Rubriik: Maal

Kirke Kitse avab näituse „Hilja oktoobris” 29. oktoobril kell 18.00, Täisnurga Galeriis.

Näitus “Hilja oktoobris” mängib luule vabastamisega reeglipärasest trükiformaadist. Foto, päeviku või maalina pääsevad luuletused korrakski raamatulehe anonüümsusest. Nende kogemise võimalus on kätketud kindlasse aega ja ruumi, ning eelkõige seotud käesoleva hetkega enne lund ja lõplikku raagumist, meelte ja aistingute kirgastumiskohaga enne talve uinutavat saabumist.

Täisnurga Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

Näitus jääb avatuks 8. novembrini.

31. oktoobril kell 19.00 avab kunstnik Tõnis Saadoja Tütar galeriis kahest maaliseeriast koosneva isiknäituse „Siis“.

Tõnis Saadoja näitus koosneb kahest maalisarjast, mille eelmised osad on olnud nähtaval juba tema mullustes näituseprojektides „Maastik kulgeb läbi maja“ (koos Paul Kuimeti ja Eero Epneriga Tartu Kunstimuuseumis) ning „Kõrgus merepinnast“ (Kumus). Seeria „Mäletamise mudel“ maalid kujutavad „karpi püütud“ linnavaateid. Neist mõnesid pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. See on „valgushetkede arhiiv“, mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.

Teine sari koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil. Esimesest sarjast erinevalt on siin aega koheldud hoopis teisiti, võib-olla isegi „eba-saadojalikult“: enamasti üheainsa, vahel paari seansiga. „Siis“ asub nende maalide puhul ühemõttelisemalt maali sees, nad on selgemini jäljed maalimise enda ajast, nagu foto on jälg pildistamise hetkest, nende „siis“ on üsna „nüüd’i“ käeulatuses. Kui „Mäletamise mudel“ on subjektiivse mälu üksteisele järgnevatest pinnakihtidest läbi sügavusse langemine, siis taeva-etüüdid on objektiivsemad, „siis“ on neis sees korraga nii füüsilisemas kui ka intellektuaalsemas mõttes.

Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul võib üldistavamalt öelda, et Saadoja on leidnud uue nurga, et läbi mängida oma loomingu püsivaid motiive: nostalgiline meelestatus, tähelepanu valguse kujutamise suhtes, „tähendusetute“ detailide taga metafüüsilise tähenduslikkuse otsimine, linnaruumi „elementaarosakesed“, erinevate representatsiooniviiside (foto, eri maalitehnikad) suhestamine, maalimise kui protsessi väärtustamine; ja mäletamine, nii tajupsühholoogilisel kui ka tehnilisel tasandil.

Tõnis Saadoja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalieriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Tõnis Saadoja viibis 2019. aastal WIELS-i Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris. Ta oli üks kunstnikupalga saajaid aastatel 2017–2020.

Tõnis Saadoja näitus Tütar galeriis jääb avatuks 8. detsembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.

Näituse valmimisele aitasid kaasa Aare Pilv (tekst) ja Ott Metusala (graafiline disain).

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinn.

Marleen Suvi
ME POLE KUNAGI MAJAS ELANUD
6.07.–4.08.2024
Avamine: 5.07. kell 18.00

Kunstnik Marleen Suvi näitus „Me pole kunagi majas elanud“ koondab mastaapsesse installatsiooni 16 suureformaadilist lõuendit, mille fookuses on mälu ja ühe perekonna lugu.

Maalid põhinevad kunstniku perekondlikel fotoalbumitel ning näitusel joonistub kuraatori Aleksander Metsamärdi sõnul välja kaks peamist keset: esiteks foto alusel loodud maalidest tulenev suhe mälu ja mälukandjate vahel, teiseks installatsiooni vormist tulenev eramaja temaatika ning sellega seostuv ajastuspetsiifiline kontekst. Kahe teema ristumispunktist leiame kunstniku enda, kes intiimselt isikliku, paradoksaalselt üldinimliku, sügavusega pakub sissevaadet enda mälestustesse.

Kunstnikule tähendab see minevikku, kuhu ta isegi tagasi ei oska pugeda. Minevikku, mille seest tulevad välja kujundid ja figuurid, kes nagu on tuttavad, aga päris ei ole ka. Mitte noortena nagu nad on siin, selles pildis, selles korteris, sellel aastal — millaltki üheksakümnendate keskpunktist, kui kõik kandsid riideid materjalidest, mille materjali tunnetad sa kusagil ajusoppis asuvate närvilõpmetega; riietes mil kerge vanamoodlikus teeb alati südame mingil erilisel viisil soojaks.

Kuraator: Aleksander Metsamärt

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Mihkel Ilus ja Árpád Forgó avasid duonäituse „Up to a point“ Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses. 

10. mail avanes Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses näitus Up to a Point. Näitusel kohtuvad eesti kunstnik Mihkel Ilusa ja ungari kunstnik Árpád Forgó looming. Näituse kuraatoriks on Gabor Pinter. 

Näituse läbivaks ideeks on kunstnike otsingud “materjali piiridest” ja materjalide tõlgendamise võimalustest. Mõlemad kunstnikud tegelevad oma loomingus korduvate rütmiliste mustritega, katsetades sama idee taotlemist erinevate variatsioonidega või luues kompositsioone objektidest ja määratletud moodulitest. Mõnda näitusel esitletud teost võib pidada avatuks või lõpmatuks loomeks, mida vaataja saab vaagida või mõtetes edasi „ehitada“. Näituse kuraator on Gábor Pintér. Näitus jääb avatuks 7. juulini. 

Kunstiteost vaadates  näeme me materjale. Nii nagu tänapäeval, on juba aastasadu olnud lõuend, raam ja värv maalimise põhilised toorained. Nende klassikaliste materjalide olulisus on ungari kunstniku Árpád Forgó ja eesti kunsntiku Mihkel Ilusa kunstipraktika ühiseks aluseks. Nad ei järgi traditsioonilisi protsesse – pigem, läbi dekonstruktsiooni ja konstruktsiooni, tõlgendavad nad neid uuesti – ja see on ka näituse põhieesmärk.  

Mõlemad kunstnikud töötavad geomeetria ja minimalismi väljal, luues kompositsioone, struktuure ja skulpturaalseid teoseid. Näitusel olevad tööd on kunstnike järjepidevate katsete tulemused viimastest aastatest. Nad jätkavad materjalide piiride ja tõlgenduste otsimist, mis avalduvad väga erinevate visuaalsete tulemustena. 

Ilus toob esile maaliraami, mis tavaliselt vaatajale nähtamatuks jääb. Veel enam, ta loob sellest lihtsast puutükkist monumentaalse teose. Lõigatud lõuendiribad muutuvad seinal väänlevaks maoks. Hüljates tasase pinna, loob Forgó kujundatud lõuendeid ja seinaobjekte. Tema moodulitest koosnevad kompositsioonid kõiguvad maali, reljeefi ja skulptuuri vahealadel. 

Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuse ebatavaline arhitektuuriline lahendus leiab oma koha näitusel, resoneerudes korduvate ja rütmiliste mustritega. 

Up to a Point  on esimene kunstnike ühisnäitus antud koosluses. 

Kuraator: Gábor Pintér 

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Western Shipyard, Ungari rahvuslik kultuurifond, Ungari Suursaatkond Vilnuses

Eriline tänu: Marleen Suvi, Taavi Teevet, Kerly Ritval, Maarja Tõnisson, Veiko Õunpuu, Jaan Toomik, Marten Esko, Patrik Tamm, Eesti Kunstiakadeemia metalli- ja puidu töökodade meistrid

Maikuu vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on EKA Galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuse lõpu töödega.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid.

Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamispäeval on näitus avatud kell 15–18, mitme päeva vältel toimuvad näitused on järgneval päeval avatud kell 12–18.

