AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Avatud arhitektuuriloeng: Eero Paloheimo
12.03.2026
Avatud arhitektuuriloeng: Eero Paloheimo
Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Erakorralise loenguga “Ecological city planning”astub 12. märtsil kell 18 EKA aulas üles soome insener, teadlane ja keskkonnaprobleemide uurija Eero Paloheimo.
Eero Kalervo Paloheimo on kaitsnud doktoriväitekirjad Müncheni ja Helsingi Ülikoolis.
Ta töötas aastatel 1965–1994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 1995–2000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.
Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteeris ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus “Syntymättömien sukupolvien Eurooppa” (1996, eesti keeles 2004 „Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee“). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis.
Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.
Ta on rohkem kui kümne maailma loomust ja käekäiku käsitleva raamatu autor.
Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Avatud arhitektuuriloeng: Eero Paloheimo
Neljapäev 12 märts, 2026
Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Erakorralise loenguga “Ecological city planning”astub 12. märtsil kell 18 EKA aulas üles soome insener, teadlane ja keskkonnaprobleemide uurija Eero Paloheimo.
Eero Kalervo Paloheimo on kaitsnud doktoriväitekirjad Müncheni ja Helsingi Ülikoolis.
Ta töötas aastatel 1965–1994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 1995–2000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.
Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteeris ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus “Syntymättömien sukupolvien Eurooppa” (1996, eesti keeles 2004 „Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee“). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis.
Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.
Ta on rohkem kui kümne maailma loomust ja käekäiku käsitleva raamatu autor.
Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
10.03.2026 — 24.03.2026
EKA eksperimentaalvormide näitus “Tuba nr Sinine”
Aksessuaaridisain
10. märtsil kell 16.00 avatakse Viru Keskuse aatriumis juba traditsiooniline Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide näitus, mis seekord kutsub kogema liminaalset ruumi.
“Tuba nr Sinine” on iga-aastane EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite katsetuslike vormide näitus, kus kunstnik Flo Kasearu ja moelooja Liisi Eesmaa juhendamisel otsiti uus elu Tallink Grupi hotellide mahakantud voodilinadele. Näitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid ometi kummastavalt tuttav.
“TUBA NR SININE” on Eesti Kunstiakadeemia noorte moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainerite ning sisearhitektide koostöös sündinud eksperimentaalsete vormide näitus, mis kutsub külastaja kogema hotellis veedetud ööde salapära, kohtuma seal elutsevate olendite ja enda sisemaailmaga. Läbi kunstnike puudutuse leiavad uue elu mahakandmisele läinud Tallinki hotelli voodilinad.
Kunstnikud: Adel Rusin, Annabel Mustasaar, Eelia Laasma, Ethel Noortoots, Getlin Tammoja, Heti Darleen Vihman, Helen Saarik, Janina Lõhmus, Kadri Vulkan, Karin Sarv, Katriin Tammoja, Lee Mikkin, Maigi Teino, Marcus Eier, Mare Eijkelkamp, Maria Lisanne Arumäe, Mia Uustal, Nataly Järvik, Rasmus Linde, Rosena Melvin
Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu
Sisearhitektid: Aleksandra Saar, Diana Alliksaar, Henri Kats, Julius Heinlo, Kaur-Markus Jenas, Kaur Rõõmussaar, Kertu Aljas, Ketlin Kõiv, Krisette Juur, Lisell Oja, Sander Etverk
Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja
Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja
Produktsioon: Piret Puppart, Cärol Ott
Graafiline disain: Grittel Kastan, Rebecca Raquel Lopez Ortiz
Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Fotograafi assistent: Ksenia Kvitko
MUAH: Mari-Ly Kapp
Modellid: Birgit Veegen (Agency Icon) ja Yana Ronin (MJ Model Management)
Graafiline disain: Grittel Kastan, Rebecca Raquel Lopez Ortiz
Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Fotograafi assistent: Ksenia Kvitko
MUAH: Mari-Ly Kapp
Modellid: Birgit Veegen (Agency Icon) ja Yana Ronin (MJ Model Management)
Peasponsor: Viru Keskus
Toetajad: Kiu Kangatrüki Stuudio, Tallink, Saarmas Pesumaja, Lipuvabrik, Namm Chocolate, JOIK, Muhu Pagarid, KIUD packaging, Tallinn Design House, Crafter’s.
Toetajad: Kiu Kangatrüki Stuudio, Tallink, Saarmas Pesumaja, Lipuvabrik, Namm Chocolate, JOIK, Muhu Pagarid, KIUD packaging, Tallinn Design House, Crafter’s.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA eksperimentaalvormide näitus “Tuba nr Sinine”
Teisipäev 10 märts, 2026 — Teisipäev 24 märts, 2026
Aksessuaaridisain
10. märtsil kell 16.00 avatakse Viru Keskuse aatriumis juba traditsiooniline Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide näitus, mis seekord kutsub kogema liminaalset ruumi.
“Tuba nr Sinine” on iga-aastane EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite katsetuslike vormide näitus, kus kunstnik Flo Kasearu ja moelooja Liisi Eesmaa juhendamisel otsiti uus elu Tallink Grupi hotellide mahakantud voodilinadele. Näitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid ometi kummastavalt tuttav.
“TUBA NR SININE” on Eesti Kunstiakadeemia noorte moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainerite ning sisearhitektide koostöös sündinud eksperimentaalsete vormide näitus, mis kutsub külastaja kogema hotellis veedetud ööde salapära, kohtuma seal elutsevate olendite ja enda sisemaailmaga. Läbi kunstnike puudutuse leiavad uue elu mahakandmisele läinud Tallinki hotelli voodilinad.
Kunstnikud: Adel Rusin, Annabel Mustasaar, Eelia Laasma, Ethel Noortoots, Getlin Tammoja, Heti Darleen Vihman, Helen Saarik, Janina Lõhmus, Kadri Vulkan, Karin Sarv, Katriin Tammoja, Lee Mikkin, Maigi Teino, Marcus Eier, Mare Eijkelkamp, Maria Lisanne Arumäe, Mia Uustal, Nataly Järvik, Rasmus Linde, Rosena Melvin
Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu
Sisearhitektid: Aleksandra Saar, Diana Alliksaar, Henri Kats, Julius Heinlo, Kaur-Markus Jenas, Kaur Rõõmussaar, Kertu Aljas, Ketlin Kõiv, Krisette Juur, Lisell Oja, Sander Etverk
Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja
Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja
Produktsioon: Piret Puppart, Cärol Ott
Graafiline disain: Grittel Kastan, Rebecca Raquel Lopez Ortiz
Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Fotograafi assistent: Ksenia Kvitko
MUAH: Mari-Ly Kapp
Modellid: Birgit Veegen (Agency Icon) ja Yana Ronin (MJ Model Management)
Graafiline disain: Grittel Kastan, Rebecca Raquel Lopez Ortiz
Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa
Fotograaf: Riina Varol
Fotograafi assistent: Ksenia Kvitko
MUAH: Mari-Ly Kapp
Modellid: Birgit Veegen (Agency Icon) ja Yana Ronin (MJ Model Management)
Peasponsor: Viru Keskus
Toetajad: Kiu Kangatrüki Stuudio, Tallink, Saarmas Pesumaja, Lipuvabrik, Namm Chocolate, JOIK, Muhu Pagarid, KIUD packaging, Tallinn Design House, Crafter’s.
Toetajad: Kiu Kangatrüki Stuudio, Tallink, Saarmas Pesumaja, Lipuvabrik, Namm Chocolate, JOIK, Muhu Pagarid, KIUD packaging, Tallinn Design House, Crafter’s.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.05.2026 — 27.05.2026
Aksessuaaridisaini eriala konsultatsioonid sisseastujatele
Aksessuaaridisain
Mai lõpus on võimalik aksessuaaridisaini erialast huvitatutel osaleda individiduaalsetel portfoolio konsultatsioonidel. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online, Zoomi vahendusel. Ühe konsultatsiooni aeg on 30 minutit. Konsultatsioone viib läbi Stella Runnel.
- K 20. ja K 27. mail kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio konsultatsioonid EKAs kohapeal (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)
- R 22. mai kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio online konsultatsioonid Zoomis (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)
Loe aksessuaaridisaini erialast lähemalt: artun.ee/aksessuaaridisain
Sisseastumisavalduste tähtaeg moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekavale on 4. juuni 2026 kell 15:00. Rohkem info sisseastumise kohta SIIN.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Aksessuaaridisaini eriala konsultatsioonid sisseastujatele
Kolmapäev 20 mai, 2026 — Kolmapäev 27 mai, 2026
Aksessuaaridisain
Mai lõpus on võimalik aksessuaaridisaini erialast huvitatutel osaleda individiduaalsetel portfoolio konsultatsioonidel. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online, Zoomi vahendusel. Ühe konsultatsiooni aeg on 30 minutit. Konsultatsioone viib läbi Stella Runnel.
