Balti Paviljon: Fosforiididebatt Arhitektuurikatlas 15-21 veeruar 2016

––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

FB link: https://www.facebook.com/events/1205214242852671/

Tudengid, kes soovivad Eesti Kunstiakadeemias vabaainena kirjas olevas Fosforiididebatis osaleda, palume ennast registreerida järgneval ankeedil:

http://goo.gl/forms/Sp7RaVdB3i

kontakt:

johan.tali@gmail.com

–––––––––––––––

Nädalapikkune üritustesari tõstab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll – tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.

80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poltiitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.

Fookus fosforiididebatil

Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse – kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate resurssidega ümber käivad ja kes millist tulu sellest saavad. Mõlemad selle debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad – kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui immateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism – luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.

Üheks ürituse oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne diagrammaatiline struktuur, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista nende parameetrite omavaheliseid seoseid ning kasutada seda tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel ja uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.

Fosforiididebatt toimub 2016 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon raames. Nädalapikkust programmi veavad Johan Tali (EE), Jonas Žukauskas (LT), Jurga Daubaraite (LT), Petras Isora (LT), Niklāvs Paegle (LV) ja Dagnija Smilga (LV) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

Avalikud loengud Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Arhitektuurikatlas 

(Põhja pst. 27a) (üritused toimuvad inglise keeles)

Esmaspäev, 15. veebruar kell 18.00

Balti Paviljoni tutvustus

Sissejuhatus nädala üritustele ja teemaderingi tutvustus

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid

Kolmapäev, 17. veebruar kell 19.30 (peale EAL vestlusõhtut)

Keskkonna tunnetamine

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid, Agata Marzecova (paleoökoloog), Maroš Krivy (urbanist) (täpne esinejate nimekiri täieneb)

Laupäev, 20 veebruar kell 11.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise poolt?

Esinevad kutsutud arhitektid, geoloogid, planeerijad ja kaevandustööstuse ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu

Pühapäev, 21. veebruar kell 12.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise vastu?

Esinevad kutsutud keskkonnakaitsjad, aktivistid, ökoloogid ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu.

Johan Tali

Architect

Curator of The Baltic Pavilion at the XV La Biennale di Venezia International Architecture exhibition

ateljee Ä OÜ

TALLINN – BERLIN

T: +372 502 9526

+49 1575 8083454

E: johan.tali@gmail.com

20.02.-15.05.2016

ETDM

Koduköök on viimase saja aasta jooksul teinud ruumina läbi suure arengu. Tänase köögi lähteideed lähevad oma põhijoontes tagasi 20. sajandi algusesse, kui senise ruumiloogika ja funktsioneerimise põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök.

Tänaseks on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinatega. Köögi uuendamisel ammutati möödunud sajandi alguses ideid nii laevaköökidest kui tööstuses rakendatud liigseid samme ja liigutusi välistavatest ratsionaliseerimisideedest ja hügieeninõuetest, mis suunasid tähelepanu tolmu ja bakterite vältimisele. Tugevaks tõukeks muutustele oli tollane naiste eneseteadvuse tõus ja keskendumine kodumajandusele kui traditsioonilisele naiste tegevusalale. Köögi otstarbekohaseks muutmise protsessile aitas Euroopas kaasa esimese maailmasõja järgne eluasemekriis, mille lahendamiseks oli vaja ehitada suur hulk uusi väikekortereid, kus tavalised funktsioonid olid olemas oluliselt tihendatumal kujul.

Eestisse jõudsid need ideed eelkõige Ameerika ja Saksa näidete toel 1930. aastatel. Siit sai alguse köögi tähenduse ümbermõtestamine mitme kümnendi vältel.

Siinne näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel. Näitus tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesmete tähenduse 1930. aastatest alates kuni tänaseni. Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotomaterjal. Lisaks köögi ruumilisele ja funktsionaalsele arengule saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.

Näituse kuraatoriks on EKA kunstiteaduse vilistlane ja õppejõud Kai Lobjakas, kujundajaks Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, graafiline disain EKA graafilise disaini osakonna juhataja, dotsent Indrek Sirkel.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Hans-Peter.

Flaieril on kasutatud Triin Martsi (MKU 1) visandeid.

Vt ka EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3 

Stsenograafia osakonna esimene vastlapidu Lembitu tänava mustas stuudios

www.sund.rs 

Kolmapäeval, 17. veebruaril kell 18:00 peab tunnustatud kunstikriitik ja mitmete mainekate väljaannete toimetaja Orit Gat Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu “If it looks like zeitgeist, it might be anxiety” (“Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus”). 19. veebruaril juhib Orit Gat seminari kunstikriitikast KTIs, kuhu saab eelregistreerida kirjutades Karin Nugisele karin.nugis@artun.ee. Teisipäeval, 9. veebruaril kell 16:00 ootame kõiki huvilisi KKEKi Orit Gati lugemisgruppi, kus arutame Gati kirjutiste üle. Viited lugemisgrupi tekstidele leiate altpoolt.

Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus

Suurbritannia populaarse telekanali Channel 4 tipptehnoloogiast kõneleva seriaali “Must peegel” (Black Mirror) looja Charlie Brooker kirjeldas Guardiani artiklis oma seriaali miljööd “õndsuse ja ebamugavuse piirialana”. Meie suhet tehnikaga iseloomustab kummastav segu lummast, sõltuvusest, hirmust ja imetlusest. Mis saab selles kontekstis kunstist? Orit Gat vaatleb oma loengus kunsti rolli võrgustunud maailmas, kiigates kunsti esitlemise ja levitamise online-platvormidele ning diskursustele, mis neist on ja mis neist ei ole välja kasvanud. Viimastel aastatel on korraldatud hulgaliselt infot, internetti ja tehnikat käsitlevale kunstile pühendatud näituseid. Seda trendi paistab eelkõige toitvat mahajäämise hirm.

Seminar “Olla ebameeldiv: negatiivsest kriitikast”

Kunstikriitika on enamasti loomupäraselt viisakas. 19. veebruari seminariks loeme valiku filmi-, toidu- ja kunstikriitika arvustusi, arutame negatiivse kriitika ja kriitiku positsiooni üle selles rollis. Vaatame, kuidas mõjutavad negatiivset kriitikat kunstiturg ja geograafiline asukoht, ning mõtleme, kuidas kunstiarvustused on jätkuvalt kasulikud, kuidas negatiivne arvustus võib olla tulus ning kuidas on internet kriitikamaastikku muutnud. Seminari kohustuslik kirjandus

Näituse “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” raames avaneb 13. veebruaril taas eelmisel korral väga populaarseks osutunud pop-up kohvik. KOKOMO kohvimeistrite valmistatud jookide kõrvale saab kohvikus sel korral kuulata vestlust Eesti legendaarse sisearhitekti Vello Asiga, kes näitusel huvilistele ka oma tudengiaegseid töid tutvustab. 16-19-aastased noored on samal ajal oodatud Arhitektuurikooli korraldatavasse sisearhitektuuri-töötuppa, kus seekord räägitakse elamusi pakkuvast ruumist.

13. veebruari kohvikupäeval publiku ette astuv EKA emeriitprofessor Vello Asi on Eesti üks tuntumaid sisearhitekte. Koos Väino Tammega on ta olnud üks aktiivsemaid modernistlike interjööride kavandajaid ja propageerijaid Eestis alates 1950. aastate lõpust. Funktsionaalsus, konstruktiivne selgus, esteetiline, ent lakooniline vorm on printsiibid, mis peegelduvad näiteks Tallinna Kirjanike Maja (1963), Kurtna linnukasvatuse katsejaama (1967), Tuljaku kohviku (1967), Viru hotelli (1972), aga ka Pirita olümpiapurjespordikeskuse (1975–80) algses lahenduses. Asi on kavandanud arvukalt ka näitusi ning olnud almanahhi Kunst ja Kodu kujundaja. Tema õppejõutöö Eesti Kunstiakadeemias on mõjutanud mitut põlvkonda Eesti sisearhitekte ja disainereid. Pop-up kohvikus suunab vestlust Carl-Dag Lige, koos kohvikulistega tehakse ka ringkäik näitusel “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”.

Kohvikuga samal ajal toimuva noorte sisearhitektuuri-töötoa teemaks on 13. veebruaril “Ruumielamus”. Noored saavad Arhitektuurikooli õpetajate ja sisearhitektuuri eriala tudengite käest kuulda sellest, mis on hea (sise)arhitektuuri eeldused ja kuidas luua tugeva atmosfääriga ruumi. 27. veebruari noorte töötoa teemaks on aga “Tulevikuruum”.

Nii pop-up kohvikusse kui ka töötubadesse pääseb muuseumipiletiga. Kohvik “Wunderlich” on avatud veel kõigest kahel laupäeval – 13. veebruaril ning 27. veebruaril – kell 11.00-14.00 Rotermanni soolalaos.

Programm 13. veebruaril 2016

11.00 Kohvik avaneb

11.15-12.00 Erikülaline Vello Asi, vestlust suunab Carl-Dag Lige

12.00-13.00 Avatud näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, selgitusi jagavad Vello Asi, kuraator Carl-Dag Lige ja näituse produtsent Hannes Praks

12.30-14.00 Töötuba noortele

14.00 Kohvik sulgub

Eesti Arhitektuurimuuseumi ja EKA sisearhitektuuri osakonna ühiselt korraldatud eksperimentaalne etendusnäitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” on avatud igal laupäeval ja pühapäeval kell 12.00-13.00 ehk kokku kõigest kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, kuraator

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

Hannes Praks, EKA sisearhitektuuriosakonna juhataja ja näituse produtsent

hannes.praks@artun.ee

+372 527 3626

American Film Showcase ja Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis esitlevad
Dr. Michael Renov, University of Southern California: 
“Semiotics of Documentary and U.S. Documentary Film History”

3. märtsil peab USA filmiprofessor Michael Renov Eesti Kunstiakadeemias loengu dokumentalistika semiootikast ja USA dokumentaalfilmi ajaloost. Loeng toimub Estonia pst 7 hoone ruumis 426 kell 16.00–17.30 ning kõik huvilised on oodatud. Loeng on inglise keeles.

Miks dokumentaalfilm korda läheb? Michael Renov, Lõuna-Kalifornia Ülikooli kriitika õpingute professor ja ase õppe prodekaan, mitmete dokumentaalfilmi raamatute autor ja -festivalide kuraator räägib dokumentaalfilmi sotsiaalsest tähendusest. Prof Renov arutleb dokumentaalfilmi peamistest funktsioonidest – talletamine, veenmine, analüüs ja esitlus (expression) – pöörates eraldi tähelepanu ka eetilistele kaalutlustele.  Renov on osalenud mitmete oluliste filmifestivalide zhüriides, sh Sundance, Silverdocs jpt, oma loengus räägib ta ka USA dokumentaalfilmidest ja filmi ajaloost.

Loeng toimub USA saatkonna ja USA Välisministeeriumi American Film Showcase’i programmi raames, mille käigus linastuvad USA dokfilmid Tartus Elektriteatris, Tallinnas kinos Sõprus ja Narvas, ning loenguid annavad USA filmieksperdid ja -tegijad.

03.02.2016 avas Kunstiakadeemia maalikunsti üliõpilane ROBIN NÕGISTO (1992) Hobusepea galeriis isiknäituse „Pildid Näituselt“.

Kuigi näituse pealkiri viitab vene helilooja Modest Mussorgski 1874. aastal kirjutatud klaveripalade tsüklile, saab sel näitusel näha muud kui rafineeritud „klaverimuusikat“. Klaver tõstetakse näitusesaalist välja ja sisse astub punk-bänd. Nõgisto rokib. Puhaste värvitoonide, optiliste mustrite ja psühhedeelsete tegelaste abil viib ta vaataja hiigellõuenditel omamütoloogilistesse maailmadesse:

„Põmm, põmm …. veri, reklaam, parim tomatiketšup.

Olen omadega perses, inimesed vahivad mind nagu rotti, nahkhiirt, rämpsu.

Aga seekord mu põlvkond langeb, sest ma avasin ukse, kuna ma avasin oma silmad ja vaatasin põrandale.

Ma võin ju olla hull ja laisk, aga mind see lõuend seal põrandal juba haneks ei tõmba.

Ma lasen su sisse ja ei luba sul kunagi lahkuda, sest ma kaotasin oma õige teeotsa juba kaua aega tagasi.

Nii et ära arva, et olen halb või hea.

Sest ma tahan sulle parimat ja ei paku sulle iial midagi muud.

Ma hoian kõike, mis on raske

Ma hoian kõike, mis on valus

Ma võtan kõik, mis võib sulle haiget teha

Isegi kui elu mulle julmalt tappa annab.

Ma ei taha üksik olla, palun tee minuga kaasa see reis aja ja ruumi kaugustesse.

Seal, kus sõnad lõppevad ja käed hakkavad vehkima ja miski ei tee end selgeks, saab selgeks, et maal on ülim.“

Robin Nõgisto

Näitus jääb avatuks 22. veebruarini 2016.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

ROBIN NÕGISTO

12.03.1992

Haridus

2011-… Eesti Kunstiakadeemia, maalikunst BA

Isiknäitused

2016 „Pildid Näitusel“, Hobusepea galerii

2015 „In Robin Nõgisto“, Kultuuriklubi Kelm, Tallinn

Grupinäitused

2015 „Kevadnäitus“, Eesti Kunstnike Liidu 15. aastanäitus, Tallinna Kunstihoone

2014 „Lagunemine“, Sagritsa majamuuseum, Karepa

2014 „Kevadnäitus“, Eesti Kunstnike Liidu 14. aastanäitus, Tallinna Kunstihoone

2012 „Just Kids Vol2“, Vaal galerii, Tallinn

Screening’ud

2015 Visuaalne lahendus Peeter Vähi oratooriumile „Müstilisel Kaydara-maal“,

teater Vanemuine; Tartu; Rahvusooper Estonia, Tallinn

2015 „Rock’n Roll Means You’re Fucked“, „Together“, TASE FILM 2015, Kino Sõprus

Tunnustatud kunstniku ja graafilise disaineri Andres Tali isiknäitus “Tantsib” Tartu Kunstimajas 

11.02.– 06.03.2016 

Näituse avamine 11.02. kell 18:00 

Pärast pea kahekümne aastast pausi on Tartus taas võimalik näha Eesti kaasaegse kunsti raudvarasse kuuluva ning just äsja 60seks saanud EKA professori Andres Tali isiknäitust. Andres Tali foto- ja videoinstallatsioon “Tantsib” (taas)kasutab postmodernismile omaselt kõiki kunstniku senisest loomingust tuntud võtteid ning märke – eksistentsiaalsus, monokroomsus, romantilisus, graafilisus, traagilisus. Tegemist on sarjaga, mille keskmes kunstnik ise esitamas mõistetamatut rituaalset tantsu, saateks kõrvalsaalidest kostvad videote helid, millega autor seob teosed ühtseks tervikuks. Fotokaadritesse seisatatud mehhaanilise korduse motiiv Tali loomingus näib üheltpoolt kandvat eluringi väljapääsmatut lootusetust, kuid samas viib indiviidi kasvav sõgedus lõpuks pea alati kvasi müstilise vabanemiseni ja (tragöödiast tuntud) katarsiseni, lõppedes haihtumise ja maailma banaalse olemuse aktsepteerimisega. Nii ei ole valgusse suundunud kunstnikust ka seekord midagi muud alles kui mantel ja mask. 

Kuigi näitusel esitletav sari on (nagu Tali puhul peaaegu alati) varjamatult autoportreeline, on Tali viimaste teoste juures sageli kasutatud kunstilise võttena subjekti näo varjamist või ka vastupidi – tähistamist. Tali kasutab märke ja sümboleid, kuid ei anna neile reeglina ammendavaid selgitusi või põhjendusi, jäädes lootma vaataja tunnetuslikule võimele aktsepteerida ning tajuda asju, mis ei ole üheselt seletatavad. Ühelt poolt on tegemist indiviidi näo varjamise ja selle kaudu isiku anonüümsuse kaitsmisega kellegi või millegi eest, teisalt aga ka ahistamisega (mees raudmaskis!), või hoopis rituaalse atribuudi kasutamisega ning selle kaudu jumalaks kehastumisega. Tali jätab võimalused avatuks.Kogu Tali ekspositsioon moodustab – sõltuvalt vaataja positsioonist ning eelnevast valmidusest asju mõista – kas jumaliku või siis diaboolilise vaatemängu (elik tragöödia).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Pien van Gerven (Holland)ja http://freesound.org/people/klankbeeld/

Andres Tali (s. 1956) on Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan ning professor. Lõpetas ERKI 1980 graafika erialal. Esinenud aktiivselt isikunäitusetga, neist värskeimad “[ma:l]” Hobusepea galeriis (2015), “Valitud teoseid” Haapsalu Linnagaleriis ja “Van Eyck’i talleke” Draakoni galeriis (2014). Viimastest grupinäitusest, kus Tali töid näidatud on, võiks välja tuua “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” Tartu Kunstimuuseumis ning “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunsti ja visuaalkultuuris” Kumu Kunstimuuseumis. Tali viimane isiknäitus Tartus oli 1998. aastal Tartu Kunstimuuseumis.