AJAKAVA:

E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno
K 1.05. galerii on suletud
N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak
L 4.05. – P 5.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur

E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. – K 8.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
N 9.05. – R 10.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik
L 11.05. – P 12.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus

E 13.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Liina Siib, Taavi Talve, Eve Kask, Laura Põld, David K. Ross, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo
T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen
L 18.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
P 19.05. galerii on suletud

E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe

Täisnurga Galeriis avatakse 12. märtsil kell 18.00 Inessa Saaritsa näitus “Mäletades kohta, kus ma pole olnud”.

Näitus on avatud 22. märtsini.

Kuidas mäletada kohta ja rahvust, keda enam ei ole?

Näitusel tegeleb autor oma ingeri juurte uurimisega. See on esimene pilk kunstniku kogutud materjalile, sealhulgas arhiividest leitud fotodele ja kunstniku vanavanaema lauludele, mis enne tema surma kassetile lindistati.

Inessa Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Enim on ta huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest — turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente. Inessus kuulub kunstirühmitusse TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Tal on osalenud mitmetel grupinäitustel ning loonud performance’eid ja installatsioone koos TEMAga nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui Viljandis.

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda.

ENESE ÕRNAD ŽESTID
7.–31.03.2024
Avamine: 7.03. kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen, Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen, Marleen Suvi, Elo Vahtrik
Kuraator: Kaisa Maasik

Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja käsi, mis osutavad tunnetele, mida miimika ja žestid esile toovad.

Käte asendile on kultuuriliselt omistatud suurt eneseväljendusvõimet: lisaks meeleolu edasiandmisele võib spetsiifilistes asendites käte kujutamine edasi anda sügavaid tundeid ja tähendusi. Antropoloog Ethel J. Alpenfels on öelnud: „Käed osutavad, juhivad või käsutavad; käed nutavad piinades või lebavad vaikselt magamas; kätel on meeleolu, iseloom ja laiemas mõttes oma eriline ilu.“

Näitus lähtub teemapüstitusest, mis käsitleb suhteid, isiklikke kogemusi ja meeleolusid. See keskendub käte erilisele võimele ja nõrkusele väljendada kõiki tundeid, ka neid, mida näo puhul on õpitud kontrollima.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 1, Tallinn
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!

Text

Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/

12.02-20.02 Täisnurga Galeriis on avatud Alexei Gordini näitus “See kool toodab kasutuid luusereid”.

Näituse avamine toimub 12.02. kell 18:00.

Näitus käsitleb ühe kunstniku seiklusi Delfi kommentaariumide maailmas. Öeldakse, et internetis pole vaja kellelegi midagi tõestada, kuid reaalsus näitab, et kasutajad tahavad seda alati teha, ent see, mis nad kunsti kohta ütlevad, ei klapi absoluutselt sellega, mida mõtlevad kunstnikud iseennast. Kellel on siis õigus ja miks selline kahjutu nähtus nagu kunst ajab nii paljusid inimesi närvi? Näitus koosneb screenshot’idest ja leitud objektidest, millele andis kunstnik uue tähenduse, kasutades selleks fraase, sloganeid ja sõnamänge, mis on inspireeritud Delfi kommentaariumitest.

Alexei Gordin (sündinud 1989) on õppinud Tallinnas ja Helsingis maali, elab ja töötab Tallinnas.

Olles küll maalikunstniku taustaga, liigub Gordin ladusalt erinevate meediumide vahel ning töötab nii joonistuse, foto, video kui ka performance’iga.

Tema kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas. Gordini teosed on peaaegu alati jutustavad ning koonduvad tihti mõne erutava või ärritava situatsiooni ümber. Karjääri algusaastatel olid Gordini loomingu põhiatmosfääriks räpane agul, trööstitult tühjad tööstusmaastikud, tõrjutud ja stigmatiseeritud sotsiaalsed kihid ning jaburad võllanaljad.

Nüüd on ühe sündmuskohana lisandunud kunstimaailma karm reaalsus ning peategelasena kunstnik ise. Musta huumoriga vürtsitatud stseenid murendavad ettekujutust professionaalsest kunstiilmast kui millestki elitaarsest ja glamuursest.

Gordin on võitnud fotokonkursse ning pälvis 2017. aastal Vilniuses Baltimaade noore maalikunstniku preemia.

Täisnurga galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.