Rubriik: Maal

Hindamismaratoni lõpetab EKA maali osakond tudengite teoste oksjoniga. Tule soeta endale kunsti! Tulu läheb tudengitele Manifesta biennaali külastamiseks.

Uksed 15:00
Oksjon 16:00

Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 EKA A101 aulas toimub järgmine vabade kunstide teaduskonna avatud ühisseminar. Sel korral tuleb rääkima prof Toomas Tammis arhitektuuriteaduskonnast.

Tammis on õppinud EKAs ja Londonis AA arhitektuurikoolis ning on arhitektuuribüroode ArhitektuuriAgentuur ja Allianss Arhitektid OÜ asutajaliige. Ta on pikka aega juhatanud EKA-s magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest ning avalikust ruumist. Praegu tegeleb muuhulgas praktikapõhise arhitektuuri doktoriõppe käivitamisega EKA-s.

Tammise olulisemate tööde hulka kuuluvad puhkeküla Vamråkis Norras (koos Paco Ulmaniga), Spa Hotell Kuressaares (koos Inga Raukase ja Tarmo Teedumäega) ning mitmed kortermajad ja eramud Tallinnas ja selle ümber.

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 16 toimub EKA ruumis A501 vabade kunstide teaduskonna seitsmes ühisseminar. Sel korral külastab meid Kanada multimeediakunstnik Tyler Tekatch.

Kuulama on oodatud kõik huvilised!

Lisainfo:
tytekatch.com/

Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 ruumis A501 toimub taas vabade kunstide teaduskonna ühisseminar. Sel korral kõneleb kunstnik Kaido Ole. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Kaido Ole (snd 1963), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali (1982—1992) ning töötanud EKAs joonistamise ja maali õppejõuna ning maaliosakonna professorina (2003—2010). Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik, näitustel esinenud alates 1989. aastast. 2003 esindas Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil John Smithi nime all koos Marko Mäetammega.

Kaido Ole loomingu keskmes on kontseptuaalne maal. Hoolimata sellest, et suuremõõtmelised maalid on peensusteni läbikalkuleeritud ja näivad lausa masinlikud, huvitab teda maal kui käsitöö ja maalimise käigus tekkivad vead. Ole teatraalsed ja vastuolulised süžeed ühendavad alati erinevatest maalistiilidest pärit võtteid geomeetrilisest abstraktsionismist popkunsti ja uusrealismini.

Otsese päevapoliitika asemel räägivad Ole maalid inimeste või kunstniku ja tema loomingu vahelistest võimusuhetest üldisemalt, kuid alati on need jõupositsioonid mitmeti tõlgendatavad, absurdsed ja humoorikadki. Konfliktisüžeede läbimängimiseks kasutab ta erinevaid karaktereid, iseenda figuuri ja koomiksiliku mullpea-mehikese kõrval alates 2012. a ka erinevad sürrealistlikke assamblaaž-olendeid.

https://www.kaidoole.eu

Reedel, 3. mail algusega kell 17.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia maali õppetooli teise kursuse tudengid Haapsalu Linnagaleriis näituse “Ühine Mõõt”. Näitus jääb avatuks kuni 26. maini.

Ühine Mõõt on noorte kunstnike arvates põhiline niit, mis neid sellesse kooslusesse seob. Edasi on igal tööl oma lugu, igal autoril oma taotlus. Ühine Mõõt on vaid tagumine külg.

Kunstnikud: Aivi Raja, Brenda Purtsak, Eero Alev, Georg Kaasik, Joel Jõevee, Marleen Suvi, Olev Kuma

“Ühine Mõõt” on valminud Eesti Kunstiakadeemia stuudioprojekti raames, juhendajad: Tõnis Saadoja, Kati Ilves, Merike Estna.

Näitust toetavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kultuurkapital

Rott/Rat on EKA maaliosakond, kus maal on oma piiridest välja valgunud. Nagu kirjutas Daniel Birnbaum juba aastal 2001: “maal ei eksisteeri enam kui rangelt eraldatud väljendusviis, vaid pigem kui nakkustsoon, pidevalt välja ulatuv ja piire laiendav”. Rott on ellujääja, suudab kohaneda igasuguste oludega, põgeneb uppuvalt laevalt. Rott elab edasi ka siis kui maal on korduvalt surnuks tituleeritud. Rott on justkui zombie painter –isegi kui ta keha on surnud elab ta igavesti edasi. Kui DJ miksides minevikku ja olevikku loob tulevikku. Nagu ütleb Korankrit Arunkatchi oma videos “Painting with History in a Room Filled with People with Funny Names”: “One day when humans no longer exist, rats might take over.”

Kohvikus Wabadus saab näha EKA maaliosakonna tudengitööde näitust. Kell 19 algab ka maalide oksjon, mille kogutulu läheb osalevate maalitudengite augustis toimuva Veneetsia Biennaali vaatluspraktika toetuseks!

Näitusel osalevad EKA maaliosakonna tudengid:
Laura Talvet, Joel Jõevee, Olev Kuma, Janne Lias, Jelizaveta Šalova, Kati Müüripeal, Brenda Purtsak, Karola Kaugema, Georg Kaasik, Eero Alev, Loora Kaubi, Marleen Suvi, Lisette Lepik, Ekke Peeter Sauter, Egert Tischler, Liisa- Aleksandra Volmer, Aivi Raja.

Sündmus Facebookis.

Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini. 

Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova

Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.

Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.

Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.

Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.

Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.

Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.

Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.

Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.

Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.

Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.

Lisainfo: mmoma.ru

21. novembril kell 18.00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas Mihkel Ilusa EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Puu süü“. Näitus jääb avatuks kuni 31.01.2019.

Paidest pärit Eesti kunstniku Mihkel Ilusa isikunäitus Paide Muusika- ja Teatrimajas tegeleb sügavuti Eesti metsade seisundiga. „Metsa võib julgelt pidada üheks olulisemaks eestlaste olemasolu garandiks ja identiteedi vormijaks. Parafraseerides Valdur Mikitat tema teoses „Lingvistiline mets“, on mets ja sood puhverdanud siinseid kultuurimuutusi, need on päästnud vallutusretkede, taudide ja laus-ristiusustamise eest, tänu metsale säilis metsik, animistlik mõttelaad,“ sõnas kunstnik Mihkel Ilus.

Kunstnik kujutab väljapanekul puutüvede pikilõikeid, mis on saavutatud vana käsitöötehnika aaderdusega. Kunstnik kasutab aaderduskamme, mille ta ise linoollõikes käsitööna valmistab. Isetehtud aaderduskammid võimaldavad valida sobiva puusüü mustri, luua näilisi oksakohti ja muid iseärasusi ning määrata kammi laiusega jäljendatava tüve jämedus, mis on teose kontseptuaalsest vaatenurgast oluline ja kõnekas, viidates metsade puutumatusele, raieküpsuse astmele ning muudele metsa ajaarvamist ja ruumi korraldamist puudutavatele küsimustele.

„Kui tavapäraselt kasutatakse aaderdustehnikat materjali vääristamiseks, siis neis teostes kõnetab tehnika kasutamine kriitiliselt Eesti metsade tuleviku küsimust ning mõtestab maalimeediumit kaasajas Kui tavapäraselt anti kuuse- ja männipuust pinnale või esemele aaderdusega mõne hinnalisema puu, näiteks tamme või saare süüjoonis, siis autor imiteerib isetehtud aaderduskammidega justnimelt kuusele ja männile omast süüd. Mänd on Eestis enimlevinud puu, kuusikute raievanuse langetamine on aga üks enim poleemikat tekitav küsimus tänases Eesti metsateemalises arutelus. Mänd ja kuusk on huvitava süüjoonisega ning nende imiteerimine isetehtavate aaderduskammidega on teostatav,“ lisas Ilus.

EV100 programmi kuuluv näitus „Puu süü“ avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide, 72712 Järva maakond) 21.novembril kell 18.00.

Näituse avamisele järgneb Paide Teatri avamine esietendusega „Kaitseala“ algusega kell 19.00.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Rohkem infot: 

Mihkel Ilus, kunstnik, telefon 55685925, e-mail mihkel@mihkelilus.com

Ülle Müller, Paide Kultuurikeskuse direktor, telefon 5152775, e-mail ylle.myller@pamt.ee