AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Digix LOOMEHÄKK 26-28.08 tudengile tasuta
26.08.2016 — 28.08.2016
Digix LOOMEHÄKK 26-28.08 tudengile tasuta
26.-28. augustil toimub Tallinnas teist korda suur loomealade häkkimismaraton Loomehäkk, mis sel korral otsib võimalusi ühendada füüsiline ja digitaalne disain. Loomehäki korraldajateks on digitaalse loovmeedia inkubaator DIGIX, Tallinna Ülikooli Avatud Akadeemia ja uue partnerina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, mis annab osalejate käsutusse oma töökojad. Teisele Loomehäkile ootavad korraldajad taas kuni 100 osalejat, üliõpilastele on üritus tasuta.
Kui jaanuari Loomehäkil pingutasid meeskonnad digitaalsete rakenduste väljatöötamise kallal, siis augusti lõpus on võimalus ühendada digitaalsed ekraanid ja rakendused füüsiliste disainiobjektide ja keskkondadega, et luua tarku loovlahendusi. Loomehäki meeskondade juhendajateks on kahel päeval Eesti tippeksperdid: disainiõppejõud Kristjan Mändmaa, disainibüroo Velvet juht Janno Siimar, mobiilimaksete pakkuja Fortumo ja Garage48 asutaja Rain Rannu, kunstiakadeemia disainiosakonna professor Hannes Praks, ühisrahastusplatvormi FundWise turundusjuht Dea Martinjonis ja teised.
DIGIXi püsimentori, maailma esimest mänguarendajate kiirendit GameFounders juhtiva Kadri Ugandi sõnul oli esimese Loomehäki vastu üle ootuste suur huvi. „Tänapäeval juhtub üha enam, et Loomehäki sarnastelt üritustel kasvavad välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted, mis mõjutavad terveid majandussektoreid,“ ütles Ugand. Inkubaator DIGIX paneb kolmele paremale meeskonnale välja tasuta pooleaastase inkubatsiooniprogrammi. Prototron annab kolmele paremale tiimile võimaluse pääseda otse Prototroni tänavuse ideekonkursi 40 parema hulka ja kandideerida kuni 10 000-eurostele stipendiumitele. EKA sisearhitektuuri osakond annab parematele füüsilise disaini meeskondadele võimaluse kasutada tasuta oma töökodasid ja sisseseadet. EAS paneb parematele välja tasuta pääsmed idufirmade aasta suursündmusele Latitude59. EBSi poolt on paremate meeskondade tasuta ettevõtlusnõustamine. Loomehäkkijaid turgutab värskendavate toodetega Tere AS. Tallinna Ülikool kutsub kõiki loomehäkkijaid osalema septembris algavas kaheksa kõrgkooli ettevõtlusprogrammis Edu ja Tegu Starter väärtusega 5000 eurot.
Kasuta tasuta registreerimiseks EKA sooduskoodi – 0816EKA
Loomehäkist lähemalt loe digitaalse loovmeedia inkubaatori DIGIX internetilehel http://digix.eu/loomehakk-vol-2/ . Registreerimise otselink – https://en.xing-events.com/loomehakk.html
Loomehäkk on osaks ülikoolideülesest ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmist, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest.
Postitas Kelli Turmann — Püsilink
Digix LOOMEHÄKK 26-28.08 tudengile tasuta
Reede 26 august, 2016 — Pühapäev 28 august, 2016
26.-28. augustil toimub Tallinnas teist korda suur loomealade häkkimismaraton Loomehäkk, mis sel korral otsib võimalusi ühendada füüsiline ja digitaalne disain. Loomehäki korraldajateks on digitaalse loovmeedia inkubaator DIGIX, Tallinna Ülikooli Avatud Akadeemia ja uue partnerina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, mis annab osalejate käsutusse oma töökojad. Teisele Loomehäkile ootavad korraldajad taas kuni 100 osalejat, üliõpilastele on üritus tasuta.
Kui jaanuari Loomehäkil pingutasid meeskonnad digitaalsete rakenduste väljatöötamise kallal, siis augusti lõpus on võimalus ühendada digitaalsed ekraanid ja rakendused füüsiliste disainiobjektide ja keskkondadega, et luua tarku loovlahendusi. Loomehäki meeskondade juhendajateks on kahel päeval Eesti tippeksperdid: disainiõppejõud Kristjan Mändmaa, disainibüroo Velvet juht Janno Siimar, mobiilimaksete pakkuja Fortumo ja Garage48 asutaja Rain Rannu, kunstiakadeemia disainiosakonna professor Hannes Praks, ühisrahastusplatvormi FundWise turundusjuht Dea Martinjonis ja teised.
DIGIXi püsimentori, maailma esimest mänguarendajate kiirendit GameFounders juhtiva Kadri Ugandi sõnul oli esimese Loomehäki vastu üle ootuste suur huvi. „Tänapäeval juhtub üha enam, et Loomehäki sarnastelt üritustel kasvavad välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted, mis mõjutavad terveid majandussektoreid,“ ütles Ugand. Inkubaator DIGIX paneb kolmele paremale meeskonnale välja tasuta pooleaastase inkubatsiooniprogrammi. Prototron annab kolmele paremale tiimile võimaluse pääseda otse Prototroni tänavuse ideekonkursi 40 parema hulka ja kandideerida kuni 10 000-eurostele stipendiumitele. EKA sisearhitektuuri osakond annab parematele füüsilise disaini meeskondadele võimaluse kasutada tasuta oma töökodasid ja sisseseadet. EAS paneb parematele välja tasuta pääsmed idufirmade aasta suursündmusele Latitude59. EBSi poolt on paremate meeskondade tasuta ettevõtlusnõustamine. Loomehäkkijaid turgutab värskendavate toodetega Tere AS. Tallinna Ülikool kutsub kõiki loomehäkkijaid osalema septembris algavas kaheksa kõrgkooli ettevõtlusprogrammis Edu ja Tegu Starter väärtusega 5000 eurot.
Kasuta tasuta registreerimiseks EKA sooduskoodi – 0816EKA
Loomehäkist lähemalt loe digitaalse loovmeedia inkubaatori DIGIX internetilehel http://digix.eu/loomehakk-vol-2/ . Registreerimise otselink – https://en.xing-events.com/loomehakk.html
Loomehäkk on osaks ülikoolideülesest ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmist, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest.
Postitas Kelli Turmann — Püsilink
03.08.2016 — 13.08.2016
LINNARUUMI ALA Paide arvamusfestivalil
EKA arhitektuuriteaduskonnal, Eesti Arhitektide Liidul ja Eesti Arhitektuurimuuseumil on rõõm kõiki tervitada Paide arvamusfestivalil reedel, 12. augustil. Sel aastal pakume nii arhitektuuridiskussioone kui ka arhitektuuriekskursioone, sh ühissõitu Eestimaa pealinnast arvamuspealinna ning tagasi.
LINNARUUMI ALA sündmused ja ajakava reedel, 12. augustil:
Kell 13.00 Start Tallinnast Paidesse, kogunemine Eesti Arhitektuurimuuseumi juures (Ahtri 2). “Ratastel linnaruumilava” jõuab kohale kell 15. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)
Kell 15.30 Arutelu „PARK VÕI PARKLA“
Arutelu korraldaja: Välieluruumiajakiri ÕU
Eesti väliruumi jaoks on koostatud ning koostatakse kümneid ja kümneid norme, mis meie käitumist avalikus ruumis läbi ehituste reguleerivad. Näiteks on lõpuni reguleeritud tänavad, mänguväljakud, parklad jms. Normeerimine on nii piirav kui ka lubav, st mis on normeeritud, on meile järelikult igapäevaselt vajalik ja oluline. Kuid pargid ja haljasalad on normidest enamasti puutumata. Ja see ei tähenda mitte seda, et nad oleksid igas mõttes vabalt tehtavad ja oldavad, vaid et neile ei pöörata eriti tähelepanu. Ometi on linnas elamise üheks mõõdupuuks just avaliku ruumi, sh parkide, kvaliteet ja hulk.
Arutelu juhivad: maastikuarhitektid Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann.
Arutelul osalevad: Arhitektid Margit Mutso ja Elo Kiivet, maastikuarhitekt Edgar Kaare, Tartu abilinnapea Jarno Laur.
Kell 17.00 Arutelu „MIKS ASJAD ON NII NAGU ON?“
Arutelu korraldajad: EKA arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit.
Avatud diskussioon nelja suurema erakonna esindajaga Eesti linnade peamiste probleemide üle. Meie linnad on läbimas suuri ja olulisi muudatusi. Tallinnast Valgani on käimas uued linnaehituslikud protsessid. Linnakeskustest autoliikluse välja viimine, valglinnastumine ja väikelinnade linnasüdamike kokku tõmbamine on igapäevased märksõnad meie meedias. Lisaks avaldab oma mõju ka käimasolev haldusreform. Loome oma aruteluga foorumi, kus publik saab otse küsida, miks on meie linnad arenenud just sellisteks nagu nad on ja pakkuda linnades võimul olevatele erakondadele ise omi ideid.
