Rubriik: Maal

„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed ning ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusele kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.

Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

„Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase paari aasta jooksul, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka mälestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avauste ja (läbi)käikude motiivid, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest kuhugi mujale, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektina – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest, vaid pööravad tähelepanu seisundile, mis tekib vahealas viibijal.

Näitus on 25.05–30.09 avatud ka esmaspäevadel.

Näitus on avatud 11. oktoobrini 2026.

Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Näituse kujundus: Mari Hunt, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)
Graafiline disain: Brit Pavelson
Näitusekorraldaja: Tõnis Medri
Koordinaator: Anastassia Langinen

EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios
(Kotzebue 10)
28.04.–17.05.2026
Avatud E–L 14–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suletud 1. mail)

EKA vabade kunstide hindamismaraton

Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõputöid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja lavastuskunsti õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uue ees.

AJAKAVA:

T 28.04. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

K 29.04. Anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendaja Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

N 30.04. – P 03.05. Fotograafia, BA I, juhendaja Tuukka Kaila (EKA Galerii)

E 04.05. Abstraktne joonistamine, kunst BA I ja II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

T 05.05. Stuudiofoto, fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)

K 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)

N 07.05. – P 10.05. Kaasaegne kunst, MA I ja II, juhendajad Merike Estna, Karel Koplimets, Camille Laurelli, Sten Saarits, Anna Skodenko, Kristi Kongi, Liina Siib, Viktor Gurov, Laura Põld, Tuukka Kaila, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii ja Kotzebue 10 monumentaalstuudio)

E 11.05. Graafika, BA I, juhendajad Kadi Kurema, Charlotte Biszewski, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)

T 12.05. Maal, BA I, juhendajad Kristi Kongi, Jaan Toomik, Eero Alev, Holger Loodus (EKA Galerii)

K 13.05. Graafika, BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Maria Erikson, Liina Siib (EKA Galerii)

N 14.05. Installatsioon ja skulptuur, BA I, juhendaja Laura Põld (Kotzebue 10)

R 15.05. Animatsioon, MA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Bruno Quast (EKA Galerii)

R 15.05. Stsenograafia, BA II, juhendaja Liina Keevallik (Kotzebue 10)

L 16.05. – P 17.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, animatsioon BA II, fotograafia BA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Eleri Porrison, Mark Antonius Puhkan (EKA Galerii, näitus on avatud Kalamaja päevade osana).

22.04.-23.05.2026    

Kolmapäeval, 22. aprillil kell 17 avatakse galeriis Pallas Kõrgema Kunstikooli Pallas kolmanda kursuse ja Eesti Kunstiakadeemia teise kursuse maaliosakondade tudengite ühisnäitus “Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn”.  

Tartut ja Tallinna on läbi aegade peetud konkurentideks: Tartut rahulikuks, boheemlaslikuks, poeetiliseks; Tallinna pealinnana kiireks, teravaks, trendikaks. Nende kahe vahel tajutakse tihti nähtamatut pinget ja vaikset võitlust. Näitus toob kokku kaks kooli kahest linnast. Ei olnud ette antud teemat, rangeid rolle ega siduvat kava. EKA ja Pallase tudengid said kokku huvist vaadata, mis juhtub alateadvuses ujuvate teemade, ajaspetsiifiliste tunnete ja korduvate sümbolite kohtumispunktis.

“Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn” ei räägi vastandumisest, vaid kattumisest. Antakse kunstikeeles teada, et erinevused ei kao, vaid täiendavad üksteist. Ühtlasi on tegemist kutsega segada identiteete, lasta ühel linnal sulanduda teise sisse. Kui värv lõpuks lõuendile jõuab, pole enam mingit vahet, kust sa pärit oled. Oluliseks osutub vaid see, mis alles jääb: mõte, tunne, olemus ning kes sa tegelikult ilma filtrite ja eeldusteta oled.

Näitusel esinevad:

Eesti Kunstiakadeemiast Elise Muchowski, Annette Kits, Anu Jakobson, Karoline Ruusmaa, Kirke Kirt, Esther Borrett, Iris Helme, Madliin Küla, Mia Bianca Kiigemägi.

Kõrgemast Kunstikoolist Pallas Adele Maria Arengu, Elisabet Vasur, Gerli Tafenau, Gerly Piho, Ingrid Janter, Karolin Konrad, Liisa Soolepp, Maria-Netti Purga,

 ÖÖ.Liibek, Nele Must, Stella Loki Leius, Hedi Kuhi, Helen Lang, Nele Luik, Delfi Oraakel, Luca Fazekas.

Tudengeid juhendasid: Anna Škodenko, Jaan Toomik, Mart Vainre (EKA), Veiko Klemmer, Pille Johanson (Pallas).

Näituse meeskond: Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus (EKA), Indrek Aavik (Pallas).

Plakati kujundaja: ÖÖ.Liibek.

Pressifoto: Adele Maria Arengu. Reaalsustaju. 2026. Õli lõuendil. Fragment. Foto autor Maria-Netti Purga.

Meil on hea meel kutsuda teid meie etendusele “∞Kaheksa∞”.

Etenduse loojateks on Chia-Ling EKA MA animatsioonist, Mayu Accademia Dimitri’st Šveitsist ja Rikuo Berliinist.  Kohtusime eelmisel aastal Prahas ja töötasime selle etendusega koos. Nüüd on meil hea meel jagada teiega meie etendust 09. aprillil EKA fuajee treppidel!

Etendus toob kokku tantsija Mayu Shirai (Jaapan), live-maalikunstniku Chia-lingi (Taiwan) ja muusiku Rikuo Toyono (Jaapan).

Iga kaastöötaja uurib IKIIKI-d – jaapani terminit, mis tähendab olevikuseisundit – oma meediumi kaudu, kasutades vaid lihtsat ja universaalselt ligipääsetavat kaheksakujulist motiivi, otsides tasakaalu autonoomia ja kooseksisteerimise vahel.

Nende koostöö juured on improvisatsioonis ja suhetevahetuses, kus iga praktika mõjutab pidevalt teisi. Lisaks tehnilisele oskusele valitakse esinejad nende iseloomu, huumori ja jagatud ruumi tundlikkuse järgi.

Etendus toimub:
09.04 neljapäeval kell 16.00
A-100.1 (Trepid, trepp kohviku kõrval) EKAs

Kestus:
60 minutit + 20 minutit vestlust!

–

See on tasuta ja peresõbralik!

Ootame teid koos sõprade ja peredega ning jagama oma tundeid meiega!

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis kaasaegsete kunstnike Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus „Valmimise äärel“.

Lõpp on tegelikult üks ütlemata nõme koht. Paik, kust pole enam kuhugi edasi minna ning kus miski ei paista ees terendavat. Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus kutsub kogema kunsti mitte ainult kui tulemust, vaid kui kujunemist. Siin avanevad erinevad kunstiteoste loomise etapid, mis tavapäraselt vaataja jaoks pigem varju jäävad. See on võimalus astuda teoste sündimise hetke, kus tähendused ei ole veel kinnistunud.

Näitus uurib kunstiteose valmimise ja valmimata jäämise piire, käsitledes lõpetatust mitte sihtpunkti, vaid hoopis seisundina, kus edasi liikumine on ajutiselt peatunud. Loomisprotsess, mis on sageli täidetud ebakindluse, katsetuste ja sisemiste pingetega, leiab tavapäraselt oma lahenduse siis, kui kunstnik teeb otsuse teos lõpetatuks lugeda. Harjumuspärase lõpetatud terviku asemel kohtub vaataja näitusel aga protsessiga. Esitletud teosed ei varja oma pooleliolekut, vaid rõhutavad seda kui väärtust. Lõuenditel on mõtted veel hajali, vormid ja toonid alles kujunemas ning tähendused lahtised. See on hetk, kus võimalusi on rohkem kui lõplikke lahendusi ning teose potentsiaal on end alles ilmutamas.

Ehk on lõpetamine pelgalt kokkuleppeline otsus, paus lõputus arengus? Kunstnik on siin pidevate valikute ja katkestamiste praktik, kelle töö keskmes on intuitiivne, sageli ka tundlik eneseanalüüs. Ebaperfektsus, kordused ja eksimused ei ole kõrvalekalded, vaid loomingu orgaaniline osa. Gilles Deleuze’i kohaselt ei määratle kunstiteoseid see, millena nad antud hetkel paistavad, vaid see, milleks nad saada võivad. Näitus pakub sissevaadet loomeprotsessi varjatud kihtidesse, avades kunstiteose kui ajas lahtirulluva nähtuse.

Hanseni teostes esinevad kihistused püüdlevad kohalolu ja läbipaistvuse poole. Tema maalidel korduvad vormid ja katkestused loovad rütmi, mis ei vii lahenduseni, vaid avab vaatajale loomeprotsessi erinevaid etappe. Teda huvitab hetk, mil kunstiteos justkui laguneb ja sünnib samaaegselt. Normani teostes aga toimub lõpetatuse idee mõtestamine ja selle erisuguste variatsioonide läbimäng, muuhulgas muutlike värvipigmentide näol. Tema jaoks ei ole teose näiline pooleliolek puudujääk ning potentsiaalis peituv võimaluste küllus teostub läbi materjali. Nii kujuneb jätkamise ja lõpetamise vaheline pinge teadlikult hoitud seisundiks, milles teos ei sulgu, vaid püsib aktiivses ja tähenduslikus hingamises.

Kunstnikud 

Gerda Hansen (snd 1994) on Eestis tegutsev kaasaegne maalikunstnik, kes uurib oma praktikas maali ja digitaalse kujutamisviisi kokkupuutepunkte. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali eriala bakalaureuse kraadiga (2022) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2025). Käesoleval näitusel seob Hansen käelise töö tehisintellektil põhinevate generatiivsete süsteemidega. Tema teosed sünnivad visuaalses dialoogis masinaga, kus kujutised jäävad tahtlikult mitmetähenduslikuks ning nihutavad tähenduse omistamise teoste vaatajale. Hansen on osalenud näitustel Eestis ja rahvusvaheliselt ning 2023. aastal tunnustati teda Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumiga.

Rebecca Norman (snd 2001) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti eriala (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uutviisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugu mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud oma 2025. aasta EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

Kuraator 

Liisi Kõuhkna on kuraator ja projektijuht, kes on lõpetanud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistriõppe ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias nii kuraatoriõppe magistrantuuris kui ka ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppes. Ta on kureerinud kaasaegse kunsti näitusi mitmetes galeriides nii Eestis kui välismaal. Alates käesoleva aasta märtsist töötab ta Eesti Kunstnike Liidu galeristi assistendina.

Näituse korraldus

Asukoht: Hobusepea Galerii, Hobusepea 2, Tallinn

Avamine: 9.04.2026 kl 18.00

Avatud: 10.04.–10.05.2026, K, R–P 12–18, N 12–19

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Graafiline disain: Helena Pass

Fotodokumentatsioon: Kail Timusk

Erilised tänud: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Mari Volens, Märt Vaidla, Paul Aadam Mikson, Jaana Kormašov, kunstnike perekonnad, Põhjala Pruulikoda, Nudist Drinks

Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 200. sünniaastapäeva.

Kondase keskuses saab näha Johann Köleri originaalteoseid, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.

Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomingust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni, esitatud nende loomise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Köleri elulugu.

Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud Marge Monko, Tõnis Saadoja, Johanna Ulfsak, Mihkel Ilus ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.

Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.
Rüki galeriis on näitus avatud kuni 10.05, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1.11.2026.

Johann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba 28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents, kus uusi nurki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov, Linda Kaljundi, Erki Tammiksaar, Andres Andresen, Tiina Abel, Alar Nurkse, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv, pileti saab soetada siit.

Johann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud noormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võimaluse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke, mh oli ta pikalt keisri tütre kunstiõpetaja. Elades ja reisides välismaal, ei unustanud eesti maalikunsti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi, et kuni oma elu lõpuni identifitseeris ta end Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler-Wiliandi).

Rohkem infot Köler 200 juubeliaasta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee/koler200.

Tule 31. märtsil kl 18 toimuvale raamatuesitlusele ja kuulama vestlusringi!

Jurriaan Benschopi „Miks maalid mõjuvad“ ilmus 2025 aasta lõpus – nüüd räägivad raamatust ja maalikunstist Kristi Kongi ja Kaido Ole; vestlust suunab Anu Allas. Kõik on teretulnud kuulama ja kaasa mõtlema!

Benschop navigeerib raamatus tänapäeva maalikunsti mitmekülgsel maastikul. Hulga kaasaegsete maalikunstnike, sealhulgas Kaido Ole ja Kristi Kongi töid tutvustades otsib ta vastust küsimusele, miks üks maal üldse mõjub. Mil viisil on see tähenduslik ja suudab veenda? Ta uurib maali nähtavaid aspekte, nagu pildimotiiv ja värvikasutus, ning seostab neid kunsti nähtamatute tegurite – kunstniku ajendite, maailmavaate ja päritoluga. Raamat puudutab paljusid teemasid, mis tänapäeva maalikunstnike töid vaadates esile tulevad: loodus, keha, materiaalsus, puudutus, identiteet, mälu ja spirituaalsus.

Raamatu kirjastas Eesti Kunstiakadeemia, tõlkis Katrin Laiapea, toimetas Neeme Lopp ja kujundas Maria Muuk. 

Esitluseks ja vestluseks koguneme EKA raamatukogu uues sündmustenurgas. Palin end kirja kui oled tulemas – siis teame publiku hulgaga arvestada: https://forms.gle/h6aXonQvRpFiEHHW9

Aeg: 31. märts kell 18

Koht: EKA raamatukogu

Vestlus toimub eesti keeles.

Anu Jakobsoni isikunäitus „Downloads Folder” (allalaadimiste kaust) loob juhuslikest, kiiruga tehtud ekraanipiltidest isikliku digitaalse arhiivi läbi nende jääduvstamise lõuendil.

Näitus käsitleb maalimist kui viisi olla pidevas suhtluses isikliku digitaalse arhiiviga, mis polnud algselt mõeldud eksponeerimiseks. Läbi kiire ringluse kaob allalaaditud failide esialgne eesmärk, need jäävad alles pigem harjumusest kui tähendusest. Ekspositsioon ei ole suunatud niivõrd piltidele endile, kui nende süsteemitule kogumisele ning aeglustumisele maalil jäädvustamise kaudu.

Hiliskapitalistlikus, majanduskasvule suunatud maailmas on püha lehmaks tõusnud produktiivsus. Pidevas infovoos elamine, aina kasvav töötempo ja sotsiaalne surve nõuavad meilt aina rohkem, andmata pausi mõtlemiseks ja mõtestamiseks. Käigupealt tehtud kuvatõmmiste kandmine lõuendile on teadlik valik aeglustamiseks, mitte tormamiseks, andes võimaluse korrastada seni tehtut mõtestatud viisil, mis lubab aja maha võtta.

Maalide aluseks olevad juhuslikult valitud kujutised on lähtematerjaliks, mis on kunstniku protsessi käigus ümber töödeldud. Anonüümsete ja ajutiste kujutiste leieradmine läbi mitme kihi iroonia ja subjektiivsuse loob uued kujutised, mis ei kanna enam endist tähendust ning on kaotanud oma algse, kiiresti tarbitava funktsiooni.

Kuraator: Adrian Abner
Disain: @gertworld

Anu Jakobson (snd 2005) on Eesti visuaalkunstnik, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias teisel kursusel. Tema looming keskendub veebikultuuri ja selle visuaalse keele uurimisele, millele ta läheneb eksperimentaalsete maalimisviiside kaudu, kasutades peamiselt aerograafi, mis võimaldab tabada internetipiltidele omast hägusust ja kaduvust. Ta töötab internetist kuvatõmmistena salvestatud kujutistega ning töötleb neid vastavalt oma visioonile sarnaselt sellele, kuidas meemid ringlevad, kuid kannab selle protsessi lõuendile. See meetod asetab tema loomingu kollektiivkultuuri konteksti, sest meemide levik peegeldab aktuaalsed sündmusi ning üleüldisemat väärtusruumi.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

3.-27. veebruar on ARS Kunstilinnaku showroomis avatud külastamiseks kaasaegse maalikunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus “One day I shall be an abstract”. Autoportreeline näitus ühendab kunstniku perekonna fotodelt välja valitud ning enda mobiiltelefonisse aastate jooksul kogunenud bioloogilist keha puudutavad visuaalsed fragmendid.

Kunstnikku ning näituse sisu on mõjutanud itaalia neuroloog-vahakunstnik Clemente Susini loodud vahast anatoomilised Veenused ning Brenda viimaste aastate keerukad katsumused seoses tema füüsilise tervisega. 18. Sajandil loodud kaunid ning ehitud naiste sisikonnad on detailselt ja kihiti hariduslikel eesmärkidel vaataja jaoks “lahti lõigatud”. Ian Shank on kirjutanud, et selliseid Veenuseid vaadeldi omal ajal, kui Universumi mikrokosmost.

J. L. Borges on välja toonud, et labürint on metafoor inimese ja universumi kohta, mida seostatakse makro tasandil maailma keskpaiga- ning mikro tasandil aga inimese südamega.

Mida paremini tunned inimkeha anatoomiat, seda enam mõistad ka Jumala enda mõtteid ning tema maailma. Igavikulisus on justkui inimhinge sisse kirjutatud – iga hapniku aatom meie kopsudes, süsinik musklites, kaltsium kontides ning raud veres on loodud taevatähtedes enne emakese Maa sündimist.

Näituse peateos on suuremõõtmeline fragmenteeritud maal kunstniku kehaosadest, mis kirjeldab inimese keha tervenemise ja kaduvuse protsesse. Teema on sündinud peale aastaid kestnud füüsilise haigusega võitlemist ning mitmete operatsioonide järel võrsunud mõtetest. Näitusel olevad teosed suunavad vaatajat mõtlema, mis on hing ning mis jääb meist maha füüsilisse maailma, kui ühel päeval siit teise ilma oleme läinud. Maalides saab näha saab meid ümbritsenud ja ümbritsevaid keskkondlikke ning kehalisi maastikke. See annab ainest luua seoseid kahe vahel, mis on meie elus vältimatud.

Brenda Purtsak (1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti magistriõppe (2022) ning Maali eriala bakalaureuse kraadi samas ülikoolis (2020). Tema loomingu keskmeks on inimene ja mäng abstraktsuse ning reaalsuse vahelistel piirimaadel. Eneseväljenduseks kasutab Purtsak peamiselt maalimeediumit, antud näitusel ka õlipastelle.

2023. aasta lõpus toimus kunstniku suur isiknäitus „Sünnitus“ ARS-i Kunstilinnaku Projektiruumis ning 2024. aastal loomingu ülevaatenäitus “Sisselõige” Haapsalu Linnagaleriis. Viimane suur isiknäitus leidis aset 2025 aasta septembris Artrovert galeriis pealkirjaga “Vaiksed kihid”. Purtsaku teosed on osalenud erinevatel näitustel välismaal ning tema maalid ja vitraažid olid mitmel aastal eksponeeritud Eesti Vabariigi Suursaatkonna ruumides Haagis.

Näituse korraldus 

Asukoht: ARS Kunstilinnaku showroom, Pärnu mnt. 154 Avatud külastamiseks 3.02-27.02.2026, E-R 12-18
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi ja tänud: Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Indrek Köster, Ian Simon Märjama