Rubriik: Maal

Kolmapäeval, 5. septembril kell 17.00 peab USA kunstnik Jeffrey Alan Scudder EKAs ruumis A302 avaliku loengu radikaalsest digitaalsest kunstist.

Jeffrey Alan Scudder räägib loengus “Radical Digital Painting” kaasaegsest maalist ja sellega seotud artefaktidest ning seostab need digitaalsete tehnoloogiate ja ajalooliste arengutega. Jeffrey loeng on inspireeritud Taani-Fääri muusiku ja kunstniku Parl Kristian Bjørn Vesteri ehk Goodiepali Radical Computer Musicu kontseptsioonist. Oma performatiivsetes ja interaktiivsetes loengutes tutvustab Jeffrey isevalmistatud tarkvaraleiutisi ja uusi teooriaid maalist ja pildiloomest.

Guugeldades märksõna “digitaalne maal” leiab suuremalt jaolt juhiseid, kuidas traditsioonilised kujutava maali võtted digitaalsesse meediumisse üle kanda, ometi suudab digitaalne maal vabadesse kunstidesse panustada ka poeetilisel ja teoreetilisel tasandil. Jeffrey on loonud mitmeid programme, mis panevad rõhku just väljendusrikkuselt, mängulisusele ja improvisatsioonile, mitte niivõrd kvaliteedile ja tehnilisele poolele. Lisaks tarkvarademodele, esileb kunstnik ka pildiresolutsiooni, arvutioskuse ja kujutisloome uusi teoreetilisi mudeleid ning seostab need abstraktse maali ja joonistamise ajalooga.

2018. aasta suvel ja sügisel tuuritab Jefferey Goodiepaliga koostöös valminud loenguga Euroopas. Jeffrey töö “Ten Minute Painting” kuulub Kopenhagenis asuva Statens Museum for Kunsti Goodiepali kogusse.

Loeng toimub inglise keeles.

Rhizome’i intervjuu Jeffreyga: http://rhizome.org/editorial/2017/dec/05/Artist-Profile-Jeffrey-Alan-Scudder/

Kunstnik Merike Estna otsib praktikanti, kes assisteeriks teda 13. Balti triennaali Tallinna näituseks valmistumisel.

Praktika kestab kuni 29. juunini, osalise tööajaga kolm päeva nädalas.
Tööle asumise aeg: nii ruttu kui võimalik

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus maksab praktikandile projektitasu.

Praktika on osa KKEKi eesmärgist korraldada tudengitele tasustatud praktikavõimalusi Eesti kunstnike ateljeedes, et tudengitel oleks võimalik tutvuda tegutsevate kunstnike loomingu ja töömeetoditega. 2017. aastal algatatud programmi raames on toimunud praktikad kunstnike Mare Vindi ja Jaanus Samma juures.

Kandideerimiseks palun kirjutage kaarin@cca.ee

31.05.2018 kell 10:00–16:30 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava magistritööde avalik kaitsmine. 

Ajakava:
10:00 Sten Saarits
10:30 Hedi Jaansoo
11:00 Ian–Simon Märjama
11:30 Jenny Grönholm
12:00 Irma Isabella Raabe
12:30 Eva Mustonen

13:00 – paus

14:00 Margot Õunapuu
14:30 Karl–Erik Talvet
15:00 Leelo–Mai Aunbaum
15:30 Viktor Gurov
16:00 Mari–Liis Rebane

29.–30.05.2018 algusega kell 10:00 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava (graafika, maal, installatsioon ja skulptuur) BA lõputööde avalik kaitsmine.

29.05 kell 10:00–14:00
10:00 Margus Kontus
10:30 Dagne Aaremäe
11:00 Karola Lotta Kiisel
11:30 Taavi Kasemägi
12:00 Meer Vana
12:30 Annabel Janke
13:00 Tiiu Lausmaa
13:30 Britta Paemurru

30.05 kell 10:00–13:30
10:00 Mari–Liis Sõrg
10:30 Karl Johanson
11:00 Katrin Enni
11:30 Marianne Siilbaum
12:00 Kerttu Rannik
12:30 Jevgenia Nazarova
13:00 Kaire Kaljuveer

Reedel, 11. mail kell 14:00 peab vabade kunstide teaduskonnas Lembitu 12, ruumis 101 avaliku kunstnikuvestluse Kasper Bosmans. Üritus on tasuta ja avatud kõigile.