Arutelu juhivad: ERRi ajakirjanik Johannes Tralla ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.
Diskussioonis osalevad: Riigihalduse minister Arto Aas (Reformierakond), Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas (Keskerakond), Valga linnapea Kalev Härk (SDE) ning Rakvere linnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami (IRL).
LINNARUUMI ALA arutelud toimuvad Paide keskväljakul.
Kell 18.30 Kogunemine Linnaruumi alal arhitektuuri bussiekskursioonile: Paide-
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viib läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas.
Bussiekskursioonile pääseb nn elava järjekorra alusel, eelregistreerimist ei toimu. Ekskursioonist osavõtt on tasuta. Kohtade arv on piiratud!
Nõukogudeaegne kolhoosiarhitektuur esindab Eesti 20. sajandi arhitektuuris huvitavat kihistust. Rikkad kolhoosid ja edukad KEK-id (kolhoosidevahelised ehituskontorid) omasid plaanimajanduse tingimustes suhtelist majanduslikku iseseisvust, mistõttu kolhoosiesimeeste ja KEK-i juhtkondade vahel toimus muuhulgas omapärane arhitektuurivõidujooks. Selle käigus palgati parimaid arhitekte ja sisearhitekte ning osati välja võluda defitsiitseid ehitusmaterjale. Olulist rolli kolhoosiarhitektuuri kvaliteedi kujundamisel mängis 1966. aastal loodud projekteerimisinstituut EKE (Eesti Kolhoosiehitus) Projekt, mis suurte riiklike projekteerimisinstituutide kõrval pakkus rohkem loomingulist vabadust ja võimaldas noorte andekate arhitektide esiletõusu.
Ekskursiooni esimene peatus on Peetri küla Kareda vallas, kus asub endise Oktoobri kolhoosi hoonekompleks. Kolhoosi keskusehoone (1978–1985) projekteeris Vilen Künnapu, kes kuulus EKE Projekti olulisemate arhitektide hulka. Kõrval asuva kirikutorni vertikaaliga kontrasteerub silikaattellisest range horisontaalne kast, mille kohta Künnapu on märkinud: „Klassikalise kreeka templi planeeringust inspireerituna seisab hoone lagedal, kergel nõlval uhkes üksinduses ja näilises lihtsuses.” (Ehituskunst, 4/1984) Tänasel päeval varemeromantikat pakkuva kasutuseta keskusehoone kõrval asuvad veel kultuuri- ja spordikeskus (praegu ka vallamaja), endine sööklahoone ja lasteaed.
Teine peatuskoht on Mäol, kus asub Paide KEK-i haldus- ja tootmiskompleks. Kompleksi olulisemate hoonete autorid on arhitektid Toomas Rein ja Jüri Okas, kes töötasid EKE Projektis. Reinu projekteeritud on liigendatud fassaadiga haldushoone (1971–1974), Okas kavandas tootmiskompleksi (1979–1988) ja Eesti postmodernistliku arhitektuuri klassikasse kuuluva supergraafikaga ekraanseinaga bensiinijaama (1977–1980), mis küll on kahjuks hilisemate ümberehituste käigus paljuski oma algse kuju kaotanud.
Bussiekskursiooni lõpp ca kell 20.45.
Kell 21.30 Start tagasi Tallinnasse. Kogunemine busside juures Paide keskväljakul. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
“Ratastel linnaruumilava” jõuab Tallinnasse tagasi ca kell 23.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)
Laupäeval, 13. augustil kell 14 toimub AVATUD MAJAD – Arvamusfestivali eri Paides!
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viivad läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas ja kultuurimaja arhitekt Hans Kõll.
Kogunemine: 14.00 kultuurimaja ees, Pärnu tn 18
Ekskursioonist osavõtt on tasuta.
Paide kultuurimaja on üks kõige paremini säilinud 1980. aastate postmodernistliku arhitektuuri näiteid. 1985. aastal RPI Eesti Maaehitusprojektis valminud projekti autor on arhitekt Hans Kõll, kes ühtlasi kavandas samast perioodist pärit Põlva kultuurimaja (valmis 1991). Maja pidulik avamine toimus 27. detsembril 1987, seega järgmisel aastal täitub hoone valmimisest juba kolmkümmend aastat.
Suure, peaaegu 8000 ruutmeetrise üldpinnaga hoone keskseks elemendiks on 513-kohaline teatrisaal, millele sekundeerivad väiksem tantsusaal, kohvik-baar, ringiruumid ja saalide avarad fuajeed. Terviklikult on säilinud ka hoone sisekujundus (sisearhitektid Tiiu Pai ja Taimi Rõuk) ning spetsiaalselt valminud kunstiteosed (peasissepääsu ja tantsusaali rõdupiirdeid kaunistavad Kaarel Kurismaa vitraažid, baariosas asuvad Kalev Roometi vitraažid). Hetkel on jõudmas lõppfaasi rohkete originaaldetailidega ja ajamärgilise hoone riikliku muinsuskaitse alla võtmise menetlusprotsess.
Ekskursiooni lõpp ca kell 15.30
MAAGILINE KONTEINER
Arvamusfestivali ajaks toob Eesti Arhitektide Liit Paidesse linnainstallatsiooni “Maagiline konteiner”, selle leiab külastaja Paide keskväljakul “Elutoa” alalt.
Konteineris näeb “Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” arhitektuurivõistluste võidutöid: Elva, Kuremäe, Kuressaare, Kärdla, Põltsamaa, Põlva, Rakvere, Rapla, Tallinn, Tõrva, Valga, Viljandi ja Võru.
Arhitektuurisündmusi Paide arvamusfestivalil toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
LINNARUUMI ALA Paide arvamusfestivalil
Kolmapäev 03 august, 2016 — Laupäev 13 august, 2016
EKA arhitektuuriteaduskonnal, Eesti Arhitektide Liidul ja Eesti Arhitektuurimuuseumil on rõõm kõiki tervitada Paide arvamusfestivalil reedel, 12. augustil. Sel aastal pakume nii arhitektuuridiskussioone kui ka arhitektuuriekskursioone, sh ühissõitu Eestimaa pealinnast arvamuspealinna ning tagasi.
LINNARUUMI ALA sündmused ja ajakava reedel, 12. augustil:
Kell 13.00 Start Tallinnast Paidesse, kogunemine Eesti Arhitektuurimuuseumi juures (Ahtri 2). “Ratastel linnaruumilava” jõuab kohale kell 15. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)
Kell 15.30 Arutelu „PARK VÕI PARKLA“
Arutelu korraldaja: Välieluruumiajakiri ÕU
Eesti väliruumi jaoks on koostatud ning koostatakse kümneid ja kümneid norme, mis meie käitumist avalikus ruumis läbi ehituste reguleerivad. Näiteks on lõpuni reguleeritud tänavad, mänguväljakud, parklad jms. Normeerimine on nii piirav kui ka lubav, st mis on normeeritud, on meile järelikult igapäevaselt vajalik ja oluline. Kuid pargid ja haljasalad on normidest enamasti puutumata. Ja see ei tähenda mitte seda, et nad oleksid igas mõttes vabalt tehtavad ja oldavad, vaid et neile ei pöörata eriti tähelepanu. Ometi on linnas elamise üheks mõõdupuuks just avaliku ruumi, sh parkide, kvaliteet ja hulk.
Arutelu juhivad: maastikuarhitektid Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann.
Arutelul osalevad: Arhitektid Margit Mutso ja Elo Kiivet, maastikuarhitekt Edgar Kaare, Tartu abilinnapea Jarno Laur.
Kell 17.00 Arutelu „MIKS ASJAD ON NII NAGU ON?“
Arutelu korraldajad: EKA arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit.
Avatud diskussioon nelja suurema erakonna esindajaga Eesti linnade peamiste probleemide üle. Meie linnad on läbimas suuri ja olulisi muudatusi. Tallinnast Valgani on käimas uued linnaehituslikud protsessid. Linnakeskustest autoliikluse välja viimine, valglinnastumine ja väikelinnade linnasüdamike kokku tõmbamine on igapäevased märksõnad meie meedias. Lisaks avaldab oma mõju ka käimasolev haldusreform. Loome oma aruteluga foorumi, kus publik saab otse küsida, miks on meie linnad arenenud just sellisteks nagu nad on ja pakkuda linnades võimul olevatele erakondadele ise omi ideid.
Arutelu juhivad: ERRi ajakirjanik Johannes Tralla ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.
Diskussioonis osalevad: Riigihalduse minister Arto Aas (Reformierakond), Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas (Keskerakond), Valga linnapea Kalev Härk (SDE) ning Rakvere linnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami (IRL).
LINNARUUMI ALA arutelud toimuvad Paide keskväljakul.
Kell 18.30 Kogunemine Linnaruumi alal arhitektuuri bussiekskursioonile: Paide-
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viib läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas.
Bussiekskursioonile pääseb nn elava järjekorra alusel, eelregistreerimist ei toimu. Ekskursioonist osavõtt on tasuta. Kohtade arv on piiratud!
Nõukogudeaegne kolhoosiarhitektuur esindab Eesti 20. sajandi arhitektuuris huvitavat kihistust. Rikkad kolhoosid ja edukad KEK-id (kolhoosidevahelised ehituskontorid) omasid plaanimajanduse tingimustes suhtelist majanduslikku iseseisvust, mistõttu kolhoosiesimeeste ja KEK-i juhtkondade vahel toimus muuhulgas omapärane arhitektuurivõidujooks. Selle käigus palgati parimaid arhitekte ja sisearhitekte ning osati välja võluda defitsiitseid ehitusmaterjale. Olulist rolli kolhoosiarhitektuuri kvaliteedi kujundamisel mängis 1966. aastal loodud projekteerimisinstituut EKE (Eesti Kolhoosiehitus) Projekt, mis suurte riiklike projekteerimisinstituutide kõrval pakkus rohkem loomingulist vabadust ja võimaldas noorte andekate arhitektide esiletõusu.
Ekskursiooni esimene peatus on Peetri küla Kareda vallas, kus asub endise Oktoobri kolhoosi hoonekompleks. Kolhoosi keskusehoone (1978–1985) projekteeris Vilen Künnapu, kes kuulus EKE Projekti olulisemate arhitektide hulka. Kõrval asuva kirikutorni vertikaaliga kontrasteerub silikaattellisest range horisontaalne kast, mille kohta Künnapu on märkinud: „Klassikalise kreeka templi planeeringust inspireerituna seisab hoone lagedal, kergel nõlval uhkes üksinduses ja näilises lihtsuses.” (Ehituskunst, 4/1984) Tänasel päeval varemeromantikat pakkuva kasutuseta keskusehoone kõrval asuvad veel kultuuri- ja spordikeskus (praegu ka vallamaja), endine sööklahoone ja lasteaed.
Teine peatuskoht on Mäol, kus asub Paide KEK-i haldus- ja tootmiskompleks. Kompleksi olulisemate hoonete autorid on arhitektid Toomas Rein ja Jüri Okas, kes töötasid EKE Projektis. Reinu projekteeritud on liigendatud fassaadiga haldushoone (1971–1974), Okas kavandas tootmiskompleksi (1979–1988) ja Eesti postmodernistliku arhitektuuri klassikasse kuuluva supergraafikaga ekraanseinaga bensiinijaama (1977–1980), mis küll on kahjuks hilisemate ümberehituste käigus paljuski oma algse kuju kaotanud.
Bussiekskursiooni lõpp ca kell 20.45.
Kell 21.30 Start tagasi Tallinnasse. Kogunemine busside juures Paide keskväljakul. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
“Ratastel linnaruumilava” jõuab Tallinnasse tagasi ca kell 23.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)
Laupäeval, 13. augustil kell 14 toimub AVATUD MAJAD – Arvamusfestivali eri Paides!
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viivad läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas ja kultuurimaja arhitekt Hans Kõll.
Kogunemine: 14.00 kultuurimaja ees, Pärnu tn 18
Ekskursioonist osavõtt on tasuta.
Paide kultuurimaja on üks kõige paremini säilinud 1980. aastate postmodernistliku arhitektuuri näiteid. 1985. aastal RPI Eesti Maaehitusprojektis valminud projekti autor on arhitekt Hans Kõll, kes ühtlasi kavandas samast perioodist pärit Põlva kultuurimaja (valmis 1991). Maja pidulik avamine toimus 27. detsembril 1987, seega järgmisel aastal täitub hoone valmimisest juba kolmkümmend aastat.
Suure, peaaegu 8000 ruutmeetrise üldpinnaga hoone keskseks elemendiks on 513-kohaline teatrisaal, millele sekundeerivad väiksem tantsusaal, kohvik-baar, ringiruumid ja saalide avarad fuajeed. Terviklikult on säilinud ka hoone sisekujundus (sisearhitektid Tiiu Pai ja Taimi Rõuk) ning spetsiaalselt valminud kunstiteosed (peasissepääsu ja tantsusaali rõdupiirdeid kaunistavad Kaarel Kurismaa vitraažid, baariosas asuvad Kalev Roometi vitraažid). Hetkel on jõudmas lõppfaasi rohkete originaaldetailidega ja ajamärgilise hoone riikliku muinsuskaitse alla võtmise menetlusprotsess.
Ekskursiooni lõpp ca kell 15.30
MAAGILINE KONTEINER
Arvamusfestivali ajaks toob Eesti Arhitektide Liit Paidesse linnainstallatsiooni “Maagiline konteiner”, selle leiab külastaja Paide keskväljakul “Elutoa” alalt.
Konteineris näeb “Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” arhitektuurivõistluste võidutöid: Elva, Kuremäe, Kuressaare, Kärdla, Põltsamaa, Põlva, Rakvere, Rapla, Tallinn, Tõrva, Valga, Viljandi ja Võru.
Arhitektuurisündmusi Paide arvamusfestivalil toetab Eesti Kultuurkapital.
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
02.08.2016 — 30.09.2016
rändnäitus PAUSID POSTITEEL
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 4. augustil kell 14 avatakse Varbusel, Eesti Maanteemuuseumis Eesti Kunstiakadeemia 4. kursuse arhitektuuritudengite töödest koostatud rändnäitus “Pausid Postiteel”. Näitus käsitleb vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee kokkusobivust eksperimentaalse arhitektuuriga. Lühikursust, mille tulemusena valminud ideid rändnäitusel vaadata saab, juhendasid EKA 3D labori juhataja Martin Melioranski ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Paco Ulman.
Tudengid uurisid töö käigus ajaloolist Postiteed, selle ääres tegutsevaid kogukondi ja teeruumi ning pakkusid välja rea põnevaid ideid. “Postitee ääres elavad ja tegutsevad inimesed tulid pea aasta tagasi EKA arhitektuuriteaduskonda aru pidama,” tutvustas mõtte sünnilugu Martin Melioranski. “Et siduda piirkond nii kontseptuaalselt kui ka visuaalselt elamusi pakkuvaks tervikuks, võiks Postitee ääres paikneda nt värskeid ruumikogemusi pakkuvaid bussipeatusi, väiksematele sündmustele sobivaid varjualused ja arhitektuurseid installatsioone, mis tooksid esile Postitee ääres asuvate paikade eripära. 4. augustist avataval näitusel saabki näha, mida tudengid Postitee pärandiruumi mõtestamise tulemusena välja pakkusid ning loodetavasti innustab see kohalikku ning – miks mitte – ka laiemalt tegutsemist. Erinevas võtmes lahendatud tudengitööd moodustavad koos ajaloolise Postiteega omamoodi sündmuste jada, mida võib võrrelda road-movie-ga.”
Tüüplahendustest eristuvate ideede loomiseks andsid juhendajad üliõpilastele lähtepunktid: objektid peavad olema suhteliselt kergesti püstitatavad või eelnevalt kokku pandud ning säilima kasutatavana 5-10 aastat. Vastavalt iga paiga kohalikele vajadustele võib objektidel olla ka erinevaid eesmärke ja kasutusviise. Viie grupi töö tulemusena saadi viis maketti koos eskiisidega, mille kavandamisel on arvestatud kaasaegsete prototüüpimis- ja tootmisprotsessidega. Lahendused on valmis selleks, et järgmise sammuna arhitektuurseid konstruktsioone edasi arendada ja valmis ehitada – võimalusel koostöös Postitee äärsete kompetentsikeskuste ja tootjatega.
“Näitus avab emotsionaalselt ja ehedalt selle tõiga, et liiklemine ei tähenda vaid kvaliteetseid sõiduriistu ja korralikke teid, vaid tähele panemist väärib ka see, mis asub tee kõrval,” ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Loodame, et tulevikus valmib vähemalt osa tudengite loomingust Postiteel rändajatele peavarju pakkumiseks ka elusuuruses.“
“Postiteed tuntakse kui kõige kaunimat asfaltteed Eestis,” nentis MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep. “Kohalikele, keda vahetult Postitee ääres on kokku 13 küla jagu, on selline hinnang ühteaegu nii võimalus kui kohustus. Postitee paviljonid võimaldavad luua kvaliteetset avalikku ruumi, mis erinevaid inimtüüpe kõnetades ja nende omavahelist suhtlemist toetades võiks toimida ka kogukonna katalüsaatorina, tugevdades märkimisväärselt kohaidentiteeti.”
Rändnäitus on Eesti Maanteemuuseumi õppeklassis avatud kuni 17. septembrini ning liigub sügisel Postitee äärsetesse vallakeskustesse. Näitus valmis koostöös Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ja MTÜga Postitee. Näituse valmimist toetasid Maanteeamet, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.
Näituse kuraatorid: Martin Melioranski ja Mari Möldre
Tööde autorid: Arvi Anderson, Inke-Brett Eek, Gaetan Favrie, Mark Grimitliht, Anna Jazõkova, Tarmo Kübard, Valdis Linde, Mathilde Mann, Susann Murtezani, Mari Möldre, Jeromine Ponce, Kristo Põlluaas, Kirke Päss, Ahti Sepsivart, Kaisa Simon, Liina Soosaar, Marianna Zvereva, Kristian Taaksalu
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
rändnäitus PAUSID POSTITEEL
Teisipäev 02 august, 2016 — Reede 30 september, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 4. augustil kell 14 avatakse Varbusel, Eesti Maanteemuuseumis Eesti Kunstiakadeemia 4. kursuse arhitektuuritudengite töödest koostatud rändnäitus “Pausid Postiteel”. Näitus käsitleb vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee kokkusobivust eksperimentaalse arhitektuuriga. Lühikursust, mille tulemusena valminud ideid rändnäitusel vaadata saab, juhendasid EKA 3D labori juhataja Martin Melioranski ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Paco Ulman.
Tudengid uurisid töö käigus ajaloolist Postiteed, selle ääres tegutsevaid kogukondi ja teeruumi ning pakkusid välja rea põnevaid ideid. “Postitee ääres elavad ja tegutsevad inimesed tulid pea aasta tagasi EKA arhitektuuriteaduskonda aru pidama,” tutvustas mõtte sünnilugu Martin Melioranski. “Et siduda piirkond nii kontseptuaalselt kui ka visuaalselt elamusi pakkuvaks tervikuks, võiks Postitee ääres paikneda nt värskeid ruumikogemusi pakkuvaid bussipeatusi, väiksematele sündmustele sobivaid varjualused ja arhitektuurseid installatsioone, mis tooksid esile Postitee ääres asuvate paikade eripära. 4. augustist avataval näitusel saabki näha, mida tudengid Postitee pärandiruumi mõtestamise tulemusena välja pakkusid ning loodetavasti innustab see kohalikku ning – miks mitte – ka laiemalt tegutsemist. Erinevas võtmes lahendatud tudengitööd moodustavad koos ajaloolise Postiteega omamoodi sündmuste jada, mida võib võrrelda road-movie-ga.”
Tüüplahendustest eristuvate ideede loomiseks andsid juhendajad üliõpilastele lähtepunktid: objektid peavad olema suhteliselt kergesti püstitatavad või eelnevalt kokku pandud ning säilima kasutatavana 5-10 aastat. Vastavalt iga paiga kohalikele vajadustele võib objektidel olla ka erinevaid eesmärke ja kasutusviise. Viie grupi töö tulemusena saadi viis maketti koos eskiisidega, mille kavandamisel on arvestatud kaasaegsete prototüüpimis- ja tootmisprotsessidega. Lahendused on valmis selleks, et järgmise sammuna arhitektuurseid konstruktsioone edasi arendada ja valmis ehitada – võimalusel koostöös Postitee äärsete kompetentsikeskuste ja tootjatega.
“Näitus avab emotsionaalselt ja ehedalt selle tõiga, et liiklemine ei tähenda vaid kvaliteetseid sõiduriistu ja korralikke teid, vaid tähele panemist väärib ka see, mis asub tee kõrval,” ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Loodame, et tulevikus valmib vähemalt osa tudengite loomingust Postiteel rändajatele peavarju pakkumiseks ka elusuuruses.“
“Postiteed tuntakse kui kõige kaunimat asfaltteed Eestis,” nentis MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep. “Kohalikele, keda vahetult Postitee ääres on kokku 13 küla jagu, on selline hinnang ühteaegu nii võimalus kui kohustus. Postitee paviljonid võimaldavad luua kvaliteetset avalikku ruumi, mis erinevaid inimtüüpe kõnetades ja nende omavahelist suhtlemist toetades võiks toimida ka kogukonna katalüsaatorina, tugevdades märkimisväärselt kohaidentiteeti.”
Rändnäitus on Eesti Maanteemuuseumi õppeklassis avatud kuni 17. septembrini ning liigub sügisel Postitee äärsetesse vallakeskustesse. Näitus valmis koostöös Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ja MTÜga Postitee. Näituse valmimist toetasid Maanteeamet, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.
Näituse kuraatorid: Martin Melioranski ja Mari Möldre
Tööde autorid: Arvi Anderson, Inke-Brett Eek, Gaetan Favrie, Mark Grimitliht, Anna Jazõkova, Tarmo Kübard, Valdis Linde, Mathilde Mann, Susann Murtezani, Mari Möldre, Jeromine Ponce, Kristo Põlluaas, Kirke Päss, Ahti Sepsivart, Kaisa Simon, Liina Soosaar, Marianna Zvereva, Kristian Taaksalu
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
08.07.2016 — 22.07.2016
Häbi ja meeleheite väljapanek Aegna saarel
Ehte- ja sepakunst
8. juulil avasid Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti III kursuse tudengid Aegnal, endises sõdurite ühiskasarmus-sööklas, oma lõpunäituse URBAN LONELINESS. Näitus on veel avatud 22. juulini.
10 noort kunstnikku – Lotta Koov, Timmo Lember, Merlin Meremaa, Erle Nemvalts, Johann Põldra, Helina Risti, Mari Saarepera, Hanna-Maria Vanaküla, Agnes Veski ja Kaur Virkebau – on otsustanud üksi ning üheskoos uurida üksindust ja selle erinevaid väljendusvorme linnaruumis.
Urban loneliness on mõiste, millega saab iseloomustada ühte sagedast kõrvalnähtust suurlinna elus: piiritus koguses sotsiaalse võimalusi toob kaasa isoleerituse tunde. See on üksinduse erivorm, mida saab kogeda vaid teistega koos.
Näitusepaigaks on Kunstiakadeemia lõpetajad valinud Aegna saare, kus aastaringselt elab vaid paar inimest, ent mis ometi kuulub Tallinna kesklinna piirkonna alla. See on saar Eesti Vabariigi pealinnas, kuhu viib tasuta ühistransport – koht, kus teoreetiliselt on külastaja justkui elu tsentris, kuid praktiliselt on ta ära lõigatud ning üksinda iseendaga. Selline asukoht – nii füüsilises kui mentaalses mõttes- annab meile võimaluse tegeleda oma intiimseimate unistuste, soovide ja probleemidega. Olgu nendeks kasvõi häbi ja meeleheide.
Tudengite töid on juhendanud Ulvi Haagensen, Nils Hint, Piret Hirv, Eve MargusVillems, Philip Sajet, Rait Siska ja Heikki Zoova.
Näitus on avatud 09.07- 22.07 2016, iga päev kella 11.00st 18.00ni.
Näitusele pääseb Tallinna Kalasadamast ja Rohuneeme sadamast. Soovitav on minna Rohuneemest kaatriga, kui grupis on 10 inimest (pilet 8 eur edasi-tagasi), sest Kalasadama reisid (kehtib Tallinna transpordi ühiskaart) on ülerahvastatud!
Kalasadamast: E, K, N 10:00, 17:00, R-P 10:00, 15:00, 18:00 http://www.veeteed.com/index.php? Rohuneeme sadamast:http://www.watersport.ee/merematkad/transport-saartele/
Näitust toetavad Altia Eesti AS ja SIP veini- ja õllepood.
Lisainfo:
Helina Risti
e-post: helina.risti@artun.ee
tel: +3725534853
Erle Nemvalts
e-post: erle.nemvalts@artun.ee
tel: +37256686691
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Häbi ja meeleheite väljapanek Aegna saarel
Reede 08 juuli, 2016 — Reede 22 juuli, 2016
Ehte- ja sepakunst
8. juulil avasid Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti III kursuse tudengid Aegnal, endises sõdurite ühiskasarmus-sööklas, oma lõpunäituse URBAN LONELINESS. Näitus on veel avatud 22. juulini.
10 noort kunstnikku – Lotta Koov, Timmo Lember, Merlin Meremaa, Erle Nemvalts, Johann Põldra, Helina Risti, Mari Saarepera, Hanna-Maria Vanaküla, Agnes Veski ja Kaur Virkebau – on otsustanud üksi ning üheskoos uurida üksindust ja selle erinevaid väljendusvorme linnaruumis.
Urban loneliness on mõiste, millega saab iseloomustada ühte sagedast kõrvalnähtust suurlinna elus: piiritus koguses sotsiaalse võimalusi toob kaasa isoleerituse tunde. See on üksinduse erivorm, mida saab kogeda vaid teistega koos.
Näitusepaigaks on Kunstiakadeemia lõpetajad valinud Aegna saare, kus aastaringselt elab vaid paar inimest, ent mis ometi kuulub Tallinna kesklinna piirkonna alla. See on saar Eesti Vabariigi pealinnas, kuhu viib tasuta ühistransport – koht, kus teoreetiliselt on külastaja justkui elu tsentris, kuid praktiliselt on ta ära lõigatud ning üksinda iseendaga. Selline asukoht – nii füüsilises kui mentaalses mõttes- annab meile võimaluse tegeleda oma intiimseimate unistuste, soovide ja probleemidega. Olgu nendeks kasvõi häbi ja meeleheide.
