AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Kadrioru ranna kaitseks!
24.04.2016
Kadrioru ranna kaitseks!
Head EKA tudengid ja töötajad!
Järgmisel nädalavahetusel, 24. aprillil algusega kl 13.00 korraldab EKA õppejõud ja arhitekt Veronika Valk Russalka juures mereääre festivali stiilis meeleavalduse Reidi tee praeguse eskiisprojekti vastu. Meeleavaldusele kutsutakse kõiki eesmärki toetavaid EKA tudengeid ja töötajaid. Levitage sõna!
—-
Esmaspäeval toimus kultuurikatlas Reidi tee eskiisprojekti avalik arutelu, kus toimus tuline arutelu. Järelkaja http://epl.delfi.ee/news/eesti/reidi-tee-planeeringu-arutelu-ehk-vaidlus-autode-ja-inimeste-vahel?id=74205515.
Eesmärkidest:
1) tee mõõtmete vähendamine (1+1 sõidurada või tee vähemalt osaliselt maa alla viimine, nii et säilib loomulik ühendus Kadrioru pargi ja rannaääre vahel ja et Lasnamäelt jalgrattaga tulles pääseks ikka mereäärde ka);
2) tee asendi korrigeerimine (et mere ääres oleks jalutajale rohkem ruumi, näiteks säiliks liivarand);
3) projekti läbitöötamine jalakäijate ja ratturite seisukohast ning parendamine nii, et toimiks jagatud linnaruumi põhimõte.
Suured ja üldisemad soovid:
1) et linn hakkaks täide viima kontseptsiooni linna merele avamisest, mitte ei suleks seda iga projektiga aina rohkem;
2) et kaasamine ja jagatud ruumi põhimõte tuleks sõnadest tegudesse;
3) et linna ei planeeritaks autokeskselt, vaid nii, et linnaruum on inimsõbralik ja kvaliteetne;
4) kogu kesklinna liikuvuse ja liikluskorralduse analüüside läbiviimine, nii et lisaks autoliiklusele on käsitletud ka jalakäijad, jalgratturid jt. See on alus liigse autokesksuse vältimisel ja parema linnaruumi tekkel kogu kesklinnas ja sellega külgneval rannaalal tervikuna: Reidi tee ei ole ainus juhtum, mis sellisest terviknägemusest võidaks;
5) Reidi tee maastikuarhitektuuri võistluse läbiviimine, et linnaruumi ruumiline kvaliteet oleks tervikuna läbimõeldud – see tõstab ka külgnevate kinnisvaraarenduste ja ettevõtluskeskkonna väärtust, kui nende naabriks on inimsõbralik ja äge avalik ruum;
6) teedeehituses protsent maastikuarhitektuurile, nii nagu kunstiteoste tellimise seadusega on meil ette nähtud, et ühiskondlike hoonete ehitusel läheb eelarvest osa kunstile. Teedeehituses on läbivalt vaja kaasata maastikuarhitekte, sest tulemus peaks andma midagi ju kogu asumile. Nn “protsendiseadus” peaks rakenduma peale avalike hoonete ka linnaruumi- ja taristuprojektidele, nii nagu see on näiteks Rootsis ja Austrias. Linnaruumilahenduste osas võib näitena tuua Barcelona, kus tänavaruumi ei peeta vaid transpordikoridoriks, vaid eelkõige suhtlusruumiks ja kus kunstiteostel on linnaruumikultuuris oluline koht. Seejuures peetakse silmas, et monumendid ei teeks linnast muuseum, vaid et teosed oleksid värsked. Sageli tellitakse need ka väljastpoolt, mitte ainult Kataloonia või Hispaania kunstnikelt;
7) protsendiseadus ei peaks kehtima mitte ainult riigile, vaid ka omavalitsustele, samuti erasektorile. See on keskkonna väärtustamise küsimus laiemalt. See annaks linnaarhitektile väga hea tööriista, kuidas linnakeskkonda paremaks teha. Rakvere on hea näide, kuidas investeeringud linnaruumi on linna kuvandit ja ärivõimekust tõstnud. Sellised investeeringud – kui need on selged ja läbimõeldud – on investeeringud ja mitte kulud, sest hoiavad kohalikku identiteeti püsti. Ja arendavad kohalikku identiteeti välja, edasi.
Küsimuste korral kirjutage:
Veronika Valk
veronika.valk@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kadrioru ranna kaitseks!
Pühapäev 24 aprill, 2016
Head EKA tudengid ja töötajad!
Järgmisel nädalavahetusel, 24. aprillil algusega kl 13.00 korraldab EKA õppejõud ja arhitekt Veronika Valk Russalka juures mereääre festivali stiilis meeleavalduse Reidi tee praeguse eskiisprojekti vastu. Meeleavaldusele kutsutakse kõiki eesmärki toetavaid EKA tudengeid ja töötajaid. Levitage sõna!
—-
Esmaspäeval toimus kultuurikatlas Reidi tee eskiisprojekti avalik arutelu, kus toimus tuline arutelu. Järelkaja http://epl.delfi.ee/news/eesti/reidi-tee-planeeringu-arutelu-ehk-vaidlus-autode-ja-inimeste-vahel?id=74205515.
Eesmärkidest:
1) tee mõõtmete vähendamine (1+1 sõidurada või tee vähemalt osaliselt maa alla viimine, nii et säilib loomulik ühendus Kadrioru pargi ja rannaääre vahel ja et Lasnamäelt jalgrattaga tulles pääseks ikka mereäärde ka);
2) tee asendi korrigeerimine (et mere ääres oleks jalutajale rohkem ruumi, näiteks säiliks liivarand);
3) projekti läbitöötamine jalakäijate ja ratturite seisukohast ning parendamine nii, et toimiks jagatud linnaruumi põhimõte.
Suured ja üldisemad soovid:
1) et linn hakkaks täide viima kontseptsiooni linna merele avamisest, mitte ei suleks seda iga projektiga aina rohkem;
2) et kaasamine ja jagatud ruumi põhimõte tuleks sõnadest tegudesse;
3) et linna ei planeeritaks autokeskselt, vaid nii, et linnaruum on inimsõbralik ja kvaliteetne;
4) kogu kesklinna liikuvuse ja liikluskorralduse analüüside läbiviimine, nii et lisaks autoliiklusele on käsitletud ka jalakäijad, jalgratturid jt. See on alus liigse autokesksuse vältimisel ja parema linnaruumi tekkel kogu kesklinnas ja sellega külgneval rannaalal tervikuna: Reidi tee ei ole ainus juhtum, mis sellisest terviknägemusest võidaks;
5) Reidi tee maastikuarhitektuuri võistluse läbiviimine, et linnaruumi ruumiline kvaliteet oleks tervikuna läbimõeldud – see tõstab ka külgnevate kinnisvaraarenduste ja ettevõtluskeskkonna väärtust, kui nende naabriks on inimsõbralik ja äge avalik ruum;
6) teedeehituses protsent maastikuarhitektuurile, nii nagu kunstiteoste tellimise seadusega on meil ette nähtud, et ühiskondlike hoonete ehitusel läheb eelarvest osa kunstile. Teedeehituses on läbivalt vaja kaasata maastikuarhitekte, sest tulemus peaks andma midagi ju kogu asumile. Nn “protsendiseadus” peaks rakenduma peale avalike hoonete ka linnaruumi- ja taristuprojektidele, nii nagu see on näiteks Rootsis ja Austrias. Linnaruumilahenduste osas võib näitena tuua Barcelona, kus tänavaruumi ei peeta vaid transpordikoridoriks, vaid eelkõige suhtlusruumiks ja kus kunstiteostel on linnaruumikultuuris oluline koht. Seejuures peetakse silmas, et monumendid ei teeks linnast muuseum, vaid et teosed oleksid värsked. Sageli tellitakse need ka väljastpoolt, mitte ainult Kataloonia või Hispaania kunstnikelt;
7) protsendiseadus ei peaks kehtima mitte ainult riigile, vaid ka omavalitsustele, samuti erasektorile. See on keskkonna väärtustamise küsimus laiemalt. See annaks linnaarhitektile väga hea tööriista, kuidas linnakeskkonda paremaks teha. Rakvere on hea näide, kuidas investeeringud linnaruumi on linna kuvandit ja ärivõimekust tõstnud. Sellised investeeringud – kui need on selged ja läbimõeldud – on investeeringud ja mitte kulud, sest hoiavad kohalikku identiteeti püsti. Ja arendavad kohalikku identiteeti välja, edasi.
Küsimuste korral kirjutage:
Veronika Valk
veronika.valk@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
18.04.2016
SYSTEMS ORIENTED DESIGN. DESIGN & ENGINEERING KÜLALISLOENG
Design and Technology Futures
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
SYSTEMS ORIENTED DESIGN. DESIGN & ENGINEERING KÜLALISLOENG
Esmaspäev 18 aprill, 2016
Design and Technology Futures
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
31.05.2016 — 03.06.2016
III sisearhitektuuri sümpoosion SISU “Welcome Stranger!” võtab vaatluse alla rände mõju ruumile
Sisearhitektuur
1.-3. juunini toimub Tallinnas III rahvusvaheline sisearhitektuuri sümpoosion SISU “Welcome Stranger!”, mis võtab vaatluse alla kaasaja aktuaalseima teema – rände ja sellest tulenevad ootused ruumile.
Liikuv elulaad on tänapäeval tavaline nähtus, kuid inimesed muudavad elukohta riigist riiki või linnast maale väga erinevatel põhjustel – olgu see majanduskriis, õpiränne, sõjast või looduskatastroofist tõukuv pagulus, seiklushimu või silmaringi avardamine, seab see sisearhitektidele ja keskkonna loojatele ruumide kavandamisel siiski uued nõuded.
“Elame ajastul, kus püsitus on muutunud normiks – liikumine võib olla nii sund kui ka vaba voli. SISU sümpoosion otsib nüüdisaja nomaadliku elulaadi ootuste ja vajaduste peegeldusi kohanemise ja kodunemise näiteil. Liikumine ja peatumine on ühtlasi piiride ületamine ja seadmine. Räägime inimeste käitumismustritest ja kohanemisviisidest kaasaja reaalses ruumis,” sõnab SISU kuraator, EKA doktorant ja sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla ja lisab:
“Ruumiline intelligentsus on tabamatu, kuid täpne mõiste, mis tähistab arhitektuuri ja koha omavahelist suhestumist. See on oskus pakkuda lahendusi ja luua uut teises kohas ja kultuuris, olles mõjutatud nii maastikust, urbanistlikust keskkonnast kui ümbritsevatest inimestest. Missugust ruumi vajab kaasaegne nomaad? Mis on tema eluolu ootused ja vajadused ning kuidas töötab arhitekt/disainer erinevas kultuurikontekstis ja mil moel muutub seeläbi RUUM?”
Neile küsimustele pakuvad SISU sümpoosionil multikultuuriliste näidetega vastuseid tunnustatud teoreetikud ja praktikud Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt, Türgist, Austraaliast, Soomest ja Eestist. Kuuleme EKA kunstidoktorandi Eva Seppingu ekspeditsioonist Venemaa eestlaste kodudesse, (sise)arhitektide Gerrit Schilderi ja Hill Scholte kohalike materjalide ja lääneliku mõttelaadi dialoogist Bangladeši kogukonna keskuse rajamisel; EKA sisearhitektuuri tudengite õppereisist Palestiinasse räägib Austraalia RMIT vahetustudeng Monica Knoll ja Laura Linsi teeb ettekande Delfti Tehnoloogia Ülikoolis kaitstud magistritööst kasutuseta jäänud kolhoosikeskuse ruumide uutmoodi hõivamisest. Tallinna Ülikooli lektor, japanoloog Alari Allik räägib iidse jaapani hõimu liikuvast kodust ja nomaadlikust elulaadist ning Eva Storgaard Antwerpeni ülikoolist arutleb, kuidas tekitada kodutunnet õpirändurite ajutistes eluruumides. Magistrant Helen Oja ja arhitekt Raul Kalvo jutustavad viis lugu töökogemustest Singapuris ning muusikaprodutsent ja toimetaja Michael Pärt Arvo Pärdi keskusest räägib elukogemusest mitmel mandril koos muusikaga. San Franciscost lendab magistriõpingutelt koju Bella Mang, kes väidab oma ettekandes, et kodu pole maja.
Loengu põgenike ootustest peavarjule peab Marco Steinberg, XV Rahvusvahelise Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni kuraator. SISUl astub üles ka Renaud Haerlingen mainekast ja rahvusvahelise haardega arhitektuuribüroost ROTOR, kes on muuhulgas esindanud Belgiat XII Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2010. aastal ning kureerinud Oslo Arhitektuuritriennaali 2013. Rotor tegeleb ruumiprojektidega taaskasutades modernistlike interjööride detaile ja dekonstrueerides arhitektuuri. Nad on kureerinud näituseprojekte Pradale ja Rem Koolhaasile.
Jätkuvalt on SISU huviorbiidis arhitektuurifilmid, mida kureerib Ingel Vaikla. Tänavu linastuvad Uus Meremaa režissööri Thomas Gleesoni poeetiline dokumentaal “Kodu” (2013) ning Istanbulis resideeruva kunstniku ja režissööri Cynthia Madansky poliitilise ajalooga arhitektuuri filmid “Anna Pina Teresa” (2015) ja “E24” (2015), millega kaasneb autori ettekanne.
SISU rahvusvahelise turnee lõpetab Pariisi noorte arhitektide FREAKS feearchitecture filmidega põimitud ettekanne Cyril Gauthier’lt. Freaks koondab kolme vallatut noort rahvusvahelise ampluaaga arhitekti, kes on seotud eksperimentaalsete arhitektuuriprojektidega nii väikeste installatsioonide kui mastaapsete projektide skaalal. Friikidele meeldib tegeleda arhitektuuri ja arhitekti kuvandiga ja esitada seda veidi küünilisel ja mängulisel viisil, nad on töötanud San Franciscos, Tokyos, Pekingis, Berliinis, Mumbais, Singapuris ja Istanbulis.
SISU pakub võimalust osaleda Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala magistritööde kaitsmisel 31. mail ja külastada EKA Rauaniidi hoones lõputööde näitust TASE.
SISU 2016 korraldab Eesti Sisearhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga. SISUle on oodatud loomingulised inimesed – teoreetikud, praktikud ja üliõpilased ning valdkonnaga seotud erinevad osapooled. Sümpoosioni kava pakub põnevust ja elamust ka laiemale publikule, kes huvitub (sise)arhitektuurist ja elukeskkonnast ning neid kujundavatest sotsiaalsetest muutustest. Osalemine on tasuta, kuid vajalik registreerumine.
Tere tulemast! Welcome Stranger!
SISU programm ja registreerumine: sisu.esl.ee
Liitu SISU uudistega Facebookis
Lisateave
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
solveig.jahnke@artun.ee
Mob +372 5626 4949
Tüüne-Kristin Vaikla
SISU kuraator
tyyne.vaikla@artun.ee
info@esl.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
III sisearhitektuuri sümpoosion SISU “Welcome Stranger!” võtab vaatluse alla rände mõju ruumile
Teisipäev 31 mai, 2016 — Reede 03 juuni, 2016
Sisearhitektuur
1.-3. juunini toimub Tallinnas III rahvusvaheline sisearhitektuuri sümpoosion SISU “Welcome Stranger!”, mis võtab vaatluse alla kaasaja aktuaalseima teema – rände ja sellest tulenevad ootused ruumile.
Liikuv elulaad on tänapäeval tavaline nähtus, kuid inimesed muudavad elukohta riigist riiki või linnast maale väga erinevatel põhjustel – olgu see majanduskriis, õpiränne, sõjast või looduskatastroofist tõukuv pagulus, seiklushimu või silmaringi avardamine, seab see sisearhitektidele ja keskkonna loojatele ruumide kavandamisel siiski uued nõuded.
“Elame ajastul, kus püsitus on muutunud normiks – liikumine võib olla nii sund kui ka vaba voli. SISU sümpoosion otsib nüüdisaja nomaadliku elulaadi ootuste ja vajaduste peegeldusi kohanemise ja kodunemise näiteil. Liikumine ja peatumine on ühtlasi piiride ületamine ja seadmine. Räägime inimeste käitumismustritest ja kohanemisviisidest kaasaja reaalses ruumis,” sõnab SISU kuraator, EKA doktorant ja sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla ja lisab:
“Ruumiline intelligentsus on tabamatu, kuid täpne mõiste, mis tähistab arhitektuuri ja koha omavahelist suhestumist. See on oskus pakkuda lahendusi ja luua uut teises kohas ja kultuuris, olles mõjutatud nii maastikust, urbanistlikust keskkonnast kui ümbritsevatest inimestest. Missugust ruumi vajab kaasaegne nomaad? Mis on tema eluolu ootused ja vajadused ning kuidas töötab arhitekt/disainer erinevas kultuurikontekstis ja mil moel muutub seeläbi RUUM?”
Neile küsimustele pakuvad SISU sümpoosionil multikultuuriliste näidetega vastuseid tunnustatud teoreetikud ja praktikud Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt, Türgist, Austraaliast, Soomest ja Eestist. Kuuleme EKA kunstidoktorandi Eva Seppingu ekspeditsioonist Venemaa eestlaste kodudesse, (sise)arhitektide Gerrit Schilderi ja Hill Scholte kohalike materjalide ja lääneliku mõttelaadi dialoogist Bangladeši kogukonna keskuse rajamisel; EKA sisearhitektuuri tudengite õppereisist Palestiinasse räägib Austraalia RMIT vahetustudeng Monica Knoll ja Laura Linsi teeb ettekande Delfti Tehnoloogia Ülikoolis kaitstud magistritööst kasutuseta jäänud kolhoosikeskuse ruumide uutmoodi hõivamisest. Tallinna Ülikooli lektor, japanoloog Alari Allik räägib iidse jaapani hõimu liikuvast kodust ja nomaadlikust elulaadist ning Eva Storgaard Antwerpeni ülikoolist arutleb, kuidas tekitada kodutunnet õpirändurite ajutistes eluruumides. Magistrant Helen Oja ja arhitekt Raul Kalvo jutustavad viis lugu töökogemustest Singapuris ning muusikaprodutsent ja toimetaja Michael Pärt Arvo Pärdi keskusest räägib elukogemusest mitmel mandril koos muusikaga. San Franciscost lendab magistriõpingutelt koju Bella Mang, kes väidab oma ettekandes, et kodu pole maja.
Loengu põgenike ootustest peavarjule peab Marco Steinberg, XV Rahvusvahelise Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni kuraator. SISUl astub üles ka Renaud Haerlingen mainekast ja rahvusvahelise haardega arhitektuuribüroost ROTOR, kes on muuhulgas esindanud Belgiat XII Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2010. aastal ning kureerinud Oslo Arhitektuuritriennaali 2013. Rotor tegeleb ruumiprojektidega taaskasutades modernistlike interjööride detaile ja dekonstrueerides arhitektuuri. Nad on kureerinud näituseprojekte Pradale ja Rem Koolhaasile.
Jätkuvalt on SISU huviorbiidis arhitektuurifilmid, mida kureerib Ingel Vaikla. Tänavu linastuvad Uus Meremaa režissööri Thomas Gleesoni poeetiline dokumentaal “Kodu” (2013) ning Istanbulis resideeruva kunstniku ja režissööri Cynthia Madansky poliitilise ajalooga arhitektuuri filmid “Anna Pina Teresa” (2015) ja “E24” (2015), millega kaasneb autori ettekanne.
SISU rahvusvahelise turnee lõpetab Pariisi noorte arhitektide FREAKS feearchitecture filmidega põimitud ettekanne Cyril Gauthier’lt. Freaks koondab kolme vallatut noort rahvusvahelise ampluaaga arhitekti, kes on seotud eksperimentaalsete arhitektuuriprojektidega nii väikeste installatsioonide kui mastaapsete projektide skaalal. Friikidele meeldib tegeleda arhitektuuri ja arhitekti kuvandiga ja esitada seda veidi küünilisel ja mängulisel viisil, nad on töötanud San Franciscos, Tokyos, Pekingis, Berliinis, Mumbais, Singapuris ja Istanbulis.
SISU pakub võimalust osaleda Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri eriala magistritööde kaitsmisel 31. mail ja külastada EKA Rauaniidi hoones lõputööde näitust TASE.
SISU 2016 korraldab Eesti Sisearhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga. SISUle on oodatud loomingulised inimesed – teoreetikud, praktikud ja üliõpilased ning valdkonnaga seotud erinevad osapooled. Sümpoosioni kava pakub põnevust ja elamust ka laiemale publikule, kes huvitub (sise)arhitektuurist ja elukeskkonnast ning neid kujundavatest sotsiaalsetest muutustest. Osalemine on tasuta, kuid vajalik registreerumine.
Tere tulemast! Welcome Stranger!
SISU programm ja registreerumine: sisu.esl.ee
Liitu SISU uudistega Facebookis
Lisateave
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
solveig.jahnke@artun.ee
Mob +372 5626 4949
Tüüne-Kristin Vaikla
SISU kuraator
tyyne.vaikla@artun.ee
info@esl.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
16.04.2016
Seminar näitusel „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
16. aprillil 2016 Kumu kunstimuuseumis
Osalemine piletiga
Näitus „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“ koondab endas teoseid, mis iseloomustavad teatud kompromisse kunstnike ja võimu vahel. Sõdadevahelisel perioodil väljakujunenud kunstnikud olid ametlikult sunnitud loobuma modernistlikest maalivõtetest. Näiteks keelustati 1948. aastal Nõukogude Liidus impressionism, ometi jätkasid kunstnikud selle rakendamist ideoloogiliselt sobivate teemade ja kompositsioonide puhul. Seda võiks käsitleda kui inimlikku vastupanu või toimetulekumehhanismi, kus kunstnik pidi kunstnikuks jäämise nimel leidma ametliku ideoloogia raamistikus enesele veidigi tegutsemisruumi.
14.00 Aigi Rahi-Tamm „Karm Stalini aeg“
1944. aastal jätkunud Nõukogude okupatsioon Eestis ei toonud kaasa mitte ainult ideoloogilisi piiranguid loomeinimeste tegevusele, vaid see tähendas kogu rahvast haaravaid jõhkraid repressioone. Eesti sovetiseerimisega kaasnes riigiaparaadi väljavahetamine, maa ja varade natsionaliseerimine, rahva võimalikule vastupanule anti kiire löök massiterrori näol. Arreteerimiste, hukkamiste, küüditamiste toel puhastas võim elanikkonna soovimatutest rahvusgruppidest, võimalikest ideoloogilistest jt vastastest. Rahva ümberkasvatamisel rakendati erinevaid komponente alates ühiskonda tervikuna halvavast hirmutunde tekitamisest kuni inimeste koostööle meelitamiseni. Aigi Rahi-Tamm keskendub oma loengus neil karmidel Stalini aastatel elanud inimeste võimalikele elus püsimise ja toimetuleku viisidele.
15.00 Raili Nugin „Võimu ja vaimu suhted: kuidas juhiti kunstnikkonda võimuaparaadi poolt stalinismiajal“
Ettekandes peatutakse põgusalt kunsti administratiivse juhtimise dünaamikal. Vaadeldakse mil määral ja kuidas said kunstnikkonda juhtida administratiivsed organid ja partei ning kuidas see aja jooksul muutus.
15.30 Maria Jäärats „Kunstikriitika diskursiivne dünaamika 1940–1950. aastatel“
Ettekanne kaardistab kohalikus perioodikas ilmunud kunstikriitikas jälgitava diskursuse muutumise 1950. aastate esimeses pooles võrreldes 1940. aastate teise poolega, kunstikriitika kasutatava mõistestiku, tekstilised strateegiad ning peamised teemad, samuti kunstikriitika funktsiooni ja rolli muutuse.
16.00 Kädi Talvoja „Rahvuslikud koolkonnad. Arengupeetuse sümptomist nõukogude brändiks“
Rahvuslikkust on eesti kunstiajaloos peetud eelkõige nõukogude režiimile oponeerivaks kaitsemehhanismiks. Stalinistliku impressionismi näitus tunnistab aga Eesti, Läti ja Leedu kooli erinemist ka nn ametlikus kunstis. Kui esialgu nägi Moskva neis erinevustes pigem puudujääke korraliku sotsrealismi omandamisel, siis hiljem saab rahvuslikust omapärast positiivne märksõna, õitsva kunstielu tunnus.
Ettekandeid modereerib Eha Komissarov
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Seminar näitusel „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“
Laupäev 16 aprill, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
16. aprillil 2016 Kumu kunstimuuseumis
Osalemine piletiga
Näitus „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“ koondab endas teoseid, mis iseloomustavad teatud kompromisse kunstnike ja võimu vahel. Sõdadevahelisel perioodil väljakujunenud kunstnikud olid ametlikult sunnitud loobuma modernistlikest maalivõtetest. Näiteks keelustati 1948. aastal Nõukogude Liidus impressionism, ometi jätkasid kunstnikud selle rakendamist ideoloogiliselt sobivate teemade ja kompositsioonide puhul. Seda võiks käsitleda kui inimlikku vastupanu või toimetulekumehhanismi, kus kunstnik pidi kunstnikuks jäämise nimel leidma ametliku ideoloogia raamistikus enesele veidigi tegutsemisruumi.
14.00 Aigi Rahi-Tamm „Karm Stalini aeg“
1944. aastal jätkunud Nõukogude okupatsioon Eestis ei toonud kaasa mitte ainult ideoloogilisi piiranguid loomeinimeste tegevusele, vaid see tähendas kogu rahvast haaravaid jõhkraid repressioone. Eesti sovetiseerimisega kaasnes riigiaparaadi väljavahetamine, maa ja varade natsionaliseerimine, rahva võimalikule vastupanule anti kiire löök massiterrori näol. Arreteerimiste, hukkamiste, küüditamiste toel puhastas võim elanikkonna soovimatutest rahvusgruppidest, võimalikest ideoloogilistest jt vastastest. Rahva ümberkasvatamisel rakendati erinevaid komponente alates ühiskonda tervikuna halvavast hirmutunde tekitamisest kuni inimeste koostööle meelitamiseni. Aigi Rahi-Tamm keskendub oma loengus neil karmidel Stalini aastatel elanud inimeste võimalikele elus püsimise ja toimetuleku viisidele.
15.00 Raili Nugin „Võimu ja vaimu suhted: kuidas juhiti kunstnikkonda võimuaparaadi poolt stalinismiajal“
Ettekandes peatutakse põgusalt kunsti administratiivse juhtimise dünaamikal. Vaadeldakse mil määral ja kuidas said kunstnikkonda juhtida administratiivsed organid ja partei ning kuidas see aja jooksul muutus.
15.30 Maria Jäärats „Kunstikriitika diskursiivne dünaamika 1940–1950. aastatel“
Ettekanne kaardistab kohalikus perioodikas ilmunud kunstikriitikas jälgitava diskursuse muutumise 1950. aastate esimeses pooles võrreldes 1940. aastate teise poolega, kunstikriitika kasutatava mõistestiku, tekstilised strateegiad ning peamised teemad, samuti kunstikriitika funktsiooni ja rolli muutuse.
16.00 Kädi Talvoja „Rahvuslikud koolkonnad. Arengupeetuse sümptomist nõukogude brändiks“
Rahvuslikkust on eesti kunstiajaloos peetud eelkõige nõukogude režiimile oponeerivaks kaitsemehhanismiks. Stalinistliku impressionismi näitus tunnistab aga Eesti, Läti ja Leedu kooli erinemist ka nn ametlikus kunstis. Kui esialgu nägi Moskva neis erinevustes pigem puudujääke korraliku sotsrealismi omandamisel, siis hiljem saab rahvuslikust omapärast positiivne märksõna, õitsva kunstielu tunnus.
Ettekandeid modereerib Eha Komissarov
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
13.04.2016
Vestlusõhtu Arhitektuurimuuseumis, külaliseks arhitekt Kalle Komissarov
Arhitektuuriteaduskond
Kolmapäeval, 13. aprillil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos teine vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sel korral on külaliseks arhitekt Kalle Komissarov, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti kui ka õppejõuna.
Vestlusõhtu avab Kalle Komissarovi lühiloeng, mis keskendub arhitektuurikutse igikestvale muutumisele ajas. Muuhulgas räägib ta sellest, kuidas on projekteerimis- ja representeerimistehnika areng mõjutanud arhitektuuri loomist. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas erineb tänase arhitekti töö varasemast, ning mis võib arhitektikutsest saada tulevikus. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas saab arhitekt oma erialaseid oskuseid rakendada väljaspool tavapärast projekteerimistööd. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Kalle Komissarov (1976) on arhitekt, kes on arhitektuuri vallas aktiivne mitmel rindel – vabakutselisena, kirjutades, projekteerides, õpetades Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas, varasemalt ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali juhtides. Äsja valiti Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liidu asepresidendiks, kus ta vastutab arhitektuurivõistluste ja hangete valdkonna eest.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.
Eesti arhitektid. Kalle Komissarov
13. aprillil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Vestlusõhtu Arhitektuurimuuseumis, külaliseks arhitekt Kalle Komissarov
Kolmapäev 13 aprill, 2016
Arhitektuuriteaduskond
Kolmapäeval, 13. aprillil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos teine vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sel korral on külaliseks arhitekt Kalle Komissarov, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti kui ka õppejõuna.
Vestlusõhtu avab Kalle Komissarovi lühiloeng, mis keskendub arhitektuurikutse igikestvale muutumisele ajas. Muuhulgas räägib ta sellest, kuidas on projekteerimis- ja representeerimistehnika areng mõjutanud arhitektuuri loomist. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas erineb tänase arhitekti töö varasemast, ning mis võib arhitektikutsest saada tulevikus. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas saab arhitekt oma erialaseid oskuseid rakendada väljaspool tavapärast projekteerimistööd. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Kalle Komissarov (1976) on arhitekt, kes on arhitektuuri vallas aktiivne mitmel rindel – vabakutselisena, kirjutades, projekteerides, õpetades Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas, varasemalt ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali juhtides. Äsja valiti Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liidu asepresidendiks, kus ta vastutab arhitektuurivõistluste ja hangete valdkonna eest.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.
Eesti arhitektid. Kalle Komissarov
13. aprillil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
16.04.2016 — 05.06.2016
KÖLER PRIZE 2016 Nominentide näitus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
KÖLER PRIZE 2016
Nominentide näitus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
16. aprill – 5. juuni 2016
Näituse avamine reedel, 15. aprillil kell 18:00.
Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2016 esilinastus ja ainus seanss Kinos Sõprus kolmapäeval, 13. apriilil kell 18:00.
Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille keskne eesmärk on populariseerida kaasaegset kunsti ning tõsta esile kohalikul kunstiväljal aktiivselt tegutsevaid olulisi kunstnikke ja kunstirühmitusi.
Köler Prize’ile nomineeritakse viis eesti päritolu või Eestis alaliselt resideeruvat kunstnikku või kunstirühmitust viimase kolme aasta loomingulise tegevuse põhjal. Köler Prize’i nominendid valib EKKMi juhtkond.
2016. aasta Köler Prize’i nominentideks on ART ALLMÄGI, KRISTA MÖLDER, KRISTI KONGI, LAURA PÕLD ja RAUL KELLER.
Kunstnikud esitavad omal valikul näitusele kaks teost – ühe juba varem eksponeeritud, soovitavalt viimase kolme aasta loomingust, mida võib ka teatud mõttes pidad kunstniku senist loomingut defineerivaks või esindavaks teoseks, ning teise, spetsiaalselt Köler Prize’ile valminud uue teose.
Köler Prize 2016 grand prix võitja valib näitusele esitatud tööde ning kunstniku varasema loomingu põhjal rahvusvaheline žürii koosseisus: Anu Vahtra (Köler Prize 2015 grand prix laureaat), Julija Fomina (Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse kuraator), Jussi Koitela (Soome kuraator ja visuaalkunstnik), Jörg Heiser (Ajakirja Frieze kaastoimetaja) ja Katja Mater (Hollandi kunstnik ja toimetaja).
Ka publikul on võimalus näitusel oma sõna öelda, sest lisaks peapreemiale selgub ka kuni 26. maini toimuva hääletuse põhjal publiku lemmik. Mõlema auhinna laureaadid kuulutatakse välja Köler Prize 2016 galal, mis leiab aset käesoleva aasta 27. mail.
Köler Prize’i preemiad tuginevad täiel määral kunstisõbralikul erakapitalil. Juba kuuendat aastat, ehk algusest peale, toetab peapreemia väljaandmist SMARTEN LOGISTICS AS ning publikupreemia garanteerib neljandat korda SALTO AB.
Näitusega kaasneb kunstnike senist loomingut tutvustav kataloog (tekstide autor Eero Epner) ning EKKMi produtseeritud dok. film “Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2016”, milles nominendid mõtestavad ja kommenteerivad teineteise loomingut.
2016. aastal toimub Köler Prize kuuendat korda. Varasmealt on Köler Prize’i peapreemia võitnud JEVGENI ZOLOTKO, FLO KASEARU, JAANUS SAMMA, JASS KASELAAN ja ANU VAHTRA.
Köler Prize’i üks asutajatest, EKKMi juhatuse liige Anders Härm, on preemia tausta avanud järgnevalt: “Eestis on mitmeid kunstiauhindu, mis on nime saanud mõne kunstiklassiku järgi. Lisaks sellele, et Köler lihtsalt riimub Turneriga (vt. Turner Prize), ajendas meid auhinnale just Johann Köleri nime panema võimalus teisi auhindu n-ö ajaliselt edastada ja Köler Prize virtuaalselt Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ja Eduard Wiiralti preemia ette asetada. Seos 19. sajandi eesti maalikunstniku Johann Köleriga selle asjaoluga ehk piirdubki.”
Lisainfo:
info@ekkm.ee
+372 5143778
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Smarten Logistics AS, Salto AB, Draka Keila Cabels AS, Lugemik, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
KÖLER PRIZE 2016 Nominentide näitus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Laupäev 16 aprill, 2016 — Pühapäev 05 juuni, 2016
KÖLER PRIZE 2016
Nominentide näitus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
16. aprill – 5. juuni 2016
Näituse avamine reedel, 15. aprillil kell 18:00.
Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2016 esilinastus ja ainus seanss Kinos Sõprus kolmapäeval, 13. apriilil kell 18:00.
Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille keskne eesmärk on populariseerida kaasaegset kunsti ning tõsta esile kohalikul kunstiväljal aktiivselt tegutsevaid olulisi kunstnikke ja kunstirühmitusi.
Köler Prize’ile nomineeritakse viis eesti päritolu või Eestis alaliselt resideeruvat kunstnikku või kunstirühmitust viimase kolme aasta loomingulise tegevuse põhjal. Köler Prize’i nominendid valib EKKMi juhtkond.
2016. aasta Köler Prize’i nominentideks on ART ALLMÄGI, KRISTA MÖLDER, KRISTI KONGI, LAURA PÕLD ja RAUL KELLER.
Kunstnikud esitavad omal valikul näitusele kaks teost – ühe juba varem eksponeeritud, soovitavalt viimase kolme aasta loomingust, mida võib ka teatud mõttes pidad kunstniku senist loomingut defineerivaks või esindavaks teoseks, ning teise, spetsiaalselt Köler Prize’ile valminud uue teose.
Köler Prize 2016 grand prix võitja valib näitusele esitatud tööde ning kunstniku varasema loomingu põhjal rahvusvaheline žürii koosseisus: Anu Vahtra (Köler Prize 2015 grand prix laureaat), Julija Fomina (Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse kuraator), Jussi Koitela (Soome kuraator ja visuaalkunstnik), Jörg Heiser (Ajakirja Frieze kaastoimetaja) ja Katja Mater (Hollandi kunstnik ja toimetaja).
Ka publikul on võimalus näitusel oma sõna öelda, sest lisaks peapreemiale selgub ka kuni 26. maini toimuva hääletuse põhjal publiku lemmik. Mõlema auhinna laureaadid kuulutatakse välja Köler Prize 2016 galal, mis leiab aset käesoleva aasta 27. mail.
Köler Prize’i preemiad tuginevad täiel määral kunstisõbralikul erakapitalil. Juba kuuendat aastat, ehk algusest peale, toetab peapreemia väljaandmist SMARTEN LOGISTICS AS ning publikupreemia garanteerib neljandat korda SALTO AB.
Näitusega kaasneb kunstnike senist loomingut tutvustav kataloog (tekstide autor Eero Epner) ning EKKMi produtseeritud dok. film “Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2016”, milles nominendid mõtestavad ja kommenteerivad teineteise loomingut.
2016. aastal toimub Köler Prize kuuendat korda. Varasmealt on Köler Prize’i peapreemia võitnud JEVGENI ZOLOTKO, FLO KASEARU, JAANUS SAMMA, JASS KASELAAN ja ANU VAHTRA.
Köler Prize’i üks asutajatest, EKKMi juhatuse liige Anders Härm, on preemia tausta avanud järgnevalt: “Eestis on mitmeid kunstiauhindu, mis on nime saanud mõne kunstiklassiku järgi. Lisaks sellele, et Köler lihtsalt riimub Turneriga (vt. Turner Prize), ajendas meid auhinnale just Johann Köleri nime panema võimalus teisi auhindu n-ö ajaliselt edastada ja Köler Prize virtuaalselt Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ja Eduard Wiiralti preemia ette asetada. Seos 19. sajandi eesti maalikunstniku Johann Köleriga selle asjaoluga ehk piirdubki.”
Lisainfo:
info@ekkm.ee
+372 5143778
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Smarten Logistics AS, Salto AB, Draka Keila Cabels AS, Lugemik, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
15.04.2016
EKA Disainiteaduskonna krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio
selle semestri viimases
krokiis on modelliks Tim.
Flaieril on fragment Jevgenia Dolgopolova, BMO 2, joonistususest.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna krokii
Reede 15 aprill, 2016
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio
selle semestri viimases
krokiis on modelliks Tim.
Flaieril on fragment Jevgenia Dolgopolova, BMO 2, joonistususest.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
07.04.2016 — 30.04.2016
TARTU KUNSTIMAJA Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii
TARTU KUNSTIMAJA
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal
Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal
Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii
Näituste avamine neljapäeval, 7. aprillil kell 18:00.
Näitused jäävad avatuks 30. aprillini.
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit / Glimpse“
07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja suures saalis
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ vaatab tagasi, mõtestades kunstnike jaoks olulisi hetki, pöördepunkte, seisundeid.
Lilli-Krõõt Repnau väärtustab läbi Retrospektiivi iseenda loomingut. Aastatest 2005-2015 on valitud kümme isiknäitust ja igaühest neist on taasesitatud graafiliste lehtede seeriana üks töö. Repnau sõnul oodatakse kunstnikult tänapäeval pidevalt uute ideede genereerimist, kuid tagasivaateks puudub aeg ja võimalus.
Lilli-Krõõt Repnau (snd 1982) lõpetas 2005 aastal graafika eriala Eesti Kunstiakadeemias ja kaitses 2015. aastal samas MA animatsiooni erialal. On osalenud mitmetel grupinäitustel nii graafika, animatsiooni kui koomiksikunstnikuna. Lilli-Krõõt Repnaul on varem Tartus olnud kaks isiknäitust Y-galeriis: 2007. ja 2012. aastal. 2015. aasta lõpus kureeris Repnau Y-galeriis 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni erialal magistrantuuri lõpetanute näituse „WIP“ kus osales ka ise.
Minna Hint tõusis Eesti kunstiväljal esile n-ö kunstnikudokumentaalide kõrghetkel vahetul isiklikul osalusel sündinud kriitiliste olupiltidega. Hint on kaamerale truuks jäänud ning aja jooksul on sellest kujunenud kunstniku mälu pärisosa.
Minna Hint (snd 1981) kaitses 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse maalikunsti erialal ning lõpetas 2006 interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri. Hindi legendaarset filmi „3 pilti ajast ja elust“, mis kuulub Tartu Kunstimuuseumi kogusse, võis hiljuti näha muuseumi näitusel „Noorus kui elustiil“. Tartu Kunstimuuseumi 75. sünnipäeva tähistavale näitusele „tartmus 75“ teostas hint sarja „Kingitused Tartu Kunstmuuseumile“, millest enimtähelepanu pälvis mahlapress-performance.
Omanäoliste videojutustustega tuntuks saanud Liisi Eelmaa esineb näitusel sarja valguskastides eksponeeritud fotodega, mis kujutavad igapäevaelust pärit õnnelike stseenide taaslavastusi. Poolunenäoliseid mälestused sulanduvad ühte hapra intiimse käesoleva reaalsusega. Nendest mineviku ja oleviku vahel segipaisatud kihistustest tekib uus ebatavaline kolmas ruum – tunne, mis valdab meid enne silmade avamist, kui sa veel ei tea, kus oled.
Liisi Eelmaa (snd 1982) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2005. aastal stsenograafina. On loonud kujundusi mitmetele filmidele ja lavastustele sh ka Vanemuises ja Sadamateatris, pälvides 2009. ja 2012. aastal Eesti teatri aastaauhinna parima lavakujunduse eest. Alates 2005. aastast on Eelmaa interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias. Liisi Eelmaa töid näidati Tartus viimati 2007. aastal Y-galeriis.
Saskia Järve isiknäitus „Mälu kaob / Memory Fades“
07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja väikeses saalis
Ka oma varasemates maaliseeriates iseenese patsiendi rolli asetamist praktiseerinud Saskia Järve võtab seekord näitusel „Mälu kaob / Memory Fades“ vaatluse alla mälestuste moondumise mälus. Eksponeeritav maaliseeria ja seda saatev heliinstallatsioon loovad teatavat laadi isikliku „mäluruumi“, kus osad mälestused moonduvad millekski muuks või kaovad ning teised tungivad tugevamalt esile. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, mille kohaselt kõik toimunud sündmused aja jooksul mälus moonduma kalduvad, on teadlased leidnud tõendust asjaolule, et emotsionaalsed mälestused on püsivamad ning negatiivsed emotsioonid suurendavad mälu täpsust.
Maalidel on kujutatud n-ö neutraalseid mälestusi ning neile vastanduvaid sündmuseid, mis on seotud negatiivsete emotsioonidega, näiteks hirmuga.
Näituse helikujunduse teostas Villem Jahu.
Saskia Järve (snd 1979) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe maalikunsti erialal 2007. aastal ja magistriõppe samas 2009. aastal. Käesolev on tema viies isiknäitus. Tartu Kunstimajas on Järve töid varem olnud võimalik näha 2013. aastal isiknäitusel „Süütuid mälestusi ei ole“.
Kunstnik soovib tänada: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Tauno Novek, Paul Järve.
Laurentsiuse isiknäitus „M&M“
07.04.-30.04.2016 Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis
Laurentsius (snd 1969) on Eesti postmodernistliku maali klassik, kelle autorikäekirjaks on akadeemilise maalitehnika ja –traditsiooni kombineerimine popkunstile omase kitšiga.
Monumentaalgaleriis eksponeerimisele tulevad neli maali on pühendatud suurmeestele: Morrise tapeedi foonil tehakse kummardus Moore skulptuuridele ja Mapplethorpe’i kalladele. Seda kõike Laurentsiusele omase tehnilise, vormilise ja materiaalse raskepärasusega.
Lisainfo:
Indrek Grigor
Tartu kunstimaja galerist
tel 5559 1425,
e-post: indrekgrigor@gmail.com
Kunstnikud:
Lilli-Krõõt Repnau e-post: lilli.repnau@gmail.com
Minna Hint e-post: minnahint@gmail.com
Liisi Eelmaa e-post: liisi.eelmaa@gmail.com
Saski Järve e-post: saskiajarve@gmail.com
Laurentsius e-post: laurentsius@hotmail.com
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
TARTU KUNSTIMAJA Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii
Neljapäev 07 aprill, 2016 — Laupäev 30 aprill, 2016
TARTU KUNSTIMAJA
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ /Suur saal
Saskia Järve „Mälu kaob“ / Väike saal
Laurentsius „M&M“ / Monumentaalgalerii
Näituste avamine neljapäeval, 7. aprillil kell 18:00.
Näitused jäävad avatuks 30. aprillini.
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit / Glimpse“
07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja suures saalis
Lilli-Krõõt Repnau, Minna Hindi ja Liisi Eelmaa ühisnäitus „Pilguheit“ vaatab tagasi, mõtestades kunstnike jaoks olulisi hetki, pöördepunkte, seisundeid.
Lilli-Krõõt Repnau väärtustab läbi Retrospektiivi iseenda loomingut. Aastatest 2005-2015 on valitud kümme isiknäitust ja igaühest neist on taasesitatud graafiliste lehtede seeriana üks töö. Repnau sõnul oodatakse kunstnikult tänapäeval pidevalt uute ideede genereerimist, kuid tagasivaateks puudub aeg ja võimalus.
Lilli-Krõõt Repnau (snd 1982) lõpetas 2005 aastal graafika eriala Eesti Kunstiakadeemias ja kaitses 2015. aastal samas MA animatsiooni erialal. On osalenud mitmetel grupinäitustel nii graafika, animatsiooni kui koomiksikunstnikuna. Lilli-Krõõt Repnaul on varem Tartus olnud kaks isiknäitust Y-galeriis: 2007. ja 2012. aastal. 2015. aasta lõpus kureeris Repnau Y-galeriis 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemias animatsiooni erialal magistrantuuri lõpetanute näituse „WIP“ kus osales ka ise.
Minna Hint tõusis Eesti kunstiväljal esile n-ö kunstnikudokumentaalide kõrghetkel vahetul isiklikul osalusel sündinud kriitiliste olupiltidega. Hint on kaamerale truuks jäänud ning aja jooksul on sellest kujunenud kunstniku mälu pärisosa.
Minna Hint (snd 1981) kaitses 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse maalikunsti erialal ning lõpetas 2006 interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri. Hindi legendaarset filmi „3 pilti ajast ja elust“, mis kuulub Tartu Kunstimuuseumi kogusse, võis hiljuti näha muuseumi näitusel „Noorus kui elustiil“. Tartu Kunstimuuseumi 75. sünnipäeva tähistavale näitusele „tartmus 75“ teostas hint sarja „Kingitused Tartu Kunstmuuseumile“, millest enimtähelepanu pälvis mahlapress-performance.
Omanäoliste videojutustustega tuntuks saanud Liisi Eelmaa esineb näitusel sarja valguskastides eksponeeritud fotodega, mis kujutavad igapäevaelust pärit õnnelike stseenide taaslavastusi. Poolunenäoliseid mälestused sulanduvad ühte hapra intiimse käesoleva reaalsusega. Nendest mineviku ja oleviku vahel segipaisatud kihistustest tekib uus ebatavaline kolmas ruum – tunne, mis valdab meid enne silmade avamist, kui sa veel ei tea, kus oled.
Liisi Eelmaa (snd 1982) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2005. aastal stsenograafina. On loonud kujundusi mitmetele filmidele ja lavastustele sh ka Vanemuises ja Sadamateatris, pälvides 2009. ja 2012. aastal Eesti teatri aastaauhinna parima lavakujunduse eest. Alates 2005. aastast on Eelmaa interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias. Liisi Eelmaa töid näidati Tartus viimati 2007. aastal Y-galeriis.
Saskia Järve isiknäitus „Mälu kaob / Memory Fades“
07. 04. – 30. 04. 2016 Tartu Kunstimaja väikeses saalis
Ka oma varasemates maaliseeriates iseenese patsiendi rolli asetamist praktiseerinud Saskia Järve võtab seekord näitusel „Mälu kaob / Memory Fades“ vaatluse alla mälestuste moondumise mälus. Eksponeeritav maaliseeria ja seda saatev heliinstallatsioon loovad teatavat laadi isikliku „mäluruumi“, kus osad mälestused moonduvad millekski muuks või kaovad ning teised tungivad tugevamalt esile. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, mille kohaselt kõik toimunud sündmused aja jooksul mälus moonduma kalduvad, on teadlased leidnud tõendust asjaolule, et emotsionaalsed mälestused on püsivamad ning negatiivsed emotsioonid suurendavad mälu täpsust.
Maalidel on kujutatud n-ö neutraalseid mälestusi ning neile vastanduvaid sündmuseid, mis on seotud negatiivsete emotsioonidega, näiteks hirmuga.
Näituse helikujunduse teostas Villem Jahu.
Saskia Järve (snd 1979) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe maalikunsti erialal 2007. aastal ja magistriõppe samas 2009. aastal. Käesolev on tema viies isiknäitus. Tartu Kunstimajas on Järve töid varem olnud võimalik näha 2013. aastal isiknäitusel „Süütuid mälestusi ei ole“.
Kunstnik soovib tänada: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Tauno Novek, Paul Järve.
Laurentsiuse isiknäitus „M&M“
07.04.-30.04.2016 Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis
Laurentsius (snd 1969) on Eesti postmodernistliku maali klassik, kelle autorikäekirjaks on akadeemilise maalitehnika ja –traditsiooni kombineerimine popkunstile omase kitšiga.
Monumentaalgaleriis eksponeerimisele tulevad neli maali on pühendatud suurmeestele: Morrise tapeedi foonil tehakse kummardus Moore skulptuuridele ja Mapplethorpe’i kalladele. Seda kõike Laurentsiusele omase tehnilise, vormilise ja materiaalse raskepärasusega.
Lisainfo:
Indrek Grigor
Tartu kunstimaja galerist
tel 5559 1425,
e-post: indrekgrigor@gmail.com
Kunstnikud:
Lilli-Krõõt Repnau e-post: lilli.repnau@gmail.com
Minna Hint e-post: minnahint@gmail.com
Liisi Eelmaa e-post: liisi.eelmaa@gmail.com
Saski Järve e-post: saskiajarve@gmail.com
Laurentsius e-post: laurentsius@hotmail.com
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
08.04.2016 — 20.04.2016
Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust
Alates 8. aprillist on Kumu kunstimuuseumis avatud uus näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“. Näitus on täies mahus koostatud Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal.
17. veebruaril 2016 sai Kumu kunstimuuseum 10-aastaseks. See sündmus on heaks põhjuseks, et ka näitusetegevuses keskenduda muuseumi ühele põhirollile – kunsti kogumisele ja säilitamisele – ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid.
Sellest lähtuvalt astub näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“ vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Muuseum ostab Eesti Kultuurkapitali toel kaasaegse kunsti teoseid kogusse neljal korral aastas, nüüdiskunsti alamkogusse kuulub näituse avamise seisuga 423 kunstiteost. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, uute meediate plahvatusliku kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kadi Estland, Dénes Farkas, Kristiina Hansen & Johannes Säre, Minna Hint & Liisi Eelmaa, Kristin Kalamees, Tellervo Kalleinen, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Eve Kiiler, Karel Koplimets, Kaarel Kurismaa, Marco Laimre, Arne Maasik, Annette Merrild, Marge Monko, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Katja Novitskova, Kaido Ole, Puhas Rõõm, Laura Pählapuu, Alina Rudnitskaja, Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Ene-Liis Semper, Liina Siib, Jaan Toomik, Mart Viljus, Tõnis Vint.
Foto: Kaarel Kurismaa. Figuurid ja kassid. 2006. Eesti Kunstimuuseum
Näitusega kaasneb kataloog.
Kuraatorid: Kati Ilves, Eha Komissarov, Annika Räim
Näituse kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Lisainformatsioon:
Kati Ilves
Kuraator
6026099, 5697 9909
kati.ilves@ekm.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust
Reede 08 aprill, 2016 — Kolmapäev 20 aprill, 2016
Alates 8. aprillist on Kumu kunstimuuseumis avatud uus näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“. Näitus on täies mahus koostatud Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal.
17. veebruaril 2016 sai Kumu kunstimuuseum 10-aastaseks. See sündmus on heaks põhjuseks, et ka näitusetegevuses keskenduda muuseumi ühele põhirollile – kunsti kogumisele ja säilitamisele – ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid.
Sellest lähtuvalt astub näitus „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“ vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Muuseum ostab Eesti Kultuurkapitali toel kaasaegse kunsti teoseid kogusse neljal korral aastas, nüüdiskunsti alamkogusse kuulub näituse avamise seisuga 423 kunstiteost. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, uute meediate plahvatusliku kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kadi Estland, Dénes Farkas, Kristiina Hansen & Johannes Säre, Minna Hint & Liisi Eelmaa, Kristin Kalamees, Tellervo Kalleinen, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Eve Kiiler, Karel Koplimets, Kaarel Kurismaa, Marco Laimre, Arne Maasik, Annette Merrild, Marge Monko, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Katja Novitskova, Kaido Ole, Puhas Rõõm, Laura Pählapuu, Alina Rudnitskaja, Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Ene-Liis Semper, Liina Siib, Jaan Toomik, Mart Viljus, Tõnis Vint.
Foto: Kaarel Kurismaa. Figuurid ja kassid. 2006. Eesti Kunstimuuseum
Näitusega kaasneb kataloog.
Kuraatorid: Kati Ilves, Eha Komissarov, Annika Räim
Näituse kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Lisainformatsioon:
Kati Ilves
Kuraator
6026099, 5697 9909
kati.ilves@ekm.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
07.04.2016 — 26.04.2016
LEO ROHLIN, Kui seda metsa ees ei oleks. . .
Keraamika
LEO ROHLIN
Kui seda metsa ees ei oleks. . .
08.04.- 26.04. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Tänapäeva Eesti keraamika elavaks klassikuks tituleeritud kunstnik em.prof. Leo Rohlin esitleb taaskordset soolonäitust „Kui seda metsa ees ei oleks. . . “ Hop galeriis.
Viimastel aastatel on kunstnik kaugenenud täiusliku argivormi otsingutest, millegi abstrakstsema ja laiapiirilisema poole, jäädes samas tuntavalt väljapeetuks.
Näitus „Kui seda metsa ees ei oleks. . .“ on kummardus luuletaja Juhan Liivile.
„Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile. . . Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.”
Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913
Näitus koosneb installatiivsest tööst mille keskmeks on teos „Must lagi on meie toal…“ – must ruut, mis osutab poeedi tundlikule närvikavale ja on valminud aastatel 20152016. Materjaliks tumehall portselan, kraaterglasuur, lõng, kipsikruvid. Näituse teine osa, „Kui seda metsa ees ei oleks…“, koosneb Juhan Liivi loodusluulest inspireeritud piltinstallatsiooni akvarellifragmentidest, mis on maalitud kunstniku üliõpilaspõlves, aastatel 196465 ning millest moodustub koos tänapäevase tuššimaalinguga 14 osaline kollaaž.
Leo Rohlin sündis 1939 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Alates 1964. aastast töötas Rohlin Tallinna Ehituskeraamika Tehases kunstnik-tehnoloogina. Aastast 1968 õpetas Eesti Kunstiakadeemias, kus alustas vanemõpetajana, jätkas dotsendi ja professorina. Oli kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri juhataja, õppeala prorektor ja keraamikaosakonna juhataja. Alates 2005.a. EKA emeriitprofessor.
Aastast 1970 kuulub Rohlin Eesti Kunstnike Liitu.
Ta on esinenud arvukatel näitustel Euroopas ja USA-s. Kolmeteistkümnest isiknäitusest olulisemad toimusid aastail 1982-83 ja 2003-2004. Viimased isiknäitused toimusid koondnimetuse „TÄNU“ all EKA galeriis (2009), Võru Linnagaleriis (2010), HOP galeriis (2011) ja Tallinna Kunsthoone galeriis (2014).
Leo Rohlin on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007)
Teda on tunnustatud mitmete aunimetuste ja preemiatega, neist olulisemad on:
Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1979 ja 2015 ), Riigi Kultuuripreemia (2004) ja Valgetähe III klassi orden (2011).
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
LEO ROHLIN, Kui seda metsa ees ei oleks. . .
Neljapäev 07 aprill, 2016 — Teisipäev 26 aprill, 2016
Keraamika
LEO ROHLIN
Kui seda metsa ees ei oleks. . .
08.04.- 26.04. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Tänapäeva Eesti keraamika elavaks klassikuks tituleeritud kunstnik em.prof. Leo Rohlin esitleb taaskordset soolonäitust „Kui seda metsa ees ei oleks. . . “ Hop galeriis.
Viimastel aastatel on kunstnik kaugenenud täiusliku argivormi otsingutest, millegi abstrakstsema ja laiapiirilisema poole, jäädes samas tuntavalt väljapeetuks.
Näitus „Kui seda metsa ees ei oleks. . .“ on kummardus luuletaja Juhan Liivile.
„Kellelegi ei ole aga saatus nii armutu olnud kui Juhan Liivile. . . Kuid vaevalt oli ta ise oma annete suurust ja väärtust suutnud sisemiselt ära tunda ja tõsiselt hinnata, kui must pilv tema vaimusilma kattis. Ainult üksikutel silmapilkudel murdus päikesekiiri pilvest läbi. Ja siis lõi Juhan Liiv oma filosoofilised sügavmõttelised laastud ja oma parimad luuletused, täis üllatavaid tundmustepöördeid, ootamatuid luuleliste nägemuste vaheldusi ja isegi kurvameelsust.”
Villem Ernits „Juhan Liivi matustel” Postimees 25.XI 1913
Näitus koosneb installatiivsest tööst mille keskmeks on teos „Must lagi on meie toal…“ – must ruut, mis osutab poeedi tundlikule närvikavale ja on valminud aastatel 20152016. Materjaliks tumehall portselan, kraaterglasuur, lõng, kipsikruvid. Näituse teine osa, „Kui seda metsa ees ei oleks…“, koosneb Juhan Liivi loodusluulest inspireeritud piltinstallatsiooni akvarellifragmentidest, mis on maalitud kunstniku üliõpilaspõlves, aastatel 196465 ning millest moodustub koos tänapäevase tuššimaalinguga 14 osaline kollaaž.
Leo Rohlin sündis 1939 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Alates 1964. aastast töötas Rohlin Tallinna Ehituskeraamika Tehases kunstnik-tehnoloogina. Aastast 1968 õpetas Eesti Kunstiakadeemias, kus alustas vanemõpetajana, jätkas dotsendi ja professorina. Oli kunstilise keraamika ja klaasehistöö kateedri juhataja, õppeala prorektor ja keraamikaosakonna juhataja. Alates 2005.a. EKA emeriitprofessor.
Aastast 1970 kuulub Rohlin Eesti Kunstnike Liitu.
Ta on esinenud arvukatel näitustel Euroopas ja USA-s. Kolmeteistkümnest isiknäitusest olulisemad toimusid aastail 1982-83 ja 2003-2004. Viimased isiknäitused toimusid koondnimetuse „TÄNU“ all EKA galeriis (2009), Võru Linnagaleriis (2010), HOP galeriis (2011) ja Tallinna Kunsthoone galeriis (2014).
Leo Rohlin on kirjutanud monograafiad „Keraamika käsiraamat“(EKA kirjastus, 2003) ja „Eesti keraamika ajast aega“ (EKA kirjastus, 2007)
Teda on tunnustatud mitmete aunimetuste ja preemiatega, neist olulisemad on:
Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1979 ja 2015 ), Riigi Kultuuripreemia (2004) ja Valgetähe III klassi orden (2011).
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink