Filmilinastus ja vestlus: Kunst, armastus ja parandamine

Mida saame õppida armastusest ja parandamisest psühhiaatriahaiglas kunstipõhiste programmide arendamise kaudu? Milline on kunsti roll uuenduslike teadmiste, kaasatuse ja hariduse vormide loomisel? Millised on erinevused ja sarnasused Eesti ja Portugali juhtumite vahel, kus kunstipõhised programmid on integreeritud vaimse tervise hooldusse? Ja millist mõju võivad need programmid avaldada patsientidele, osalejatele, linnale ja meile endile?

Vaatleme konkreetseid kunstipõhiseid projekte, mille on Portugalis välja töötanud doktorant Lígia Fernandes (uurimistöö keskendub armastusele ja suhete süsteemidele), ning vaatame Laura Liventaali filmi „On being human”, mis valmis PLAY(THE)GROUND residentuuri raames Lissaboni psühhiaatriahaiglas.

Toimub ümarlaua arutelu loominguliste ja eksperimentaalsete algatuste rolli kohta koostöös psühhiaatriaasutustega ning nende mõju kohta kogukondadele, elanikele ja osalejatele, kus osalevad külalised, kunstnikud ja teadlased.

Vestlus linastus ja vestlus toimuvad inglise keeles.
Moderaator: Maarja Mõtus

Teisipäeval, 2. detsembril toimub Eesti Kunstiakadeemias kahe näituse avamine ja aruteluõhtu, mille keskmes on kaasaegse kunsti võime keerulise ajaloo ja pärandi ümbermõtestamisel. 

Kell 17 avatakse EKA väligaleriis näitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal” (02.12.2025–25.01.2026), mis tutvustab kunstnike ettepanekuid kolme hävimisohtu sattunud monumentaalkunstiteose säilitamise ja ümber-raamistamise osas. Sellele järgneb Kirke Kangro ja Ülo Pikkovi juhitud ringkäik EKA fuajees lühinäitusel “Monument ja muinasjutt” (1.12.–12.12.2025). 

Kell 18 algab EKA fuajee sündmuste alal teaduskohvik, mille vestlusring tõukub näitustel tutvustavate kunstiliste sekkumiste ja teoste loomise käigus saadud kogemustest.

Elame ajal, mil monumentidest ei saa mööda vaadata. Kogu maailmas vaieldakse nende tähenduse üle, nagu ka selle üle, kas ja kuidas vastuolulisi mälestusmärke avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. Eestis on praeguseks suur osa nõukogudeaegseid monumente, eriti II maailmasõja mälestusmärke, eemaldatud. 

Vestlusring võtab vaatluse alla kaasaegse kunsti võime tegeleda dissonantse pärandi ja nende taga peituvate mälukonfliktidega avalikus ruumis – ning uurib selle kaudu kaasaegses kunstis peituvat ühiskondlikku potentsiaali. Tõukume kolmest projekti “Monumendi uued raamid” käigus läbiviidud kunstiliste sekkumiste kavandite konkursist, mis eksperimenteerisid viisidega raamistada ümber eri tüüpi vastuolulist pärandit – memoriaali, maali ja skulptuuri. Praeguseks on kunstnike sekkumistest materialiseerunud ainult üks, Tehumardi memoriaali ümberraamistus.

Kolme kunstikonkursi raames on aastatel 2024–2025 osalenud kokku 17 kunstnikku. Saaremaal ja tänaseks osaliselt eemaldatud Tehumardi memoriaalkompleksi kontseptualiseerimisel osalesid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann.

Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna Lennujaama vana reisiterminali 1955. aastal valminud monumentaalmaalide ümberkujundamiseks.

Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (1950/1956). 

Vestluse juht: Gregor Taul (Eesti Kunstiakadeemia)

Vestlusringis osalevad: Kirke Kangro, Neeme Külm, Ülo Pikkov, Sigrid Viir ja Anna Škodenko

Näitused ja vestlusring on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026). Projekti eesmärgiks on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi (ajalooline ja kunstiajalooline uurimistöö, konserveerimise pärandi-uuringute ning kaasaegse kunsti ja loovuurimuse praktikad) ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. 

Osalemiseks palume eelregistreerida hiljemalt 28.11.2025  SIIN

Sündmus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Teaduskohvikus ootavad joogid ja suupisted.

Olete oodatud EKA rahvusvahelisele konverentsile “Spatial Dimensions in Heritage | Creative Research Capacities” – „Ruumilised mõõtmed pärandis | Loovuurimuse võimalused“, mis toimub  27.–28. jaanuaril 2026 (ruum A-501).

Konverents keskendub kultuuripärandi mitmekihilisele olemusele – alates materjalikihtide tajutavast füüsikalisest reaalsusest kuni digitehnoloogiate ja metaandmetega rikastatud uurimismeetoditeni. Sündmus toob kokku arhitektuuri, kunsti, disaini, digihumanitaaria, ajaloo ja teiste valdkondade professionaalid, et avada uusi vaatenurki pärandi hoidmisele ja tõlgendamisele.

Arutleme, kuidas ruumi, objekti ja konteksti ajutised suhted kujundavad kultuuripärandi mõtestamist ning millist rolli mängivad tänapäevased tehnoloogiad – näiteks liitreaalsus (AR), virtuaalreaalsus (VR) ja 3D-modelleerimine – pärandi dokumenteerimisel, uurimisel ja säilitamisel.

Kahel päeval toimuvad temaatilised sessioonid käsitlevad kahte peamist fookust: ruumilisust pärandi kontekstis ning loovuurimuse võimalusi. Konverents loob silla teaduslike tõdemuste ja praktiliste rakenduste vahel, edendades erialade vahelist koostööd ja arutelu. Ootame panust erineva akadeemilise ja professionaalse taustaga osalejatelt, et süvendada arusaamist kultuuripärandist ja loovuurimusest.

Konverentsi programmi leiate allolevas PDF-ina (3 lk).
Palume konverentsile kuulajaks eelregistreerida SIIT. Otseülekandega saab liituda SIIT.

Peaesinejad:
Esimene päev, 27.01: “Pärandi ruumilised mõõtmed”  Pascal Bronner (GB/DE), arhitekt ja kunstnik.
Teine päev, 28.01: “Loovuurimuse võimalused” Steinunn Knúts-Önnudóttir (IS), etenduskunstnik ja loovuurija.

Konverents toimub inglise keeles.

Lisainfo ja küsimused: hanna-britt.augasmagi@artun.ee

Üritus toimub koostöös Transform4Europe ühendusega. Tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

11. detsembril 2025 Eesti Rahva Muuseumis

Suvilaid on viimase sajandi jooksul ehitatud kõikide suuremate linnade ja asulate ümbrusse. Need väikesed, paarikümne ruutmeetri suurused majakesed ja nende ümber kujunenud alad on muutunud harjumuspäraseks osaks meie argikeskkonnast, olles tänaseni kas esialgses kasutuses või ümberehitatud äärelinna elamualadeks. Suvilapiirkondade ajalugu, planeeringud ja arhitektuurne ilme on aga üllatavalt mitmekesised. Seminaris käsitlemegi suvilate varasemat ajalugu – vabariigiaegsed nädalalõpumajad, esimesed nõukogudeaegsed aiamajad – ning juba kooperatiivide õitseajal, 1960.–1980. aastatel esinenud tüüpilisi, aga ka erilisemaid näiteid nagu ridasuvilad. Toome kokku suvilate omanike ja ehitajate, arhitektide ja suvilauurijate vaatenurgad.

Seminar on osa Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi ühisest teadusprojektist „Linlane maal. Suvila ruumikultuuriline analüüs“ ning võtab kokku 2025. aasta suvel Tartu–, Harju- ja Raplamaal toimunud välitööd. Projekti rahastab Kultuuriministeerium (uurimistoetus KUM-TA64).

Koht: Eesti Rahva Muuseum, Aliise Moora auditoorium (ERM-i A-osa, peasissepääs, 1.korrus), kell 11.00-16.00

11.00 Epp Lankots (EKA), Avasõnad ja sissejuhatus

11.15 Mart Kalm (EKA), Otsides 1930. aastate nädalalõpumaju

11.45 Anu Kannike ja Anu Järs (ERM), Tallinlaste aiamaadest aianduskooperatiivideni 1945-1965

12.15 Raine Karp suvilatest. Arhitektiga vestleb Triin Ojari (videosalvestis)

12.45 Lõuna

13.45 Kriš Siil (TÜ) ja Poul Jakob Levertand (EKA), Kotitäis kurke ja vihane Facebooki postitus ehk suvilakooperatiivid välitööliste pilgu läbi

14.15 Astrid Saava, Ridasuvila “Otium” Vapramäel: ehitamisest erastamiseni

14.45 Ülla Veerg (EVM), Kuldrannake – Võsu suvilad valitutele

15.15 Kokkuvõte

15.30 Vabas vormis koosviibimine

Üritusel osalemine on tasuta, kuid palume end registreerida ERM-i koduleheküljel oleva vormi kaudu.

Facebooki üritus

Millest kõneleb Palestiina kirjandus täna? Ja kellega ta kõneleb? Ajakirja Vikerkaar novembrikuise Palestiina kirjanduse erinumbri koostajad Hazem Jamjoum ja Heba Hayek arutlevad kunsti rolli üle tumedatel aegadel – nii Lähis-Idas kui kogu maailmas. Vestlust modereerib Hille Hanso. 

10. detsembril kell 16.00 toimub EKA fuajee sündmuste alal avatud loeng ja vestlusring teemal “Palestiina kirjandus täna”. Vestlus toimub inglise keeles.

Hazem Jamjoum on Londonis elav kultuuriajaloolane, arhivaar ja õpetaja. Ta on hiljuti asutatud kirjastuse Safarjal Press peatoimetaja. Tema tõlkes ilmus Ghassan Kanafani „The Revolution of 1936–1939 in Palestine“ (“1936–1939. aasta revolutsioon Palestiinas”) (kirjastaja 1804 Books), mis võitis 2024. aastal Palestiina Raamatuauhinna. Tema tõlgitud Maya Abu al-Hayyati romaani „No One Knows Their Blood Type“ (“Keegi ei tea oma veregruppi”) avaldas 2024. aastal CSU Poetry Center.

Heba Hayek on kirjanik, töötubade läbiviija ja kommunikatsioonikonsultant, kes elab põhiliselt Londonis. Ta otsib lugusid, mis võitlevad traditsiooniliste arhiivide ja nähtavuse piiramise vastu. Tema debüütraamat „Sambac Beneath Unlikely Skies“ (Sambac ebatõenäolise taeva all) võitis 2022. aastal Palestiina Raamatuauhinna. The White Review, Middle East Eye ning The New Arab nimetasid selle Aasta Raamatuks 2021.

28. novembril kell 19 avaneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali fuajee galeriis koostöönäitus “Eirates Piiride Ettekirjutusi”, mis koondab esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallas ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja vilistlaste loomingu.

Piiride vajalikkust mõtestades jõudis näituse kuraator nende avardamise ideeni. Tegemist on katsega etteantud raamidest lahti öelda, jõudes otsapidi koguni uute tavade konstrueerimiseni. Erisuguste tehnikate kaudu pakuvad kunstnikud tõlgendusi nii kultuurilise kui ka vaimse maailma avarustele. Ühtlasi on esindatud argisfääri tungiva digimaailma voorused, samas pakutakse sissevaadet inimsuhete puntrasse. Seades piire teistele takerdume varem või hiljem omaenda piiramisrõngasse ning siinkohal visualiseerivad võimalikke lahendusi kunstnikud, kelle jaoks takistuste ületamise võimalikkus on omaette väärtus.

“Tänapäeval, kui liikuvus, digitaalsed sidemed ja kultuuridevaheline dialoog on muutunud igapäevaseks, kerkib taas küsimus: kus asub piir ja mida tähendab selle ületamine?” tõstatab näituse kuraator küsimuse väljakujunenud piiride tegeliku ulatuse üle.

Eesti loomekõrgkoolide vaheline soe läbisaamine on pikemat aega innustanud otsima uut laadi koostöö vorme. Käesoleva aasta suvel loodi kolme kooli üliõpilasesinduste ning EMTA rektori poolt soodne pinnas ühise näituse tekkeks. Ühisnäitus võimaldab erinevate kunstivormide vahelist diskussiooni ning seejuures sillutab tee uues formaadis koostöö jätkumisele. Novembri lõppu jääv avamise aeg ei ole mitte juhuslikult valitud – see on tänuväärne võimalus enne eksamiperioodi ja talviseid kohustusi hetkeks kokku tulla ja endi auks klaase tõsta.

Näitus jääb avatuks 1. veebruarini 2026.

Kuraator: Caroline Murumägi (EKA)

Avatud E–R 8–20 L–P 10–20

Sissepääs tasuta

Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna õppejõud Kadi Kibbermann ja Piret Valk avavad 20.11.2025 Tallinna Botaanikaaia palmisaalis taimedest inspireeritud tekstiiliinstallatsioonide näituse “BOTEXSEMANTILINE AED / HORTUS BOTEXEMANTICUS” 

Näitusel esitletakse eksperimentaalseid tekstiiliinstallatsioone, mis jutustavad taimede rollist ja tähendusest kunstnike elus – taimedest saadavatest materjalidest ja nende ellujäämis-strateegiatest. 

Näitus vastab väljakutsele kohaneda maailmas, milles põlvkondadevaheline mälu on asendumas juhendite ja eeskirjadega; suured lood vaesunud keelelühenditeks ja vahetud kontaktid virtuaalseteks. Orientiirideks taimepimedail tehismaastikel on saanud algoritmid.  

Tasakaalu hoidmise tugijuurteks pärismaailmaga, on kunstnikel kontakt loodusega ja suhted teiste liikidega. Uuritakse, mida võiks taimedelt õppida läbi praktilise huvi, poeetiliste tõlgenduste ja neile tugineva kunstipraktika. Inspiratsiooniks on taimemaailma mitmekesisus, sellele olemuslik ja eripärane – vormid, mustrid ja tekstuurid; vajalikkus inimestele ja keskkonnale; võime kohaneda muutustega ja jääda ellu ka väga keerulistes tingimustes. Teostes ühendatakse teadmised ja praktilised kogemused, et näidata taimede olulisust põhjatu ressursside allikana – väetisena, mis pakub eeskuju-köitraage ja ideede-idusid, kiumaterjale ja looduslikke värve; taimedega suhtlemine aga tervist ja tasakaalu. Taimed aitavad mäletada ja kujutada identiteeti kinnitavaid lugusid. 

Tänases maailmas kohanemiseks on näituse kontekstis loodud uus suhtluskeel BOTEX. Botaanika + tekstiil + poeesia + tähendused = BOTEXsemantika

BOTEXsemantilises aias kasvavad BOTEXoofid.

BOTEXoofid on sünteesitud taimedest ja tekstiilidest.

BOTEXit räägivad taimi armastavad BOTEXegeedid, taimede ja nende strateegiate tõlkimiseks BOTEXoofide kaudu.

BOTEXoofid nimetab ja järjestab BOTEXonoomiliseks süsteemiks INDEX BOTEXEMANTICUM. 

BOTEXsemantilises aias võib avastada, milliseid võimalusi pakub tekstiilikunst taimede pakutavate teadmiste tõlgendamiseks ja eksperimentaalsete kogemuste edasiandmiseks. Taimed ja tekstiilid kohtuvad teostes looduslike kiudude, juurte, taimsete värvide ja bioplasti vormis. Installatsioonid on kasvatatud, kedratud, taimedega värvitud, tikitud, trükitud, vilditud või plisseeritud. 

Näitus on avatud kuni 04.01.2026

Tallinna Botaanikaaia palmimaja ja kasvuhoonete lahtiolekuajad:  https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

Erakorralise avatud arhitektuuriloenguga astub 20. novembril kl 18 EKA aulas lavale legendaarne arhitekt ja lektor Sir Peter Cook ettekandega “Pikantsed motivatsioonid”, millele lisandub Archigram 10 raamatu kiirülevaade.

Loengus vaadatakse läbi arhitektuuriprisma sisse teemadesse nagu näiteks “Isoleeritud objekti pikantsus”, “Taimestiku salakaval võlu” ja “Veidrad kestad ja riietus”, aga otsitakse ka vastust küsimusele, kas värv on analoogne lobisemisega?

“Pole värvikamat dekaani, arhitekti ja erialase kursi muutjat kui Peter, kes on seda kõike tehes kõnetanud mitmeid praktikute generatsioone. Mul on siiralt hea meel, et ta tuleb EKAsse oma loomingut tutvustama ja toob uue raamatu müüki ka arhitektuurimuuseumi raamatupoodi,” kutsub loengut kuulama arhitektuuriteaduskonna dekaan Sille Pihlak.

Professor Sir Peter Cook, Archigrami asutaja, Londoni Kaasaegse Kunsti Instituudi (ICA) ja Londoni Ülikooli Kolledži Bartletti Arhitektuurikooli endine dekaan on olnud arhitektuurimaailma domineeriv tegelane üle poole sajandi. Jätkuvat panust arhitektuurilisse innovatsiooni ja arhitektuurivaldkonna teeneid tunnustati 2007. aastal tema rüütliks löömisega Briti kuninganna Elisabeth II poolt. Cooki saavutusi radikaalse eksperimentaalrühmitusega Archigram on kajastatud arvukates publikatsioonides ja avalikel näitustel. Briti Arhitektide Kuninglik Instituut (RIBA) tunnustas Archigrami 2002. aastal, mil rühma liikmetele anti RIBA kõrgeim autasu, kuninglik kuldmedal.

Cooki jätkuv töö hinnatud õppejõuna on teinud temast tuntud hääle kultuuriasutustes üle maailma. Oma arhitektide ja innovaatorite meeskonnaga seilab ta jätkuvalt visionäärse arhitektuuri lainetel.

Tutvu ka https://www.petercookarchitecture.com/

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

Üritus FBs

12. detsembril 2025 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala ekstern Margus Tamm doktoritööd „Kunstilised sekkumised avalikus ruumis. Taktikaline meedia ja kommunikatiivne pööre protestikultuuris aastatuhande vahetusel“ („Artistic Interventions in the Public Space: Tactical Media and the Communicative Turn in Protest Culture at the Turn of the Millennium“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad:
prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Eelretsensendid:
dr Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Oponent: prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Lühitutvustus
21. sajandi poliitilist kultuuri kujundavad üha enam protestiliikumised ja protestipoliitika. Traditsiooniliste demokraatlike institutsioonide nõrgenemise taustal toimib protestiaktivism ühiskondliku osaluse ja demokraatliku eneseuuenduse kasvupinnana, elavdades poliitlist arutelu, luues uusi kollektiivseid identiteete ja avardades arusaama poliitikas osalemise viisidest.

Doktoritöö keskendub nüüdisaegse protestikultuuri vaatemängulisele mõõtmele ning ajavahemikule 1990–2010 – seni akadeemiliselt vähe uuritud siirdeperioodile, mil kujunes välja radikaalselt demokraatlik ja kunstipäraseid sekkumistaktikaid kasutav protestirepertuaar. Väitekirja moodustavad viis artiklit, mis juhtumiuuringute ja teoreetilise arutelu toel käsitlevad sekkuva kunstilise aktivismi iseloomulikumaid aspekte, ning sissejuhatav katuspeatükk, mis raamib uurimisteema ja avab selle laiemat konteksti.

Töös otsitakse vastuseid küsimustele: millist ühiskondlikku rolli kannavad protestiliikumised ja populaarne protestipoliitika nüüdisaegsetes lääne demokraatiates; kuidas on ühiskonnateaduste kommunikatiivne pööre mõjutanud protestiliikumiste mõtestamist; milline on kunstiliste praktikate roll nüüdisaegses protestikultuuris; millised arengud iseloomustavad lääne demokraatlikku protestikultuuri aastatel 1990–2010; ning lõpuks, kõige olulisemana – kuidas ühendada poliitilise muutuse kirg institutsionaalse kestlikkusega.

Väitekirja laiem eesmärk on käsitleda nüüdisaegset protestikultuuri kunstilise ja poliitilise väljendusviisi ristumiskohana, edendada kriitilist arutelu protestikultuuri kasvava ühiskondliku rolli üle ning osutada probleemidele ja potentsiaalidele, mida kunstiliste praktikate rakendamine aktivistlikel eesmärkidel on kaasa toonud.

Avatud arhitektuuriloeng:

Klaske Havik: Matter of Scale – TU Delfti tudengite lõputööd Tallinna linnast

Kutsume kõiki arhitektuuri ja urbanistikatudengeid osalema 17. novembril, kell 18:00, EKA aulas TU Delfti arhitektuuri magistrantide lõputööde tutvustustele, mille fookuseks on juba kolmandat aastat Tallinna linn. Varasemaid töid tutvustab lähemalt professor Klaske Havik ning kohal on käimasoleva õppeaasta TU Delfti tudengid, kes siin veedetud kahe nädala jooksul analüüsivad linna eripalgelist ruumi ja loovad endale selle põhjal lähteülesandeid.

Lõputöö stuudio “A Matter of Scale” uurib Tallinna linna inimlikku mõõtkava. See on linn, mis paneb proovile väga erineva suuruse ja ulatusega hooned ning linnaehituslikud plaanid. Koht, kus põimuvad ja põrkuvad ühtaegu hansalikud, nõukogude ja tänapäevased turumajanduslikud kihistused, mida kujundavad linna eripärased looduslikud ja kultuurilised tingimused.

Stuudio on TU Delfti õppetooli Methods of Analysis and Imagination lõpuaasta projekt, mida juhendavad Klaske Havik (Prof.Dr.Ir.), Jorge Mejía Hernández (Dr.Ir.), Pierre Jennen (Ir.), Freek Speksnijder (Ir.).