Tudengite töid on juhendanud Ulvi Haagensen, Nils Hint, Piret Hirv, Eve MargusVillems, Philip Sajet, Rait Siska ja Heikki Zoova.
Näitus on avatud 09.07- 22.07 2016, iga päev kella 11.00st 18.00ni.
Näitusele pääseb Tallinna Kalasadamast ja Rohuneeme sadamast. Soovitav on minna Rohuneemest kaatriga, kui grupis on 10 inimest (pilet 8 eur edasi-tagasi), sest Kalasadama reisid (kehtib Tallinna transpordi ühiskaart) on ülerahvastatud!
Kalasadamast: E, K, N 10:00, 17:00, R-P 10:00, 15:00, 18:00 http://www.veeteed.com/index.php? Rohuneeme sadamast:http://www.watersport.ee/merematkad/transport-saartele/
Näitust toetavad Altia Eesti AS ja SIP veini- ja õllepood.
Lisainfo:
Helina Risti
e-post: helina.risti@artun.ee
tel: +3725534853
Erle Nemvalts
e-post: erle.nemvalts@artun.ee
tel: +37256686691
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
14.07.2016
Ilmus “Eesti kunsti ajalugu” 6. köite II osa
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Homme, 14. juulil kell 18.00 esitlevad Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurilehe AS järjekordset „Eesti kunsti ajaloo“ köidet. Tegu on teise osaga nõukogude perioodi uurivast köitest (esimene osa ilmus 2013), mis hõlmab ajavahemikku 1960. aastate lõpust kuni taasiseseisvumiseni.
Ligi 500-leheküljelises rikkalikult illustreeritud raamatus käsitletakse Eesti NSV kunstipoliitikat ja kunstielu, kunsti-, tarbekunsti, disaini, ja arhitektuuri esteetilisi suundumusi ning väljapaistvaid autoreid, aga ka erinevate esteetiliste arusaamade pinnal tekkinud dialooge ja vastasseise. Olulise osa köitest moodustavad visuaalkultuuri valdkondi analüüsivad artiklid – fotograafiast, harrastuskunstist ja rahvakunstist. „Eesti kunsti ajaloo“ 6/II köite lõpetavad analüüsid valdkondadest, mis suuresti defineerisid nii kunsti kui ka pärandit – artiklid kunstiajalooteaduse enda ning muinsuskaitse arengutest.
„Eesti kunsti ajaloo“ autorkonda kuuluvad Jaak Kangilaski, Sirje Helme, Juta Kivimäe, Anu Allas, Gregor Taul, Karin Nugis, Krista Kodres, Kai Lobjakas, Andres, Kurg, Peeter Linnap, Mari Vallikivi, Anu Kannike ja Virve Sarapik. Köite koostaja on Jaak Kangilaski, kujundaja Andres Tali ning toimetaja Eneken Helme. „Eesti kunsti ajaloo“ valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Esitlus toimub 14. juulil kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi fuajees.
Lisainfo:
Krista Kodres
„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja
Krista.kodres@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Ilmus “Eesti kunsti ajalugu” 6. köite II osa
Neljapäev 14 juuli, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Homme, 14. juulil kell 18.00 esitlevad Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurilehe AS järjekordset „Eesti kunsti ajaloo“ köidet. Tegu on teise osaga nõukogude perioodi uurivast köitest (esimene osa ilmus 2013), mis hõlmab ajavahemikku 1960. aastate lõpust kuni taasiseseisvumiseni.
Ligi 500-leheküljelises rikkalikult illustreeritud raamatus käsitletakse Eesti NSV kunstipoliitikat ja kunstielu, kunsti-, tarbekunsti, disaini, ja arhitektuuri esteetilisi suundumusi ning väljapaistvaid autoreid, aga ka erinevate esteetiliste arusaamade pinnal tekkinud dialooge ja vastasseise. Olulise osa köitest moodustavad visuaalkultuuri valdkondi analüüsivad artiklid – fotograafiast, harrastuskunstist ja rahvakunstist. „Eesti kunsti ajaloo“ 6/II köite lõpetavad analüüsid valdkondadest, mis suuresti defineerisid nii kunsti kui ka pärandit – artiklid kunstiajalooteaduse enda ning muinsuskaitse arengutest.
„Eesti kunsti ajaloo“ autorkonda kuuluvad Jaak Kangilaski, Sirje Helme, Juta Kivimäe, Anu Allas, Gregor Taul, Karin Nugis, Krista Kodres, Kai Lobjakas, Andres, Kurg, Peeter Linnap, Mari Vallikivi, Anu Kannike ja Virve Sarapik. Köite koostaja on Jaak Kangilaski, kujundaja Andres Tali ning toimetaja Eneken Helme. „Eesti kunsti ajaloo“ valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Esitlus toimub 14. juulil kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi fuajees.
Lisainfo:
Krista Kodres
„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja
Krista.kodres@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
10.06.2016 — 20.06.2016
THINGS OF WATER
Disainiteaduskond
10. – 20. juunini 2016 viibivad Eesti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Läti Kunstide Akadeemia klaasi ja keraamika erialade üliõpilased Nida Loomemajas Kura säärel. Toimub rahvusvaheline meistriklass “THINGS OF WATER”, kus erinevate meediumite vahendusel uuritakse ja visualiseeritakse vee tähendusi, olemust ja tähtsust, palju pööratakse tähelepanu valupunktidele ja otsesele või kaudsele puhta vee ohustatusele. 17. juunist on samas avatud näitus meistriklassi protsessist ja tulemustest. Tallinnast osalevad klaasikunsti tudengid Maarja Mäemets, Eva-Maria Mirzojeva, Elvira Beljajeva, Annika Mätlik ja Rait Lõhmus, õppejõuna prof Mare Saare.
Postitas Mare Saare — Püsilink
THINGS OF WATER
Reede 10 juuni, 2016 — Esmaspäev 20 juuni, 2016
Disainiteaduskond
10. – 20. juunini 2016 viibivad Eesti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Läti Kunstide Akadeemia klaasi ja keraamika erialade üliõpilased Nida Loomemajas Kura säärel. Toimub rahvusvaheline meistriklass “THINGS OF WATER”, kus erinevate meediumite vahendusel uuritakse ja visualiseeritakse vee tähendusi, olemust ja tähtsust, palju pööratakse tähelepanu valupunktidele ja otsesele või kaudsele puhta vee ohustatusele. 17. juunist on samas avatud näitus meistriklassi protsessist ja tulemustest. Tallinnast osalevad klaasikunsti tudengid Maarja Mäemets, Eva-Maria Mirzojeva, Elvira Beljajeva, Annika Mätlik ja Rait Lõhmus, õppejõuna prof Mare Saare.
Postitas Mare Saare — Püsilink
14.06.2016
Tallinna Teisipäev 14. juunil, 2016
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus korraldab kunstinädal Tallinn Art Week raames spetsiaalse programmi ja pikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Programmi on kaasatud EKA galerii, Haus galerii, Temnikova & Kasela galerii, Vaal Galerii ja Fahle galerii. 14. juunil alates kella 17st kuni 21ni õhtul toimuvad galeriides töötoad, näituste esitlused ja muusikalised etteasted. Enamikes galeriides on kogu õhtu jooksul kohal nii kunstnikud kui ka galeristid, et tutvustada kõigile huvilistele näitusel olevaid teoseid.
Samuti pakub Tallinna Teisipäev võimalust osaleda rattatuuril, mis viib ühe õhtu jooksul kõikidesse spetsiaalse programmi ja pikendatud avamisaegadega galeriidesse. Ühine rattatuur galeriide vahel algab kell 17:30 Vabaduse väljakult.
Peatuspaigad ja programm:
17:00 EKA galerii (Vabaduse väljak 6/8 (sisehoovis))
Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna lõputööde näitus
Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 14 noort disainerit. Seda tähistab EKA galeriis toimuv lõputööde näitus, kus on võimalik viimase viie kuu vältel valminud projektide näitel tutvuda õppeaja jooksul arenenud huvide ja oskustega Näitusel on väljas nii tudengite omal algatusel tehtud disaniprojektid kui ka tööd klientidega. Näitusel osalevad disainerid: Laura Herma, Johann Kabonen, Maria Kesküla, Henri Kutsar, Else Mare Lagerspetz, Henno Luts, Maria Muuk, Harles Neljand, Andree Paat, Maren Poel, Juuso Veikko Siltanen, Anne Loore Sundja, Aimur Takk ja Iida Kaisa Urm. Tallinna Teisipäeva külastajatele tutvustab näitust EKA galerist Keiu Krikmann.
18:00 Haus galerii (Uus 17)
Indrek Aava õlimaalide näitus
Maalikunstnik Indrek Aava viib Tallinna Teisipäeva raames läbi multifilmidest inspireeritud töötoa. Kogu perele sobivas töötoas saavad osalejad ise meisterdada, kõik selleks vajalikud materjalid on kohapeal olemas. Kuni 16. juulini on galeriis avatud ka Aava isiknäitus. Aava tööde peamiseks motiiviks on animeeritud maailma ühendamine reaalse maailmaga, kommertsialiseeritud ja stereotüüpsete teemade käsitlemine üksikisiku tasandil, personaalsete puutepunktide ja suhete otsimine keset märgilisi sümboleid.