- K 20. ja K 27. mail kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio konsultatsioonid EKAs kohapeal (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)
- R 22. mai kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio online konsultatsioonid Zoomis (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)
Loe aksessuaaridisaini erialast lähemalt: artun.ee/aksessuaaridisain
Sisseastumisavalduste tähtaeg moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekavale on 4. juuni 2026 kell 15:00. Rohkem info sisseastumise kohta SIIN.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
10.03.2026 — 14.03.2026
Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika
Doktorikool
Ma olen enda ruum. Olen ruum sulle ja sina mulle. Me koguneme siia ruumi, et pakkuda enesele ja teistele kuulavat ja vastamisvalmit keskkonda. Koos võtame vastu väljakutse kehastada ruumi, mis muundub koosolevate keha-minadega. Vastama, vastutama. Siin teadvustame, et kehad materialiseeruvad – kujunevad aineliselt – suhetes –, et keha ja ruum jagavad kujunemislugu. Keha ja ruum toonivad teineteist, hoiavad teineteist. Millist ruumi oma osalusega loome, enesele ja teisele? Ruum on alati afektiivne tegemine. Kutsume mängu enese ja ruumi poorsel piiril, kus mina-protsess saab osaks meie-protsessist ja vastupidi (kas-kuidas nad üldse eraldusid?). Kui julged oma rakupinnad avada, väljanduvad isiklikud toonid ruumi, puudutavad teist ja kaaskujundavad praktika piire, ruumi toimimist. Lisan kilke. Siis saab ka ruum sinusse siseneda. Musterdada teisiti. Kui lased piiri poorseks. Millist ruumi vajad kujunemaks… milliseks?
***
10.-14. märtsil muunduvad ARSi kunstilinnaku Stuudio 98 ja Stuudio 53 keha kaasavateks ruumideks ning toimuvad kaasaegsele kehalisusele keskenduvad somaatilised loovuurimuslikud sessioonid – “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika”.
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoritöö teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt.
Kehapõhisele enese- ja teisetajule tuginev praktika toob tähelepanu alla keha-minade ainelise kujunemise suhtes keskkonnaga ning pakub võimalusi teistlaadseks kehaksolemiseks. Praktikat kehastavad tantsukunstnikud Helina Karvak, Joanna Kalm, Nele Kotli, Laura Kvelstein ja Rasmus Stenager Jensen. Nad võtavad vastu väljakutse kehastada ruumi, mis on kuulav ja vastamisvalmis ning võimeline transformeeruma koosolevate keha-minadega. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.
Ruumi ajakava:
10. märts 15:00 avatud ruum*, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
* Ruum on avatud tund enne ja pärast praktikat toetamaks rahulikku kehasse ja ruumi saabumist ning võimaldab vabalt enesega viibimist ja olustikuga tutvumist.
Osaluse registreerimine: https://fienta.com/et/o/5991
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd lubame endil päriselt selles kaaskujunemises osaleda? Kuivõrd oskame ja lubame enda protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle nähtamatust ja tasasest piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel, mille suhtes hoitakse isiklik protsess eneses ning kus ruum näib vähesel määral osalejate suhtes end muundavat. See on püüdlus liikuda kehalisest kohalolust-tajust kaasava tegutsemiseni ja kaaskujunemiseni, kus keha-minad on laiemalt kaasas.
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoriõppe teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt. Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset suhet, küsides: milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni ning millist praktika ja jagatud ruumid toimimist loominguline somaatiline kehastumine kujundab. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbivalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika
Teisipäev 10 märts, 2026 — Laupäev 14 märts, 2026
Doktorikool
Ma olen enda ruum. Olen ruum sulle ja sina mulle. Me koguneme siia ruumi, et pakkuda enesele ja teistele kuulavat ja vastamisvalmit keskkonda. Koos võtame vastu väljakutse kehastada ruumi, mis muundub koosolevate keha-minadega. Vastama, vastutama. Siin teadvustame, et kehad materialiseeruvad – kujunevad aineliselt – suhetes –, et keha ja ruum jagavad kujunemislugu. Keha ja ruum toonivad teineteist, hoiavad teineteist. Millist ruumi oma osalusega loome, enesele ja teisele? Ruum on alati afektiivne tegemine. Kutsume mängu enese ja ruumi poorsel piiril, kus mina-protsess saab osaks meie-protsessist ja vastupidi (kas-kuidas nad üldse eraldusid?). Kui julged oma rakupinnad avada, väljanduvad isiklikud toonid ruumi, puudutavad teist ja kaaskujundavad praktika piire, ruumi toimimist. Lisan kilke. Siis saab ka ruum sinusse siseneda. Musterdada teisiti. Kui lased piiri poorseks. Millist ruumi vajad kujunemaks… milliseks?
***
10.-14. märtsil muunduvad ARSi kunstilinnaku Stuudio 98 ja Stuudio 53 keha kaasavateks ruumideks ning toimuvad kaasaegsele kehalisusele keskenduvad somaatilised loovuurimuslikud sessioonid – “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika”.
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoritöö teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt.
Kehapõhisele enese- ja teisetajule tuginev praktika toob tähelepanu alla keha-minade ainelise kujunemise suhtes keskkonnaga ning pakub võimalusi teistlaadseks kehaksolemiseks. Praktikat kehastavad tantsukunstnikud Helina Karvak, Joanna Kalm, Nele Kotli, Laura Kvelstein ja Rasmus Stenager Jensen. Nad võtavad vastu väljakutse kehastada ruumi, mis on kuulav ja vastamisvalmis ning võimeline transformeeruma koosolevate keha-minadega. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.
Ruumi ajakava:
10. märts 15:00 avatud ruum*, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
- märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
* Ruum on avatud tund enne ja pärast praktikat toetamaks rahulikku kehasse ja ruumi saabumist ning võimaldab vabalt enesega viibimist ja olustikuga tutvumist.
Osaluse registreerimine: https://fienta.com/et/o/5991
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd lubame endil päriselt selles kaaskujunemises osaleda? Kuivõrd oskame ja lubame enda protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle nähtamatust ja tasasest piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel, mille suhtes hoitakse isiklik protsess eneses ning kus ruum näib vähesel määral osalejate suhtes end muundavat. See on püüdlus liikuda kehalisest kohalolust-tajust kaasava tegutsemiseni ja kaaskujunemiseni, kus keha-minad on laiemalt kaasas.
“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoriõppe teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt. Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset suhet, küsides: milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni ning millist praktika ja jagatud ruumid toimimist loominguline somaatiline kehastumine kujundab. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbivalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
14.03.2026
EKA disainiteaduskonna mentorpäev Tartus
Unistad disaini õppimisest EKAs? Tahad teada, milline näeb välja disainiõpe päriselt?
EKA disainiteaduskond tuleb Tartusse ja kutsub kõiki sisseastumishuvilisi mentorpäevale ERMis!
See on võimalus:
– kohtuda EKA disainitudengite ja õppejõududega
– osaleda töötubades
– saada tagasisidet oma ideedele või portfooliole
– küsida sisseastumise ja õppekava kohta
– tunnetada, milline on EKA mõtteviis ja kogukond
Mentorpäev annab aimu, mida tähendab õppida disaini – kuidas ideed sünnivad, arenevad ja maailma mõjutavad.
Eesti Rahva Muuseum, Tartu
14. märts 2026
11.00- 16.00
Tule küsi, vaata, katseta ja mõtle kaasa.
PÄEVA PROGRAMM
11:00-12:00 Kunstiakadeemia disainiteaduskonna erialade üldtutvustus
Disainiteaduskonnas õpetame mitmeid erialasid, sealhulgas graafilist disaini, moedisaini, tekstiilidisaini, aksessuaaridisaini, keraamikat, klaasi ja metalli, tootedisaini jne. Õppetöös põimuvad tehnilised teadmised, materjalikatsetused, digitaalsed tööriistad ning koostööprojektid ettevõtete ja kogukondadega. Tutvustame erialasid slaidide abil ning räägime täpsemalt, millega igapäevaselt tegeleme. Tule kuulama ja küsi julgelt juurde!
12:00-13:00 Moeportfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Marion Laev ja Aivar Lätt
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi moevaldkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
12:00-13:00 Tekstiilidisiani töötuba: villa viltimine ja põime. Töötuba viib läbi tekstiilidisaini tudeng Vivian Vuks
Töötoas tutvustatakse tekstiilidisaini põhilisi materjale ja tehnikaid läbi praktilise katsetamise. Osalejad saavad proovida villa viltimist ja põimimist, õppides tundma materjali omadusi, struktuuri ja vormiloome võimalusi.
12:00-13:00 Ruumikujunduse eriala portfoolio konstultatsioon. Töötuba viivad läbi Maarja Falk-Valk ja Marit Kruus
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat.
Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi ruumikujunduse valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
12:00-13:00 Aksessuaaridisaini töötuba ja konsultatsioon. Töötuba viib läbi Stella Runnel
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi aksessuaaridisaini valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
13:00-14:00 Ruumikujunduse eriala ülesanne Ruumirännak ERMis. Töötuba viivad läbi Maarja Falk-Valk ja Marit Kruus
13:00-14:00 Moeportfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Marion Laev ja Aivar Lätt
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi moevaldkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
13:00-15:00 Graafilise disaini töötuba ja konsultatsioon. Töötuba viib läbi graafilise disaini tudeng Grittel Kastan
Graafilise disaini konsultatsioon ja töötuba on praktiline ja arutelupõhine kohtumine, kus tutvustatakse graafilise disaini eriala olemust ning loovtöö protsessi. Pane tähele! Võta kaasa oma sülearvuti.
13:00-14:00 Visuaalse kommunikatsiooni eriala portfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Kerstin Raidma ja Ionel Lehari
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi visuaalse kommunikatsiooni valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
13:30-14:30 Tekstiilidisiani töötuba: villa viltimine ja põime. Töötuba viib läbi tekstiilidisaini tudeng Vivian Vuks
Töötoas tutvustatakse tekstiilidisaini põhilisi materjale ja tehnikaid läbi praktilise katsetamise. Osalejad saavad proovida villa viltimist ja põimimist, õppides tundma materjali omadusi, struktuuri ja vormiloome võimalusi.
14:00-15:00 Moedisaini töötuba: drapeerimine. Töötuba viib läbi moedisaini tudeng Allan Suomalalainen
Praktiline moe- või rõivadisaini õpituba, kus rõivaid luuakse otse minimannekeenil kangast vormides, voltides ja kinnitades – ilma esmalt tasapinnalist lõiget paberile joonistamata.
14:00-15:00 Moeportfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Marion Laev ja Aivar Lätt
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi moevaldkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
14:00-15:00 Visuaalse kommunikatsiooni eriala portfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Kerstin Raidma ja Ionel Lehari
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat.
Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi visuaalse kommunikatsiooni valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
15:00-16:00 Moedisaini töötuba: drapeerimine. Töötuba viib läbi moedisaini tudeng Allan Suomalalainen
Praktiline moe- või rõivadisaini õpituba, kus rõivaid luuakse otse minimannekeenil kangast vormides, voltides ja kinnitades – ilma esmalt tasapinnalist lõiget paberile joonistamata.
15:00-16:00 Köite töötuba. Töötuba viivad läbi tudengid Mark Albert Villand ja Simon Janson
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
EKA disainiteaduskonna mentorpäev Tartus
Laupäev 14 märts, 2026
Unistad disaini õppimisest EKAs? Tahad teada, milline näeb välja disainiõpe päriselt?
EKA disainiteaduskond tuleb Tartusse ja kutsub kõiki sisseastumishuvilisi mentorpäevale ERMis!
See on võimalus:
– kohtuda EKA disainitudengite ja õppejõududega
– osaleda töötubades
– saada tagasisidet oma ideedele või portfooliole
– küsida sisseastumise ja õppekava kohta
– tunnetada, milline on EKA mõtteviis ja kogukond
Mentorpäev annab aimu, mida tähendab õppida disaini – kuidas ideed sünnivad, arenevad ja maailma mõjutavad.
Eesti Rahva Muuseum, Tartu
14. märts 2026
11.00- 16.00
Tule küsi, vaata, katseta ja mõtle kaasa.
PÄEVA PROGRAMM
11:00-12:00 Kunstiakadeemia disainiteaduskonna erialade üldtutvustus
Disainiteaduskonnas õpetame mitmeid erialasid, sealhulgas graafilist disaini, moedisaini, tekstiilidisaini, aksessuaaridisaini, keraamikat, klaasi ja metalli, tootedisaini jne. Õppetöös põimuvad tehnilised teadmised, materjalikatsetused, digitaalsed tööriistad ning koostööprojektid ettevõtete ja kogukondadega. Tutvustame erialasid slaidide abil ning räägime täpsemalt, millega igapäevaselt tegeleme. Tule kuulama ja küsi julgelt juurde!
12:00-13:00 Moeportfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Marion Laev ja Aivar Lätt
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi moevaldkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
12:00-13:00 Tekstiilidisiani töötuba: villa viltimine ja põime. Töötuba viib läbi tekstiilidisaini tudeng Vivian Vuks
Töötoas tutvustatakse tekstiilidisaini põhilisi materjale ja tehnikaid läbi praktilise katsetamise. Osalejad saavad proovida villa viltimist ja põimimist, õppides tundma materjali omadusi, struktuuri ja vormiloome võimalusi.
12:00-13:00 Ruumikujunduse eriala portfoolio konstultatsioon. Töötuba viivad läbi Maarja Falk-Valk ja Marit Kruus
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat.
Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi ruumikujunduse valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
12:00-13:00 Aksessuaaridisaini töötuba ja konsultatsioon. Töötuba viib läbi Stella Runnel
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi aksessuaaridisaini valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
13:00-14:00 Ruumikujunduse eriala ülesanne Ruumirännak ERMis. Töötuba viivad läbi Maarja Falk-Valk ja Marit Kruus
13:00-14:00 Moeportfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Marion Laev ja Aivar Lätt
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi moevaldkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
13:00-15:00 Graafilise disaini töötuba ja konsultatsioon. Töötuba viib läbi graafilise disaini tudeng Grittel Kastan
Graafilise disaini konsultatsioon ja töötuba on praktiline ja arutelupõhine kohtumine, kus tutvustatakse graafilise disaini eriala olemust ning loovtöö protsessi. Pane tähele! Võta kaasa oma sülearvuti.
13:00-14:00 Visuaalse kommunikatsiooni eriala portfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Kerstin Raidma ja Ionel Lehari
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi visuaalse kommunikatsiooni valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
13:30-14:30 Tekstiilidisiani töötuba: villa viltimine ja põime. Töötuba viib läbi tekstiilidisaini tudeng Vivian Vuks
Töötoas tutvustatakse tekstiilidisaini põhilisi materjale ja tehnikaid läbi praktilise katsetamise. Osalejad saavad proovida villa viltimist ja põimimist, õppides tundma materjali omadusi, struktuuri ja vormiloome võimalusi.
14:00-15:00 Moedisaini töötuba: drapeerimine. Töötuba viib läbi moedisaini tudeng Allan Suomalalainen
Praktiline moe- või rõivadisaini õpituba, kus rõivaid luuakse otse minimannekeenil kangast vormides, voltides ja kinnitades – ilma esmalt tasapinnalist lõiget paberile joonistamata.
14:00-15:00 Moeportfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Marion Laev ja Aivar Lätt
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi moevaldkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
14:00-15:00 Visuaalse kommunikatsiooni eriala portfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Kerstin Raidma ja Ionel Lehari
Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat.
Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi visuaalse kommunikatsiooni valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.
15:00-16:00 Moedisaini töötuba: drapeerimine. Töötuba viib läbi moedisaini tudeng Allan Suomalalainen
Praktiline moe- või rõivadisaini õpituba, kus rõivaid luuakse otse minimannekeenil kangast vormides, voltides ja kinnitades – ilma esmalt tasapinnalist lõiget paberile joonistamata.
15:00-16:00 Köite töötuba. Töötuba viivad läbi tudengid Mark Albert Villand ja Simon Janson
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
05.03.2026 — 12.04.2026
Jana Ribkina ja Irmak Semizi näitus “Soovikaev”
Kaasaegne kunst
„Tunda iha tõmmet tähendab tunda puudumise kohalolu.”
-Anne Carson, “Eros The Bitterweet”
Ühtse olemuse kaheks jagamine oli jumalatepoolne karistus, et oleksime neetud enda eluaja sisse mahutama ka ideaalse terviklikkuse tagaajamist – ja haledalt pöördume ikka tagasi jumalate poole, kui teed taasühinemiseni ise leida ei suuda. Mõned ütlevad, et see armastus kuulubki ainult jumalatele endile. Ometi trotsime seda reetlikult ning astume alandlikult kõrgemate jõudude ette lausudes:
“Ma soovin.”
Soovimine on puuduva hellitamine. Armastaja ei palu mitte ainult mööduvat täiusetunnet, vaid soovimine ise rahuldab lõpuks armastaja nälga. Soovist saab toiteallikas ja meie isu ei alistu nõrkusena, vaid tõuseb pühendumusena.
Näitus “Soovikaev” on samaaegselt nii harjutusväljak kui harduse valem. Süüta küünal, viska münt, loe õielehed kokku ja soovi.
avamine 05.03.2026 kell 18.00
06.03. – 12.04.2026
avatud K-P 12.00-18.00
KETT galerii / Aparaaditehas, Kastani 42, Tartu
Irmak Semiz (s. 1997, Istanbul) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Oma praktikas töötab ta peamiselt skulptuuri, installatsiooni ja animatsiooniga. Ta keskendub vastuoluliste identiteetide, otsuste ja emotsionaalsete seisundite väljendamisele, mida töötleb läbi huumori, ühenduse ja müüdiloome.
Jana Ribkina (s. 1995, Riia) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab ja töötab Riias. Tegeledes peamiselt keraamika, tekstiili ja illustratsiooniga, uurib ta mänguliselt oma igapäevaelu peegeldusi, ammutades inspiratsiooni folkloorist ja fantaasiast. Tema looming püüab põimida isikliku ja müütilise ühtseks, katkematuks niidiks.
Graafiline disain: Paul Graßler
Näitust toetab Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Jana Ribkina ja Irmak Semizi näitus “Soovikaev”
Neljapäev 05 märts, 2026 — Pühapäev 12 aprill, 2026
Kaasaegne kunst
„Tunda iha tõmmet tähendab tunda puudumise kohalolu.”
-Anne Carson, “Eros The Bitterweet”
Ühtse olemuse kaheks jagamine oli jumalatepoolne karistus, et oleksime neetud enda eluaja sisse mahutama ka ideaalse terviklikkuse tagaajamist – ja haledalt pöördume ikka tagasi jumalate poole, kui teed taasühinemiseni ise leida ei suuda. Mõned ütlevad, et see armastus kuulubki ainult jumalatele endile. Ometi trotsime seda reetlikult ning astume alandlikult kõrgemate jõudude ette lausudes:
“Ma soovin.”
Soovimine on puuduva hellitamine. Armastaja ei palu mitte ainult mööduvat täiusetunnet, vaid soovimine ise rahuldab lõpuks armastaja nälga. Soovist saab toiteallikas ja meie isu ei alistu nõrkusena, vaid tõuseb pühendumusena.
Näitus “Soovikaev” on samaaegselt nii harjutusväljak kui harduse valem. Süüta küünal, viska münt, loe õielehed kokku ja soovi.
avamine 05.03.2026 kell 18.00
06.03. – 12.04.2026
avatud K-P 12.00-18.00
KETT galerii / Aparaaditehas, Kastani 42, Tartu
Irmak Semiz (s. 1997, Istanbul) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Oma praktikas töötab ta peamiselt skulptuuri, installatsiooni ja animatsiooniga. Ta keskendub vastuoluliste identiteetide, otsuste ja emotsionaalsete seisundite väljendamisele, mida töötleb läbi huumori, ühenduse ja müüdiloome.
Jana Ribkina (s. 1995, Riia) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab ja töötab Riias. Tegeledes peamiselt keraamika, tekstiili ja illustratsiooniga, uurib ta mänguliselt oma igapäevaelu peegeldusi, ammutades inspiratsiooni folkloorist ja fantaasiast. Tema looming püüab põimida isikliku ja müütilise ühtseks, katkematuks niidiks.
Graafiline disain: Paul Graßler
Näitust toetab Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
04.03.2026 — 31.03.2026
Katariin Mudist “Ajutine lahendus”
Kaasaegne kunst
5.-31.03.2026
Kolmapäeval 4. märtsil kell 18.00 avatakse Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ ARS Showcase galeriis.
“Ajutine lahendus” koondab ühte ruumi uksehoidjad, mis on kogutud eri asutustest, peamiselt Eesti kultuurivaldkonna institutsioonidest. Uksehoidjad on sündinud vajadusest: midagi tuleb korraks lahti hoida, midagi tuleb läbi lasta. Ajutine lahendus kipub aga märkamatult muutuma püsivaks. Nii muutub juhuslik vorm ja materjal üllatavalt universaalseks.
Näituse fookus on väikestel tüütutel hetkedel: kui rattakumm on jälle töss; kui unustasid trennis rätiku maha; kui pead tellitud pluusi tagastama; kui filmi vaadates internet hakib; kui keegi seletab midagi, mida juba tead; kui toidupoes just sinu valitud järjekord on kõige aeglasem või kui uksehoidja on kadunud. See tüütus on väike häiring, mis hakkab kordudes mõjutama tähelepanu, liikumist ja suhtumist ruumi. Uks oli aastaid püsinud avatuna ühe pealtnäha tähtsusetu materjalitüki, uksehoidja abil. Aga ühel hetkel, käed kandamit täis, seda harjumuspärast puidutükki enam ei ole. Tekib väike viivitus ja kerge ärritus: otsitakse kiiresti midagi asenduseks, uks saab jälle lahti ja töö läheb edasi. Hetk möödub ning on suure tõenäosusega kohe unustatud.
Aasta aja jooksul kogutud uksehoidjad on hoidnud lahti eri tüüpi uksi (peauksi, kõrvaluksi, tagauksi jne) ning need töötavad eri põhimõtetel: kiiluna, lävelukuna või raskusena. Neid objekte ühendab see, et nad pärinevad institutsioonidest, kus uksed ei ole ainult arhitektuurne element, vaid ka ligipääsu ja töökorralduse vahend. Uksehoidjad on väikesed mitteametlikud sekkumised, mis teevad liikumise sujuvamaks ja annavad märku, kelle jaoks ruum “toimib”. Nende eemaldamine ja ühte ruumi koondamine paljastab selle ajutiste lahenduste kihi, millele institutsionaalne ruum märkamatult toetub.
Uks näitusele on alati (ajutiselt) avatud.
Katariin Mudist on Eesti interdistsiplinaarne kunstnik, kes usub, et kõige kõnekamad asjad on need, mis tavaliselt jäävad ukse taha. Teda huvitavad väikesed tüütused, mis tekivad näiteks siis, kui uks ei tee koostööd – olgu see automaatuks, mis ei avane või kadunud uksehoidja. Tema praktikat läbivad huumor ja iroonia – ta uurib ühiskondlikke norme ning kunstnikuks olemise praktikaid ja tähendusi kultuurivälja ja institutsioonide kontekstis, kasutades selleks materiaalseid ja protsessipõhiseid lähenemisi. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi õppekaval, otsides ühisosa visuaalse ja materjalikeskse kunsti vahel.
Mudistil on magistrikraad kaasaegses kunstis (EKA, 2022) ning bakalaureusekraad meedia- ja reklaamidisainis (Kõrgem Kunstikool Pallas, 2018). Ta on pälvinud Adamson-Ericu stipendiumi (2025) ja Noore Skulptori Preemia (2025). 2026. aastal pälvis ta koos Keithy Kuuspuga kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemia näituse „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks“ (2025) ja performatiivse Auhinnagala (2025) eest.
Näituse Meeskond:
Näituse kujundus ning produktsiooni abi: Alden Jõgisuu
Graafiline disain: Katariin Mudist
Toetajad: Punch Club, Põhjala, Eesti Kunstnike Liit
Eriline tänu: Alan Voodla, Johanna Mudist, Eva Nava, Keithy Kuuspu, Maria Elise Remme, Helena Pass ning kõik asutused, kellelt pärinevad kogutud uksehoidjad.
Näitus on avatud:
5.-31. Märts 2026
E–R 12–18, L 12–16
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Katariin Mudist “Ajutine lahendus”
Kolmapäev 04 märts, 2026 — Teisipäev 31 märts, 2026
Kaasaegne kunst
5.-31.03.2026
Kolmapäeval 4. märtsil kell 18.00 avatakse Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ ARS Showcase galeriis.
“Ajutine lahendus” koondab ühte ruumi uksehoidjad, mis on kogutud eri asutustest, peamiselt Eesti kultuurivaldkonna institutsioonidest. Uksehoidjad on sündinud vajadusest: midagi tuleb korraks lahti hoida, midagi tuleb läbi lasta. Ajutine lahendus kipub aga märkamatult muutuma püsivaks. Nii muutub juhuslik vorm ja materjal üllatavalt universaalseks.
Näituse fookus on väikestel tüütutel hetkedel: kui rattakumm on jälle töss; kui unustasid trennis rätiku maha; kui pead tellitud pluusi tagastama; kui filmi vaadates internet hakib; kui keegi seletab midagi, mida juba tead; kui toidupoes just sinu valitud järjekord on kõige aeglasem või kui uksehoidja on kadunud. See tüütus on väike häiring, mis hakkab kordudes mõjutama tähelepanu, liikumist ja suhtumist ruumi. Uks oli aastaid püsinud avatuna ühe pealtnäha tähtsusetu materjalitüki, uksehoidja abil. Aga ühel hetkel, käed kandamit täis, seda harjumuspärast puidutükki enam ei ole. Tekib väike viivitus ja kerge ärritus: otsitakse kiiresti midagi asenduseks, uks saab jälle lahti ja töö läheb edasi. Hetk möödub ning on suure tõenäosusega kohe unustatud.
Aasta aja jooksul kogutud uksehoidjad on hoidnud lahti eri tüüpi uksi (peauksi, kõrvaluksi, tagauksi jne) ning need töötavad eri põhimõtetel: kiiluna, lävelukuna või raskusena. Neid objekte ühendab see, et nad pärinevad institutsioonidest, kus uksed ei ole ainult arhitektuurne element, vaid ka ligipääsu ja töökorralduse vahend. Uksehoidjad on väikesed mitteametlikud sekkumised, mis teevad liikumise sujuvamaks ja annavad märku, kelle jaoks ruum “toimib”. Nende eemaldamine ja ühte ruumi koondamine paljastab selle ajutiste lahenduste kihi, millele institutsionaalne ruum märkamatult toetub.
Uks näitusele on alati (ajutiselt) avatud.
Katariin Mudist on Eesti interdistsiplinaarne kunstnik, kes usub, et kõige kõnekamad asjad on need, mis tavaliselt jäävad ukse taha. Teda huvitavad väikesed tüütused, mis tekivad näiteks siis, kui uks ei tee koostööd – olgu see automaatuks, mis ei avane või kadunud uksehoidja. Tema praktikat läbivad huumor ja iroonia – ta uurib ühiskondlikke norme ning kunstnikuks olemise praktikaid ja tähendusi kultuurivälja ja institutsioonide kontekstis, kasutades selleks materiaalseid ja protsessipõhiseid lähenemisi. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi õppekaval, otsides ühisosa visuaalse ja materjalikeskse kunsti vahel.
Mudistil on magistrikraad kaasaegses kunstis (EKA, 2022) ning bakalaureusekraad meedia- ja reklaamidisainis (Kõrgem Kunstikool Pallas, 2018). Ta on pälvinud Adamson-Ericu stipendiumi (2025) ja Noore Skulptori Preemia (2025). 2026. aastal pälvis ta koos Keithy Kuuspuga kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemia näituse „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks“ (2025) ja performatiivse Auhinnagala (2025) eest.
Näituse Meeskond:
Näituse kujundus ning produktsiooni abi: Alden Jõgisuu
Graafiline disain: Katariin Mudist
Toetajad: Punch Club, Põhjala, Eesti Kunstnike Liit
Eriline tänu: Alan Voodla, Johanna Mudist, Eva Nava, Keithy Kuuspu, Maria Elise Remme, Helena Pass ning kõik asutused, kellelt pärinevad kogutud uksehoidjad.
Näitus on avatud:
5.-31. Märts 2026
E–R 12–18, L 12–16
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19.03.2026 — 24.05.2026
8 naist. 4 dialoogi ruumist
Arhitektuuriteaduskond
Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ toob fookusesse neli naissisearhitekti – Maia Laul, Kirsti Laanemaa, Aate-Heli Õun, Maimu Plees –, kelle loominguline kõrgaeg jäi Nõukogude aega, ning annab võimaluse neljale täna tegutsevale naissisearhitektile uurida, küsida ja inspireeruda oma eelkäijate loomingust. Laul, Laanemaa, Õun ja Plees on naised, kes on kavandanud suuri avalikke interjööre, olnud oma ajastu ruumikultuuri eestvedajad, defineerinud loomingulisi ambitsioone erakordsete installatsioonidega näitustel, olnud võrdselt nii ainuautorid kui kaasautorid suurte kollektiivide sees. Säravad isiksused ja loojad, ent nii mõnigi kord kogenud ka autorina varjujäämist.
Näituse keskme moodustuvad neli dialoogi, mille ühes otsas on täna aktiivselt tegutseja ja teises oma eriala eelkäija mitmekümne aasta tagant. Mida oma eelkäijate loomingust üles nopitakse? Kas interjöörides, mis valmisid hoopis teistes sotsiaalsetes, majanduslikes ning ühiskondliku korra tingimustes, on tänapäeva loojale midagi kõnetavat ja olulist? Kas sisearhitektina on oma eelkäijate pärandisse süvenedes võimalik leida midagi sellist, millega praegu samastuda või millest inspireeruda?
Näituse algtõukeks on Taimi Soo ja Irena Timuski läbiviidud projekt „Inimesed pildis“, mis koondas Eesti Sisearhitektide Liidu toel kokku kümmekonna naissisearhitekti eluloolised ja loomingulised andmed nii autorite eraarhiividest kui muuseumide kogudest. Nende allikmaterjalidega suhestuvadki näituse kaaskuraatorid – Liis Lindvere, Hanna Karits, Taimi Soo ja Tüüne-Kristin Vaikla –, luues nii põlvkondadeülese ja erialasisese dialoogi.
Kuraator: Karen Jagodin
Kaaskuraatorid: Taimi Soo, Tüüne-Kristin Vaikla, Liis Lindvere, Hanna Karits
Näituse kujundus: Helen Oja
Graafiline disain: Kadri-Maria Külaots
Näitus on valminud koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Palume näitusesaali sisenedes välisjalanõud ära võtta, hea võimalus panna jalga oma lemmiksokid! Näituse avamine toimub neljapäeval, 19. veebruaril kell 17 ning jääb avatuks 24. maini.
Esimene kuraatorituur näitusel toimub laupäeval, 21. veebruaril kell 14.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
8 naist. 4 dialoogi ruumist
Neljapäev 19 märts, 2026 — Pühapäev 24 mai, 2026
Arhitektuuriteaduskond
Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ toob fookusesse neli naissisearhitekti – Maia Laul, Kirsti Laanemaa, Aate-Heli Õun, Maimu Plees –, kelle loominguline kõrgaeg jäi Nõukogude aega, ning annab võimaluse neljale täna tegutsevale naissisearhitektile uurida, küsida ja inspireeruda oma eelkäijate loomingust. Laul, Laanemaa, Õun ja Plees on naised, kes on kavandanud suuri avalikke interjööre, olnud oma ajastu ruumikultuuri eestvedajad, defineerinud loomingulisi ambitsioone erakordsete installatsioonidega näitustel, olnud võrdselt nii ainuautorid kui kaasautorid suurte kollektiivide sees. Säravad isiksused ja loojad, ent nii mõnigi kord kogenud ka autorina varjujäämist.
Näituse keskme moodustuvad neli dialoogi, mille ühes otsas on täna aktiivselt tegutseja ja teises oma eriala eelkäija mitmekümne aasta tagant. Mida oma eelkäijate loomingust üles nopitakse? Kas interjöörides, mis valmisid hoopis teistes sotsiaalsetes, majanduslikes ning ühiskondliku korra tingimustes, on tänapäeva loojale midagi kõnetavat ja olulist? Kas sisearhitektina on oma eelkäijate pärandisse süvenedes võimalik leida midagi sellist, millega praegu samastuda või millest inspireeruda?
Näituse algtõukeks on Taimi Soo ja Irena Timuski läbiviidud projekt „Inimesed pildis“, mis koondas Eesti Sisearhitektide Liidu toel kokku kümmekonna naissisearhitekti eluloolised ja loomingulised andmed nii autorite eraarhiividest kui muuseumide kogudest. Nende allikmaterjalidega suhestuvadki näituse kaaskuraatorid – Liis Lindvere, Hanna Karits, Taimi Soo ja Tüüne-Kristin Vaikla –, luues nii põlvkondadeülese ja erialasisese dialoogi.
Kuraator: Karen Jagodin
Kaaskuraatorid: Taimi Soo, Tüüne-Kristin Vaikla, Liis Lindvere, Hanna Karits
Näituse kujundus: Helen Oja
Graafiline disain: Kadri-Maria Külaots
Näitus on valminud koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Palume näitusesaali sisenedes välisjalanõud ära võtta, hea võimalus panna jalga oma lemmiksokid! Näituse avamine toimub neljapäeval, 19. veebruaril kell 17 ning jääb avatuks 24. maini.
Esimene kuraatorituur näitusel toimub laupäeval, 21. veebruaril kell 14.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.04.2026
EKA doktorikooli konverents 2026
Doktorikool
EKA doktorikooli konverents toimub 2. aprillil 2026.
Palume registreeruda hiljemalt 29. märtsiks.
Konverents toimub inglise keeles.
PROGRAMME
08.40 Registration
09.00 Welcome by Prof. Linda Kaljundi (EKA Vice Rector for Research, Head of Doctoral School)
09.10 Opening Lecture
Moderator Prof. Linda Kaljundi
Dr. Anna Carolina Jensen “In-Between Chaos and Control” (EKA, postdoctoral researcher)
Teesid
In my talk I will present my doctoral thesis Encyclopedia of In-Betweenness: An Exploration of a Collective Artistic Research Practice (Aalto University, 2023) and my postdoctoral research project City Is the Thing Bodies and Time Move Through: Concrete Structures of In-Betweenness. While my doctoral thesis explored curating as a (collective) research method and through its form, encyclopedia, the multiplicity of networks and knowledges which constitute the practice, the postdoctoral research studies how environments, architectures, and leisure spaces perform, shape and structure historical layers, and in what ways does the past continue to haunt everyday life in the present. In my research I use Narva as a case study and perceive a city as a place that times and bodies, ideologies and societal systems move through, and consider methods and methodologies that happen in the space in-between chaos and control, knowledge and non-knowledge, language, translations and things and experiences that escape naming. By creating research situations that enable emergent events, practice-led artistic research embraces uncertainty as constitutive of knowledge, operating in the fertile tension between chaos and control, structure and openness.
