AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Maal
05.02.2025 — 02.03.2025
Marleen Suvi “Loomaaed enteroopial”
Kaasaegne kunst
Kolmapäeval, 5. veebruaril, kell 5, avatakse Haapsalu linnagaleriis Marleen Suvi näitus “Loomaaed enteroopial”. Näitus jääb avatuks 2. märtsini.
Näitusel on eksponeeritud kaks Marleen Suvi värsket maailseeriat, teostatud terases, klaasis ja õlis.
Kui kosmoserändur Ijon Tichy saabus planeedile Enteroopia, oli loomaaed juba avatud. Zooparki kokku toodud olendite näol oli tegu tähelepanuväärseimate eksemplaridega galaktika rikkalikust faunast. Suurimad loomadest, mitme hektari suuruse rümbaga kurdlid, olid pärit Enteroopialt endalt. Ent erilisimaks pidasid loomaaednikud ühte armsaimast armasat elukat planeedilt Maa. Tema karv mustendab nagu midagi teiselpool Schwarzschildi kosmilist piiri. Tema liikumine on nobe nagu värskeima põlvkonna täheristlejaga. Ning erinevalt enamikest maal leiduvatest liikidest, ei seedi ta kuidagi jälgilt, kehasiseselt, vaid tsiviliseeritult, asjade peale oksendades.
Kahetsusväärsel kombel ei tunne maalaste kitsarinnalisus oma mitmekesise looduskeskonna väärtustamisel piire. Seetõttu on suur rõõm, koostöös Enteroopia interplanetaarministeeriumi ja diplodotomaatilise esindusega, kohalikule publikule tutvustada Põhja Euroopa Rivieras, Haapsalus, Enteroopia loomaia armasamaid elanikke.
Tere tulemast Enteroopia Loomaaeda!
Kuraator: Aleksander Metsamärt
Audiolahendus: KIWA
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi: Erik Liiv, Mihkel Tomberg
Täname: Mihkel Ilus, Taavi Teevet
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
Avatud K–P 12–18, sissepääs tasuta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Marleen Suvi “Loomaaed enteroopial”
Kolmapäev 05 veebruar, 2025 — Pühapäev 02 märts, 2025
Kaasaegne kunst
Kolmapäeval, 5. veebruaril, kell 5, avatakse Haapsalu linnagaleriis Marleen Suvi näitus “Loomaaed enteroopial”. Näitus jääb avatuks 2. märtsini.
Näitusel on eksponeeritud kaks Marleen Suvi värsket maailseeriat, teostatud terases, klaasis ja õlis.
Kui kosmoserändur Ijon Tichy saabus planeedile Enteroopia, oli loomaaed juba avatud. Zooparki kokku toodud olendite näol oli tegu tähelepanuväärseimate eksemplaridega galaktika rikkalikust faunast. Suurimad loomadest, mitme hektari suuruse rümbaga kurdlid, olid pärit Enteroopialt endalt. Ent erilisimaks pidasid loomaaednikud ühte armsaimast armasat elukat planeedilt Maa. Tema karv mustendab nagu midagi teiselpool Schwarzschildi kosmilist piiri. Tema liikumine on nobe nagu värskeima põlvkonna täheristlejaga. Ning erinevalt enamikest maal leiduvatest liikidest, ei seedi ta kuidagi jälgilt, kehasiseselt, vaid tsiviliseeritult, asjade peale oksendades.
Kahetsusväärsel kombel ei tunne maalaste kitsarinnalisus oma mitmekesise looduskeskonna väärtustamisel piire. Seetõttu on suur rõõm, koostöös Enteroopia interplanetaarministeeriumi ja diplodotomaatilise esindusega, kohalikule publikule tutvustada Põhja Euroopa Rivieras, Haapsalus, Enteroopia loomaia armasamaid elanikke.
Tere tulemast Enteroopia Loomaaeda!
Kuraator: Aleksander Metsamärt
Audiolahendus: KIWA
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi: Erik Liiv, Mihkel Tomberg
Täname: Mihkel Ilus, Taavi Teevet
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
Avatud K–P 12–18, sissepääs tasuta.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.12.2024 — 19.12.2024
Vabade kunstide hindamismaraton 2.–19.12.2024
Animatsioon
Detsembri vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse töid.
Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
Hindamised toimuvad EKA peahoones (Põhja pst 7: EKA Galeriis, 2.-3. korruse üldaladel, 2. korruse joonistusklassides A-205 ja A-206), EKA uues hoones (Kotzebue 10) ning Uus Rada galeriis (Raja 11A).
Hindamispäeval on näitused EKA Galeriis ja EKA hoovimajas (Kotzebue 10) avatud kell 15–18, pühapäeviti on näitused avatud kell 12–18.
AJAKAVA
E 2.12. Fotograafia, juhendaja Krista Mölder (EKA Galerii)
E 2.12. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja (2. ja 3. korruse üldalad)
T 3.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
T 4.12. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen (EKA Galerii)
N 5.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (EKA Galerii)
R 6.12. Stsenograafia, juhendaja Ene-Liis Semper (EKA Galerii)
L 7.12. – P 8.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)
E 8.12. Uusmeedia, juhendaja Sten Saarits (EKA Galerii)
E 8.12. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo NB! Uus Rada galeriis, näitus jääb avatuks kuni 15.12.
T 10.12. Stuudiofoto, juhendaja Tanja Muravskaja (EKA Galerii)
T 10.12. Joonistamine (animatsioon ja stsenograafia), juhendaja Britta Benno (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
K 11.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mihkel Maripuu, Holger Loodus (EKA Galerii)
N 12.12. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Ülo Pikkov, Anu-Laura Tuttelberg (EKA Galerii)
N 12.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
R 13.12. Maal, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
L 14.12. – P 15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre (EKA Galerii)
E 16.12. Graafika, juhendajad Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Liina Siib, Britta Benno, Eve Kask, Eve Kaaret (EKA Galerii)
E 16.12. Fotograafia, juhendajad Triin Kerge, Annika Haas (Kotzebue 10)
T 17.12. Graafika, juhendajad Lembe Ruben, Mark Antonius Puhkan, Maria Izabella Lehtsaar, Paul Rannik (EKA Galerii)
K 18.12. Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld (EKA Galerii)
K 18.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA peahoone 2. ja 3. korruse üldalad, Kotzebue 10)
N 19.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA Galerii & Kotzebue 10)
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
Vabade kunstide hindamismaraton 2.–19.12.2024
Esmaspäev 02 detsember, 2024 — Neljapäev 19 detsember, 2024
Animatsioon
Detsembri vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse töid.
Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
Hindamised toimuvad EKA peahoones (Põhja pst 7: EKA Galeriis, 2.-3. korruse üldaladel, 2. korruse joonistusklassides A-205 ja A-206), EKA uues hoones (Kotzebue 10) ning Uus Rada galeriis (Raja 11A).
Hindamispäeval on näitused EKA Galeriis ja EKA hoovimajas (Kotzebue 10) avatud kell 15–18, pühapäeviti on näitused avatud kell 12–18.
AJAKAVA
E 2.12. Fotograafia, juhendaja Krista Mölder (EKA Galerii)
E 2.12. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja (2. ja 3. korruse üldalad)
T 3.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
T 4.12. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen (EKA Galerii)
N 5.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (EKA Galerii)
R 6.12. Stsenograafia, juhendaja Ene-Liis Semper (EKA Galerii)
L 7.12. – P 8.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)
E 8.12. Uusmeedia, juhendaja Sten Saarits (EKA Galerii)
E 8.12. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo NB! Uus Rada galeriis, näitus jääb avatuks kuni 15.12.
T 10.12. Stuudiofoto, juhendaja Tanja Muravskaja (EKA Galerii)
T 10.12. Joonistamine (animatsioon ja stsenograafia), juhendaja Britta Benno (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
K 11.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mihkel Maripuu, Holger Loodus (EKA Galerii)
N 12.12. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Ülo Pikkov, Anu-Laura Tuttelberg (EKA Galerii)
N 12.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
R 13.12. Maal, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
L 14.12. – P 15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre (EKA Galerii)
E 16.12. Graafika, juhendajad Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Liina Siib, Britta Benno, Eve Kask, Eve Kaaret (EKA Galerii)
E 16.12. Fotograafia, juhendajad Triin Kerge, Annika Haas (Kotzebue 10)
T 17.12. Graafika, juhendajad Lembe Ruben, Mark Antonius Puhkan, Maria Izabella Lehtsaar, Paul Rannik (EKA Galerii)
K 18.12. Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld (EKA Galerii)
K 18.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA peahoone 2. ja 3. korruse üldalad, Kotzebue 10)
N 19.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA Galerii & Kotzebue 10)
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
11.11.2024 — 29.11.2024
Mart Vainre “Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused ”
Maal
Mart Vainre Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused
Showroom galerii ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn
7.11.–29.11.2025 E–R, kl 12–18
Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.
ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav
+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju
– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt
Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.
Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mart Vainre “Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused ”
Esmaspäev 11 november, 2024 — Reede 29 november, 2024
Maal
Mart Vainre Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused
Showroom galerii ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn
7.11.–29.11.2025 E–R, kl 12–18
Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.
ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav
+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju
– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt
Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.
Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.11.2024 — 29.11.2024
Mart Vainre Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused
Maal
Mart Vainre
Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused
Showroom galerii
ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn
7.11.–29.11.2025
E–R, kl 12–18
Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.
ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav
+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju
– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt
Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.
martvainre.com
Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mart Vainre Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused
Neljapäev 07 november, 2024 — Reede 29 november, 2024
Maal
Mart Vainre
Paintman: kahepalgelise mutandi plussid ja miinused
Showroom galerii
ARS kunstilinnak, Pärnu mnt 154, Tallinn
7.11.–29.11.2025
E–R, kl 12–18
Näituse peategelane on superkangelane, kelle ülivõimeks on digitaal- ja analoogmaailma vahel liikumine. Iga tema kehaosa algmaterjaliks on maalija paletilt korjatud jääkvärvist tehtud skulptuur, mis on fotogrammeetria meetodil digitaliseeritud 3D mudeliks. See on omakorda referentsiks, millest lähtudes on pildid käsitsi maalitud. Kui protsessi alguses jäljendab masin inimese tehtut, siis lõppfaasis jäljendab kunstnik masinat.
ARS Showroomi näitusel paljastub mutandist Paintmani muutlik pale, mis
+ ei püsi oma kehas
– maalib end nurka kinni
+ vahetab maske
– laseb end liiga palju kontrollida
+ täidab käsku
– lõpetab alati töö korrektselt
+ näitab “fakki”
– on võrdlemisi etteaimatav
+ on rahutu
– tahab pidevalt midagi muud
+ küsib jube palju
– on tüütult edasipüüdlik
+ lõpetab kuskil… ja siis alustab kuskilt mujalt
Mart Vainre (s 1988) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA (2011) ja uusmeedia eriala MA (2014). Vainre on erinevatel isiku- ja grupinäitustel oma töid eksponeerinud alates 2009. aastast. Loomingulise meetodina liidab ta maalikunsti käsitöölisi väljendusvahendeid erinevate kõrgtehnoloogiliste pildiloome meetoditega nagu digitaalne pilditöötlus, 3D skännimine ja mudeldamine. Säärase inim- ja masinloodud visuaalide peegeldamise, sulatamise, vastandamise ja võrdlemisega otsib ta oma loomingus ülekandemehhanismi enese kui maalija ja kaasaegse tehnoloogia, füüsilise ja virtuaalse vahel.
martvainre.com
Näitust toetab Eesti Kunstnike Liit.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.10.2024 — 08.11.2024
Kirke Kits „Hilja oktoobris” Täisnurga Galeriis
Maal
Kirke Kitse avab näituse „Hilja oktoobris” 29. oktoobril kell 18.00, Täisnurga Galeriis.
Näitus “Hilja oktoobris” mängib luule vabastamisega reeglipärasest trükiformaadist. Foto, päeviku või maalina pääsevad luuletused korrakski raamatulehe anonüümsusest. Nende kogemise võimalus on kätketud kindlasse aega ja ruumi, ning eelkõige seotud käesoleva hetkega enne lund ja lõplikku raagumist, meelte ja aistingute kirgastumiskohaga enne talve uinutavat saabumist.
Täisnurga Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.
Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.
Näitus jääb avatuks 8. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kirke Kits „Hilja oktoobris” Täisnurga Galeriis
Teisipäev 29 oktoober, 2024 — Reede 08 november, 2024
Maal
Kirke Kitse avab näituse „Hilja oktoobris” 29. oktoobril kell 18.00, Täisnurga Galeriis.
Näitus “Hilja oktoobris” mängib luule vabastamisega reeglipärasest trükiformaadist. Foto, päeviku või maalina pääsevad luuletused korrakski raamatulehe anonüümsusest. Nende kogemise võimalus on kätketud kindlasse aega ja ruumi, ning eelkõige seotud käesoleva hetkega enne lund ja lõplikku raagumist, meelte ja aistingute kirgastumiskohaga enne talve uinutavat saabumist.
Täisnurga Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.
Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.
Näitus jääb avatuks 8. novembrini.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
31.10.2024 — 08.12.2024
Tõnis Saadoja “Siis” Tütar galeriis
Maal
31. oktoobril kell 19.00 avab kunstnik Tõnis Saadoja Tütar galeriis kahest maaliseeriast koosneva isiknäituse „Siis“.
Tõnis Saadoja näitus koosneb kahest maalisarjast, mille eelmised osad on olnud nähtaval juba tema mullustes näituseprojektides „Maastik kulgeb läbi maja“ (koos Paul Kuimeti ja Eero Epneriga Tartu Kunstimuuseumis) ning „Kõrgus merepinnast“ (Kumus). Seeria „Mäletamise mudel“ maalid kujutavad „karpi püütud“ linnavaateid. Neist mõnesid pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. See on „valgushetkede arhiiv“, mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.
Teine sari koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil. Esimesest sarjast erinevalt on siin aega koheldud hoopis teisiti, võib-olla isegi „eba-saadojalikult“: enamasti üheainsa, vahel paari seansiga. „Siis“ asub nende maalide puhul ühemõttelisemalt maali sees, nad on selgemini jäljed maalimise enda ajast, nagu foto on jälg pildistamise hetkest, nende „siis“ on üsna „nüüd’i“ käeulatuses. Kui „Mäletamise mudel“ on subjektiivse mälu üksteisele järgnevatest pinnakihtidest läbi sügavusse langemine, siis taeva-etüüdid on objektiivsemad, „siis“ on neis sees korraga nii füüsilisemas kui ka intellektuaalsemas mõttes.
Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul võib üldistavamalt öelda, et Saadoja on leidnud uue nurga, et läbi mängida oma loomingu püsivaid motiive: nostalgiline meelestatus, tähelepanu valguse kujutamise suhtes, „tähendusetute“ detailide taga metafüüsilise tähenduslikkuse otsimine, linnaruumi „elementaarosakesed“, erinevate representatsiooniviiside (foto, eri maalitehnikad) suhestamine, maalimise kui protsessi väärtustamine; ja mäletamine, nii tajupsühholoogilisel kui ka tehnilisel tasandil.
Tõnis Saadoja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalieriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Tõnis Saadoja viibis 2019. aastal WIELS-i Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris. Ta oli üks kunstnikupalga saajaid aastatel 2017–2020.
Tõnis Saadoja näitus Tütar galeriis jääb avatuks 8. detsembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.
Näituse valmimisele aitasid kaasa Aare Pilv (tekst) ja Ott Metusala (graafiline disain).
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinn.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tõnis Saadoja “Siis” Tütar galeriis
Neljapäev 31 oktoober, 2024 — Pühapäev 08 detsember, 2024
Maal
31. oktoobril kell 19.00 avab kunstnik Tõnis Saadoja Tütar galeriis kahest maaliseeriast koosneva isiknäituse „Siis“.
Tõnis Saadoja näitus koosneb kahest maalisarjast, mille eelmised osad on olnud nähtaval juba tema mullustes näituseprojektides „Maastik kulgeb läbi maja“ (koos Paul Kuimeti ja Eero Epneriga Tartu Kunstimuuseumis) ning „Kõrgus merepinnast“ (Kumus). Seeria „Mäletamise mudel“ maalid kujutavad „karpi püütud“ linnavaateid. Neist mõnesid pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. See on „valgushetkede arhiiv“, mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.
Teine sari koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil. Esimesest sarjast erinevalt on siin aega koheldud hoopis teisiti, võib-olla isegi „eba-saadojalikult“: enamasti üheainsa, vahel paari seansiga. „Siis“ asub nende maalide puhul ühemõttelisemalt maali sees, nad on selgemini jäljed maalimise enda ajast, nagu foto on jälg pildistamise hetkest, nende „siis“ on üsna „nüüd’i“ käeulatuses. Kui „Mäletamise mudel“ on subjektiivse mälu üksteisele järgnevatest pinnakihtidest läbi sügavusse langemine, siis taeva-etüüdid on objektiivsemad, „siis“ on neis sees korraga nii füüsilisemas kui ka intellektuaalsemas mõttes.
Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul võib üldistavamalt öelda, et Saadoja on leidnud uue nurga, et läbi mängida oma loomingu püsivaid motiive: nostalgiline meelestatus, tähelepanu valguse kujutamise suhtes, „tähendusetute“ detailide taga metafüüsilise tähenduslikkuse otsimine, linnaruumi „elementaarosakesed“, erinevate representatsiooniviiside (foto, eri maalitehnikad) suhestamine, maalimise kui protsessi väärtustamine; ja mäletamine, nii tajupsühholoogilisel kui ka tehnilisel tasandil.
Tõnis Saadoja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalieriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Tõnis Saadoja viibis 2019. aastal WIELS-i Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris. Ta oli üks kunstnikupalga saajaid aastatel 2017–2020.
Tõnis Saadoja näitus Tütar galeriis jääb avatuks 8. detsembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.
Näituse valmimisele aitasid kaasa Aare Pilv (tekst) ja Ott Metusala (graafiline disain).
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinn.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.09.2024 — 03.03.2025
Sirja-Liisa Eelma „Igatsus kaotatud ruumi järele”
Maal
Neljapäeval, 5. septembril kell 17.00 toimub Kumu 3. korruse projektiruumide uuel näitusel „Igatsus kaotatud ruumi järele. Sirja-Liisa Eelma“ vestlus maalikunstniku Sirja-Liisa Eelmaga.
Vestlusel tuleb juttu nii kunstniku tööprotsessist kui ka uuest loomingust ja Kumu näituse tagamaadest. Vestlust modereerib Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogu juhataja ja näituse kuraator Brigita Reinert.
Näituse „Igatsus kaotatud ruumi järele“ algimpulsiks oli 19. sajandi biidermeierlikest interjööridest lähtuv vaikuse ja ajatuse tunne ning peidetud ja nähtava ruumi võimalikud tähendused ja omavahelised seosed. Eelmat inspireeris Kumu püsinäitusel olev Carl Sigismund Waltheri maal „Bluhmi maja interjöör Tallinnas“ (1841).
Tegemist on haruldase baltisaksa maaliga, mis kujutab ajaloolise täpsusega konkreetset perekonda ja nendele kuulunud maja Tallinnas. Eelma jaoks iseloomustab teost teatud aegadeülesus, metafüüsiline mõõde ja seletamatu vaikuse tunne. Kunstnik on teinud põhjaliku uurimistöö ja pildianalüüsi, külastanud samas majas (Pikk 57) asuvat kahte korterit ja jäädvustanud oma leide.
Näituselt leiab lisaks kunstniku uuele maaliloomingule ka kavandeid ja joonistusi, fotomaterjali eelmainitud paikade külastusest, kunstniku esimesi kokkupuuteid tsüanotüüpiaga ning ka Waltheri enda teose. Viidates kujundi avatud tähendustele ning võimalikele aegadeülestele seostele inimeste ja ruumide vahel, toob Eelma oma väljapanekuga fookusesse ajaloolise maali esialgu märkamatuks jäävad detailid ning astub nendega oma ainulaadse maalikeele kaudu kontseptuaalsesse dialoogi.
Sirja-Liisa Eelma (1973) on minimalistlikus laadis töötav kontseptuaalne maalikunstnik, kelle loomingu läbivateks teemadeks on tühjus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu suhe. Tema loomingut iseloomustab meditatiivsus ja õrnus, tema teosed loovad vaatajale ruumi puhkehetkeks ja sisekaemuseks. Eelmat paelub ruumipoeetika, tema maalid ja installatsioonid on sageli kohaspetsiifilised, olles üles ehitatud kujundi näilise korduse printsiibile ning varjundi- ja motiivimängudele.
Üritusel osalemine muuseumipiletiga.
Info näitusest Kumu kodulehel: https://kumu.ekm.ee/…/igatsus-kaotatud-ruumi-jarele…/
Näitus on avatud 05.09.2024-30.03.2025
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Sirja-Liisa Eelma „Igatsus kaotatud ruumi järele”
Neljapäev 05 september, 2024 — Esmaspäev 03 märts, 2025
Maal
Neljapäeval, 5. septembril kell 17.00 toimub Kumu 3. korruse projektiruumide uuel näitusel „Igatsus kaotatud ruumi järele. Sirja-Liisa Eelma“ vestlus maalikunstniku Sirja-Liisa Eelmaga.
Vestlusel tuleb juttu nii kunstniku tööprotsessist kui ka uuest loomingust ja Kumu näituse tagamaadest. Vestlust modereerib Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogu juhataja ja näituse kuraator Brigita Reinert.
Näituse „Igatsus kaotatud ruumi järele“ algimpulsiks oli 19. sajandi biidermeierlikest interjööridest lähtuv vaikuse ja ajatuse tunne ning peidetud ja nähtava ruumi võimalikud tähendused ja omavahelised seosed. Eelmat inspireeris Kumu püsinäitusel olev Carl Sigismund Waltheri maal „Bluhmi maja interjöör Tallinnas“ (1841).
Tegemist on haruldase baltisaksa maaliga, mis kujutab ajaloolise täpsusega konkreetset perekonda ja nendele kuulunud maja Tallinnas. Eelma jaoks iseloomustab teost teatud aegadeülesus, metafüüsiline mõõde ja seletamatu vaikuse tunne. Kunstnik on teinud põhjaliku uurimistöö ja pildianalüüsi, külastanud samas majas (Pikk 57) asuvat kahte korterit ja jäädvustanud oma leide.
Näituselt leiab lisaks kunstniku uuele maaliloomingule ka kavandeid ja joonistusi, fotomaterjali eelmainitud paikade külastusest, kunstniku esimesi kokkupuuteid tsüanotüüpiaga ning ka Waltheri enda teose. Viidates kujundi avatud tähendustele ning võimalikele aegadeülestele seostele inimeste ja ruumide vahel, toob Eelma oma väljapanekuga fookusesse ajaloolise maali esialgu märkamatuks jäävad detailid ning astub nendega oma ainulaadse maalikeele kaudu kontseptuaalsesse dialoogi.
Sirja-Liisa Eelma (1973) on minimalistlikus laadis töötav kontseptuaalne maalikunstnik, kelle loomingu läbivateks teemadeks on tühjus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu suhe. Tema loomingut iseloomustab meditatiivsus ja õrnus, tema teosed loovad vaatajale ruumi puhkehetkeks ja sisekaemuseks. Eelmat paelub ruumipoeetika, tema maalid ja installatsioonid on sageli kohaspetsiifilised, olles üles ehitatud kujundi näilise korduse printsiibile ning varjundi- ja motiivimängudele.
Üritusel osalemine muuseumipiletiga.
Info näitusest Kumu kodulehel: https://kumu.ekm.ee/…/igatsus-kaotatud-ruumi-jarele…/
Näitus on avatud 05.09.2024-30.03.2025
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.07.2024 — 04.08.2024
Marleen Suvi „Me pole kunagi majas elanud“ EKA Galeriis 6.07.–4.08.2024
Maal
Marleen Suvi
ME POLE KUNAGI MAJAS ELANUD
6.07.–4.08.2024
Avamine: 5.07. kell 18.00
Kunstnik Marleen Suvi näitus „Me pole kunagi majas elanud“ koondab mastaapsesse installatsiooni 16 suureformaadilist lõuendit, mille fookuses on mälu ja ühe perekonna lugu.
Maalid põhinevad kunstniku perekondlikel fotoalbumitel ning näitusel joonistub kuraatori Aleksander Metsamärdi sõnul välja kaks peamist keset: esiteks foto alusel loodud maalidest tulenev suhe mälu ja mälukandjate vahel, teiseks installatsiooni vormist tulenev eramaja temaatika ning sellega seostuv ajastuspetsiifiline kontekst. Kahe teema ristumispunktist leiame kunstniku enda, kes intiimselt isikliku, paradoksaalselt üldinimliku, sügavusega pakub sissevaadet enda mälestustesse.
Kunstnikule tähendab see minevikku, kuhu ta isegi tagasi ei oska pugeda. Minevikku, mille seest tulevad välja kujundid ja figuurid, kes nagu on tuttavad, aga päris ei ole ka. Mitte noortena nagu nad on siin, selles pildis, selles korteris, sellel aastal — millaltki üheksakümnendate keskpunktist, kui kõik kandsid riideid materjalidest, mille materjali tunnetad sa kusagil ajusoppis asuvate närvilõpmetega; riietes mil kerge vanamoodlikus teeb alati südame mingil erilisel viisil soojaks.
Kuraator: Aleksander Metsamärt
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
Marleen Suvi „Me pole kunagi majas elanud“ EKA Galeriis 6.07.–4.08.2024
Reede 05 juuli, 2024 — Pühapäev 04 august, 2024
Maal
Marleen Suvi
ME POLE KUNAGI MAJAS ELANUD
6.07.–4.08.2024
Avamine: 5.07. kell 18.00
Kunstnik Marleen Suvi näitus „Me pole kunagi majas elanud“ koondab mastaapsesse installatsiooni 16 suureformaadilist lõuendit, mille fookuses on mälu ja ühe perekonna lugu.
Maalid põhinevad kunstniku perekondlikel fotoalbumitel ning näitusel joonistub kuraatori Aleksander Metsamärdi sõnul välja kaks peamist keset: esiteks foto alusel loodud maalidest tulenev suhe mälu ja mälukandjate vahel, teiseks installatsiooni vormist tulenev eramaja temaatika ning sellega seostuv ajastuspetsiifiline kontekst. Kahe teema ristumispunktist leiame kunstniku enda, kes intiimselt isikliku, paradoksaalselt üldinimliku, sügavusega pakub sissevaadet enda mälestustesse.
Kunstnikule tähendab see minevikku, kuhu ta isegi tagasi ei oska pugeda. Minevikku, mille seest tulevad välja kujundid ja figuurid, kes nagu on tuttavad, aga päris ei ole ka. Mitte noortena nagu nad on siin, selles pildis, selles korteris, sellel aastal — millaltki üheksakümnendate keskpunktist, kui kõik kandsid riideid materjalidest, mille materjali tunnetad sa kusagil ajusoppis asuvate närvilõpmetega; riietes mil kerge vanamoodlikus teeb alati südame mingil erilisel viisil soojaks.
Kuraator: Aleksander Metsamärt
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
10.05.2024 — 07.07.2024
Mihkel Ilus ja Árpád Forgó Klaipedas
Maal
Mihkel Ilus ja Árpád Forgó avasid duonäituse „Up to a point“ Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses.
10. mail avanes Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses näitus Up to a Point. Näitusel kohtuvad eesti kunstnik Mihkel Ilusa ja ungari kunstnik Árpád Forgó looming. Näituse kuraatoriks on Gabor Pinter.
Näituse läbivaks ideeks on kunstnike otsingud “materjali piiridest” ja materjalide tõlgendamise võimalustest. Mõlemad kunstnikud tegelevad oma loomingus korduvate rütmiliste mustritega, katsetades sama idee taotlemist erinevate variatsioonidega või luues kompositsioone objektidest ja määratletud moodulitest. Mõnda näitusel esitletud teost võib pidada avatuks või lõpmatuks loomeks, mida vaataja saab vaagida või mõtetes edasi „ehitada“. Näituse kuraator on Gábor Pintér. Näitus jääb avatuks 7. juulini.
Kunstiteost vaadates näeme me materjale. Nii nagu tänapäeval, on juba aastasadu olnud lõuend, raam ja värv maalimise põhilised toorained. Nende klassikaliste materjalide olulisus on ungari kunstniku Árpád Forgó ja eesti kunsntiku Mihkel Ilusa kunstipraktika ühiseks aluseks. Nad ei järgi traditsioonilisi protsesse – pigem, läbi dekonstruktsiooni ja konstruktsiooni, tõlgendavad nad neid uuesti – ja see on ka näituse põhieesmärk.
Mõlemad kunstnikud töötavad geomeetria ja minimalismi väljal, luues kompositsioone, struktuure ja skulpturaalseid teoseid. Näitusel olevad tööd on kunstnike järjepidevate katsete tulemused viimastest aastatest. Nad jätkavad materjalide piiride ja tõlgenduste otsimist, mis avalduvad väga erinevate visuaalsete tulemustena.
Ilus toob esile maaliraami, mis tavaliselt vaatajale nähtamatuks jääb. Veel enam, ta loob sellest lihtsast puutükkist monumentaalse teose. Lõigatud lõuendiribad muutuvad seinal väänlevaks maoks. Hüljates tasase pinna, loob Forgó kujundatud lõuendeid ja seinaobjekte. Tema moodulitest koosnevad kompositsioonid kõiguvad maali, reljeefi ja skulptuuri vahealadel.
Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuse ebatavaline arhitektuuriline lahendus leiab oma koha näitusel, resoneerudes korduvate ja rütmiliste mustritega.
Up to a Point on esimene kunstnike ühisnäitus antud koosluses.
Kuraator: Gábor Pintér
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Western Shipyard, Ungari rahvuslik kultuurifond, Ungari Suursaatkond Vilnuses
Eriline tänu: Marleen Suvi, Taavi Teevet, Kerly Ritval, Maarja Tõnisson, Veiko Õunpuu, Jaan Toomik, Marten Esko, Patrik Tamm, Eesti Kunstiakadeemia metalli- ja puidu töökodade meistrid
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mihkel Ilus ja Árpád Forgó Klaipedas
Reede 10 mai, 2024 — Pühapäev 07 juuli, 2024
Maal
Mihkel Ilus ja Árpád Forgó avasid duonäituse „Up to a point“ Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses.
10. mail avanes Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuses näitus Up to a Point. Näitusel kohtuvad eesti kunstnik Mihkel Ilusa ja ungari kunstnik Árpád Forgó looming. Näituse kuraatoriks on Gabor Pinter.
Näituse läbivaks ideeks on kunstnike otsingud “materjali piiridest” ja materjalide tõlgendamise võimalustest. Mõlemad kunstnikud tegelevad oma loomingus korduvate rütmiliste mustritega, katsetades sama idee taotlemist erinevate variatsioonidega või luues kompositsioone objektidest ja määratletud moodulitest. Mõnda näitusel esitletud teost võib pidada avatuks või lõpmatuks loomeks, mida vaataja saab vaagida või mõtetes edasi „ehitada“. Näituse kuraator on Gábor Pintér. Näitus jääb avatuks 7. juulini.
Kunstiteost vaadates näeme me materjale. Nii nagu tänapäeval, on juba aastasadu olnud lõuend, raam ja värv maalimise põhilised toorained. Nende klassikaliste materjalide olulisus on ungari kunstniku Árpád Forgó ja eesti kunsntiku Mihkel Ilusa kunstipraktika ühiseks aluseks. Nad ei järgi traditsioonilisi protsesse – pigem, läbi dekonstruktsiooni ja konstruktsiooni, tõlgendavad nad neid uuesti – ja see on ka näituse põhieesmärk.
Mõlemad kunstnikud töötavad geomeetria ja minimalismi väljal, luues kompositsioone, struktuure ja skulpturaalseid teoseid. Näitusel olevad tööd on kunstnike järjepidevate katsete tulemused viimastest aastatest. Nad jätkavad materjalide piiride ja tõlgenduste otsimist, mis avalduvad väga erinevate visuaalsete tulemustena.
Ilus toob esile maaliraami, mis tavaliselt vaatajale nähtamatuks jääb. Veel enam, ta loob sellest lihtsast puutükkist monumentaalse teose. Lõigatud lõuendiribad muutuvad seinal väänlevaks maoks. Hüljates tasase pinna, loob Forgó kujundatud lõuendeid ja seinaobjekte. Tema moodulitest koosnevad kompositsioonid kõiguvad maali, reljeefi ja skulptuuri vahealadel.
Klaipeda kultuuri – ja kommunikatsioonikeskuse ebatavaline arhitektuuriline lahendus leiab oma koha näitusel, resoneerudes korduvate ja rütmiliste mustritega.
Up to a Point on esimene kunstnike ühisnäitus antud koosluses.
Kuraator: Gábor Pintér
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Western Shipyard, Ungari rahvuslik kultuurifond, Ungari Suursaatkond Vilnuses
Eriline tänu: Marleen Suvi, Taavi Teevet, Kerly Ritval, Maarja Tõnisson, Veiko Õunpuu, Jaan Toomik, Marten Esko, Patrik Tamm, Eesti Kunstiakadeemia metalli- ja puidu töökodade meistrid
Postitas Andres Lõo — Püsilink
29.04.2024 — 20.05.2024
Hindamismaraton EKA Galeriis 29.04.–20.05.2024
Animatsioon
Maikuu vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on EKA Galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuse lõpu töödega.
Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid.
Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
Hindamispäeval on näitus avatud kell 15–18, mitme päeva vältel toimuvad näitused on järgneval päeval avatud kell 12–18.
AJAKAVA:
E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno
K 1.05. galerii on suletud
N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak
L 4.05. – P 5.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur
E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. – K 8.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
N 9.05. – R 10.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik
L 11.05. – P 12.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus
E 13.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Liina Siib, Taavi Talve, Eve Kask, Laura Põld, David K. Ross, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo
T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen
L 18.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
P 19.05. galerii on suletud
E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
Hindamismaraton EKA Galeriis 29.04.–20.05.2024
Esmaspäev 29 aprill, 2024 — Esmaspäev 20 mai, 2024
Animatsioon
Maikuu vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on EKA Galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuse lõpu töödega.
Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid.
Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.
Hindamispäeval on näitus avatud kell 15–18, mitme päeva vältel toimuvad näitused on järgneval päeval avatud kell 12–18.
AJAKAVA:
E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno
K 1.05. galerii on suletud
N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak
L 4.05. – P 5.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur
E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. – K 8.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
N 9.05. – R 10.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik
L 11.05. – P 12.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus
E 13.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Liina Siib, Taavi Talve, Eve Kask, Laura Põld, David K. Ross, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo
T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen
L 18.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
P 19.05. galerii on suletud
E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink