Avatud loeng: Bintan Titisari „Looduslike värvainete ökosüsteem tekstiili- ja moetööstuses“

18.11 16.00

Veebinar Teamsis:
https://events.teams.microsoft.com/event/5c5cc647-a839-4491-a006-cc7c3dc2013d@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Bintan Titisari (järeldoktor, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Looduslike värvainete ökosüsteem tekstiili- ja moetööstuses“ (inglise keeles, veebis)

Looduslik värvimine on üks vanimaid traditsioone Euroopa tekstiilitööstuses, mis on sügavalt seotud kultuuripärandi ja kohaliku käsitööga. Tänapäeval on see taas esile kerkimas olulise praktikana tekstiili- ja moetööstuses, ulatudes väikestest töökodadest suuremahulise tootmiseni. See loeng uurib looduslike värvainete laiemat ökosüsteemi, uurides, kuidas need on seotud pärandi, jätkusuutlikkuse, disainipraktika ja trendide prognoosimisega. Käsitöönduslike ja tööstuslike lähenemisviiside vaheline seos võib tunduda killustatuna, kuid igaüks neist annab väärtuslikke teadmisi ja innovatsiooni. Neid omavahelisi seoseid ära tundes saame paremini aru, kuidas looduslikud värvained pakuvad lisaks sidemele traditsioonidega ka teed moe ja tekstiilide jätkusuutlikuma ja loomingulisema tuleviku poole.

Bintan Titisari (PhD), Leedsi Ülikool, järeldoktor. Bintan Titisari (PhD) on järeldoktor Leedsi Ülikooli Disainikoolis. Tema uurimishuvid on tekstiili- ja moedisaini valdkonnas, keskendudes tekstiilidisaini, värvainete, jätkusuutlike tavade ja tarbijakäitumise interdistsiplinaarsetele aspektidele. Tal on üle kümne aasta pikkune akadeemiline kogemus Indoneesias, Bruneis ja Ühendkuningriigis ning ta on õpetanud ja arendanud kursusi jätkusuutliku moe, käsitöödisaini, resistentvärvimise ja nutikate tekstiilide alal. Oma tekstiilivalmistamise praktikas ühendab ta looduslikke värvaineid resistentvärvimise tehnikaga, et luua ainulaadseid tekstiile. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

–

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Spolka: Feministliku tuleviku uurimistöö ja disain

Spolka on mittetulunduslik arhitektuuri- ja sotsioloogiastuudio ja kollektiiv, mis tegutseb Košices, Bratislavas ja Berliinis.

Loeng keskendub Spolka praktika alustaladele – väärtustele ja positsioonidele, mis on põimunud elukogemuste ja projektide segadusega. Vaadates (linna)planeerimist feministlikust vaatenurgast, esitab loeng küsimusi: Kuidas saavad äärealade ja perifeeria hääled muuta planeerimisprotsesse, milles oleme nii harjunud töötama? Mida tähendab hoolivuse kontseptsiooni silmas pidades disainimine? Ja millised vahendid ja metoodikad on meie käsutuses ausa ning õiglase tuleviku jaoks?

11.11 16.00

Deb Bamford (doktorant, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Mida saame peitsainete kasutamisest õppida?”
Loeng toimub inglise keeles, veebis:

https://events.teams.microsoft.com/event/6355e460-52b0-4614-95e0-18bc75c3a832@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Looduslikul värvimisel on peitsained sageli vajalikud. Need ained aitavad värvimolekulidel kiuga seonduda ja võivad mõjutada lõplikku värvitooni. Nende efektiivsus sõltub kiu tüübist, kasutatavast värvainest ja peitsimismeetodist. Kõige sagedamini kasutatavad peitsid on mitmesugused metallisoolad, mille hulgas on ajalooliselt eriti populaarsed alumiiniumipõhised ühendid. Kuidas peitsid toimivad ja mida tuleks nende kasutamisel arvestada?

Deb Bamford, Leedsi Ülikool, doktorant. Deb Bamford on Leedsi Ülikooli Disainikooli doktorant. Tema uurimishuvid hõlmavad värvainete, värvimise ja tekstiilide ajalugu. Tema väitekirja pealkiri on „Uuringud looduslike värvainete peitsimisprotsessi parandamiseks puuvillal ja villal alumiiniumsoolade või alternatiivsete biopeitside abil“. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

–

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

„Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“
Telliskivi Roheline saal 12.11.–7.12.2025
Avatud K-R kell 12.00-19.00 L-P kell 10.00-17.00
Näituse külastus on tasuta.

6. ja 7. detsembril toimuvad näitusel töötoad lastele:

• L 6. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Põlevkivist loomakeste valmistamine”, vanusele 5-10, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas meisterdatakse Kohtla-Järve kaevandustest kaevandatud põlevkivist loomakesi. Lapsed saavad meisterdamise käigus õppida ja näha, kuidas Kohtla-Järve kaevandustes põlevkivi kaevandatakse ja töödeldakse. Samuti on neil võimalus uurida päris loodusmaterjali ja meisterdada väikeseid loomakujulisi meisterdusi. Töötuba viib läbi EKA tudeng Ksenia Verbeštšuk eesti, inglise ja vene keeles.
• P 7. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Jõulukaartide valmistamine”, vanusele 10+, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas valmistatakse trükitemplid, millega lapsed saavad kaunistada jõulukaarte. Töötoa läbiviija juhendamisel kasutatakse templite tegemiseks erinevaid materjale nagu plastiliin, kruvid-mutrid ja muid põnevaid elemente, mida võib kohata ka ehitusplatsidel ja tööstusmaastikel. Töötuba toimub eesti keeles ning seda viib läbi EKA tudeng Ronja Jõgi.

Näituse „Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“ keskmes on tööstuse ja ühiskonna vaheline dialoog. Väljas on üle saja teose, mis kutsuvad mõtlema vastutuse, kestlikkuse ja inimese mõju üle maastikule.

Teosed on loodud  Ida-Virumaal Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimunud suvepraktikate käigus. Noorte kunstnike pilk liigub poeetilistest maastikuvaadetest intiimsete argilugudeni – põlevkivi muutub kord dekoratiivseks tapeedimustriks elutoas, kord ajakihistusi talletavaks monumentaalseks katedraaliks.

Koostöö on ajendatud Eesti põlevkiviõlitööstuse 100. aastapäevast. Näitus kutsub vaatajat peatuma ja mõtisklema, milliseid jälgi on töö, maastik ja inimene üksteise sisse jätnud ning kuidas võiks nende suhe tulevikus kujuneda.

Suvepraktika Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimus 2025. aasta juunis ja augustis. Kokku osales suvepraktikal 65 tudengit ja kaasatud olid stsenograafia, animatsiooni, graafika, skulptuuri, kaasaegse kunsti, moe- ning maaliosakonna tudengid. Väljapanekus on esindatud lisaks ka disainerite ja tarbekunstnike tööd.

Osalevad kunstnikud: Adele Sillat, Alexander Matthias Saage, Aliisa Ahtiainen, Anastasia Nikiforova, Anastasia Ananjeva, Anu Jakobson, Beata Batejev, Bob Bicknell-Knight, Darja Malõševa, Edvard Vellevoog, Emma Reti Tikenberg, Grete Kangro, Hannah Segerkrantz, Ivor Mikker, Karl Uustal, Kaspar Lesk, Kateryna Tyshchenko, Karolina Peterson, Kirke Kirt, Kirke Kits, Kristjan Tammjärv, Ksenia Verbeštšuk, Liisa Nurklik, Linda Teemägi, Lume Tuum, Maibrit Kaur, Marek Huntsaar, Maria-Eliise Muinaste, Marit Loitmets, Marta Huimerind, Marta Konovalov, Mia-Stella Aaslaid, Nora Schmelter, Oskar Vels, Patrick Soome, Paul Aadam Mikson, Piia Bianka Pere, Robin August Vöörmann, Rosa-Maria Nuutinen, Sander Haugas, Selene Taur, Stuudio Kollektiir, Stiina-Marie Sarevet, Taavi Teevet, Tauris Reose, Teresa RA, Veronika Pavliuk, Visa Nurmi, Yuna-Lee Pfau, Denis Kudrjašov

Näituse kuraatorid: Lilian Hiob-Küttis, Kirke Kangro ja Ruth Melioranski

Projekti meeskond: Irina Bojenko, Kaia-Liisa Jõesalu, Kaja Krustok

Juhendajad: Anita Kremm, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Ene-Liis Semper, Francesco Rosso, Holger Loodus, John Grzinich, Karl Joonas Alamaa, Laura Põld, Lilli-Krõõt Repnau, Mark Raidpere, Mihkel Ilus, Taavi Talve, Viktor Gurov, Zody Burke, Björn Koop, Eve Margus, Heikki Zoova, Juss Heinsalu, Kaja Altvee, Kärt Ojavee, Lieven Lahaye, Linda Kaljundi, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs 

Kujundaja: Kati Saarits

Näituse avamine toimus teisipäeval, 11.novembril. Tutvu pildigaleriiga siin.

12. novembril kell 09.00-10.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia doktorant-nooremteaduri Taavi Varmi loomeprojekti avalik eelretsenseerimine EKAs, ruumis A502.

EVA Lab “Väikesed elud” Puisniitude teemaliste liitreaalsuse videomängude koosloomine

Juhendajad:
Varvara Guljajeva (Virginia Commonwealth University School of the Arts in Qatar)
Helen Uusberg (Tartu Ülikool)

Retsensendid:
Liina Unt (Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia)
Andrus Laansalu (külalislektor, Eesti Kunstiakadeemia)

Uurimisprojekt “Väikesed elud” on teine avalik eelretsenseeritav osa doktoritööst “Videomängude disainimine kui transformatiivne praktika: koosloome ja jätkusuutlik psühholoogiline heaolu” ja põhineb 2024/25 õppeaasta jooksul Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud valikainel EVA Lab (Experimental Videogames in Arts Laboratory).

Projektis uuriti, kuidas keerulised sisemised seisundid loomeprotsessis muutuvad mitte ainult nähtavaks, vaid ka toetavaks, mängitavaks ja jagatavaks. Projekti käigus toimus oluline uurimisküsimuse areng, mis peegeldab kunstipõhise uurimise orgaanilist loomust: esialgsele küsimusele „Kuidas saavad videomängude disain ja koosloome protsess toetada tudengite vaimset tervist?“ lisandus meta-tasand „Kuidas ja millest tudengid mõtlevad, kui nad koos videomänge loovad?“. See areng ei olnud eesmärgi muutus, vaid süvenemine ja arusaamine, et tudengite vaimse heaolu mõistmine eeldab esmalt loomingulise protsessi enda lahtimõtestamist.

Projekti tulemusena valmis neli liitreaalsusel põhinevat videomängu, mida saab alla laadida nutitelefoniga QR koode lugedes või klikkides linkidele: Apple App Store / Google Play

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

5.11 – 13.12.2025, Artrovert Galeriis

5. novembrist on Artrovert galeriis avatud kahe kunstniku Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri ühisnäitus ”See on mind alati muutnud”. Näituse pealkirja inspiratsiooniks on Jules Vallès’i mõte raamatust L’enfant: “Ruum on mind alati muutnud. Vaikseks”. Galeriis on eksponeeritud mõlema kunstniku värskelt valminud maaliseeriad.

Kunstnik Karola Ainsar kommenteerib Lemberpuu ja Siimeri loomingut nii: „Inimese sees on igatsus, millel on võimsa tuule vägi. See ajendab liikuma ning otsima rahulikku paika. Näiteks sellist, mis paikneb mõnel piirialal, kus viibides kostavad kõrvu meisterlikult kokku kõlavad kahe paiga sosinad. Aina puiklev hing, mis hetkeks kuulatab, võib nii päris tasa jääda. Need vaiksed hetked võtavad vormi, mida võib pidada pühaks.
Püha avaldub argises just läbi pideva otsingu ning soovi seda enda ümber märgata. Püha ei peida end igatsetud paigas, vaid hoopis pausides ning viperustes, mis meid selle poole liikudes aeglustavad. Ehk just vaikseks jäädes avaldubki igapäevaellu nähtamatu niidina tikitud sakraalsuse ääris, mille katkematu piste kõike ning kõiki ühendab.
Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri tundlikud maalid on kui jäädvustused sellelt otsingu teekonnalt — lõuend kui märkmik, kuhu kunstnikud aina tagasi pöörduvad, et värvi ja vormi kasutades enda märgisüsteemis ülestähendusi teha. See on ühtaegu nii vastuseis kui ka püüe säilitada tundlikkust ajas, mille tempo ei lase peatuda.”

Ühendus ja selle puudumine on mind alati muutnud. Vaikseks.

Tea Lemberpuu (s. 1980) on lõpetanud maali (BA, 2023) ja kaasaegse kunsti (MA, 2025) eriala Eesti Kunstiakadeemias. Talle on omistatud EKA noore kunstniku preemia ja ta on Tartu Kunstnike Liidu liige. Osalenud näitustel Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias. Lemberpuu senist loomingut on läbi erinevate tehnikate ja uurimissuundade saatnud küsimused ajast ja aeglusest, piiridest ja juhuslikkusest, mängust ja nähtavalolust. Sellel näitusel otsib ta viise, kuidas püha võiks läbi ühenduse ja armastuse avalduda igapäevases elus.

Maris Siimer (s. 1980) on Tallinnas tegutsev visuaalkunstnik, kelle looming hõlmab illustratsiooni ja maali. Kasutades tundidepikkust looduses kõndimist oma praktika osana, on kunstnik vaadelnud aeglustumise ja vaikuse võimet suunata meid millegi endast suurema ja pühamani. Näituse kaks suurimat teost on maalitud õhu ja valguse käes — justkui kõrv vastu looduse helisid, ehitab Siimer intuitiivselt ja kihiliselt üles nähtamatu otsingud maalipinnal. Pidev oma väljeduslaadi ja meetodi otsimine on mõjutatud Eesti põhjaranniku maastike orgaanilistest vormidest. Nii nagu loodus, on ka muusika olnud teeviidaks hetkedel, mil kontakt enda ja kõige pühaga on kerge kaduma. Siimeri maalid ongi omamoodi kutse selle ühenduse taastamiseks. Ta on Eesti Maalikunstnike Liidu ja naiskunstnike rühmituse Fööniks liige.

Näituse avamine 05. novembril kell 18.30 ja näitus jääb avatuks 12. detsembrini.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital
Tekst: Karola Ainsar
Graafiline disainer: Katariin Mudist

Konserviklubis on külas Kateryna Tymchyshyn Lvivi Riiklikust Kunstiakadeemiast. Oma esitluses tutvustab ta kunstimälestiste restaureerimise osakonna tööd ja selle mitmekesiseid projekte, pöörates eritähelepanu oma erialale – seinamaalingute konserveerimisele:

Ettekande eesmärk on tutvustada kunstiteoste restaureerimise osakonna tegevust, eriti meie uut fookust seinamaalingute restaureerimisel. Mitmete konkreetsete näidete kaudu restaureerimisprojektidest, kus meie tudengid saavad praktilist koolitust, tutvustame uurimismeetodeid ja restaureerimistehnikaid, mida nad õpivad ja oma töös rakendavad. Näitame näiteid töödest enne, restaureerimisprotsessi ajal ja pärast seda.

Päevakord:

LNAA kunstiteoste restaureerimise osakonna struktuuri ja tegevuse ülevaade.
Seinamaalingute restaureerimine Õnnistatud Neitsi Maarja Taevaminemise kirikus (18. sajand) Võnnõki linnas.
20. sajandi seinamaalingute restaureerimine LNAA peahoone auditooriumis.
Seinamaalingute konserveerimine Lvivi apteegimuuseumi „Musta Kotka all“ näitusesaalis.

Pakume jooki ja suupisteid.
Tulge kuulama!

Kaasaegse kunsti magistrant Sven Mantsik on praktiseerinud tehnikaid nagu installatsioon, graafika, raamatuköide, animatsioon ja arvutimängud, arendades samas alati oma peamist kirge: joonistamist.

Tema kohati fiktsionaalsed ja autobiograafilised joonistused kujutavad argielulist sotsiaalset satiiri, ühendades endas melanhoolia, unenäolised elemendid, teravuse ja huumori. Näitus Timeline annab põhjaliku ülevaate tema narratiivsest ja visuaalsest lähenemisest visandamisele.

EKA raamatukogu vitriingaleriis on väljas valik tema graafilisi töid.

Näitus on avatud 19. detsembrini.

Olete oodatud ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”  avamisele 11. novembril kell 18.30 Manufaktuuri 7/2, Tallinn. 

2025. aasta 12. november – 18. detsember korraldavad Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Paul Aadam Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”.

,,Heinaaeg. Igaviku Igatsus.” on näitus, mis mõtiskleb inimese ja looduse vahekorra, aja kulgemise ning ellujäämise rütmide üle. Kui kunagi tähendas heinaaeg ärevat ootust ja sõltuvust ilmast, siis nüüd on see muutunud poeetiliseks kujundiks – igatsuseks rahu ja tasakaalu järele muutuvas maailmas.

Näitus peegeldab kunstnike isiklikku ja ühist suhestumist tuttavate maastikega, mis on pidevas muutumises. Näitus kutsub märkama looduse rütmi ja meenutab, kui habras on side, mis meid selle rütmiga seob.

Martin Mikson on stsenograaf ja maalikunstnik. Ta on loonud mitmeid kujundusi Eesti teatrites.

Anna-Liisa Pärt on stsenograaf ja maalikunstnik.

Paul Aadam Mikson on metallikunstnik, kes tegeleb suuremõõtmeliste sepisvormidega.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. 

Kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Graafiline disain: Juulia A. Mikson

Näitust toetavad: Hepsor, Põhjala Pruulikoda, Õllenaut.