Panel 1: ART HISTORY & VISUAL CULTURE
Moderator Prof. Andres Kurg
10.10 Rahul Sharma “Peripheral In-Between Identities on the Eastern Borderlands: Films of Eléonore de Montesquiou” (supervisors Dr. Mari Laanemets, Prof. Linda Kaljundi).
Teesid
The talk delves into liminal identity representations of the Russian-Estonian ethno-linguistic minority in works of the French-Estonian artist and documentary filmmaker Eléonore de Montesquiou (b. 1970), in particular focusing on Olga and Olga (2017) and Eksperiment Katja. (2020). I analyse how liminal border identities are affected by opposing notions of Euclidean and relational time-space, and the concept of the Möbius strip. Deploying close-textual analysis, I, then, analyse the formal characteristics of the films by close-reading the usage of cinematic apparatus and film processes to create varied layers of both bordered identities and the bordered spaces inhabited by the depicted characters. Finally, I reflect on de Montesquiou’s own ‘non-political subjectivised third-positionality’ via her gaze and epistemological construct that creates liminal and ambiguous layers of identities within her represented characters.
10.45 Mie Mortensen “A Philosophy of Sponges: The Influence of Ernst Haeckel on Ivan Leonidov” (supervisor Prof. Andres Kurg).
Teesid
Due to lack of description and information, Soviet architect Ivan Leonidov’s final project — a series of images with the alleged title City of the Sun (1942-59) — is often interpreted in the light of the eponymous novel by Tomasso Campanella. While this Renaissance philosopher was indeed important to the architect’s thinking, Leonidov drew his inspiration from a wide range of disciplines. This presentation explores the particular case of the German zoologist Ernst Haeckel’s work on marine invertebrates vis-a-vis the architect’s projects. Not only do Leonidov’s plans and drawings contain patterns resembling Haeckel’s illustrations, as I try to demonstrate as part of my dissertation, Leonidov’s philosophy of architecture can be said to mirror the German zoologist’s theories of ontogenesis.
11.20 Coffee break
11.40 Anneli Porri “How to Explain Pictures… to Ourselves?
Mediating the Artwork and Supporting Meaning-Making in Art History Education” (supervisor Prof. Linda Kaljundi).
Teesid
In art history teaching at the general education level, factual knowledge and the complexity of historical context often dominate. Within a multilayered and demanding visual–verbal learning situation, there is a risk of losing the personal, emotional, and cognitively demanding experience of encountering art that supports the construction of meaning. In my teaching practice, I am interested in how foundational knowledge of art history can be combined with creative interpretation so that, through open-ended questions, visual noticing, comparison, and justification, learning in both general and extracurricular art education can support learners’ personal meaning-making. In this presentation, I introduce an action research project conducted in an extracurricular art school. Based on observation, students’ creative work, and their feedback, the study explores which strategies of cognitive activation can be applied in art history education and how these strategies influence the participation, sense-making, and development of visual competence among students aged 13–17.
12.15 Marten Esko “The Contemporary as Method: Use, Abuse, and Critical Afterlife” (supervisor Prof. Virve Sarapik).
Teesid
The presentation examines the contemporary as a critical-theoretical concept and as a potential methodological problem. Over the past two decades, the contemporary has become a widely circulating framework in art history, cultural studies, literary criticism, and social theory. Initially introduced to challenge linear modernity and historicism and to conceptualize the temporal complexity of the present, the concept has, over time, become an imprecise and diffuse signifier rather than a more concretely defined one—particularly in the context of contemporary art. However, before considering the abandonment of the term, the presentation—drawing on the ideas of Giorgio Agamben, Zsuzsa Barossi, Jacob Lund, Peter Osborne, and Lionel Ruffel—proposes understanding contemporaneity as a method: as a critical, non-modern relationship to time that is attentive to the coexistence of multiple temporalities, histories and historicities. Understood in this way, the contemporary no longer functions as a periodizing label or a marker of temporal novelty, but rather as a potential diagnostic tool for the critical analysis of contemporary art.
12.50 Rahel Aerin Eslas “The Aesthetics of Nature in Denis Diderot’s Philosophy and Art Criticism” (supervisors Prof. Krista Kodres, Prof. Frédéric Ogée).
Teesid
Denis Diderot (1713–1784) was a philosopher and encyclopedist in Enlightenment France, who believed that nature should act as the lead example in all areas of society and culture. In my dissertation, I am researching the role of nature in Diderot’s aesthetics in his works on philosophy and art criticism. In my presentation, I will introduce a chapter from my dissertation, “Nature in Diderot’s Language of Criticism,” which looks at how nature influenced the artistic terminology used by Diderot. Diderot thought that an accurate imitation of nature should be the main achievement for all artists, as through this skill of studying and understanding nature, the artist will have the ability to enhance the perception and experience of it. This chapter points out and elaborates on the instances when an aspect of painting must adhere to nature’s laws, and when the artist needs to distance themselves from nature by enhancing the traits they observe.
13.25 Lunch
Panel 2: Art & Design
Moderator Dr. Jaana Päeva
14.00 Kadri Liis Rääk “The Artist’s Body as a Sensory Threshold” (supervisor Dr. Liina Unt).
Teesid
In this presentation, the artist’s body is positioned as a sensory threshold, a porous membrane between the self and the world. I examine how the creation-in-making process is structured and how to pinpoint the tactile place of origin of art. Through a shift in habitual patterns and a withdrawal into performative artistic ascesis, the practice resists demands for constant productivity and visibility. This becomes an incision into the nature of the creative process, in which agency shifts from a maker of objects toward a mediator of attention. The threshold state is proposed as a specific mode of being that addresses openness, vulnerability, and an attentive co-existence with the more-than-human, while working with resistance and uncertainty.
14.35 Taavi Varm “Co-creative video game creation as a practice of care” (supervisors Dr. Varvara Guljajeva, Dr. Helen Uusberg).
Teesid
My research examines how the co-creative video game creation process can function as a practice of care that supports psychological well-being. Well-being is approached not as a fixed outcome, but as something that emerges through creative processes and reflective engagement. By focusing on the co-creative process, the study examines how care is enacted through collaboration, decision-making, and attention to lived experience within the creative process itself. Looking at game creation as an artistic practice, explained through a case study in project EVA Lab, my main thesis in the talk is that psychological wellbeing and creative sustainability can be understood as an emergent quality of creative processes, rather than solely as a measurable outcome.
15.10 Eva Liisa Kubinyi “Wondering Pathways Toward Community-Based Service Designing from Rõuge” (supervisor Associate Prof. Josina Vink).
Teesid
The Dominant Service Design phenomenon overemphasis step-by-step procedures led by design experts. While community-based design approaches exist, these strategies overlook the everyday struggle of detaching from modernist design legacies. Without a clearer understanding of how to move toward community-based modalities, the profession risks erasing otherness. Drawing on a nine-month programmatic research-through-design project in South-Eastern Estonia, this paper conceptualizes wondering pathways—simultaneous yet contradictory movements toward community-based practices. This research contributes to service design by demonstrating multiple directions to community-based approaches and building compassion for messy in-between spaces of transformation. Moving toward community-based approaches requires ongoing openness to resisting dominant design practices that often reveal themselves gradually and through practice.
15.45 Aman Asif “Beyond the Visible Spectrum: Algal Entanglements” (supervisor Prof. Kärt Ojavee).
Teesid
Positioned within a more-than-human design framework, this research asks: how might designers attune to microbial others (algal) through creative practices to explore conditions and values for multispecies thriving? This presentation focuses on insights developed from practice-led research analysing my design works from the peer review exhibition Algal Phycosphere. The findings are grounded in reflection-on-action to surface methods and considerations that are relevant for practicing attunement to microbes and designing with living systems. The analysis was conducted on eleven design works using guided questions along with written reflections to identify key themes. The research contributes to relational approaches and developing ethics for multispecies thriving in more-than-human design contexts.
16.20 Coffee break
Panel 3: Architecture & Urban Planning,
Moderator Dr. Eik Hermann
16.40 Alvin Järving “The Value-Space of Extending Building Lifespans: Locating Architectural Practice in a Conflicted Field” (supervisor Dr. Siim Tuksam).
Teesid
This paper articulates the value-space of extending building lifespans and opens up positioning architectural creative practice within an interdisciplinary field of longevity. Building longevity is not a singular concept but a contested domain where legal, constructional, cultural, and urban values intersect. Moreover, architecture and buildings are not synonymous: discourses on design, reuse, adaptation, and preservation overlap and often conflict within a broad conceptual field. Through a structured literature review, the paper systematizes key concepts, terms and ideas related to building lifespan across architecture and adjacent disciplines to a conceptual map. The framework clarifies how architects can locate their practice within this field and identify operative vectors of agency through design decisions.
17.15 Jaak-Adam Looveer “Urban Planning in the Comfort Zone: The Case of Tallinn” (supervisors Dr. Siim Tuksam, Dr. Priit-Kalev Parts).
17.50 Roundtable: Dr. Eik Hermann, Prof. Andres Kurg, Prof. Linda Kaljundi, Dr. Jaana Päeva
Contact:
Aljona Gineiko aljona.gineiko@artun.ee
Ragne Soosalu ragne.soosalu@artun.ee
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
EKA doktorikooli konverents 2026
Neljapäev 02 aprill, 2026
Doktorikool
EKA doktorikooli konverents toimub 2. aprillil 2026.
Palume registreeruda hiljemalt 29. märtsiks.
Konverents toimub inglise keeles.
PROGRAMME
08.40 Registration
09.00 Welcome by Prof. Linda Kaljundi (EKA Vice Rector for Research, Head of Doctoral School)
09.10 Opening Lecture
Moderator Prof. Linda Kaljundi
Dr. Anna Carolina Jensen “In-Between Chaos and Control” (EKA, postdoctoral researcher)
Teesid
In my talk I will present my doctoral thesis Encyclopedia of In-Betweenness: An Exploration of a Collective Artistic Research Practice (Aalto University, 2023) and my postdoctoral research project City Is the Thing Bodies and Time Move Through: Concrete Structures of In-Betweenness. While my doctoral thesis explored curating as a (collective) research method and through its form, encyclopedia, the multiplicity of networks and knowledges which constitute the practice, the postdoctoral research studies how environments, architectures, and leisure spaces perform, shape and structure historical layers, and in what ways does the past continue to haunt everyday life in the present. In my research I use Narva as a case study and perceive a city as a place that times and bodies, ideologies and societal systems move through, and consider methods and methodologies that happen in the space in-between chaos and control, knowledge and non-knowledge, language, translations and things and experiences that escape naming. By creating research situations that enable emergent events, practice-led artistic research embraces uncertainty as constitutive of knowledge, operating in the fertile tension between chaos and control, structure and openness.
Panel 1: ART HISTORY & VISUAL CULTURE
Moderator Prof. Andres Kurg
10.10 Rahul Sharma “Peripheral In-Between Identities on the Eastern Borderlands: Films of Eléonore de Montesquiou” (supervisors Dr. Mari Laanemets, Prof. Linda Kaljundi).
Teesid
The talk delves into liminal identity representations of the Russian-Estonian ethno-linguistic minority in works of the French-Estonian artist and documentary filmmaker Eléonore de Montesquiou (b. 1970), in particular focusing on Olga and Olga (2017) and Eksperiment Katja. (2020). I analyse how liminal border identities are affected by opposing notions of Euclidean and relational time-space, and the concept of the Möbius strip. Deploying close-textual analysis, I, then, analyse the formal characteristics of the films by close-reading the usage of cinematic apparatus and film processes to create varied layers of both bordered identities and the bordered spaces inhabited by the depicted characters. Finally, I reflect on de Montesquiou’s own ‘non-political subjectivised third-positionality’ via her gaze and epistemological construct that creates liminal and ambiguous layers of identities within her represented characters.
10.45 Mie Mortensen “A Philosophy of Sponges: The Influence of Ernst Haeckel on Ivan Leonidov” (supervisor Prof. Andres Kurg).
Teesid
Due to lack of description and information, Soviet architect Ivan Leonidov’s final project — a series of images with the alleged title City of the Sun (1942-59) — is often interpreted in the light of the eponymous novel by Tomasso Campanella. While this Renaissance philosopher was indeed important to the architect’s thinking, Leonidov drew his inspiration from a wide range of disciplines. This presentation explores the particular case of the German zoologist Ernst Haeckel’s work on marine invertebrates vis-a-vis the architect’s projects. Not only do Leonidov’s plans and drawings contain patterns resembling Haeckel’s illustrations, as I try to demonstrate as part of my dissertation, Leonidov’s philosophy of architecture can be said to mirror the German zoologist’s theories of ontogenesis.
11.20 Coffee break
11.40 Anneli Porri “How to Explain Pictures… to Ourselves?
Mediating the Artwork and Supporting Meaning-Making in Art History Education” (supervisor Prof. Linda Kaljundi).
Teesid
In art history teaching at the general education level, factual knowledge and the complexity of historical context often dominate. Within a multilayered and demanding visual–verbal learning situation, there is a risk of losing the personal, emotional, and cognitively demanding experience of encountering art that supports the construction of meaning. In my teaching practice, I am interested in how foundational knowledge of art history can be combined with creative interpretation so that, through open-ended questions, visual noticing, comparison, and justification, learning in both general and extracurricular art education can support learners’ personal meaning-making. In this presentation, I introduce an action research project conducted in an extracurricular art school. Based on observation, students’ creative work, and their feedback, the study explores which strategies of cognitive activation can be applied in art history education and how these strategies influence the participation, sense-making, and development of visual competence among students aged 13–17.
12.15 Marten Esko “The Contemporary as Method: Use, Abuse, and Critical Afterlife” (supervisor Prof. Virve Sarapik).
Teesid
The presentation examines the contemporary as a critical-theoretical concept and as a potential methodological problem. Over the past two decades, the contemporary has become a widely circulating framework in art history, cultural studies, literary criticism, and social theory. Initially introduced to challenge linear modernity and historicism and to conceptualize the temporal complexity of the present, the concept has, over time, become an imprecise and diffuse signifier rather than a more concretely defined one—particularly in the context of contemporary art. However, before considering the abandonment of the term, the presentation—drawing on the ideas of Giorgio Agamben, Zsuzsa Barossi, Jacob Lund, Peter Osborne, and Lionel Ruffel—proposes understanding contemporaneity as a method: as a critical, non-modern relationship to time that is attentive to the coexistence of multiple temporalities, histories and historicities. Understood in this way, the contemporary no longer functions as a periodizing label or a marker of temporal novelty, but rather as a potential diagnostic tool for the critical analysis of contemporary art.
12.50 Rahel Aerin Eslas “The Aesthetics of Nature in Denis Diderot’s Philosophy and Art Criticism” (supervisors Prof. Krista Kodres, Prof. Frédéric Ogée).
Teesid
Denis Diderot (1713–1784) was a philosopher and encyclopedist in Enlightenment France, who believed that nature should act as the lead example in all areas of society and culture. In my dissertation, I am researching the role of nature in Diderot’s aesthetics in his works on philosophy and art criticism. In my presentation, I will introduce a chapter from my dissertation, “Nature in Diderot’s Language of Criticism,” which looks at how nature influenced the artistic terminology used by Diderot. Diderot thought that an accurate imitation of nature should be the main achievement for all artists, as through this skill of studying and understanding nature, the artist will have the ability to enhance the perception and experience of it. This chapter points out and elaborates on the instances when an aspect of painting must adhere to nature’s laws, and when the artist needs to distance themselves from nature by enhancing the traits they observe.
13.25 Lunch
Panel 2: Art & Design
Moderator Dr. Jaana Päeva
14.00 Kadri Liis Rääk “The Artist’s Body as a Sensory Threshold” (supervisor Dr. Liina Unt).
Teesid
In this presentation, the artist’s body is positioned as a sensory threshold, a porous membrane between the self and the world. I examine how the creation-in-making process is structured and how to pinpoint the tactile place of origin of art. Through a shift in habitual patterns and a withdrawal into performative artistic ascesis, the practice resists demands for constant productivity and visibility. This becomes an incision into the nature of the creative process, in which agency shifts from a maker of objects toward a mediator of attention. The threshold state is proposed as a specific mode of being that addresses openness, vulnerability, and an attentive co-existence with the more-than-human, while working with resistance and uncertainty.
14.35 Taavi Varm “Co-creative video game creation as a practice of care” (supervisors Dr. Varvara Guljajeva, Dr. Helen Uusberg).
Teesid
My research examines how the co-creative video game creation process can function as a practice of care that supports psychological well-being. Well-being is approached not as a fixed outcome, but as something that emerges through creative processes and reflective engagement. By focusing on the co-creative process, the study examines how care is enacted through collaboration, decision-making, and attention to lived experience within the creative process itself. Looking at game creation as an artistic practice, explained through a case study in project EVA Lab, my main thesis in the talk is that psychological wellbeing and creative sustainability can be understood as an emergent quality of creative processes, rather than solely as a measurable outcome.
15.10 Eva Liisa Kubinyi “Wondering Pathways Toward Community-Based Service Designing from Rõuge” (supervisor Associate Prof. Josina Vink).
Teesid
The Dominant Service Design phenomenon overemphasis step-by-step procedures led by design experts. While community-based design approaches exist, these strategies overlook the everyday struggle of detaching from modernist design legacies. Without a clearer understanding of how to move toward community-based modalities, the profession risks erasing otherness. Drawing on a nine-month programmatic research-through-design project in South-Eastern Estonia, this paper conceptualizes wondering pathways—simultaneous yet contradictory movements toward community-based practices. This research contributes to service design by demonstrating multiple directions to community-based approaches and building compassion for messy in-between spaces of transformation. Moving toward community-based approaches requires ongoing openness to resisting dominant design practices that often reveal themselves gradually and through practice.
15.45 Aman Asif “Beyond the Visible Spectrum: Algal Entanglements” (supervisor Prof. Kärt Ojavee).
Teesid
Positioned within a more-than-human design framework, this research asks: how might designers attune to microbial others (algal) through creative practices to explore conditions and values for multispecies thriving? This presentation focuses on insights developed from practice-led research analysing my design works from the peer review exhibition Algal Phycosphere. The findings are grounded in reflection-on-action to surface methods and considerations that are relevant for practicing attunement to microbes and designing with living systems. The analysis was conducted on eleven design works using guided questions along with written reflections to identify key themes. The research contributes to relational approaches and developing ethics for multispecies thriving in more-than-human design contexts.
16.20 Coffee break
Panel 3: Architecture & Urban Planning,
Moderator Dr. Eik Hermann
16.40 Alvin Järving “The Value-Space of Extending Building Lifespans: Locating Architectural Practice in a Conflicted Field” (supervisor Dr. Siim Tuksam).
Teesid
This paper articulates the value-space of extending building lifespans and opens up positioning architectural creative practice within an interdisciplinary field of longevity. Building longevity is not a singular concept but a contested domain where legal, constructional, cultural, and urban values intersect. Moreover, architecture and buildings are not synonymous: discourses on design, reuse, adaptation, and preservation overlap and often conflict within a broad conceptual field. Through a structured literature review, the paper systematizes key concepts, terms and ideas related to building lifespan across architecture and adjacent disciplines to a conceptual map. The framework clarifies how architects can locate their practice within this field and identify operative vectors of agency through design decisions.
17.15 Jaak-Adam Looveer “Urban Planning in the Comfort Zone: The Case of Tallinn” (supervisors Dr. Siim Tuksam, Dr. Priit-Kalev Parts).
17.50 Roundtable: Dr. Eik Hermann, Prof. Andres Kurg, Prof. Linda Kaljundi, Dr. Jaana Päeva
Contact:
Aljona Gineiko aljona.gineiko@artun.ee
Ragne Soosalu ragne.soosalu@artun.ee
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
01.03.2026 — 31.03.2026
Natalia Mirzoyani näitus “Lumi saadab meid”
Animatsioon
1. märtsil kell 16.00 avatakse Telliskivi Konteiner galeriis Natalia Mirzoyani näitus “Lumi saadab meid”.
Näitus on inspireeritud lühianimafilmist Winter in March, mis valmis Eesti Kunstiakadeemias ja mille tootis filmistuudio Rebel Frame.
Film esilinastus 2025. aasta mais Cannes’i filmifestivalil ning on seejärel võitnud ligi kakskümmend rahvusvahelist auhinda animatsiooni- ja filmifestivalidelt üle maailma. Samuti pälvis see Eesti Kultuurkapitali 2025. aasta parima animafilmi aastapreemia.
Näitus laieneb filmis loodud poeetilisse ja poliitilisse maailma, uurides abitust ja eksistentsiaalset hirmu, mida kogevad inimesed repressiivse režiimi tingimustes. Film jutustab tõestisündinud loo noorest Peterburi paarist, Kirillist ja Dashast. Venemaa sissetung Ukrainasse raputab nende elu. Dasha leiab jõudu protestida, Kirill aga sulgub endasse, vajudes üha sügavamale depressiooni. Nad otsustavad lahkuda kodumaalt ja asuda teele Gruusia poole. Teekond on metafüüsiline – rong kulgeb mööda Vene-Ukraina piiri, kus akna taga avaneb sõja sümbolitega laetud maastik. Kaasreisijad aga käituvad nii, nagu ei juhtuks midagi. Läbi lumetormi ja hirmude on kõige valusam hetk piiril: kas nad lastakse edasi? Kuigi nad lõpuks pääsevad Gruusiasse, jõuab nende suurim hirm nendeni teisel moel – ootamatust kohast.
Kunstinäitus pakub külastajatele võimalust sukelduda sellesse kujundite ja tundeseoste maailma. Ruum on loodud teekonnana, mis viib vaataja intiimsetest mälupiltidest avaramasse poliitilisse ja poeetilisse mõõtkavasse. Kunstinäituse eesmärk on luua immersiivne kogemus, mis ühendab endas filmi ja näituse. Oluline on ka anda publikule võimalus tajuda sõja, repressiooni ja migratsiooni isiklikke ja kollektiivseid kogemusi ning seeläbi käivitada arutelu demokraatia, mälu ja vastupanu teemadel.
Kunstnik Natalia Mirzoyan
Kuraator Santa Zukker
Kunstniku tiim: Rebecca Kruus, Alexander Toodu, Kadi Rebane, Annaliisa Lepik, Katrina Oll, Marina Hirv, Dashka Dementeva, Saskia Sikk
Kuraator Santa Zukker
Kunstniku tiim: Rebecca Kruus, Alexander Toodu, Kadi Rebane, Annaliisa Lepik, Katrina Oll, Marina Hirv, Dashka Dementeva, Saskia Sikk
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Natalia Mirzoyani näitus “Lumi saadab meid”
Pühapäev 01 märts, 2026 — Teisipäev 31 märts, 2026
Animatsioon
1. märtsil kell 16.00 avatakse Telliskivi Konteiner galeriis Natalia Mirzoyani näitus “Lumi saadab meid”.
Näitus on inspireeritud lühianimafilmist Winter in March, mis valmis Eesti Kunstiakadeemias ja mille tootis filmistuudio Rebel Frame.
Film esilinastus 2025. aasta mais Cannes’i filmifestivalil ning on seejärel võitnud ligi kakskümmend rahvusvahelist auhinda animatsiooni- ja filmifestivalidelt üle maailma. Samuti pälvis see Eesti Kultuurkapitali 2025. aasta parima animafilmi aastapreemia.
Näitus laieneb filmis loodud poeetilisse ja poliitilisse maailma, uurides abitust ja eksistentsiaalset hirmu, mida kogevad inimesed repressiivse režiimi tingimustes. Film jutustab tõestisündinud loo noorest Peterburi paarist, Kirillist ja Dashast. Venemaa sissetung Ukrainasse raputab nende elu. Dasha leiab jõudu protestida, Kirill aga sulgub endasse, vajudes üha sügavamale depressiooni. Nad otsustavad lahkuda kodumaalt ja asuda teele Gruusia poole. Teekond on metafüüsiline – rong kulgeb mööda Vene-Ukraina piiri, kus akna taga avaneb sõja sümbolitega laetud maastik. Kaasreisijad aga käituvad nii, nagu ei juhtuks midagi. Läbi lumetormi ja hirmude on kõige valusam hetk piiril: kas nad lastakse edasi? Kuigi nad lõpuks pääsevad Gruusiasse, jõuab nende suurim hirm nendeni teisel moel – ootamatust kohast.
Kunstinäitus pakub külastajatele võimalust sukelduda sellesse kujundite ja tundeseoste maailma. Ruum on loodud teekonnana, mis viib vaataja intiimsetest mälupiltidest avaramasse poliitilisse ja poeetilisse mõõtkavasse. Kunstinäituse eesmärk on luua immersiivne kogemus, mis ühendab endas filmi ja näituse. Oluline on ka anda publikule võimalus tajuda sõja, repressiooni ja migratsiooni isiklikke ja kollektiivseid kogemusi ning seeläbi käivitada arutelu demokraatia, mälu ja vastupanu teemadel.
Kunstnik Natalia Mirzoyan
Kuraator Santa Zukker
Kunstniku tiim: Rebecca Kruus, Alexander Toodu, Kadi Rebane, Annaliisa Lepik, Katrina Oll, Marina Hirv, Dashka Dementeva, Saskia Sikk
Kuraator Santa Zukker
Kunstniku tiim: Rebecca Kruus, Alexander Toodu, Kadi Rebane, Annaliisa Lepik, Katrina Oll, Marina Hirv, Dashka Dementeva, Saskia Sikk
Postitas Andres Lõo — Püsilink









