Kristina Normani lavastuse “Kastepunkt” retsenseerimine

Kristina Norman kutsub publikut 18. ja 19. märtsil kl 19:30 Kanuti Gildi Saali vaatama oma lavastuse “Kastepunkt” ingliskeelset versiooni. 18. märtsi etendusele järgneb lavastuse avalik eelretsenseerimine kunstniku doktoritöö raames, mille tööpealkirjaks on “Strateegilised põimingud – kuidas luua heterotoopilist ruumi”.

Retsensendid on Victoria Donovan (University of St Andrews) ja Madli Pesti (EMTA)
Doktoritöö juhendaja on doktor Linda Kaljundi (EKA)

Normani uurimuse keskseks küsimuseks on see, milline võiks olla tema kunstipraktikas struktuuri loov elulugude ja ruumide strateegilise põimimise emantsipeeriv jõud. Doktoritöö raames võtab Norman eesmärgiks mõtestada ja kontseptualiseerida, kuidas need ruumide ja häälte põimingud loovuurimusliku praktika kaudu tekivad ja aktiveeruvad ning kuidas need aitavad olemasolevaid narratiive ja keskkondi dekonstrueerida ja dekoloniseerida.

Lavastus “Kastepunkt” sündis liminaalsuse märksõna ümber, mida on laiendatud nii ruumilistele ja ehitatud kui geograafilistele keskkondadele, igapäevastele ja ajaloolistele kogemustele ja praktikatele kui ka kogukondlikule ajaloomälule. Norman kasutab sellest töös meetodina sõdade ja militarismiga seotud tunnistuste ja ruumide põimimist selleks, et uurida nõukogude militarismi jätkuvat kestmist ja selle põlvkondadeülest mõju.

Käimasoleva hoogsa militariseerumise taustal testib teos potentsiaali lõhestunud ühiskonnas ühiste mälupaikade loomiseks, tuues kokku ruumilisi keskkondi ja erinevatest mälukondadest pärinevaid hääli.

Rohkem infot lavastuse ja piletite kohta: https://saal.ee/performance/kastepunkt-2006/

Avalik eelretsenseerime algab 18. märtsi etenduse järel kl 21:30, prii sissepääs Kanuti Gildi Saali peauksest (Pikk 20).

EKA raamatukogu, 6.03.–15.05.2026

Kallis sõber,

On möödunud palju aega sellest, kui me Sinust kuulsime. Viimati, kui rääkisime, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada, mida Sa arvad!

Hoiame ühendust.

Graafika tõmmiste vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatele tagasi nii, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.

Projekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saatsime uutele kirjasõpradele kirja, küsides, kuidas läheb ning mille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused pooleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest ja projektidest.

Kokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO), University of the West of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juulis Tartus TYPA rõdugaleriis.

Täname: EKA graafika, TYPA, Anna Kodź, Aleksandra Janik ja Angie Butler.

EKA trükivahetuse organiseerisid Alona Chuprina, Margarita Feofanova, Chantal Gerschuetz, Merit Himmelreich, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.

EKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.

Graafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitleb kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaalset kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestustest, kombates kehalisust, ajalugu ning eetilisi piire:

• Aliisa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaema sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.
• Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.
• Olga Dubrovskaja, tuginedes intensiivraviarsti taustale, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma teises raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele hetkedele.
• Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.
• Robin August Vöörmann tegeleb soolise identiteediga, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.

Juhendajad: Eve Kask, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.

Näitus on avatud: 6.03.–15.05.2025

Tule 31. märtsil kl 18 toimuvale raamatuesitlusele ja kuulama vestlusringi!

Jurriaan Benschopi „Miks maalid mõjuvad“ ilmus 2025 aasta lõpus – nüüd räägivad raamatust ja maalikunstist Kristi Kongi ja Kaido Ole; vestlust suunab Anu Allas. Kõik on teretulnud kuulama ja kaasa mõtlema!

Benschop navigeerib raamatus tänapäeva maalikunsti mitmekülgsel maastikul. Hulga kaasaegsete maalikunstnike, sealhulgas Kaido Ole ja Kristi Kongi töid tutvustades otsib ta vastust küsimusele, miks üks maal üldse mõjub. Mil viisil on see tähenduslik ja suudab veenda? Ta uurib maali nähtavaid aspekte, nagu pildimotiiv ja värvikasutus, ning seostab neid kunsti nähtamatute tegurite – kunstniku ajendite, maailmavaate ja päritoluga. Raamat puudutab paljusid teemasid, mis tänapäeva maalikunstnike töid vaadates esile tulevad: loodus, keha, materiaalsus, puudutus, identiteet, mälu ja spirituaalsus.

Raamatu kirjastas Eesti Kunstiakadeemia, tõlkis Katrin Laiapea, toimetas Neeme Lopp ja kujundas Maria Muuk. 

Esitluseks ja vestluseks koguneme EKA raamatukogu uues sündmustenurgas. Palin end kirja kui oled tulemas – siis teame publiku hulgaga arvestada: https://forms.gle/h6aXonQvRpFiEHHW9

Aeg: 31. märts kell 18

Koht: EKA raamatukogu

Vestlus toimub eesti keeles.

14. märtsil kell 16.00 toimub Sillamäe Muuseumis Darja Popolitova eestikeelne kuraatorituur näitusel “Aleksandr Popolitovi pärand: dialoog muuseumis”

Darja on selle näituse kuraator ja projektijuht.

Tuur korraldatakse kodu-uurimise konverentsi “Tundmatu Sillamäe: A. Popolitovi pärand” raames ning on A. Popolitovi tütre jutustus tema pärandist, mis kõlab ka tänapäeval.

A. Popolitov oli üks muuseumi asutajatest, koguja, kodu-uurija ja kunstnik. Näituse eksponaatide kaudu avab Darja perekonnamälu, postindustrialismi, põlevkivi ning eesti ja vene kogukondade vastastikmõju teemasid Ida-Virumaal.

Ekskursioon räägib sellest, kuidas kunstist saab sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside vorm ning kuidas muuseum muutub dialoogi platvormiks.

Tuur toimub eesti keeles.

Näitus on külastamiseks avatud kuni 20. maini.
Teisipäevast reedeni kell 10.00–18.00, laupäeviti kell 10.00–16.00.

Sillamäe Muuseumi aadress on Kajaka 17a.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 5.05.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

„Carmen Electra“ – nagu välk selgest taevast!

Märtsikuus avaneb taas kolmel korral võimalus EKA galeriis näha ansambel ants1 muusikali ,,Carmen Electra”, mis seob oma maagilisse maailma kaasaegset tantsu, kirevaid kostüüme, ängistavat muusikat ning skandaalseid väljaütlemisi. Libreto kirjutas ansambel ants1. Peaosas astub üles igavesti noor ja surematu Anumai Raska.

,,Teemad, mida lavastus ‘Carmen Electra‘ lavale toob, pakuvad äratundmisrõõmu ja kurbust põlvkonnale, kes võtab maailmavalitsemise üle hetkel, mil Euroopas on jälle sõda, mil suurriigid siiski ei soovi kliimamuutuseid teadvustada ning mil Eesti toidupoodides on porgand kallim kui Belgias, aga kuupalk kolm korda madalam,” kommenteerib anonüümseks jääda soovinud jänes lavastuse tausta. ,,mis meist niimoodi saab?”

ants1 bänd on Eesti Kunstiakadeemiast võrsunud kollektiiv, kelle liikmed tegutsevad erinevates kaasaegse kunsti valdkondades. Kokku saades kannab kollektiiv aga ants1 nime, kelle muusika seob kaasaja sotsiaalprobleeme valusasse ent lõbusasse punkmuusika keelde.

Carmen Electra muusikal pole soovitatav alla 12 aastastele.

Laval: Ekke Janisk, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Eke Ao Nettan, Anumai Raska, Henri Särekanno, Mattias Veller
Kostüümid: Lisette Sivard
Valgus: Leon Allik
Helitehnik: Roman Belov
Graafiline disain: Jaan Evart
Kaasprodutsent: elektron.art
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn

Etendused 25., 26. ja 28. märtsil EKA Galeriis (Põhja pst 7, Tallinn). Lavastus on eesti keeles ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs EKA fuajee kaudu (Põhja puiestee poolt).

Piletid on saadaval Fientas:
https://fienta.com/et/s/ants1-muusikal-carmen-electra-esietendus

17. märtsil kell 14.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Triin Talki doktoritöö „21. sajandi massiturismi mõjud Tallinna vanalinnale ning nende leevendamise võimalused“ praktikapõhise osa eelretsenseerimine.

Retsenseerimine toimub EKA valges majas (Kotzebue tn 10), ruumis V308.
Kuna kohtade arv on piiratud, saab eelretsenseerimisel osaleda ka Zoomis (LINK, meeting ID: 617 6053 8063, passcode 167423).

Doktoritöö praktikapõhise osa moodustavad kolm tööd: uuringu „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne, Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga.
Doktoritöö seob omavahel turismiuuringud ja muinsuskaitse valdkonna suunates Eesti Kunstiakadeemialt tellitud uuringu lähteülesandes püstitatud küsimuse „kuidas leida võimalusi külastajate arvu kasvatamiseks?“ vanalinna mitmekesisuse ja elatavuse hoidmisele ning turismi- ja kasvukesksuse vähendamise võimalustele.

Doktoritöö juhendajad on Kristina Jõekalda (Eesti Kunstiakadeemia) ja Claudio Milano

1. Uurimisprojekti „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne on 2023. aastal välja antud uuringuaruanne, mille tellija oli Tallinna Sadam.
Uuringuaruanne sarnaneb akadeemilisele artiklikogumikule, kuid on suunatud pigem laiemale avalikkusele (sh Vanalinna kogukonnale, ametnikkonnale, linnaplaneerijatele). Seetõttu on see rohkelt illustreeritud ja mõnevõrra lihtsama keelekasutusega. Kuigi kogumiku kõiki osasid eraldi ja ka tervikut on esitletud nii projekti juhtnõukogule kui avalikel esitlustel, ei ole kogumikku seni akadeemiliselt retsenseeritud.
Kogumik pälvis 2023. aastal EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil peapreemia ning ETAGʼi üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil Muinsuskaitseameti eripreemia.
Retsensendid Toomas Tammis (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

2. Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte kajastab 2022. aastal kuraatorina korraldatud kahepäevaste arutelude tulemusi. Linnafoorumi teema kasvas välja koroonajärgsest olukorrast, mil Tallinna vanalinn oli tuntavalt välja surnud, foorumiga otsiti võimalusi selle taaselavdamiseks.
Üldine teemapüstitus oli tellija (Tallinna linnavalitsuse) ja Arhitektuurikeskuse vahel kokku lepitud, täpsemad fookused seati varem uurimisprojektis esile kerkinud küsimuste põhjal.
Retsensendid Epp Lankots (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

3. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga on 2022.-2023. aastal töögrupi juhina koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.
Kaitsekorras on lähtudes eelnevatest uurimistulemustest ja aruteludest rõhutatud, et oluline on selle kasutuses hoidmine atraktiivse elukeskkonnana ja kesklinna osana – vanalinna hoidmiseks elava pärandruumina on esmatähtis, et siin säiliks püsielanikkond ja mitmekesisele kesklinnale iseloomulikud kasutused (st peale turismi ja meelelahutuse ka haldushooned, kultuuri- ja haridusasutused, kaubandus, teenindus).
Kaitsekorra eelnõu ootab edasist menetlust Kultuuriministeeriumis juba 2024. aastast. Praegu saame analüüsida kaitsekorra eelnõu ja selle seletuskirja kui valmis õigusteksti, kuid arvestagem võimalusega, et see tuleb mõne aja pärast uuesti lahti võtta ja ajakohastada, mõnda teemat täpsustada või hägustada. Retsenseerimine võib anda selleks väärtuslikku sisendit.
Retsensendid Kaire Tooming (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
Kõik retsenseeritavad materjalid koos kaaskirjaga on kättesaadavad siit.

Ajakava:
14.00 sissejuhatus ja ürituse formaadi tutvustus – õppekavajuht Anneli Randla
Vanalinna linnafoorum “Vana linna uus võimalus”
14.10 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
14.30 retsensent Toomas Tammise sõnavõtt ja diskussioon
14.50 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
15.10 avalik diskussioon

Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism. Uuring „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“
15.20 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
15.40 retsensent Epp Lankotsi sõnavõtt ja diskussioon
16.00 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
16.20 avalik diskussioon

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
16.40 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
17.00 retsensent Kaire Toominga sõnavõtt ja diskussioon
17.20 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
17.40 avalik diskussioon
17.55 juhendaja Kristina Jõekalda lühike sõnavõtt (soovi korral)

Mais ja juunis toimub kaks sisearhitektuuri magistriõppekava infotundi sisseastujatele. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online (Zoomis).

Juunikuise infotunni käigus tutvustatakse ka sisearhitektuuri magistritöid, mis väljas TASE lõputööde näitusel.

• K 6.05. kl 16.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis
• N 11.06. kl 15.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis (koos sisearhitektuuri magistritööde tutvumisega TASE näitusel)

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis tutvustab õppekava juht Gregor Taul õppekava, toimunud ja tulevasi kursusi ja projekte ning räägib ka sisseastumisest ja püüab vastata kõikvõimalikele küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 25.06.2026 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Vastuvõtu info leiad SIIT.

Lisainfo: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee

Eesti ülikoolide rohenädala raames toimub 19. märtsil kell 10–12 EKA valges majas (Kotzebue 10) ringdisaini töötuba “Nähtav parandamine ja muutusi tervitavad esteetikad”. 

Õpitoas saab osaleja oma rõivaste augud paigata, plekid kaunistada või kulumised toestada nähtava parandamise stiilis. Käelise tegevuse kõrvale räägime rõivaste lugusid ja kirjutame parandades mõne eseme loo ümber.

REGISTREERU SIIN

Töötuba viib läbi disainer-uurija, craftivist, EKA lektor ja doktorant Marta Konovalov. Ta keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilile, töötoas tutvustab ta oma loovuurimust.

Töövahendid on kohapeal olemas, kuid osalejal palume võimalusel kaasa võtta mõni auklik, kulunud või plekiline rõivaese. Näiteks kampsun, sall, sokid, müts, kindad, jope, teksad, t-särk vmt.

16-.20. märtsini toimub Eesti ülikoolide rohenädal, mille eesmärk on hoida nii ülikoolides kui ka laiemalt tähelepanu kestlikkuse teemadel. Tutvu kogu rohenädala kavaga SIIN.