Kasper Bosmans (s.1990) on Brüsselis ja Amsterdamis elav kunstnik. Ta on õppinud Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja  HISKis (Higher Institute for Fine Arts) Gentis. Tema hiljutised soolonäitused on toimunud Gladstone galeriis New Yorgis, De Hallenis Haarlemis ja Witte de Wit’is Rotterdamis. Bosmans töötab maali-, joonistuse-, performance’i- ning skulpturaalsete installatsioonidega, kus ta on kasutanud piima, liiva, marmorit jne. Ta kasutab oma töös folkloorseid elemente, neid dekoratiivsete vormidega mänguliselt kombineerides.

Neljapäeval kell 18:00 toimub näituse “Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised” (kuraator Kati Ilves) KUMU kunstimuuuseumis https://kumu.ekm.ee/syndmus/kristi-kongi-ja-kasper-bosmans-dialoogis/

26. aprillist kuni 5. maini kestev Kogo galerii avasündmus „Vaatamis- ja lugemistuba” juhatab sisse galerii käesoleva aasta programmi, kutsub tutvuma galeriiruumiga ja kunstnikega. Osalevad kunstnikud Alexei Gordin, Diana Tamane, Elīna Vītola, Kristi Kongi, Mari-Leen Kiipli ja Eva Mustonen, kes kõik astuvad 2018. aasta jooksul galeriis üles isiku- või duonäitusega.

Kunstnikud hõivavad uue ruumi neile omasel viisil, luues teineteisega nii ühenduslülisid kui ka põikpäiseid vastandumisi. Galeriist saab vaatamis- ja lugemistuba, kuhu külastajad on oodatud aega veetma ja kunstnike teostega põhjalikumalt tutvuma. Elīna Vītola ja Kristi Kongi tegelevad eri moel ja eri perspektiivist abstraktse kunstiga. Kui Kongi keskendub valguse, värvi ja taju süsteemsele uurimisele, siis Vītola toob vaataja ette humoorikaid tähelepanekuid abstraktse maali seostest argise ja poliitilisega. Ühiskondlik, isiklik ja eksistentsiaalne ilmneb Alexei Gordini teostes kunstniku seiklusi kunstimaailmas kujutavate lugude kaudu, Diana Tamane teostes aga isiklike perekonnalugude tundlikus esituses. Eva Mustoneni ja Mari-Leen Kiipli koostöös sünnib mänguline installatsioon, mille kaudu pannakse vaataja vastamisi kummaliste leid- ja leiutatud objektidega.

Kogo edasise näituseprogrammi keskmeks kujunevad kunstnike sooloprojektid ning kunstnike omavahelises koostöös sündinud näitused ja väiksemad kuraatorprojektid. Galerii eesmärk on aidata kaasa esindatavate kunstnike rahvusvahelisele nähtavusele ning nende kunstipraktika laialdasele tutvustamisele. Juba 2017. aasta oktoobris esindas Kogo galerii kunstnik Diana Tamanet Eesti fotokunstimessil, kus Outset Eesti ostukomisjon valis väliskogusse kinkimise eesmärgil välja Diana Tamane teose „Vererõhk”. Lisaks kutsuti kunstnik Fotomuseum Winterthuri poolt mainekale noori kunstnikke tutvustavale sündmusele „Plat(t)form”. 7.–10. juunini osaleb Kogo galerii Alexei Gordini, Elīna Vītola ja Eva Mustoneni teostega kunstimessil „ArtVilnius’18” Vilniuses.

Galerii loomisse on andnud suure panuse Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Tartu Linn, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond. Kunstnike mobiilsust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Galerii asub Aparaaditehases (Kastani 42, Tartu)
Galerii on avatud K-L 12-18.

Alates 13. aprillist on Bergenis Hordaland Kunstsenteris avatud Mihkel Ilusa isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“. Tallinna Kunstihoone ja Hordaland Kunstsenteri koostöös valminud näitusel otsib Ilus uusi viise lõuendist, õlivärvist ja puidust maalide loomiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Näituse avamine toimub reedel, 13. aprillil kell 17.00 ning see jääb avatuks 3. juunini.

„Kuidas saaksingi teisiti“ arendab edasi Ilusa 2017. aasta suvel Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Pista see omale seina“ alguse saanud monokroomset puidu- ja valgekarva pildikeelt, mille algosakesteks on jätkuvalt õli, lõuend ja puit. Kuigi võib tunduda, et pika traditsiooniga materjalidega julgelt ringi käiva Ilusa kunst näeb üha vähem maalikunsti moodi välja, näeb kunstnik ise oma praktikat kindlameelselt just maali laiendatud väljana.

„Ilusat on mõnes mõttes palju huvitavam jälgida isiksuse kui maalikunstnikuna,“ kommenteerib kunstihoone kuraator Tamara Luuk, viidates tõsiasjale, et sõltumata valitud meediumist kumab kunstniku projektidest alati läbi formaadikriitika, küsitlev hoiak või siiras soov uuenduse järele. Kuigi Ilusa loomingut on lihtne mõista vastuhakuna traditsioonidele, on tema kunst pigem nende asjatundlik edasiarendus.

„Hoolimata sellest, et me ei leia käesolevalt näituselt ühtegi tavapärast maali, on näituse materjalid valitud maalikunstnikule omase hoolsusega,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman kunstniku tööprotsessi. „Kui me mõni nädal tagasi koos lõuendit ostsime, pidi see kindlasti olema linane. Mina võhikuna ei teinud sõrmede vahel mudides linasel ja odavamal puuvillasel vahet ja küsisin, et kes sellest aru saab, kui ta selle niikuinii ribadeks lõikab. „Mina saan,“ vastas Ilus lihtsalt.“

Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste isikunäituste hulka kuuluvad: „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Sadolin.

1976. aastal asutatud Hordaland Kunstsenter on esimene artist-run kunstikeskus Norras ja kuulub nüüdseks Norra Kunstikeskuste Liitu. Hordaland Kunstsenter, mille eesmärk on arendada ja edendada kaasaegse kunsti loomist ja vahendamist, teeb aktiivselt näitusi ning pakub kunstiresidentuuri ja avaliku ruumi programmi. Keskuses asub ka raamatupood. Lahtiolekuajad: kolmapäev – pühapäev 12.00–18.00.

www.kunstsenter.no/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Rohkem infot:

Siim Preiman

53432526

siim@kunstihoone.ee

Olete oodatud Vano Allsalu näituse “Kogu” avamisele reedel, 10.
märtsil kella 17–19 Vabaduse galeriis.
Näitus on vaadata 11. – 29. III.

Vano Allsalu (s 1967) on meie kunstis üks järjekindlamaid,
programmilisemaid abstraktseid ekspressioniste. Allsalu lõpetas
kunstiakadeemia maali erialal 1991. aastal, kaks aastat hiljem
toimusid isikunäitused Tartu Kunstimajas ning Tallinnas Tokko ja
Arraku galeriis; esimesed osalemised ülevaatenäitustel leidsid aga
aset juba koolipoisina 1980ndate keskpaigas. Kunstnike liitu kuulub
Allsalu aastast 1992.

Vabaduse galerii väljapanek toob vaataja ette kunstniku viimase nelja
aasta tööde valiku. “Kogu” ei paku kogutud teoseid kollektsiooni
mõttes, selleks on tagasivaade liiga lühike ja galerii liiga väike.
Aga see ei ole ka juhuslik valik, sest igas maalis ei ole vaataja ette
toodud ainuüksi midagi, mis on olnud kunstnikule just maalimise päeval
ja tunnil tähtis, vaid neis töödes on selgelt tunda suhestumissoov nii
oma varasema loomingu kui ka kultuuripärandiga.
Kunstniku sõnul on talle olulised nii enesekaemus kui eksperiment,
küsimus käekirjast ja kujundikeelest, mis oma muutlikkuses võib
osutuda iseendagi vastandiks –“süsteemseks stiihiaks, kaootiliseks
mustriks, (enese)irooniliseks (enese)imetluseks”. Oma viimaste aastate
loomingus tegutseb Allsalu sageli abstraktsuse ja kujutamise
piirimail. Nii võib „kogu“ olla ka kuju(nd), vari, midagi – tundmatu,
mis saab maalimise läbi nähtavaks.
Vano Allsalu on oma veerandsajandi pikkuse kunstnikukarjääri jooksul
mõelnud maalikunstile omaste väärtuste – värvi ja vormi,
maalikujundite kaudu ja abil. Johannes Saar on seda kirjeldanud
järgmiselt: “Tegelikult huvitab Allsalu ikkagi värv ning selle
kumulatiivne kuhjumine lõuendeil, pintsli raevukas rühkimine üle
pildivälja ning sellest maha jäänud tantsusammude muster – lapidaarne
ja jõuline pritsmerida, mis võimaldab vaatajal kriminalistina
kuriteopaigal teha ballistilisi arvutusi asjaoludest, mis põhjustasid
värvide korratu paiskumise lõuendile.” (Kunst.ee, 2016, nr 1).

Vano Allsalu: “Tahtes luua usutavat, kasvõi mõnda inimest päriselt
kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab olema korraga väga enesekindel ja
äärmiselt enesekriitiline. See on mõnevõrra skisofreeniline olukord.
Aga ka lõbus ja kontrastne – nagu külm ja kuum ühekorraga, nagu tuline
pannkook jäätisega. Kui jälgime juba pikemat aega murega nn
paralleelreaalsuste teket poliitikas, majanduses ja meedias, siis
kunst võiks ja peaks senisest enamgi pakkuma inimestele justnimelt
kontrasti tegelikkusega: näiteks teistmoodi, maagilise, poeetilise,
traagilise, veidra reaalsusega täidetud pildiruume, kuhu mõneks ajaks
kaduda. Kus mõelda ja tunda ennast teisiti.”
Allsalu tööd ei ole narratiivsed ega sisalda üheselt mõistetavaid
tõlgendamislõngu, aga ometi kuulub verbaalne tasand kas siis
otsesemalt pealkirjade või kaudsemalt kultuuripärandi (loetud raamat,
nähtud film või või külastatud paik – autori sõnul tema isiklik
“loomingu raamatukogu”) näol tema teoste või vähemalt nende mõistmise
juurde. Kui reastada isikunäituste pealkirjad, paistab Allsalu
kunstnikumaailm selline: “Must ja valge”, “Vaikelu”, “Kena ilm”,
“Leitud ilu”, “Värvine valgus”, “Maal on maastik”, “Armas aeg”, “Öine
Ikaros”, “Igati”, “Unepaanika”, “Motiiv”, “Järelpõletus”, “Üks teine
kord”. Ehk juba kunstniku enda sõnastus osutab paralleelmaailma
loomisele. Allsalu ei ole omamütoloogiate meister, tema maailmas on
ladestunud maalilise metafoorina nii enda elu kui ka
eksistentsiaalsemas mõttes elu kui selline.

Vano Allsalu õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti osakonnas ja on
Eesti Kunstnike Liidu president. Näitusega “Kogu” tähistab kunstnik
oma 50. sünnipäeva.

Veel teavet:

Reet Varblane, galerist
tel 55655014, reetvarblane@gmail.com

Vano Allsalu
tel 5130555, vano@kunstikeskus.ee

Lisatud repro: Nõidus / Spell (akrüül, lõuend, 180×160 cm, 2016)