19:00 Temnikova ja Kasela galerii (Lastekodu 1)
Inga Meldere näitus „House by the waterfall or colouring books for adults“
Läti maalikunstnik Inga Meldere isiknäitus keskendub värvimisele kui tegevusele. Näituse jaoks valminud töödes süüvib kunstnik keerulise ja mitmekihilise pildi ideesse, tuues vaatajani üksikasjalike, rafineeritud ja aktuaalsete teoste kogumi. Meldere juhib tähelepanu sellele, et lõuendile maalimisega võrreldes on värviraamatute poolt meile ette antud raamid palju nõudlikumad kui me arvame nad olevat. Tallinna Teisipäeva raames tutvustab näitust kunstiteadlane Annika Toots.
19:30 Vaal galerii (Tartu mnt 80d)
Marta Stratskase näitus „Possible“
Uue maaliseeriaga avab kunstnik roomajate rolli mütoloogias ja erinevates inimkultuurides, jutustades sellega loo müütidest, sümbolitest, maailma algusest ja ka lõpust. Kunstnik loob näitusel silla mütoloogia ja tänapäeva vahele. Meie rahvapärimustes leiab rohkesti lugusid ussisõnadest ja –tarkustest, aga loomulikult on need samuti olemas enamikus teistes maailma kultuurides. Nüüdisajal näeme, kuidas aina enam levib usk millessegi tundmatusse ja suuremasse kui inimene. Tallinna Teisipäev on viimane võimalus näitust külastada. Live-etteaste teeb näitusele originaalmuusika loonud Artur Lääts.
20:30 Fahle galerii (Tartu mnt 84a)
Tõnis Laanemaa isikunäitus “Kunst – minu elu / L’ Art – mon Vie”
Tõnis Laanemaa on sündinud 1937. aastal Tartus ja tuntud eelkõige kui üks 1960. aastate eesti kunsti uuendusliku rühmituse ANK´64 liikmetest. 1960. aastatest kuni tänapäevani Laanemaa loomingust ülevaate andval isiknäitusel on esindatud nii maal, tööd paberil, sealhulgas plakat, kui ka vabagraafika ja selle aluseks olevad trükiplaadid. Laanemaa võtab oma ainese teda ümbritsevast. Eesti maastik ja inimene on kunstniku jaoks olulised olnud läbi aastakümnete ja on seda ka praegu. Tallinna Teisipäeva raames toimub kunstnikuga vestlus.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Tallinna Teisipäev 14. juunil, 2016
Teisipäev 14 juuni, 2016
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus korraldab kunstinädal Tallinn Art Week raames spetsiaalse programmi ja pikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Programmi on kaasatud EKA galerii, Haus galerii, Temnikova & Kasela galerii, Vaal Galerii ja Fahle galerii. 14. juunil alates kella 17st kuni 21ni õhtul toimuvad galeriides töötoad, näituste esitlused ja muusikalised etteasted. Enamikes galeriides on kogu õhtu jooksul kohal nii kunstnikud kui ka galeristid, et tutvustada kõigile huvilistele näitusel olevaid teoseid.
Samuti pakub Tallinna Teisipäev võimalust osaleda rattatuuril, mis viib ühe õhtu jooksul kõikidesse spetsiaalse programmi ja pikendatud avamisaegadega galeriidesse. Ühine rattatuur galeriide vahel algab kell 17:30 Vabaduse väljakult.
Peatuspaigad ja programm:
17:00 EKA galerii (Vabaduse väljak 6/8 (sisehoovis))
Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna lõputööde näitus
Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 14 noort disainerit. Seda tähistab EKA galeriis toimuv lõputööde näitus, kus on võimalik viimase viie kuu vältel valminud projektide näitel tutvuda õppeaja jooksul arenenud huvide ja oskustega Näitusel on väljas nii tudengite omal algatusel tehtud disaniprojektid kui ka tööd klientidega. Näitusel osalevad disainerid: Laura Herma, Johann Kabonen, Maria Kesküla, Henri Kutsar, Else Mare Lagerspetz, Henno Luts, Maria Muuk, Harles Neljand, Andree Paat, Maren Poel, Juuso Veikko Siltanen, Anne Loore Sundja, Aimur Takk ja Iida Kaisa Urm. Tallinna Teisipäeva külastajatele tutvustab näitust EKA galerist Keiu Krikmann.
18:00 Haus galerii (Uus 17)
Indrek Aava õlimaalide näitus
Maalikunstnik Indrek Aava viib Tallinna Teisipäeva raames läbi multifilmidest inspireeritud töötoa. Kogu perele sobivas töötoas saavad osalejad ise meisterdada, kõik selleks vajalikud materjalid on kohapeal olemas. Kuni 16. juulini on galeriis avatud ka Aava isiknäitus. Aava tööde peamiseks motiiviks on animeeritud maailma ühendamine reaalse maailmaga, kommertsialiseeritud ja stereotüüpsete teemade käsitlemine üksikisiku tasandil, personaalsete puutepunktide ja suhete otsimine keset märgilisi sümboleid.
19:00 Temnikova ja Kasela galerii (Lastekodu 1)
Inga Meldere näitus „House by the waterfall or colouring books for adults“
Läti maalikunstnik Inga Meldere isiknäitus keskendub värvimisele kui tegevusele. Näituse jaoks valminud töödes süüvib kunstnik keerulise ja mitmekihilise pildi ideesse, tuues vaatajani üksikasjalike, rafineeritud ja aktuaalsete teoste kogumi. Meldere juhib tähelepanu sellele, et lõuendile maalimisega võrreldes on värviraamatute poolt meile ette antud raamid palju nõudlikumad kui me arvame nad olevat. Tallinna Teisipäeva raames tutvustab näitust kunstiteadlane Annika Toots.
19:30 Vaal galerii (Tartu mnt 80d)
Marta Stratskase näitus „Possible“
Uue maaliseeriaga avab kunstnik roomajate rolli mütoloogias ja erinevates inimkultuurides, jutustades sellega loo müütidest, sümbolitest, maailma algusest ja ka lõpust. Kunstnik loob näitusel silla mütoloogia ja tänapäeva vahele. Meie rahvapärimustes leiab rohkesti lugusid ussisõnadest ja –tarkustest, aga loomulikult on need samuti olemas enamikus teistes maailma kultuurides. Nüüdisajal näeme, kuidas aina enam levib usk millessegi tundmatusse ja suuremasse kui inimene. Tallinna Teisipäev on viimane võimalus näitust külastada. Live-etteaste teeb näitusele originaalmuusika loonud Artur Lääts.
20:30 Fahle galerii (Tartu mnt 84a)
Tõnis Laanemaa isikunäitus “Kunst – minu elu / L’ Art – mon Vie”
Tõnis Laanemaa on sündinud 1937. aastal Tartus ja tuntud eelkõige kui üks 1960. aastate eesti kunsti uuendusliku rühmituse ANK´64 liikmetest. 1960. aastatest kuni tänapäevani Laanemaa loomingust ülevaate andval isiknäitusel on esindatud nii maal, tööd paberil, sealhulgas plakat, kui ka vabagraafika ja selle aluseks olevad trükiplaadid. Laanemaa võtab oma ainese teda ümbritsevast. Eesti maastik ja inimene on kunstniku jaoks olulised olnud läbi aastakümnete ja on seda ka praegu. Tallinna Teisipäeva raames toimub kunstnikuga vestlus.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
10.06.2016
TASE ’16: Nicola Trezzi avalik loeng “Kesksed perifeeriad ja perifeersed keskused: uus paradigma”
|
10.06. kl 17.00 |
| Nicola Trezzi peab TASE ’16 ajal loengu kaasaegse kunsti arengutest ja seostest globaliseerunud maailmas. Tema loengu pealkiri on “Kesksed perifeeriad ja perifeersed keskused: uus paradigma”. Loeng toimub inglise keeles. |
|
|
| Nicola Trezzi’s lecture “Central Peripheries and Peripheral Centers: The New Paradigm” Friday, June 10, 5 pm Rauaniidi building Kotzebue 1/ Põhja pst 7, Tallinn The lecture is held in lieu of the programme of TASE 2016 Degree Show The lecture will investigate certain developments within the field of contemporary art and its connection to globalization. Following a series of recent events, specific situations and the structure of certain institutions and private identities, this new paradigm reconsiders the dichotomy “center” versus “periphery.” The lecture takes the field of visual art as a study case, as a way to understand phenomena that go beyond its specificity (art, artists, museums, etc.) allowing a deeper understanding of reality at large. Nicola Trezzi (Magenta, Italy, 1982) is an educator, exhibition maker and writer based in Tel Aviv. Until 2014 he was US editor at Flash Art International, New York Desk editor at Flash Art Italia, associate editor at Flash Art CZ&SK and consulting editor at Flash Art HU. Beside Flash Art, his writings appeared in Il Sole 24 Ore, Monopol, Flatt, erev-rav.com, biweekly.pl, White Fungus, in catalogues such as Joshua Neustein: Drawing the Margins (Jerusalem: Israel Museum), Postmonument (Carrara: The 14th Sculpture Biennial), Michal Helfman: Change (Tel Aviv: CCA), Ylva Ogland: She, an Introduction (Stockholm: Bonniers Konsthall) and Ido Bar-El: Bagatelle, Paintings, 1986–2015 (Tel Aviv Museum of Art) and in exhibition texts for Vibha Galhotra (Jack Shainman Gallery, New York) and Johan Creten (Galerie Perrotin, New York) and Matteo Callegari (Carl Kostyál, London). A staff member of the Prague Biennale Foundation from 2007 to 2014, he co-organized the following exhibitions: Painting Overall at the Prague Biennale 5, Four Rooms at the CCA in Warsaw, Modern Talking at the Muzeul National de Arta Cluj-Napoca, Circa 1986 at HVCCA in Peekskill NY, Champs-Élysées at Palais de Tokyo in Paris and Diagonal Histories—Imre Bak, Peter Halley—, at Art+Text in Budapest. He lectured at the Yale University School of Art (New Haven CT), SIAC (Chicago), iCI (New York), and at the Indonesian Institute of the Art (Yogyakarta). He is currently head of the MFA program at Bezalel Academy of Arts and Design in Jerusalem and Flash Art International’s contributing editor. In addition to the lecture, Trezzi will visit different art institutions and artists’ studios in Tallinn. Nicola Trezzi’s visit to Estonia is supported by ERASMUS+ International Credit Mobility. Additional information: |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
TASE ’16: Nicola Trezzi avalik loeng “Kesksed perifeeriad ja perifeersed keskused: uus paradigma”
Reede 10 juuni, 2016
|
10.06. kl 17.00 |
| Nicola Trezzi peab TASE ’16 ajal loengu kaasaegse kunsti arengutest ja seostest globaliseerunud maailmas. Tema loengu pealkiri on “Kesksed perifeeriad ja perifeersed keskused: uus paradigma”. Loeng toimub inglise keeles. |
|
|
| Nicola Trezzi’s lecture “Central Peripheries and Peripheral Centers: The New Paradigm” Friday, June 10, 5 pm Rauaniidi building Kotzebue 1/ Põhja pst 7, Tallinn The lecture is held in lieu of the programme of TASE 2016 Degree Show The lecture will investigate certain developments within the field of contemporary art and its connection to globalization. Following a series of recent events, specific situations and the structure of certain institutions and private identities, this new paradigm reconsiders the dichotomy “center” versus “periphery.” The lecture takes the field of visual art as a study case, as a way to understand phenomena that go beyond its specificity (art, artists, museums, etc.) allowing a deeper understanding of reality at large. Nicola Trezzi (Magenta, Italy, 1982) is an educator, exhibition maker and writer based in Tel Aviv. Until 2014 he was US editor at Flash Art International, New York Desk editor at Flash Art Italia, associate editor at Flash Art CZ&SK and consulting editor at Flash Art HU. Beside Flash Art, his writings appeared in Il Sole 24 Ore, Monopol, Flatt, erev-rav.com, biweekly.pl, White Fungus, in catalogues such as Joshua Neustein: Drawing the Margins (Jerusalem: Israel Museum), Postmonument (Carrara: The 14th Sculpture Biennial), Michal Helfman: Change (Tel Aviv: CCA), Ylva Ogland: She, an Introduction (Stockholm: Bonniers Konsthall) and Ido Bar-El: Bagatelle, Paintings, 1986–2015 (Tel Aviv Museum of Art) and in exhibition texts for Vibha Galhotra (Jack Shainman Gallery, New York) and Johan Creten (Galerie Perrotin, New York) and Matteo Callegari (Carl Kostyál, London). A staff member of the Prague Biennale Foundation from 2007 to 2014, he co-organized the following exhibitions: Painting Overall at the Prague Biennale 5, Four Rooms at the CCA in Warsaw, Modern Talking at the Muzeul National de Arta Cluj-Napoca, Circa 1986 at HVCCA in Peekskill NY, Champs-Élysées at Palais de Tokyo in Paris and Diagonal Histories—Imre Bak, Peter Halley—, at Art+Text in Budapest. He lectured at the Yale University School of Art (New Haven CT), SIAC (Chicago), iCI (New York), and at the Indonesian Institute of the Art (Yogyakarta). He is currently head of the MFA program at Bezalel Academy of Arts and Design in Jerusalem and Flash Art International’s contributing editor. In addition to the lecture, Trezzi will visit different art institutions and artists’ studios in Tallinn. Nicola Trezzi’s visit to Estonia is supported by ERASMUS+ International Credit Mobility. Additional information: |
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
07.06.2016
Ilmunud on EHITUSKUNST #58
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ilmunud on arhitektuuriajakiri EHITUSKUNST #58: Võimu kriteerium on selle mõju arhitektuurile
Ehituskunsti värske number võtab vaatluse alla arhitektuuri võimalused rääkida kaasa ühiskondlikel teemadel.
Arhitekt Kaja Pae uurib paternalismi ilminguid avalikus ruumis ning ürgvana küsimust vabadusest ja vastutusest. Aina täienevate reeglite taustal kangastub standardiseeritud ruumielamus ja -kasutus. Rahvusvaheliselt tegutsev arhitekt Roland Reemaa vaatleb väliruumi ja siseruumi piire ning nende hajumist. Tähelepanu keskmes on justkui avalikud interjöörid – tihti eraomanduses olevad kuid suhteliselt vaba ligipääsuga ruumid, mis on kujundatud kõnetama meie sisemisi, isiklikke soove ja unelmaid. Tallinnas elav urbanist Maroš Krivý arvustab Patrik Schumacheri parametritsismi, targa linna kontseptsioonide ja suurandmete meelevaldset kasutamist ja nende seost konsensuspoliitikaga. Hollandi arhitekt ja moderaator Bart Cosijn mõtiskleb demokraatiale iseloomulike ruumide üle ja küsib, kas me ei vaja ehk midagi hoopis teistsugust. Briti arhitektuurikriitik Owen Hatherley avab arhitektuuri ja ühiskonna suhteid läbi elamuehituse – kus peitub head elu tagav tasakaalupunkt ülalt-alla planeeritud masselamute, kodanikealgatusena loodud elamuühistute ja isetekkeliste slummide vahel? Noor arhitekt Maria Freimann innustab siduma kaitseotstarbelisi ruumilisi lahendusi hea avaliku ruumi loomisega. Arhitekt Mario Carpo kommenteerib oma laiahaardelises intervjuus pea kõike arhitektuuriharidusest ajalookirjutuseni. EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistrikomisjoni liikmed Andres Ojari, Toomas Tammis ja Siiri Vallner mõtisklevad magistritöö tegemise protsessi ja tulemuste üle.
Ehituskunsti peatoimetajad on Aet Ader ja Kadri Klementi. Kujundasid Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Värsket ajakirja saab soetada EKA arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20) ning peagi ka Apollo raamatupoodidest ja Lugemikust.
Ehituskunsti väljaandmist toetab Kultuurkapital.
Varasemaid väljaandeid vaata www.ehituskunst.ee
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
Ilmunud on EHITUSKUNST #58
Teisipäev 07 juuni, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Ilmunud on arhitektuuriajakiri EHITUSKUNST #58: Võimu kriteerium on selle mõju arhitektuurile
Ehituskunsti värske number võtab vaatluse alla arhitektuuri võimalused rääkida kaasa ühiskondlikel teemadel.
Arhitekt Kaja Pae uurib paternalismi ilminguid avalikus ruumis ning ürgvana küsimust vabadusest ja vastutusest. Aina täienevate reeglite taustal kangastub standardiseeritud ruumielamus ja -kasutus. Rahvusvaheliselt tegutsev arhitekt Roland Reemaa vaatleb väliruumi ja siseruumi piire ning nende hajumist. Tähelepanu keskmes on justkui avalikud interjöörid – tihti eraomanduses olevad kuid suhteliselt vaba ligipääsuga ruumid, mis on kujundatud kõnetama meie sisemisi, isiklikke soove ja unelmaid. Tallinnas elav urbanist Maroš Krivý arvustab Patrik Schumacheri parametritsismi, targa linna kontseptsioonide ja suurandmete meelevaldset kasutamist ja nende seost konsensuspoliitikaga. Hollandi arhitekt ja moderaator Bart Cosijn mõtiskleb demokraatiale iseloomulike ruumide üle ja küsib, kas me ei vaja ehk midagi hoopis teistsugust. Briti arhitektuurikriitik Owen Hatherley avab arhitektuuri ja ühiskonna suhteid läbi elamuehituse – kus peitub head elu tagav tasakaalupunkt ülalt-alla planeeritud masselamute, kodanikealgatusena loodud elamuühistute ja isetekkeliste slummide vahel? Noor arhitekt Maria Freimann innustab siduma kaitseotstarbelisi ruumilisi lahendusi hea avaliku ruumi loomisega. Arhitekt Mario Carpo kommenteerib oma laiahaardelises intervjuus pea kõike arhitektuuriharidusest ajalookirjutuseni. EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistrikomisjoni liikmed Andres Ojari, Toomas Tammis ja Siiri Vallner mõtisklevad magistritöö tegemise protsessi ja tulemuste üle.
