Rubriik: Maal

29.–30.05.2018 algusega kell 10:00 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava (graafika, maal, installatsioon ja skulptuur) BA lõputööde avalik kaitsmine.

29.05 kell 10:00–14:00
10:00 Margus Kontus
10:30 Dagne Aaremäe
11:00 Karola Lotta Kiisel
11:30 Taavi Kasemägi
12:00 Meer Vana
12:30 Annabel Janke
13:00 Tiiu Lausmaa
13:30 Britta Paemurru

30.05 kell 10:00–13:30
10:00 Mari–Liis Sõrg
10:30 Karl Johanson
11:00 Katrin Enni
11:30 Marianne Siilbaum
12:00 Kerttu Rannik
12:30 Jevgenia Nazarova
13:00 Kaire Kaljuveer

Reedel, 11. mail kell 14:00 peab vabade kunstide teaduskonnas Lembitu 12, ruumis 101 avaliku kunstnikuvestluse Kasper Bosmans. Üritus on tasuta ja avatud kõigile.

Kasper Bosmans (s.1990) on Brüsselis ja Amsterdamis elav kunstnik. Ta on õppinud Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja  HISKis (Higher Institute for Fine Arts) Gentis. Tema hiljutised soolonäitused on toimunud Gladstone galeriis New Yorgis, De Hallenis Haarlemis ja Witte de Wit’is Rotterdamis. Bosmans töötab maali-, joonistuse-, performance’i- ning skulpturaalsete installatsioonidega, kus ta on kasutanud piima, liiva, marmorit jne. Ta kasutab oma töös folkloorseid elemente, neid dekoratiivsete vormidega mänguliselt kombineerides.

Neljapäeval kell 18:00 toimub näituse “Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised” (kuraator Kati Ilves) KUMU kunstimuuuseumis https://kumu.ekm.ee/syndmus/kristi-kongi-ja-kasper-bosmans-dialoogis/

26. aprillist kuni 5. maini kestev Kogo galerii avasündmus „Vaatamis- ja lugemistuba” juhatab sisse galerii käesoleva aasta programmi, kutsub tutvuma galeriiruumiga ja kunstnikega. Osalevad kunstnikud Alexei Gordin, Diana Tamane, Elīna Vītola, Kristi Kongi, Mari-Leen Kiipli ja Eva Mustonen, kes kõik astuvad 2018. aasta jooksul galeriis üles isiku- või duonäitusega.

Kunstnikud hõivavad uue ruumi neile omasel viisil, luues teineteisega nii ühenduslülisid kui ka põikpäiseid vastandumisi. Galeriist saab vaatamis- ja lugemistuba, kuhu külastajad on oodatud aega veetma ja kunstnike teostega põhjalikumalt tutvuma. Elīna Vītola ja Kristi Kongi tegelevad eri moel ja eri perspektiivist abstraktse kunstiga. Kui Kongi keskendub valguse, värvi ja taju süsteemsele uurimisele, siis Vītola toob vaataja ette humoorikaid tähelepanekuid abstraktse maali seostest argise ja poliitilisega. Ühiskondlik, isiklik ja eksistentsiaalne ilmneb Alexei Gordini teostes kunstniku seiklusi kunstimaailmas kujutavate lugude kaudu, Diana Tamane teostes aga isiklike perekonnalugude tundlikus esituses. Eva Mustoneni ja Mari-Leen Kiipli koostöös sünnib mänguline installatsioon, mille kaudu pannakse vaataja vastamisi kummaliste leid- ja leiutatud objektidega.

Kogo edasise näituseprogrammi keskmeks kujunevad kunstnike sooloprojektid ning kunstnike omavahelises koostöös sündinud näitused ja väiksemad kuraatorprojektid. Galerii eesmärk on aidata kaasa esindatavate kunstnike rahvusvahelisele nähtavusele ning nende kunstipraktika laialdasele tutvustamisele. Juba 2017. aasta oktoobris esindas Kogo galerii kunstnik Diana Tamanet Eesti fotokunstimessil, kus Outset Eesti ostukomisjon valis väliskogusse kinkimise eesmärgil välja Diana Tamane teose „Vererõhk”. Lisaks kutsuti kunstnik Fotomuseum Winterthuri poolt mainekale noori kunstnikke tutvustavale sündmusele „Plat(t)form”. 7.–10. juunini osaleb Kogo galerii Alexei Gordini, Elīna Vītola ja Eva Mustoneni teostega kunstimessil „ArtVilnius’18” Vilniuses.

Galerii loomisse on andnud suure panuse Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Tartu Linn, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond. Kunstnike mobiilsust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Galerii asub Aparaaditehases (Kastani 42, Tartu)
Galerii on avatud K-L 12-18.

Alates 13. aprillist on Bergenis Hordaland Kunstsenteris avatud Mihkel Ilusa isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“. Tallinna Kunstihoone ja Hordaland Kunstsenteri koostöös valminud näitusel otsib Ilus uusi viise lõuendist, õlivärvist ja puidust maalide loomiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Näituse avamine toimub reedel, 13. aprillil kell 17.00 ning see jääb avatuks 3. juunini.

„Kuidas saaksingi teisiti“ arendab edasi Ilusa 2017. aasta suvel Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Pista see omale seina“ alguse saanud monokroomset puidu- ja valgekarva pildikeelt, mille algosakesteks on jätkuvalt õli, lõuend ja puit. Kuigi võib tunduda, et pika traditsiooniga materjalidega julgelt ringi käiva Ilusa kunst näeb üha vähem maalikunsti moodi välja, näeb kunstnik ise oma praktikat kindlameelselt just maali laiendatud väljana.

„Ilusat on mõnes mõttes palju huvitavam jälgida isiksuse kui maalikunstnikuna,“ kommenteerib kunstihoone kuraator Tamara Luuk, viidates tõsiasjale, et sõltumata valitud meediumist kumab kunstniku projektidest alati läbi formaadikriitika, küsitlev hoiak või siiras soov uuenduse järele. Kuigi Ilusa loomingut on lihtne mõista vastuhakuna traditsioonidele, on tema kunst pigem nende asjatundlik edasiarendus.

„Hoolimata sellest, et me ei leia käesolevalt näituselt ühtegi tavapärast maali, on näituse materjalid valitud maalikunstnikule omase hoolsusega,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman kunstniku tööprotsessi. „Kui me mõni nädal tagasi koos lõuendit ostsime, pidi see kindlasti olema linane. Mina võhikuna ei teinud sõrmede vahel mudides linasel ja odavamal puuvillasel vahet ja küsisin, et kes sellest aru saab, kui ta selle niikuinii ribadeks lõikab. „Mina saan,“ vastas Ilus lihtsalt.“

Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste isikunäituste hulka kuuluvad: „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Sadolin.

1976. aastal asutatud Hordaland Kunstsenter on esimene artist-run kunstikeskus Norras ja kuulub nüüdseks Norra Kunstikeskuste Liitu. Hordaland Kunstsenter, mille eesmärk on arendada ja edendada kaasaegse kunsti loomist ja vahendamist, teeb aktiivselt näitusi ning pakub kunstiresidentuuri ja avaliku ruumi programmi. Keskuses asub ka raamatupood. Lahtiolekuajad: kolmapäev – pühapäev 12.00–18.00.

www.kunstsenter.no/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Rohkem infot:

Siim Preiman

53432526

siim@kunstihoone.ee

Olete oodatud Vano Allsalu näituse “Kogu” avamisele reedel, 10.
märtsil kella 17–19 Vabaduse galeriis.
Näitus on vaadata 11. – 29. III.

Vano Allsalu (s 1967) on meie kunstis üks järjekindlamaid,
programmilisemaid abstraktseid ekspressioniste. Allsalu lõpetas
kunstiakadeemia maali erialal 1991. aastal, kaks aastat hiljem
toimusid isikunäitused Tartu Kunstimajas ning Tallinnas Tokko ja
Arraku galeriis; esimesed osalemised ülevaatenäitustel leidsid aga
aset juba koolipoisina 1980ndate keskpaigas. Kunstnike liitu kuulub
Allsalu aastast 1992.

Vabaduse galerii väljapanek toob vaataja ette kunstniku viimase nelja
aasta tööde valiku. “Kogu” ei paku kogutud teoseid kollektsiooni
mõttes, selleks on tagasivaade liiga lühike ja galerii liiga väike.
Aga see ei ole ka juhuslik valik, sest igas maalis ei ole vaataja ette
toodud ainuüksi midagi, mis on olnud kunstnikule just maalimise päeval
ja tunnil tähtis, vaid neis töödes on selgelt tunda suhestumissoov nii
oma varasema loomingu kui ka kultuuripärandiga.
Kunstniku sõnul on talle olulised nii enesekaemus kui eksperiment,
küsimus käekirjast ja kujundikeelest, mis oma muutlikkuses võib
osutuda iseendagi vastandiks –“süsteemseks stiihiaks, kaootiliseks
mustriks, (enese)irooniliseks (enese)imetluseks”. Oma viimaste aastate
loomingus tegutseb Allsalu sageli abstraktsuse ja kujutamise
piirimail. Nii võib „kogu“ olla ka kuju(nd), vari, midagi – tundmatu,
mis saab maalimise läbi nähtavaks.
Vano Allsalu on oma veerandsajandi pikkuse kunstnikukarjääri jooksul
mõelnud maalikunstile omaste väärtuste – värvi ja vormi,
maalikujundite kaudu ja abil. Johannes Saar on seda kirjeldanud
järgmiselt: “Tegelikult huvitab Allsalu ikkagi värv ning selle
kumulatiivne kuhjumine lõuendeil, pintsli raevukas rühkimine üle
pildivälja ning sellest maha jäänud tantsusammude muster – lapidaarne
ja jõuline pritsmerida, mis võimaldab vaatajal kriminalistina
kuriteopaigal teha ballistilisi arvutusi asjaoludest, mis põhjustasid
värvide korratu paiskumise lõuendile.” (Kunst.ee, 2016, nr 1).

Vano Allsalu: “Tahtes luua usutavat, kasvõi mõnda inimest päriselt
kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab olema korraga väga enesekindel ja
äärmiselt enesekriitiline. See on mõnevõrra skisofreeniline olukord.
Aga ka lõbus ja kontrastne – nagu külm ja kuum ühekorraga, nagu tuline
pannkook jäätisega. Kui jälgime juba pikemat aega murega nn
paralleelreaalsuste teket poliitikas, majanduses ja meedias, siis
kunst võiks ja peaks senisest enamgi pakkuma inimestele justnimelt
kontrasti tegelikkusega: näiteks teistmoodi, maagilise, poeetilise,
traagilise, veidra reaalsusega täidetud pildiruume, kuhu mõneks ajaks
kaduda. Kus mõelda ja tunda ennast teisiti.”
Allsalu tööd ei ole narratiivsed ega sisalda üheselt mõistetavaid
tõlgendamislõngu, aga ometi kuulub verbaalne tasand kas siis
otsesemalt pealkirjade või kaudsemalt kultuuripärandi (loetud raamat,
nähtud film või või külastatud paik – autori sõnul tema isiklik
“loomingu raamatukogu”) näol tema teoste või vähemalt nende mõistmise
juurde. Kui reastada isikunäituste pealkirjad, paistab Allsalu
kunstnikumaailm selline: “Must ja valge”, “Vaikelu”, “Kena ilm”,
“Leitud ilu”, “Värvine valgus”, “Maal on maastik”, “Armas aeg”, “Öine
Ikaros”, “Igati”, “Unepaanika”, “Motiiv”, “Järelpõletus”, “Üks teine
kord”. Ehk juba kunstniku enda sõnastus osutab paralleelmaailma
loomisele. Allsalu ei ole omamütoloogiate meister, tema maailmas on
ladestunud maalilise metafoorina nii enda elu kui ka
eksistentsiaalsemas mõttes elu kui selline.

Vano Allsalu õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti osakonnas ja on
Eesti Kunstnike Liidu president. Näitusega “Kogu” tähistab kunstnik
oma 50. sünnipäeva.

Veel teavet:

Reet Varblane, galerist
tel 55655014, reetvarblane@gmail.com

Vano Allsalu
tel 5130555, vano@kunstikeskus.ee

Lisatud repro: Nõidus / Spell (akrüül, lõuend, 180×160 cm, 2016)

“Kunst on inimloomuse kõige väärtuslikum osa. Seda eriti tänapäevases konfliktide maailmas, kus igasugune humanism on ohustatud. Kunst loob ideaalse platvormi mõtisklemiseks, ekspressiivsuseks, vabaduseks ja fundamentaalseteks küsimusteks. Me ütleme elule “jah”, kuigi vahel tahaksime lõppu lisada “aga”. Kaasaegsete debattide raames peab kunstnik aina enam end kuuldavamaks tegema.
Viva Arte Viva on kirglik hüüatus kunstile ning ka kunstnikule. See biennaal on koostatud kunstnike poolt kunstnikutele. See tegeleb nende loomevormidega, sealhulgas küsimuste, praktikate ja ka eluviisidega.
Näitus taotleb olla elamus, esitlemaks ekstravertset liikumist ühisesse kohta, milleks on määratlematu dimensioon, avamaks teekondi neo-humanismini. “

Christine Macel,
57. Veneetsia biennali kuraator

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala magistrantuuri esimese kursuse üliõpilaste ühisnäitusel avamisele 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Näitus koosneb kahe workshopi raames loodud projektidest ning on ühtlasi kokkuvõte semestri jooksul tehtud tööst. 

Näituse pealkiri Viva Arte Viva viitab järgneva aasta Veneetsia biennaalile. Kunstnikud tutvusid biennaali temaatikaga ning lõpplahenduseks leidis igaüks isikliku tähenduse fraasile Viva Arte Viva.

Näitusel osalevad kunstnikud Leelo-Mai Aunbaum, Tilly Davies, Nieves Felipo, Kelli Gedvil, Martyna Kosiarz, Kristen Rästas, Heidy Tiits, Inga Tsernova, Alo Valge ja Katrin Valgemäe.

Juhendajad: Jaan Toomik ja Vladimir Dubossarsky.

Avamine 21. detsembril kell 18:00 ARSi maja projektiruumis (Pärnu mnt 154). Sissepääs hoovist.

Performance ajakava:
18:00 Tilly Davies (“Withdraw”)
19:00 Alo Valge ja külaliskunstnik Fideelia-Signe Roots (“VANN. BATHTUB. 浴缸”)
21:30 Inga Tsernova ja Tilly Davies (“Painting Project 1”)

Näitus jääb avatuks kuni 30. detsembrini kell 12-18.
24. ja 25. detsembril on näitus suletud.

Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.

Kristi Kongi nimi ei vaja siinsele kunstipublikule eraldi tutvustamist. Tegemist on kahtlemata ühe väljapaistvama ja aktiivsema noorema põlvkonna maalikunstnikuga. Kristi Kongi on lõpetanud 2008. aastal maalingute osakonna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja kaitsnud 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi. 2007. aastal viibis ta välisõppes Lahtis, Soomes. Ta on pälvinud Noore Kunstniku preemia (2011) ja Sadolini kunstipreemia (2013). Tema viimaste aastate ülesastumistest meenuvad esimesena isiknäitus „Siis. Praegu. Kõikide aegade vahel“ Tallinna Linnagaleriis ja mastaapne väljapanek grupinäitusel „Can’t go on. Must go on“ / „Võimatu minna. Kindlasti minna“ Tallinna Kunstihoones (mõlemad 2014). Käesoleval aastal on Kristi Kongi nimi olnud fookuses eelkõige seoses kandideerimisega kaasaegse kunsti preemiale Köler Prize. Kristi Kongi maaliinstallatsioon „Pilk läbi pisarate“ preemia nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis oli täiuslik vahekokkuvõte kunstniku senisest, värvi- ja ruumiuuringutele keskendunud loomingust. Ka oli Kristi Kongi esitatud üheks tänavuse Konrad Mäe preemia ja medali kandidaadiks.

Kunstiteadlane Kati Ilves on kirjutanud tema loomingu kohta: „Kristi Kongi keskendub oma töödes värvile, valgusele ja ruumile, teostades maale sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt. Tema töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Kasutades maaliinstallatsioonides materjale nagu pleksiklaas, puit, kile jmt ning integreerides keskkonda video, laseri või heli, muudab Kongi teosed dünaamilisteks ja muutlikeks.“

Oma värske, Hobusepea galeriis avatava, näituse võtab kunstnik kokku sõnadega: „Näitus on galeriiruume täitev terviklik maaliinstallatsioon. See koosneb viimastel aastatel kogutud mustritest, mis on pärit mingit sorti pakenditelt näiteks: kilekottidelt, lille- ja kingipaberitelt.

Iga detail on osaks loo moodustumisel, mida aitab luua mäletamine. Aeg koosneb erinevatest märksõnadest ja tundmustest. Oluliseks märksõnaks, miks mind hakkasid pakendid huvitama, on varjatud olek. Iga pakend sisaldab endas midagi. On mõeldud kellelegi või on kelleltki. Mõni ese selle paki sees omab kindlat funktsiooni. Või siis näiteks lilled, mis lõpuks tegelikult närtsivad ja kaovad. Ja see paber, mis on lillede ümber jääb alles. Mõnest maalist kumavad läbi asjade varjud, mis kohati abstraktse, kohati reaalsena võiksid anda märku olemasolust. Selle näituse juures olen mõelnud võibolla kõige rohkem olemasolemisele. Sellele mõtlemise tingib kindlasti kõik, mis meid ümbritseb. Mustrid ja värvid aitavad natuke peita seda, mida päriselt ei taha näha või tunda. Samas aitavad nad kaasa endast mõtlemisele.“

Näitus jääb avatuks 21. novembrini 2016.

Kunstnik tänab: Ahti Lill, Tiit Kongi, Taavi Suisalu, Anna-Kai Tõrs

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja „Vana Tallinn“.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

__________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 55 679 009

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

KRISTI KONGI

1985, Tallinn

www.kristikongi.com

Haridus:

2008-2011 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA

2004-2008 Tartu Kõrgem Kunstikool, maalingute osakond

2007 Lahti University of Applied Sciences, Taideinstituutti, Soome

Preemiad, stipendiumid:

2013 Sadolini kunstipreemia

2011 Noore Kunstniku preemia

Valitud isikunäitused:

2016 “Kas oled end näinud?”, Hobusepea galerii, Tallinn

2014 “Siis. Praegu. Kõikide aegade vahel” Tallinna Linnagalerii. Tallinn

2013 “Androgüünsed meelemasinad” (koos Raoul Kurvitz’aga), Kunstihoone galerii, Tallinn

2012 “Soovin, et ma oleksin lind”, Hobusepea galerii, Tallinn

2012 “HEAVEN” (koos Marta Stratskasega), Vaal galerii, Tallinn

2010 “transformaator/transformer”, Draakoni galerii, Tallinn

2010 „Sina oled minu kiisu“, galerii SooSoo@Telliskivi, Tallinn

Valitud grupinäitused:

2016 november, “Nomadic Images”, Vilniuse 16. Rahvusvaheline Maalitriennaal, kuraator

Linas Liandzbergis, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum, Vilnius, Leedu

2016 “Suur maalritöö”, kuraator Liisa Kaljula, Evald Okase Muuseum, Haapsalu

2016 Kilomeeter Skulptuuri, kuraator Anna Virtanen, Rakvere

2016 Köler Prize nominentide näitus, EKKM, Tallinn

2014/15 “White sheet – Three Versions”, dFab, Riga and Arka Gallery, Vilnius, Leedu

2014 “Can’t go on. Must go on”, kuraatorid Elin Kard ja Mihkel Ilus, Tallinna Kunstihoone

2014 “Merike Estna ja Mina kui maal” kuraatorid Merike Estna ja Kati Ilves, Kumu

kunstimuuseum, Tallinn

2014 Artishoki Biennaal. A+B=AB14, Mūkusalas Mākslas Salons, Riia, Läti

2014 “Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”, kuraator Rael Artel, Tartu Kunstimuuseum

2013-14 “Young painter prize”, CAC, Vilnius, Leedu

2013 “Are we not drawn to new era”, Tartu Kunstimaja, Tartu

2012 “Raplamaa maal vol2”, Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskus, Rapla

2012 “Pimedusekiirus ja teised lood”, Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2012 “MUUDA OMA MEELT” / “Change Your Mind”, Viljandi Linnagalerii, Viljandi

2011 Young painter prize finalists exhibition, Titanikas exposition hall, Vilnius, Leedu

2011 Tase11, US galerii, Tallinn

2011 “Zugzwang”, Kultuuritehas Polymer, Tallinn

2010-11 “Girl power”, Artdepoo, Tallinn

2010 “Zugzwang”, Commune Art, Vilnius, Leedu

2010 „Muutuv maalikunst. Painting in Process“, Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2010 „193 x 292“, Vaal galerii, Tallinn.

Residentuurid:

2016 de LICEIRAS 18, Porto, Portugal

2014 SIM residentuur, Reykjavik, Island

Osalemine festivalidel:

2011 NEU NOW festival, Tallinn

2011 Kaasaegse kunsti festival “Seanahk”, Haapsalu

Raamatud:

2015 “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud” Kristi Kongi. Kunstnikuraamat

2014 “Võimatu minna, kindlasti minna” Tallinna Kunstihoones 25.10-30.11.2014 kaasnev

trükis

2014 “Kallis Mina kui Maal / Alati Sinu Sinine Laguun” kaasneb Kumu kunstimuuseumi

näitusteprojektiga „Merike Estna ja mina kui maalˮ (27.06.–02.11.2014)

Bibliograafia:

Kati Ilves. Kristi Kongi nostalgiaruumid. Kunst.ee, 2/2015

Andreas Trossek. Kunstilugu. Vikerkaar, 3/2015

Johannes Saar. Värvifuuga toaseinal. Eesti Ekspress, 6.12.2014.

Andreas Trossek. Kristi Kongi: “Ma väga naudin pikalt mõtlemist ja asjade üle kaalumist” Kunst.ee, 1/2014.

Hanna-Liis Kont. Aus maalikunstnik Kristi Kongi. Müürileht, märts 2014

Eha Komissarov. Kristi Kongi ja Marta Stratskas maalivad paradiisi. Eesti Ekspress, 19.04.2012

http://epifanio.eu/nr15/est/varvimaja.html

http://www.arterritory.com/en/texts/interviews/203-kristi_kongi_playing_in_the_house_of_color_/

http://www.arterritory.com/en/blogs_video/sneak_peek/223-kristi_kongi/

Kadri Karro. Kristi Kongi värvimuusika. Eesti Ekspress, 11.01.2011

Ragne Nukk. Kristi Kongi tõlkeprobleemid. Äripäev, 19.11.2010

Oled ootatud Marta Stratskase näituse “Possible” avamisele 12. mail kell 17.

Näitus jääb avatuks 11. juunini.

Marta Stratskase näitus „Possible“ on kohtumine kellegi vägevamaga kui inimene. Uue maaliseeriaga avab kunstnik roomajate rolli mütoloogias ja erinevates inimkultuurides, jutustades sellega loo müütidest, sümbolitest, maailma algusest ja ka lõpust.

Kunstnik loob näitusel silla mütoloogia ja tänapäeva vahele. Meie rahvapärimustes leiab rohkesti lugusid ussisõnadest ja –tarkustest, aga loomulikult on need samuti olemas enamikus teistes maailma kultuurides. Nüüdisajal näeme, kuidas aina enam levib usk millessegi tundmatusse ja suuremasse kui inimene. Marta Stratskase näitus „Possible“ ongi vahendaja inimese ja mitte-inimese vahel, kus saavad võimalikuks kohtumised tundmatuga, kel oli oma osa maailma alguses ja ilmselt on ka selle lõpus.

Marta Stratskas õpib Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti. Ta on osalenud näitustel Vaal galeriis, Draakoni galeriis, Hobusepea galeriis, Kumus, EKKM-is, Tartu Kunstimajas. Tema teostele on iseloomulik tume värvikoloriit ning dramaatilised või ebamaised teemad. Stratskase õppejõud Kaido Ole on nimetanud teda jõulise maalilaadi tõttu sünnipäraseks ekspressionistiks.

Näitusele on loonud originaalmuusika Artur Lääts.

Avamisõhtu veinide eest täname Valiori!

Vaal galerii

+372 6810 871

+372 5302 8766

galerii@vaal.ee 

Jaan Toomik

Esimene uni

Kunstihoone Galeriis

4.03 – 03.04.2016

Pärast selle aasta jaanuaris lõppenud ja vananemise ilu üle põske pugistanud personaalnäitust Temnikova ja Kasela galeriis astub Jaan Toomik endast väljapoole jääva maailma hullusesse, mille ta saagimispakul trooniva puuslikuga ja kirvevarrest välja kasvava halupuuga kaunistatud koduõue lohistab.

Iga Jaan Toomiku näitus teostub ainult talle omases rütmis ja kontekstis, tema enda loogika järgi ja tema poolt fokusseeritud valguses. Enamasti näib kunstniku tööde kooslus ja sõnum vaatajale katkendliku ja ebaühtlasena, selle järjepidevus ja tähendus avanevad alles hiljem, järgmise väljapaneku tulles. Seegi on tähendusrikas, et kunstniku ebaühtluses on – nagu märgib Hanno Soans – midagi väga olulist*. Tema ausus iseenda kui refleksioonipaiga (Alina Astrova tabav väljend)** dokumenteerimisel koosneb hulgast eelaimustest, nägemustest ja näiliselt irratsionaalsetest seostest, mis piitsutavad nii kunstnikku kui tema tööde tõlgendajaid aina suurema täpsuse poole. See, mis ei lase vaataja pingestatusel ja tähelepanul lahtuda, on Toomiku võime püüda kinni ja peatada mitte tunne või mõte, vaid neid ajendav, neid käima lükkav jõud. Viimane on pealispinnal nähtavast intiimsusest oluliselt suurem, on meid kõiki liigutav sõnastamatu mootor. . .keda see ei puudutaks?

Käesolev näitus jätkab Jaan Toomiku viimase aja väljapanekute tunnusjoont: kunstnikule iseloomulike valdavalt tumedate ja tuhmide värvikoosluste kõrval ripuvad üksikud punase, oranži ja lilla eredusest kantud plahvatuslikud maalid. Koheselt nahaaluseks sublimeeruvate võõrahirmu ja läheduse igatsusega võrreldes on nende maalide kirkuses pika vinnaga paratamatust, välist ja möödapääsmatut. Sel paratamatusel on unest äratamise võime ja omadus aidata jalule järjekordne kaader pikast filmist, mis räägib elust. Elust, millel niikaua kui ta tiksub, on alati kujundiks saav järg.

*Hanno Soans. Elu surmasuunaline voolus. Sirp, 18 dets.2015

**Alina Astrova pressiteade Jaan Toomiku näitusele „Smells Like Old Men’s Spirit“ Temnikova ja Kasela galeriis 5.11.2015 – 9.01.2016

Kustihoone galerii

Vabaduse väljak 6

4.märts – 3.aprill 2016

K-P 12.00-18.00, tasuta

www.kunstihoone.ee

Rohkem teavet:

Jaan Toomik – jaantoomik@gmail.com

Pressiteate koostas:

Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee