Rubriik: Välissuhete osakond

22. novembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Claudia Pasquero doktoritööd “Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” (“Polycephalum: Aesthetic as a measure of ecological intelligence in Architecture and Urban Design”).

Avalik kaitsmine toimub 22. novembril kell 10.00 Barcelona Disaini Kolledžis BAU (Exhibition Space of BAU Design College of Barcelona, Carrer de Pujades, 118 Barcelona).

Doktoritöö juhendajad: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof Mario Carpo (The Bartlett School of Architecture, University College London)

Eelretsensendid: prof dr Christopher Pierce (Londoni Arhitektuuri Assotsiatsioon) ja prof dr Bart Lootsma (Innsbrucki Ülikool)

Oponent: prof dr Christopher Pierce

Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. Nimetatud distsipliinide sünergia oluliseks komponendiks on esteetika. Doktorikandidaat käsitleb esteetikat mitteverbaalse suhtlusviisina, metakeelena, mis kannab tulevikulinnade ökoloogilist agentsust.

Kandidaat järgis Melbourne’i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (RMIT) välja töötatud loomepõhise uurimistöö metodoloogilist mudelit (Creative Practice Research). Töö  on läbi viidud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorantuuris, kus Claudia Pasquero osales ADAPT-r (Architecture, Design and Art Practice Training-research) projektis.

Uurimistöö üheks olulisemaks tulemuseks on polycephalum-arhitektuuri kontseptsiooni väljatöötamine. See koondab endas mitmeid erinevaid, nii inimesest kui ka masinast lähtuvaid intellektivorme, mõtestamaks ümber antropotseenijärgse ajastu linnakeskkonda. Millist rolli mängib tulevikuarhitektuuri kujundamisel mitteinimese (non-human) intellekt, olgu see siis tehislik või bioloogiline? Polycephalum-arhitektuur heidab kõrvale modernistliku üldplaneeringu idee, vabastamaks inimkonda tema materiaalsetest piirangutest, mis tuginevad ratsionaalsusele. Nõnda muutub esteetika küberneetilise suhtluse käivitajaks, kus inim- ja mitte-inimökoloogiad loovad kaasevolutsioonilisi süsteeme.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Kolmapäeval, 26. juunil 2019. a kell 12.00 toimub Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 8, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Düstoopiline Tallinn” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 20. juunist 11. augustini 2019.
Avamine toimub 19. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendaja on dr Elnara Taidre (Eesti Kunstimuuseum).
Näituse eelretsensendid on dr Jaak Tomberg (Tartu Ülikool) ja dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).

Tulevik on käes, maailmalõpp on möödas. Inimkonna lugu on läbi, floora ja fauna on taas saanud takistamatult vohada mehitamata Maakeral. Järel on vaid fragmendid ajaloo silmapilgutusest, mis kätkes endas inimese elu ja tegu.

Need killud on tükikesed urbanistlikest maastikest, äratuntavad hooned ja arhitektuursed objektid paigas, mida nimetati kord Tallinnaks. Märgilise tähendusega hooned on võõrkehadena jäänud asfaldi seest kasvanud džunglisse. Tihedas, soises, uduses metsas on minetanud oma koha kunagised võimu ja mõju kehastused: Tallinna linnavalitsuse hoone, hotell Palace, Vene teater, Vabadussõja võidusammas, Jaani kirik ja Kunstihoone.

Näitus „Düstoopiline Tallinn“ koorub järk-järgult lahti. Kunstihoone galerii esimese saali üpris traditsiooniliselt vormistatud graafikasarja jutustus jätkub teise saali dioraamis – tulevikukoha ruumilises mudelis. Hämaras ja uduses ruumis leiab aset lavastus juhuslikult säilinud Kunstihoonest keset vesist maastikku. On tajutav Ruinenlust – varemete iha black-mirror’likus filmiõhustikus.

Britta Benno (1984) on Tallinnas elav ja töötav eesti kunstnik. Sageli esitleb ta oma loomingus argiseid autobiograafilisi lugusid, vahenditeks joonistamine, graafiline trükk, animatsioon ja installatsioon. Viimased isikunäitused olid „Lõksus“ (Draakoni galerii, 2017) ja „Rööprähkleja/Multitasking“ (Hobusepea galerii, 2015). Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuseõppe ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks „Kaasaegsed eesti naisgraafikud: identiteedid, meediumid ja omaruumid“.

Näituse kuraator: Siim Preimann

Kunstnik tänab: Ragnar Neljandi (Nukufilm), Roman Kuznetsov, (Linnateater), Mihkel Kivi, Juhan Vihterpal, Lauri Koppel (Ubu Noir), Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Elnara Taidre, Elo-Hanna Seljamaa, Jaak Tomberg.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud!

Teisipäeval, 4. juunil 2019. a kell 18.00 toimub A-galerii Seifis (Hobusepea 2, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „iTouch Store” eelretsenseerimine.

Näitust saab külastada 31. maist 1. juulini 2019.
Avamine toimub 7. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)

Näituse eelretsensendid on dr Varvara Guljajeva (Eesti Kunstiakadeemia) ja Keiu Krikmann

Darja Popolitova näitus uurib puudutust kui digitaalse kultuuri osa: digitaalselt edastatavate ehtekujutiste taktiilsust, arvestades telefonile ja ekraanile suunatud liigset tähelepanu.

Publik saab teoseid näha ka nende representatsioonides – videoreklaami vormis, kus autor püüab leida vastuseid järgmistele küsimustele: kas ehete digitaalsel representatsioonil võivad olla taktiilsed omadused? Kuidas mõjutab ehete digitaalne representatsioon taktiilsel tasandil reaalseid ehteid? Kuidas muudab digitaalse meedia kasutus ehte ja taktiilsuse omavahelist suhet?

Ehted ja objektid näitusel on mõeldud digitaalse ajastu võimalike probleemide lahendamiseks. Teoste nimed räägivad enda eest: „Hot Not Only Online Phone Case”, „Silicon Nail for Touching Screen”, „Digital Detox Brush” jne.

Näitus on stiliseeritud poeks ja see ei ole juhuslik. Meediakriitik Erkki Huhtamo toob paralleeli muuseumi ja poe vahel, mille traditsioon on seotud „taktiloklasmidega” ehk taktiilsete hoiakute, reeglite ja keeldudega avalikes ruumides. Kui varem oli kauplustes võimalik toote juurde pääseda müüja kaudu, siis näituseruumid ei luba külastajatel ehteid puudutada turvanõuete tõttu. Sellest, et ehete tajumine muuseumis on piiratud nägemismeelega, samal ajal kui ehte potentsiaalseks sihtpunktiks on keha, rääkis omakorda ehtekunsti ajaloolane Namita Gupta Wiggers.

Puutemeele asendamine nägemismeelega jätkub internetiajastul. Darja Popolitova märgib, et ta on saanud inspiratsiooni AliExpressi e-poe reklaamidest. „Toodete läbivaatamine – isegi neid ostmata – pakub mulle teatud naudingut. Lugedes meediateoreetiku Laura U. Marksi raamatut, inspireeris mind termin „taktiilne visuaalsus”. Ja siis tulin mõttele: suhtun tootepiltidesse teatud plastilisusega – silmad ei näe, vaid „puudutavad” neid pilte. Seetõttu otsustasin oma näitusega uurida ehtekujutiste puutetundlikke omadusi”, kommenteerib kunstnik.

Darja Popolitova on sündinud 1989. aastal Sillamäel, elab ja töötab Tallinnas ning on doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Ta loob ehteid, kasutades uuenduslikke tehnoloogiaid ja segameediumeid. Viimasel ajal on Darja Popolitova osalenud näitustel Kunsti- ja disainimuuseumis New Yorgis (2019), galeriis Kunstnerforbundet Oslos (2018) ja kaasaegse ehtekunsti neljandal biennaalil METALLOphone Vilniuses (2018). Darja Popolitovat esindavad galeriid Marzee Nijmegenis, Beyond Antverpenis, Door Mariaheides. Tema tööd asuvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioonis ja ka erakoguses. Darja Popolitova loomingut on tunnustatud 2018. aastal Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti on ta 2015. aastal pälvinud stipendiumi Noor Ehe.

___

Video: Ando Naulainen

Helikujundus: Andres Nõlvak

Graafiline kujundus: Johanna Ruukholm

Kunstnik tänab: 3DKoda OÜ, A-galerii, Adamson-Ericu muuseum,
Anastassia Dratšova, Benjamin Lignel, Daniil Popov,
Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Kadri Mälk, Keiu Krikmann, Kultuuriminiteerium, MakerLab Tallinn, Martina Gofman, Olesja Kulikova, Orbital Vox Stuudiod, Pire Sova, Raivo Kelomees, Sarah Elizabeth Johnston, Shapeways Inc., Varvara Guljajeva, Vladimir Ljadov

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Date: June 4, 6, 7 at 10.00 to 17.00

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A202

Lecturer: Benjamin Lignel

Artist, writer and curator Benjamin Lignel will conduct a 3-day seminar in June, focusing on the challenges and opportunities inherent to artistic research. We will be thinking through the temporalities of making, documenting, and argumenting, and the different sort of “proof” they invoke; we will attempt a 21st century autopsy of the author-function and look at subject-positions with the help of Italo Calvino, Joan Scott and Audre Lord; we will play at presenting an object (textual or physical) for public scrutiny with a view to understanding what “stewardship of ideas” might imply.

Students who sign up for the seminar will be required to read 3 texts in advance:

Audre Lord, the Use of Anger, Women responding to Racism (1981)

Joan Scott, The Evidence of Experience (1991)

Ulrike Müller, Herstory Inventory (2011)

You will also be required to write, in conversational/diaristic mode, how you first met an idea that subequently guided your current research (max. 500 words).

Registration

The seminar is open to PhD and MA students.

Registration form

Registration is open until 28.05.2019.

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).

Konkurss vahetusõpinguteks ja praktikateks 2019/2020 õa on avatud!

Ootame kandideerima kõiki EKA tudengeid!

Taotlustähtaeg 1. märts 2019.

Infotund 21. veebruaril kl 16.00 A501.

• Vahetusõpingutele ja välispraktikale saavad minna kõik EKA tudengid alates BA 2. aastast (taotleda saab juba 1. õppeaasta kevadel)
• Tudeng ei tohi vahetusõpingute või praktika ajal viibida akadeemilisel puhkusel
• Vahetusõpingute ajal kehtivad endiselt kõik tudengile mõeldud õigused ja kohustused
• Partnerülikool ei küsi vahetustudengilt õppemaksu
• Välisõpingute/praktika arvelt on tudengil võimalik saada nominaalaja pikendust (vt allpool õppekorralduslik info)

Stipendiumiprogrammid:

ERASMUS+ vahetusõpingud ja praktika Euroopa Liidus

ERASMUS+ üleilmne õpiränne (partnerülikoolid väljapool Euroopa Liitu)

NORDPLUS (Põhjamaade võrgustike partnerülikoolid)

EKA-sisene taotlusvoor tähtajaga 1. märts:

• Täida ära taotlusvorm ja moodusta pingerida partnerülikoolidest.
• Praktika puhul lisa taotlusvormi planeeritav praktika sihtriik ning asutus. Saad sihtkohta ka hiljem muuta.

Taotlusvormi tuleb lisada ka motivatsioonikirja ning portfoolio lingid. Motivatsioonikiri on praeguses taotlusvoorus suunatud EKA välisstipendiumide komisjonile. Võid põhjendada oma koolivalikut ning selgitada soovi vahetusõpinguteks või praktikaks.

Taotlusesse tuleb kopeerida partnerülikooli täisnimetus, valida saad kolm varianti, lisa need pingereas. Vajadusel võid lisada taotlusvormi lõppu kommentaarid eelistuste kohta.

Partnerülikoolide tabelis on eraldi leheküljed: Erasmus+ Euroopa-sisesed, Šveitsi ning kolmandate riikide partnerülikoolid. Tabelit saab ülevalt sorteerida vastavalt oma teaduskonnale. Partnerülikoolide vastuvõtt võib erialati ning aasta/semestri kaupa erinev olla. Uuri välisülikooli kodulehelt “incoming exchange” märksõna abil rohkem infot. Vajadusel küsi abi EKA välissuhete osakonnast.

• Laekunud taotlused kinnitab õppeosakond ning erialaosakond. Üliõpilase edasijõudmine õppetöös peab olema rahuldaval tasemel ning ei tohi olla õppemaksuvõlga.
• Kui taotlusi laekub rohkem, kui on kohti, otsustab stipendiumide eraldamise üle EKA välisstipendiumide komisjon, kuhu kuuluvad iga teaduskonna akadeemiline esindaja, akadeemiline prorektor ja välissuhete osakonna juhataja. Arvesse võetakse portfooliot ning motivatsioonikirja, eelistatud on magistrandid ja vanema kursuse tudengid.
• Kui välissuhete osakond on kinnitanud, et oled saanud stipendiumi ning kooskõlastanud koolivaliku, saad edasi kandideerida välisülikooli. Uuri varakult taotlustähtaegade ning -nõuete kohta. Tudeng vastutab oma taotluse välisülikooli saatmise eest.

Lisainfo:

EKA välissuhete osakond
international@artun.ee
Põhja pst 7, A203
tel 6267 388

21. detsembril 2018. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Varvara Guljajeva doktoritööd “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll”(“From interaction to post-participation: the disappearing role of the active participant”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 Põhja pst 7, ruumis A101

Doktoritöö juhendajad: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Pau Waelder (The Open University of Catalonia)

Eelretsensendid: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz) ja prof dr Moises Mañas Carbonell (Faculty of Fine Arts, Polytechnic University of Valencia)

Oponent: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz)

Varvara Guljajeva loomepõhine doktoritöö analüüsib ja kontekstualiseerib osalusjärgsuse vaatepunktist passiivset interaktsiooni publikuga ning vaatleb, kuidas interaktiivses kunstis on aktiivne osalus asendunud passiivsega. Doktoritöö käsitleb interaktiivse kunsti ajalugu ja identiteedidiskursust, uurides seda, kuidas räägitakse kunstiteostest, mis ei kaasa publikut, kuid hõlmavad sisemist süsteemiinteraktsiooni andmeallikaga. Teisisõnu, uurimus käsitleb huvi nihkumist inimese ja masina vaheliselt interaktsioonilt süsteemidevahelisele ning selle põhjusi. Käesolevas doktoritöös on eristatud vahetut ja kaudset osalusjärgsust. Valitud kunstiteoseid on uuritud seega kontseptsiooni, vahetu või kaudse osalusjärgsuse ja teostuse vaatepunktist. Lisaks on iga osalusjärgsuse alamkategooria all tutvustatud ja analüüsitud teiste kunstnike seonduvaid teoseid.

Lõpuks annab doktoritöö oma panuse interaktiivse kunsti arendamisse, analüüsides ja kontekstualiseerides osalusjärgsusena avalduvat passiivset osalust publikuga. Autor väidab, et osalusjärgsuse mõiste aitab käsitleda nihet aktiivselt vaatajalt passiivsele keerulisel andmejälitusajastul, mil inimestelt nõusolekut küsimata neid pidevalt jälgitakse, jälitatakse ja vaadeldakse.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Liina Unt, dr Epp Lankots, dr Virve Sarapik, dr Roomet Jakapi, dr Tahiroglu Koray, prof Kirke Kangro

Reedel, 16. novembril 2018. a kell 14.00 toimub ARSi projektiruumis (Pärnu mnt 154, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Sofia Hallik’u doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse “Tangibility Matters” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud:

15.11.2018 kell 12-18

16.11.2018 kell 12-20 (kell 18.00 toimub näituse lõpetamine)

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Jaak Tomberg.

Näituse eelretsensendid on dr Kärt Ojavee (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia).

Ehtesari, mis on tehtud näituse jaoks doktoritöö raames, kujutab endast käsitöö ja digitaalse tootmise hübriidi. Luues ehet tunneb autor vajadust seda puudutada ja kompida, kuid 3D-printeriga tehtud objekt on tühi vorm, mis tuleb millegagi täita. Tehnoloogiamaailmas tunneb autor puudust füüsilisest kontaktist kunstiteosega, kuna CAD-programmiga töötamine ja 3D-printimine muudavad käeagakatsutavuse olemust. Just seetõttu autor kustutab prinditud objektilt digitaalsuse kihi käsitöö ja ehtekunsti traditsiooniliste võtetega. Nii tekib 3D-prinditud objektile emotsioon.

Näitusel välja pandud tööd on sündinud kahest vastuolulisest algest: digitaalne tootmine ja käsitöö. Need kehastavad inimese ja masina vastastikust lähedust. Teisisõnu, sel ajal, kui inimesed üha enam pöörduvad digitaalse maailma poole, muutub tehnoloogia inimlikumaks.

Sofia Hallik (s.1991) on ehtekunstnik ning Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Oma doktoritöös “Hand vs. Machine: Three Methods of Jewellery Making” keskendub noor kunstnik innovatiivsetele materjalidele ja tehnoloogiatele. Enim huvitab teda, kuidas digitaalne tehnoloogia mõjutab ehtekunsti.

Suured tänud: Kadri Mälk, Jaak Tomberg, Oskar Narusberk, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakond, 3D Koda OÜ.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.