Ehituskunsti peatoimetajad on Aet Ader ja Kadri Klementi. Kujundasid Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Värsket ajakirja saab soetada EKA arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20) ning peagi ka Apollo raamatupoodidest ja Lugemikust.
Ehituskunsti väljaandmist toetab Kultuurkapital.
Varasemaid väljaandeid vaata www.ehituskunst.ee
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
10.06.2016
EKA ja TTÜ disaini ja tootearenduse EXPOl esitletakse viit uuenduslikku tootekontseptsiooni
Design and Technology Futures
10. juunil kell 14-17 TTÜ tudengimaja saalis toimuval arenduste EXPOl esitlevad TTÜ ja EKA magistrandid kolme uut innovatiivset lahendust sellest, kuidas minimeerida tuleohtu ja kaht vett- ja energiat säästvat tootekontseptsiooni enda ja rõivaste pesemiseks. Lahendused on välja töötatud koostöös Päästeametiga ja taaskasutatavaid pesupesemisensüüme arendava iduettevõttega ReLaDe.
Design & Engineering laiem eesmärk on alati olnud disaineri- ja insenerimõtte ühendamise tulemusena jõuda meeskondadega elujõuliste kontseptideni, mis lahendaksid tõelisi ja elulisi probleeme. Seekord keskendusime väljakutsetele, mille üle pole tihti mõeldud ning millel oleks laiem ja kaugem mõju. See kõik tingis ka partnerite valiku, kelleks olid Päästeamet tuleohutuse teemaga ning ReLaDe uut tüüpi pesupesemistehnoloogiaga.
„Eripalgelistes, ülesannetest lähtuvalt koostatud projektipõhistes meeskondades töötamise oskus on kaasaegse majanduskeskkonna suur väljakutse tööturule. See on olnud ühtlasi ka meie haridussüsteemi achilleuse kand,“ selgitas seekordsete projektide tagamaid üks juhendajatest Ionel Lehari. „Inseneri ja disaineri mõte liiguvad erinevaid teid pidi, vahel ka vastassuundades. Nende liitmine tõstatab õppetegevuse tavapraktikast laiemaid küsimusi, genereerib uusi ideid ning loob uut kvaliteeti. Need kogemused, see teisenenud tunnetus protsessidest on väärtus omaette, kuid ka lõpptulemuste endi üle on põhjust rõõmu tunda“ lisas ta. Ja seda nii partneritel, kelle probleeme käsitleti tihti ootamatul moel, kui ka tudengitel ja juhendajatel, kes kõik õppisid midagi sellest kursusest.
Disaineritest ja inseneridest koosnevad meeskonnad tutvustavad reedel viit uut lahendust. Fiready on erinevaid süsteeme liitev tehnoloogiaplatvorm, mis lihtsustab tuletõrjujate kommunikatsiooni ja operatsiooni juhtimist ning seeläbi tõstab töö efektiivsust ja turvalisust. Mislet on väljanägemiselt tavaline köögi õhupuhastaja, kuid tema sees on peidus mitmeid tuld ja suitsu märkavaid andureid koos udumasinaga, mis aitab kustutada ka rasvapõlenguid. Campable on kaasaegne viis looduse nautimiseks, mis aitab linnainimesel leida matkamiseks sobiv koht ja aeg ning oma matka turvaliselt ning muretult nautida. ReWash on kriisipiirkondadesse mõeldud isepuhastuva veesüsteemiga kätepesu- ja dušimoodulid, mis kasutavad ReLaDe nanotehnoloogial põhinevaid magnetilisi ensüüme pesuainena ning seeläbi aitavad keskkonda puhtana hoida. Laudron on automaatne pesemisjaam null-energia kortermajadesse, mis säästab vett, energiat ning pakub samas mugavat pesupesemisteenust aega kokku hoides.
Esitlus on avalik ning kõik huvilised on oodatud töödega tutvuma. Projekte juhendasid Ionel Lehari ja Hannes Seeberg
Taust
TTÜ ja Eesti Kunstiakadeemia rahvusvaheline magistriõppe ühisõppekava Design and Engineering eesmärgiks on siduda teadus, tehnoloogia ja disain ühtseks loovaks distsipliiniks. Õppekava toetub kasutajakesksele lähenemisele, arendustegevusele ja ettevõtluse ning majanduskeskkonna mõistmisele ja loob seeläbi viljakama pinnase innovaatiliste tootelahenduste väljatöötamiseks.
Lisainfo
Ruth-Helene Melioranski
5660 3440
ruth-helene.melioranski@ttu.ee
Design & Engineering
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA ja TTÜ disaini ja tootearenduse EXPOl esitletakse viit uuenduslikku tootekontseptsiooni
Reede 10 juuni, 2016
Design and Technology Futures
10. juunil kell 14-17 TTÜ tudengimaja saalis toimuval arenduste EXPOl esitlevad TTÜ ja EKA magistrandid kolme uut innovatiivset lahendust sellest, kuidas minimeerida tuleohtu ja kaht vett- ja energiat säästvat tootekontseptsiooni enda ja rõivaste pesemiseks. Lahendused on välja töötatud koostöös Päästeametiga ja taaskasutatavaid pesupesemisensüüme arendava iduettevõttega ReLaDe.
Design & Engineering laiem eesmärk on alati olnud disaineri- ja insenerimõtte ühendamise tulemusena jõuda meeskondadega elujõuliste kontseptideni, mis lahendaksid tõelisi ja elulisi probleeme. Seekord keskendusime väljakutsetele, mille üle pole tihti mõeldud ning millel oleks laiem ja kaugem mõju. See kõik tingis ka partnerite valiku, kelleks olid Päästeamet tuleohutuse teemaga ning ReLaDe uut tüüpi pesupesemistehnoloogiaga.
„Eripalgelistes, ülesannetest lähtuvalt koostatud projektipõhistes meeskondades töötamise oskus on kaasaegse majanduskeskkonna suur väljakutse tööturule. See on olnud ühtlasi ka meie haridussüsteemi achilleuse kand,“ selgitas seekordsete projektide tagamaid üks juhendajatest Ionel Lehari. „Inseneri ja disaineri mõte liiguvad erinevaid teid pidi, vahel ka vastassuundades. Nende liitmine tõstatab õppetegevuse tavapraktikast laiemaid küsimusi, genereerib uusi ideid ning loob uut kvaliteeti. Need kogemused, see teisenenud tunnetus protsessidest on väärtus omaette, kuid ka lõpptulemuste endi üle on põhjust rõõmu tunda“ lisas ta. Ja seda nii partneritel, kelle probleeme käsitleti tihti ootamatul moel, kui ka tudengitel ja juhendajatel, kes kõik õppisid midagi sellest kursusest.
Disaineritest ja inseneridest koosnevad meeskonnad tutvustavad reedel viit uut lahendust. Fiready on erinevaid süsteeme liitev tehnoloogiaplatvorm, mis lihtsustab tuletõrjujate kommunikatsiooni ja operatsiooni juhtimist ning seeläbi tõstab töö efektiivsust ja turvalisust. Mislet on väljanägemiselt tavaline köögi õhupuhastaja, kuid tema sees on peidus mitmeid tuld ja suitsu märkavaid andureid koos udumasinaga, mis aitab kustutada ka rasvapõlenguid. Campable on kaasaegne viis looduse nautimiseks, mis aitab linnainimesel leida matkamiseks sobiv koht ja aeg ning oma matka turvaliselt ning muretult nautida. ReWash on kriisipiirkondadesse mõeldud isepuhastuva veesüsteemiga kätepesu- ja dušimoodulid, mis kasutavad ReLaDe nanotehnoloogial põhinevaid magnetilisi ensüüme pesuainena ning seeläbi aitavad keskkonda puhtana hoida. Laudron on automaatne pesemisjaam null-energia kortermajadesse, mis säästab vett, energiat ning pakub samas mugavat pesupesemisteenust aega kokku hoides.
Esitlus on avalik ning kõik huvilised on oodatud töödega tutvuma. Projekte juhendasid Ionel Lehari ja Hannes Seeberg
Taust
TTÜ ja Eesti Kunstiakadeemia rahvusvaheline magistriõppe ühisõppekava Design and Engineering eesmärgiks on siduda teadus, tehnoloogia ja disain ühtseks loovaks distsipliiniks. Õppekava toetub kasutajakesksele lähenemisele, arendustegevusele ja ettevõtluse ning majanduskeskkonna mõistmisele ja loob seeläbi viljakama pinnase innovaatiliste tootelahenduste väljatöötamiseks.
Lisainfo
Ruth-Helene Melioranski
5660 3440
ruth-helene.melioranski@ttu.ee
Design & Engineering
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink