kelle installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Avades siseruumid väljapoole, uurib ta, kuidas inimkehad, muidu elavad ja mehaanilised, toimivad ja lagunevad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad nad elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

12.03.2024

Avatud loeng : Animus, Anima ja Anemone / Žilvinas Lilas

PastedGraphic-1

Animus, Anima ja Anemone /// animatsioon KHM-is

Žilvinas Lilas

A-101, kell 17.00

Kölni meediakunsti akadeemia (KHM) on mitmes mõttes ainulaadne akadeemia. 1989. aastal teadus- ja kraadiõppeasutusena asutatud see kasvas tänaseks üles loominguliseks sulamiks, mis ühendab endas sotsiaalteadused, filmi, arvutiteaduse, loovkirjutamise, robootika, biokunsti paljude teiste valdkondade hulgas ja loomulikult animatsiooni.

Lektor räägib animatsiooni ja selle õppekavas õdede-vendade perekondlikest suhetest ning strateegiatest, kuidas säilitada toimiv akadeemiline struktuur ja samal ajal mitte kustutada vabameelset loomingulist leeki. Loengut läbib lühianimafilmide linastus.

Žilvinas Lilas on aastast 2004 Kölni meediakunsti akadeemia professor ja 2021. aastast prorektor. Prof. Lilas on oma akadeemilises karjääris järjekindlalt tegelenud uute tehnoloogiate fenomeniga kui universaalse kunstilise eneseväljenduse vahendiga. Pärast Ohio osariigi ülikooli (MFA 1998) lõpetamist tegeles Z.Lilas professionaalselt Hollywoodis (Walt Disney Studios, Metrolight Studios jne) mitmete animafilmide, mängude, väljaannete ja teleprojektidega. Viimasel ajal on ta olnud mitmekülgsete tööde autor, mis ulatuvad etendustest, töötubadest, artiklitest, žüriidest ja ekspertiisidest, akadeemilistest ja teleprojektidest.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud loeng : Animus, Anima ja Anemone / Žilvinas Lilas

Teisipäev 12 märts, 2024

PastedGraphic-1

Animus, Anima ja Anemone /// animatsioon KHM-is

Žilvinas Lilas

A-101, kell 17.00

Kölni meediakunsti akadeemia (KHM) on mitmes mõttes ainulaadne akadeemia. 1989. aastal teadus- ja kraadiõppeasutusena asutatud see kasvas tänaseks üles loominguliseks sulamiks, mis ühendab endas sotsiaalteadused, filmi, arvutiteaduse, loovkirjutamise, robootika, biokunsti paljude teiste valdkondade hulgas ja loomulikult animatsiooni.

Lektor räägib animatsiooni ja selle õppekavas õdede-vendade perekondlikest suhetest ning strateegiatest, kuidas säilitada toimiv akadeemiline struktuur ja samal ajal mitte kustutada vabameelset loomingulist leeki. Loengut läbib lühianimafilmide linastus.

Žilvinas Lilas on aastast 2004 Kölni meediakunsti akadeemia professor ja 2021. aastast prorektor. Prof. Lilas on oma akadeemilises karjääris järjekindlalt tegelenud uute tehnoloogiate fenomeniga kui universaalse kunstilise eneseväljenduse vahendiga. Pärast Ohio osariigi ülikooli (MFA 1998) lõpetamist tegeles Z.Lilas professionaalselt Hollywoodis (Walt Disney Studios, Metrolight Studios jne) mitmete animafilmide, mängude, väljaannete ja teleprojektidega. Viimasel ajal on ta olnud mitmekülgsete tööde autor, mis ulatuvad etendustest, töötubadest, artiklitest, žüriidest ja ekspertiisidest, akadeemilistest ja teleprojektidest.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

26.02.2024

PORTFOOLIO⌁PÄRASTLÕUNA SISSEASTUJATELE: MA KAASAEGNE KUNST

Mia Tohver_DSCF0678_crop_ruut

Kutsume kõiki Kaasaegse kunsti magistriprogrammi sisseastujaid ja huvilisi portfoolio⌁pärastlõunale!

Esmaspäeval, 26. veebruaril, 15.00–17.00, EKAs, ruumis A501

Portfooliotele jagavad tagasisidet ja küsimustele vastavad Mirjam Varik, Sarah Nõmm ja Siim Preiman II kursuselt, Elo Vahtrik I kursuselt ning õppekavajuhid Anu Vahtra ja Maris Karjatse.

Portfoolio⌁pärastlõuna on üles ehitatud üks-ühele vabas vormis kohtumistele, mille käigus saavad osalejad oma loomingule tagasisidet tudengitelt ja õppejõududelt, kes jagavad kogemusi ning annavad nõu sisseastumiseks portfoolio koostamisel ja küsimustiku täitmisel.

Üks kohtumine kestab 20 minutit, registreerimiseks täida vorm siin.

  • Vastuvõtt Kaasaegse kunsti magistriprogrammi kestab 4. märtsini, avalduse saab esitada SAISis.
  • Info sisseasutmiste kohta artun.ee.
Postitas Anu Vahtra — Püsilink

PORTFOOLIO⌁PÄRASTLÕUNA SISSEASTUJATELE: MA KAASAEGNE KUNST

Esmaspäev 26 veebruar, 2024

Mia Tohver_DSCF0678_crop_ruut

Kutsume kõiki Kaasaegse kunsti magistriprogrammi sisseastujaid ja huvilisi portfoolio⌁pärastlõunale!

Esmaspäeval, 26. veebruaril, 15.00–17.00, EKAs, ruumis A501

Portfooliotele jagavad tagasisidet ja küsimustele vastavad Mirjam Varik, Sarah Nõmm ja Siim Preiman II kursuselt, Elo Vahtrik I kursuselt ning õppekavajuhid Anu Vahtra ja Maris Karjatse.

Portfoolio⌁pärastlõuna on üles ehitatud üks-ühele vabas vormis kohtumistele, mille käigus saavad osalejad oma loomingule tagasisidet tudengitelt ja õppejõududelt, kes jagavad kogemusi ning annavad nõu sisseastumiseks portfoolio koostamisel ja küsimustiku täitmisel.

Üks kohtumine kestab 20 minutit, registreerimiseks täida vorm siin.

  • Vastuvõtt Kaasaegse kunsti magistriprogrammi kestab 4. märtsini, avalduse saab esitada SAISis.
  • Info sisseasutmiste kohta artun.ee.
Postitas Anu Vahtra — Püsilink

04.03.2024 — 05.03.2024

PhD Vitamin 2024

1920x1080 FB

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.

PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult nõu.

Seekordne konverents keskendub avaliku ruumi ja selle kunsti problemaatikale. Kuidas otsustada selle üle, mis on kõigile nähtav? Kuidas põimuvad eetilised väljakutsed, kunstniku vastutus, ajaloolised ja poliitilised probleemid ning autorite õigused? Millised on võimalused kunstnikel kaasa rääkida mineviku-oleviku-tuleviku kujundamisele läbi avaliku ruumi poliitilise esteetika? Ukrainas kestva sõja ajal on Eestis teravalt üles kerkinud küsimused, mida teha avalikku ruumi jäänud “punamonumentidega”. Arutelu on osa ülemaailmsest diskussioonist, mis hõlmab ka liikumist Black Lives Matter. See puudutab meie sotsiaalset keskkonda ja paneb proovile võime “olla hea”.

Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.

Konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

 

KAVA

4. märts, esmaspäev, ruum A501

10:00 -10:30  kogunemine ja tervitussõnad

10:30 -11:15  Victoria Fareld “Responsibility in a Polychronic Present”

11:15 -11:45  Kristina Norman “Looking Back at After-War (2009) During the War”

Lõunapaus

12:30-13:15 Esther Shalev-Gerz “Monument Against Fascism to The Shadow”

13:15-13:45 Gregor Taul “Monumental Trouble”

Kohvipaus

14:00-14:45  Vestlusring: Victoria Fareld, Esther Shalev-Gerz, Gregor Taul, Kristina Norman, moderaator Kirke Kangro.

5. märts, teisipäev, ruum A501

10:00-12:00 individuaalsed konsultatsioonid Victoria Fareld’i and Esther Shalev-Gerz’iga (vajalik eelnev registreerimine)

 

ESINEJAD

Esther Shalev-Gerz, based in Paris, is internationally recognized for her seminal contributions to the field of art in the public realm and her consistent investigation into the construction of memory, history, the natural world, democracy and cultural identities. Her works challenge the notion and practice of portraiture and consider how its qualities may contribute to contemporary discourse about the politics of representation. Her monuments, installations, photography, video and public sculpture are developed through active dialogue, consultation and negotiation with people whose participation provides an emphasis to their individual and collective memories, accounts, opinions and experiences which then become both represented and considered.

Victoria Fareld is professor of intellectual history at Stockholm university in Sweden. Her research revolves around questions of historical guilt, responsibility and historical temporalities.

Gregor Taul is a lecturer, critic and curator. He has studied semiotics at Tartu University and art history at the Estonian Academy of Arts and is about to defend his PhD thesis on art in public space in the Baltics. He is currently working as a lecturer at the General Theory and Interior Architecture departments at EKA.

Kristina Norman, based in Tallinn, is an artist whose interdisciplinary work includes video installations, sculpture, and projects in the city space, as well as documentaries and performance. She is interested in the issues of collective memory and forgetting, the memorial uses of the public space, but also the subtle sphere of the body politics that transgresses the boundaries between the public and the private. In 2009 she represented Estonia at the 53rd International Art Exhibition – La Biennale di Venezia with a solo project, a multilayered mixed media installation After-War. The project was a study of a conflict around the relocation of a Soviet monument in Tallinn. In 2022 Norman represented Estonia at the 59th Venice Biennial within an ecocritical exhibition Orchidelirium. An Appetite For Abundance. Norman’s experimental film trilogy commissioned for the Pavilion, offers multiple ways to reflect on the legacies of colonialism from a specific Eastern European perspective.

Lisainfo: kati.saarits@artun.ee

Postitas Kati Saarits — Püsilink

PhD Vitamin 2024

Esmaspäev 04 märts, 2024 — Teisipäev 05 märts, 2024

1920x1080 FB

4. ja 5. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord loomeuurimust käsitlev konverents PhD Vitamin.

PhD Vitamin toetab ja inspireerib uurimusliku lähenemisega kunstnikke, kes tahaksid astuda doktoriõppesse. Tutvustatakse loomeuurimuse käiku ja jagatakse näpunäiteid, kuidas kavandada doktoritöö projekti. Programm koosneb avalikest loengutest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Erinevad kunstnikud ja eksperdid räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ja annavad soovijatele ka isiklikult nõu.

Seekordne konverents keskendub avaliku ruumi ja selle kunsti problemaatikale. Kuidas otsustada selle üle, mis on kõigile nähtav? Kuidas põimuvad eetilised väljakutsed, kunstniku vastutus, ajaloolised ja poliitilised probleemid ning autorite õigused? Millised on võimalused kunstnikel kaasa rääkida mineviku-oleviku-tuleviku kujundamisele läbi avaliku ruumi poliitilise esteetika? Ukrainas kestva sõja ajal on Eestis teravalt üles kerkinud küsimused, mida teha avalikku ruumi jäänud “punamonumentidega”. Arutelu on osa ülemaailmsest diskussioonist, mis hõlmab ka liikumist Black Lives Matter. See puudutab meie sotsiaalset keskkonda ja paneb proovile võime “olla hea”.

Osalema on oodatud loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA ja teiste loovülikoolide vilistlased ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konverentsil osalemiseks, palun registreeru SIIN.

Konsultatsioonidel osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

 

KAVA

4. märts, esmaspäev, ruum A501

10:00 -10:30  kogunemine ja tervitussõnad

10:30 -11:15  Victoria Fareld “Responsibility in a Polychronic Present”

11:15 -11:45  Kristina Norman “Looking Back at After-War (2009) During the War”

Lõunapaus

12:30-13:15 Esther Shalev-Gerz “Monument Against Fascism to The Shadow”

13:15-13:45 Gregor Taul “Monumental Trouble”

Kohvipaus

14:00-14:45  Vestlusring: Victoria Fareld, Esther Shalev-Gerz, Gregor Taul, Kristina Norman, moderaator Kirke Kangro.

5. märts, teisipäev, ruum A501

10:00-12:00 individuaalsed konsultatsioonid Victoria Fareld’i and Esther Shalev-Gerz’iga (vajalik eelnev registreerimine)

 

ESINEJAD

Esther Shalev-Gerz, based in Paris, is internationally recognized for her seminal contributions to the field of art in the public realm and her consistent investigation into the construction of memory, history, the natural world, democracy and cultural identities. Her works challenge the notion and practice of portraiture and consider how its qualities may contribute to contemporary discourse about the politics of representation. Her monuments, installations, photography, video and public sculpture are developed through active dialogue, consultation and negotiation with people whose participation provides an emphasis to their individual and collective memories, accounts, opinions and experiences which then become both represented and considered.

Victoria Fareld is professor of intellectual history at Stockholm university in Sweden. Her research revolves around questions of historical guilt, responsibility and historical temporalities.

Gregor Taul is a lecturer, critic and curator. He has studied semiotics at Tartu University and art history at the Estonian Academy of Arts and is about to defend his PhD thesis on art in public space in the Baltics. He is currently working as a lecturer at the General Theory and Interior Architecture departments at EKA.

Kristina Norman, based in Tallinn, is an artist whose interdisciplinary work includes video installations, sculpture, and projects in the city space, as well as documentaries and performance. She is interested in the issues of collective memory and forgetting, the memorial uses of the public space, but also the subtle sphere of the body politics that transgresses the boundaries between the public and the private. In 2009 she represented Estonia at the 53rd International Art Exhibition – La Biennale di Venezia with a solo project, a multilayered mixed media installation After-War. The project was a study of a conflict around the relocation of a Soviet monument in Tallinn. In 2022 Norman represented Estonia at the 59th Venice Biennial within an ecocritical exhibition Orchidelirium. An Appetite For Abundance. Norman’s experimental film trilogy commissioned for the Pavilion, offers multiple ways to reflect on the legacies of colonialism from a specific Eastern European perspective.

Lisainfo: kati.saarits@artun.ee

Postitas Kati Saarits — Püsilink

23.02.2024 — 07.03.2024

Ats Kruusing Uus Rada galeriis

ats kruusing ekraan

23. veebruaril kell 19.00 avaneb Ats Kruusingu näitus “Mitmel viisil asjast rääkides” Uus Rada galeriis.

 

Ats Kruusing on noor Eesti kunstnik, kes on lõpetanud EKA maaliosakonna bakalaureuse ning õpib hetkel EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris. Ta on varem osalenud näitustel Tallinnas, Prahas, Bratislavas ning Urbinos.

,,Mitmel viisil samast asjast rääkides’’ on tema esimene isikunäitus. Eksponeeritavate teoste kogumik on pilguheit autori erinevatesse mõtisklustesse teda ümbritsevast argielust.  Viimase kolme aasta jooksul valminud teoste seast leiab eriilmelisi täheldusi inimeseks olemisest– kohati rahulik, kohati kaootiline, üheaegselt nii hell kui ka vägivaldne.

 

Näitus on avatud 27.02-07.03 kell 12-18 Uus Rada galeriis, Raja 11a.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Põhjala.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Ats Kruusing Uus Rada galeriis

Reede 23 veebruar, 2024 — Neljapäev 07 märts, 2024

ats kruusing ekraan

23. veebruaril kell 19.00 avaneb Ats Kruusingu näitus “Mitmel viisil asjast rääkides” Uus Rada galeriis.

 

Ats Kruusing on noor Eesti kunstnik, kes on lõpetanud EKA maaliosakonna bakalaureuse ning õpib hetkel EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris. Ta on varem osalenud näitustel Tallinnas, Prahas, Bratislavas ning Urbinos.

,,Mitmel viisil samast asjast rääkides’’ on tema esimene isikunäitus. Eksponeeritavate teoste kogumik on pilguheit autori erinevatesse mõtisklustesse teda ümbritsevast argielust.  Viimase kolme aasta jooksul valminud teoste seast leiab eriilmelisi täheldusi inimeseks olemisest– kohati rahulik, kohati kaootiline, üheaegselt nii hell kui ka vägivaldne.

 

Näitus on avatud 27.02-07.03 kell 12-18 Uus Rada galeriis, Raja 11a.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Põhjala.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

07.03.2024 — 31.03.2024

„Enese õrnad žestid“ EKA Galeriis 7.–31.03.2024

Cloe-veeb
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_01
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_02
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_03
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_04
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_05
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_06
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_07
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_08
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_09
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_10
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_11
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_12
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_13
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_14
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_15
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_16
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_17
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_18
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_19

ENESE ÕRNAD ŽESTID
7.–31.03.2024
Avamine: 7.03. kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen, Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen, Marleen Suvi, Elo Vahtrik
Kuraator: Kaisa Maasik

Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja käsi, mis osutavad tunnetele, mida miimika ja žestid esile toovad.

Käte asendile on kultuuriliselt omistatud suurt eneseväljendusvõimet: lisaks meeleolu edasiandmisele võib spetsiifilistes asendites käte kujutamine edasi anda sügavaid tundeid ja tähendusi. Antropoloog Ethel J. Alpenfels on öelnud: „Käed osutavad, juhivad või käsutavad; käed nutavad piinades või lebavad vaikselt magamas; kätel on meeleolu, iseloom ja laiemas mõttes oma eriline ilu.“

Näitus lähtub teemapüstitusest, mis käsitleb suhteid, isiklikke kogemusi ja meeleolusid. See keskendub käte erilisele võimele ja nõrkusele väljendada kõiki tundeid, ka neid, mida näo puhul on õpitud kontrollima.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 1, Tallinn
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

„Enese õrnad žestid“ EKA Galeriis 7.–31.03.2024

Neljapäev 07 märts, 2024 — Pühapäev 31 märts, 2024

Cloe-veeb
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_01
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_02
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_03
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_04
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_05
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_06
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_07
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_08
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_09
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_10
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_11
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_12
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_13
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_14
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_15
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_16
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_17
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_18
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_19

ENESE ÕRNAD ŽESTID
7.–31.03.2024
Avamine: 7.03. kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen, Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen, Marleen Suvi, Elo Vahtrik
Kuraator: Kaisa Maasik

Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja käsi, mis osutavad tunnetele, mida miimika ja žestid esile toovad.

Käte asendile on kultuuriliselt omistatud suurt eneseväljendusvõimet: lisaks meeleolu edasiandmisele võib spetsiifilistes asendites käte kujutamine edasi anda sügavaid tundeid ja tähendusi. Antropoloog Ethel J. Alpenfels on öelnud: „Käed osutavad, juhivad või käsutavad; käed nutavad piinades või lebavad vaikselt magamas; kätel on meeleolu, iseloom ja laiemas mõttes oma eriline ilu.“

Näitus lähtub teemapüstitusest, mis käsitleb suhteid, isiklikke kogemusi ja meeleolusid. See keskendub käte erilisele võimele ja nõrkusele väljendada kõiki tundeid, ka neid, mida näo puhul on õpitud kontrollima.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 1, Tallinn
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink