Näitused

Alates 13. aprillist on Bergenis Hordaland Kunstsenteris avatud Mihkel Ilusa isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“. Tallinna Kunstihoone ja Hordaland Kunstsenteri koostöös valminud näitusel otsib Ilus uusi viise lõuendist, õlivärvist ja puidust maalide loomiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Näituse avamine toimub reedel, 13. aprillil kell 17.00 ning see jääb avatuks 3. juunini.

„Kuidas saaksingi teisiti“ arendab edasi Ilusa 2017. aasta suvel Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Pista see omale seina“ alguse saanud monokroomset puidu- ja valgekarva pildikeelt, mille algosakesteks on jätkuvalt õli, lõuend ja puit. Kuigi võib tunduda, et pika traditsiooniga materjalidega julgelt ringi käiva Ilusa kunst näeb üha vähem maalikunsti moodi välja, näeb kunstnik ise oma praktikat kindlameelselt just maali laiendatud väljana.

„Ilusat on mõnes mõttes palju huvitavam jälgida isiksuse kui maalikunstnikuna,“ kommenteerib kunstihoone kuraator Tamara Luuk, viidates tõsiasjale, et sõltumata valitud meediumist kumab kunstniku projektidest alati läbi formaadikriitika, küsitlev hoiak või siiras soov uuenduse järele. Kuigi Ilusa loomingut on lihtne mõista vastuhakuna traditsioonidele, on tema kunst pigem nende asjatundlik edasiarendus.

„Hoolimata sellest, et me ei leia käesolevalt näituselt ühtegi tavapärast maali, on näituse materjalid valitud maalikunstnikule omase hoolsusega,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman kunstniku tööprotsessi. „Kui me mõni nädal tagasi koos lõuendit ostsime, pidi see kindlasti olema linane. Mina võhikuna ei teinud sõrmede vahel mudides linasel ja odavamal puuvillasel vahet ja küsisin, et kes sellest aru saab, kui ta selle niikuinii ribadeks lõikab. „Mina saan,“ vastas Ilus lihtsalt.“

Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste isikunäituste hulka kuuluvad: „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Sadolin.

1976. aastal asutatud Hordaland Kunstsenter on esimene artist-run kunstikeskus Norras ja kuulub nüüdseks Norra Kunstikeskuste Liitu. Hordaland Kunstsenter, mille eesmärk on arendada ja edendada kaasaegse kunsti loomist ja vahendamist, teeb aktiivselt näitusi ning pakub kunstiresidentuuri ja avaliku ruumi programmi. Keskuses asub ka raamatupood. Lahtiolekuajad: kolmapäev – pühapäev 12.00–18.00.

www.kunstsenter.no/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Rohkem infot:

Siim Preiman

53432526

siim@kunstihoone.ee

Avamine neljapäeval, 5. aprill kell 20.00 Kanuti aed (Mere puiestee 6e)

Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgusinstallatsioonid Kanuti aias, juhendaja Elo Liiv

Ei pea hoidma silmi lahti, et näha.
Ei pea olema valguses, et tunda valgust.
Ära põgene, liigu valguse suunas.
Ole sina ise.

Alates neljapäevast, 5. aprillist kosutavad Tallinn Music Week`i külalisi ja öiseid kulgejaid Kanuti aia pargis TMW Linnaprogrammi raames Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonid koondpealkirja all “Pimedus on Valgus”. Skulptor Elo Liivi juhendamisel EKA tudengite poolt valmistatud valgus- ja heliinstallatsioonid  loovad ligipääsu kujuteldavatesse valgusruumidesse ja tasanditele.

Teed näitavad pimedusest valgusesse toodud mälestusmärk Dostojevskile ning nähtav ja puudutatav linnaheli, mis muudab linnarütmid valguseks. Sobimatut ja liigset valgust koguv prügikonteiner puhastab linnaruumi ja juhib tähelepanu valgusreostusele kui igapäevasele probleemile. Talveunne suikunud ja nüüd ellu äratatud purskkaev pargi keskpunktis on kui geiser ning selle taga valgust lauludesse ümisev ürgne tegelane paneb mõtlema, kas mitte kõige alguses polnud hoopis laul.

Kanutiaia üks peatee on muutunud Varjude käiguks, kus näidatakse, kuidas valgustada varju. Teisel peateel saab kogeda katkestatud linna, mis kutsub üles mõtlema valguse rolli üle meie elukeskkonnas. Sadadest CD-plaatidest loodud installatsiooni eesmärgiks on aga pakkuda vaatajale meditatiivset visuaallahendust, mis vastavalt vaataja asukohale on erinev. Suur valguskuu peegeldab aegluubina linnas toimuvaid keerukaid valgusmänge.

Osalevad tudengid: Kaisa Ernits, Karen Isabel Talitee, Triin Uustalu, Fey Piir, Katharina Kuusemets, Mari-Liis Reinsoo, Triinu Oberšneider, Mark Aleksander Fischer, Cristo Madissoo, Ingrid Helena Pajo, Mari Männa, Heidi Paju, Aivi Erm, Tim Suvi, Karl Johanson, Taavi Kasemägi, Heleliis Hõim, Lauri Urb, Joanna Jürimäe, Mari-Liis Makus.

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda näituse avamisel 5. aprillil kell 20.00.
Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeva hommikul on Kanutis kõik taas endine. EKA ja TMW koostöös sündinud valgus on oma võnkumise sooritanud.

6. aprillil avatakse Pärnu Muuseumis kaks Eesti moest inspireeritud näitust. Huvilisteni jõuab EV100 kunstiprogrammi kuuluv Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna näitus “Eesti oma sinine” ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi väljapanek “Kaadris ja kaadri taga”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavate taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega. Näitus jääb avatuks kuni 26.maini.

“Eesti oma sinine” loovjuht ja idee autor: Piret Puppart

Konsultant: Liisa-Maria-Anette Samm

Kunstnikud: Edvard Hiietam, Külli-Triin Laanet, Karita Kärmet, Hannes Rüütel, Kreet Kärner, Nele Kurvits, Andreas Kübar, Eliise Saar (BA II kursus) ja Kadi Adrikorn (MA II kursus)

Fotograaf: Virge Viertek

Stilistika: Gerly Tinn

Meik ja juuksed: Mammu

Modellid: Hanna Brita Kähari (AL Model Management) ja Alan (Sage Management)

Kuraator: Aleksandra Ehte

Samas näitusesaalis on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus “Kaadris ja kaadri taga“. Väljapanek tutvustab Boris Mäemetsa 1960.–1970. aastatest pärinevat moefotoloomingut laiemalt.

„Esitletud on nii toimetuse heakskiidu saanud ja ajakirja jõudnud materjalid kui ka pildid, mis jäid avaldamata ja pakkusid rõõmu fotograafile endale,“ sõnas kuraator Anne Vetik. Nende ühenduslüliks on omakorda kaadritaguse elu jäädvustused, mis on eksponeeritud esmakordselt.

Boris Mäemets  kujundas Eesti moe ilmet aastatel 1959–1975 töötades 1954. aastast Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus, kus moodustati 1959. aastal ENSV esimene reklaamibüroo. Oma kollektiivis tuntud amatöörfotograaf kutsuti uude büroosse professionaalseks piltnikuks. Samal ajal hakkas Mäemets pildistama näitusi ja interjööre ning nii kasvas tema tuntus kunsti- ja moeringkondades. Leping 1957. aastal asutatud Tallinna Moemajaga sõlmiti Silueti tehnilise toimetaja Valter Muruki ettepanekul 1967. aastal. Tallinna Moemajaga oli Mäemets seotud 1975. aastani, seejärel hakkas ta pildistama Leningradi moemajale.

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Teavitustegevuste läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Link üritusele FB-s: https://www.facebook.com/events/1846203125402502/

Avamine: 30. märtsil 18:00

Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille keskne eesmärk on kohalikul kunstiväljal silmapaistvalt tegutsevate oluliste kunstnike esiletoomine ning kaasaegse kunsti populariseerimine. Köler Prize’ile nomineeritakse viis eesti päritolu või Eestis alaliselt resideeruvat kunstnikku või kunstirühmitust viimase kolme aasta loomingulise tegevuse põhjal. Köler Prize’i nominendid valib EKKMi juhatus. Alates 2016. aastast toimub Köler Prize üleaastaselt.

2018. aasta Köler Prize’i nominentideks on Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Varres.

Kunstnikud esitavad omal valikul näitusele kaks teost – ühe juba varem eksponeeritud, mida võib ka teatud mõttes pidada kunstniku senist loomingut esindavaks teoseks, ning teise, spetsiaalselt Köler Prize’ile valminud uue teose. Köler Prize 2018 grand prix võitja valib näitusele esitatud tööde ning kunstniku varasema loomingu põhjal rahvusvaheline žürii. Ka publikul on võimalus näitusel oma sõna öelda, sest lisaks peapreemiale selgub ka kuni 9. maini toimuva hääletuse põhjal publiku lemmik. Mõlema auhinna laureaadid kuulutatakse välja Köler Prize 2018 galal, mis toimub 10. mail EKKMi hoovis.

Juba seitsmendat korda, ehk algusest peale, toetab peapreemia väljaandmist Smarten Logistics AS, kelle panus nominentide näitusesse on käesolevaks aastaks kahekordistunud, seda nii suurenenud peapreemia kui lisandunud nomineeringutasu näol.

Näitusega kaasneb nii nominentide loomingut tutvustav katalaoog (tekstide autor Jan Kaus) kui dokumentaalfilm “Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2018” (režissöör Nora Särak). Filmi saab vaadata näituse jooksul (alates 3. aprillist) EKKMis või internetis aadressil ekkm.ee/ekraaniproovid. Filmi esilinastus toimub esmaspäeval, 2. aprillil kinos Sõprus.

2018. aastal toimub Köler Prize seitsmendat korda. Varasemalt on Köler Prize’i peapreemia võitnud Jevgeni Zolotko, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Jass Kaselaan, Anu Vahtra ja Laura Põld. Publikupreemia on eelnevatel aastatel võitnud Tõnis Saadoja, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Johannes Säre, Edith Karlson ja Art Allmägi.

Graafiline disain: Ott Kagovere

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Smarten Logistics AS, Lugemik, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

__________________

Köler Prize 2018 
Nominentide näitus EKKMis
Avatud 31. märtsist 20. maini, T–P 12–19
Põhja pst. 35, Tallinn, 10415

Neljapäeval, 15.märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Kaisa Maasiku isikunäitus „Su armastus teeb haiget”. Näitus on avatud 8. aprillini.

Näitus käsitleb pere- ja lähisuhtevägivalla temaatikat läbi Eesti inimeste lugude. Galeriist saab ühine installatiivne kogemisruum, kus on võimalik mõtiskleda isiklike mälestuste üle.

Kunstnik lisab: „On raske tunnistada, et keegi, keda sa armastad ja kes ka sind armastab, on teinud või teeb sulle haiget. Isegi tahtmatult. Näitusel jagavad anonüümseks jäävad pereliikmed enda läbielamisi ning ka vaataja võib üles kirjutada oma loo. Suur osa meenutustest pärineb just lapsepõlvest: laps ei tea, mis on õige, kuid tunnetab, et miski on väär. Ta sekkub, ta tunnistab.”

Kaisa Maasik (snd 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Fotoosakonna bakalaureuseõppe ning õpib hetkel sealsamas magistrantuuris. Maasiku esimene isikunäitus toimus 2015. aastal ning ta on osalenud rühmanäitustel Eestis, Soomes ja Saksamaal. 2017. aastal teostas Maasik esimesed kuraatoriprojektid: Umbrella Grupi „Tegelt on teisiti” ARSi projektiruumis ja Keiu Maasiku isikunäitus „Kadunud sõbrad” EKA galeriis.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Teetalu, Sadolin, Salibar OÜ, Zelluloosi Paberipood, Tartu Linnavalitsus.

Tänud: Joosep Kivastik, Karel Koplimets, Tõnis Peeter Kull, Heiki Maasik, Anni Nöps, Antti Parve, Hanna Samoson, Reimo Võsa-Tangsoo.

Emakeelepäeval 14. märtsil kell 18.00 avaneb Eesti Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1) fotograafiaõppejõu ja kunstniku Kalev K Vapperi poolt kureeritud fotodokumentalistika näitus „Koerailmutus”.

Näitus on jaanuaris alanud Avatud akadeemia fotodokumentalistika kursuse otsene tulemus. Alates 24. jaanuarist on kohtutud igal kolmapäeval, saadud üha uusi ülesandeid ja väljakutseid.

„See pole enam mõtlemise ja plaanipidamise, vaid tõsise töötegemise aeg,” nentis enne uue aasta algust tähetark Chev. Igor Mang. „Kollane maakoer nõuab tegelemist väga maiste praktiliste asjadega ja igapäevavajaduste rahuldamisega – toit, kütus, rõivad, töökoht, lapsed, hoolt vajavad vanurid.” (21.12.17, Maaleht)

Umbes sellised teemad näitusele jõudsidki.

„Jah!” nentis Ainar Ruussaar raadiosaates, kui teater NO99 aastapäevavideot arvustas: „Mul tekkis ka eile tunne, et tegelikult oleks võinud väga väikese raha eest vedada läbi must-valge filmilindi surnud koera nööri otsas, mille peale on kirjutatud „100”!” (25.02.18, Vikerraadio)

Kas ka näituselt „Koerailmutus” võib midagi taolist oodata?

„Koeri on fotodel küll, aga neil on koera moodi vedanud. Neid ei veeta!” rahustab Vapper. „Ja värvi- ning närvigammalt on väga erinevaid asju, ilusaid asju! Kui nad ka üleni helged pole oma teemadelt, on nad igati elus. Köidavad ja tõmbavad meid ennast sajaga lindile kui tarvis!”

Näitusel esinevad dokumentaalfotograafid: Airi Leon, Birgit Varblane, Liina Uuetoa, Marit Linke, Terje Äkke, Urmas Roos, Mark Slavin, Sven Tupits, Igor Zujev ja Vallo Vahesaar.

Avamise põgusaks osaks saab ka Jürgen Rooste ja Kalev K Vapperi emakeelepäevale pühendatud etteaste, mis on vaheetapiks terve päev kestvale Kristjan Jaak Petersoni luulemaratonile linna eri paigus.

Näitus jääb avatuks kuni 18. veebruarini. Sisse saab: 8.00 – 22.00!

Kolmapäeval, 7. märtsil kell 18:00 avab Sheri Wills Draakoni galerii keldrisaalis isiknäituse “What does light remember? / Mida valgus mäletab?”

Sheri Willsi projektsioonipõhine näitus uurib kinnipüütud valguse materiaalset loomust metafoorilises võtmes, uurides selle võimet säilitada mälestusi ja valgustada kustutatud maastikke. Valgus on füüsikaline materjal, ent valguse ja varjude mäng (kinolinal) loob reaalsuse illusiooni, millest saab käe otse läbi pista.

Sheri Wills on kunstnik, kes töötab peamiselt filmi-, video-performance’i ja installlatsiooni vallas. Ta töötab Eestis viibimise ajal EKA Narva Kunstiresidentuuris ja annab sel nädalal ka meistrikursuse “Where is cinema? A post-cinema practice workshop” EKA vabade kunstide teaduskonnas.

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond koostöös Narva Aleksandri Suurkiriku kogudusega ja Kultuuriministeeriumiga avavad reedel, 9. märtsil kell 16.00 Narva Aleksandri Suurkiriku saalile lahendust pakkuva tulevikuvisioonide näituse “Viis visiooni”. Õppetöö käigus töötasid tudengid välja viis lahendust kiriku uuele elule äratamiseks, mis nüüd makettide ja visuaalide kujul kõigile tutvumiseks näitusele pannakse.

Kunstiakadeemia tudengeid juhendanud sisearhitekt Juta Lember avaldas lootust, et kolmanda kursuse semestritööd saali projekteerimisest aitavad kaasa inspireerivale ruumile uue eesmärgi leidmisel. „Arutelul Narva linna esindajatega sai selgeks, et linlaste vaatenurgast on vaja on ruumi kontsertidele. Üliõpilastele ei seadnud ma eesmärgiks kirikusaali restaureerimist, vaid andsin võimaluse suuremaks eneseväljenduseks. Tulemus sai mitmekesine: osa töödest sekkuvad kiriku ruumi rohkem, teised lähenevad ülesandele väga ekspressiivselt,” märkis Lember.

Ettevõtmine sai alguse Kultuuriministeeriumi initsiatiivil, kes pakkus sisearhitektuuri osakonnale õppetööks väljakutse leida lennukaid ideid Narva Aleksandri Suurkiriku renoveerimata ruumile. Projekti asukoht piirilinnas Narvas tähendas tegelemist ruumiga laiemalt kui ainult võlvide vahele jäävaga, sest lisaks muule mõtestati ka Narva linnaruumi ja kogukonda laiemalt, kohtuti linnavalitsuse, kiriku koguduse, linnakodanike, linna peaarhitekti ja Kultuuriministeeriumi esindajatega. Näitusega püütakse kannustada diskussiooni ajaloolise kiriku üle, kaasates sellesse kohalikku elanikkonda mitte ainult kasutaja, vaid ka kaasamõtlejana, leidmaks kirikule väärilist uut sisu.

Lisaks Juta Lemberile juhendasid tudengeid ka Tiiu Tamm valgustuse ning Linda Madalik akustika küsimustes.

Narva Aleksandi Suurkirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele ja selle projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. 1944. aastal hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Praeguseks on kiriku kellatorn taastatud, kuid taastamisjärge ootab Eesti suurim kuusnurkne kirikusaal. EELK Narva Aleksandri kogudus pankrotistus 2015. aastal ja kirikuhoone sattus pankrotipessa. 2016. aasta juunis ostsid riik ja EELK Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja, sellest ajast peale on kirikuhoonele otsitud sobilikku otstarvet.

Näitus jääb avatuks 9. aprillini 2018 kolmapäevast laupäevani kell 11.00 kuni 15.00. Pühapäeviti saab näitust vaadata kell 10.00 kuni 14.00.

Lisainfo

Alina Nurmist

EKA projektide koordinaator

+372 53341276

alina.nurmist@artun.ee

///

Студенты отделения внутренней архитектуры Художественной академии предлагают решения по оформлению пространства Нарвской Александровской церкви

В пятницу, 9 марта, в 16:00 отделение внутренней архитектуры Эстонской художественной академии в сотрудничестве с приходом Александровской церкви Нарвы и Министерством культуры откроют выставку, предлагающую решения по оформлению зала Александровской церкви Нарвы под названием «5 мотивов». В процессе учебы команды студентов разработали пять решений, призванных вдохнуть в зал церкви новую жизнь, которые теперь выставлены на всеобщее обозрение в виде макетов и визуализаций.

Руководившая студентами художественной академии архитектор интерьеров Юта Лембер выразила надежду, что семестровые работы третьего курса по проектированию зала помогут найти новую цель для вдохновляющего пространства. «Общаясь с представителями Нарвы, стало понятно, что с точки зрения горожан необходимо место для проведения концертов. Я не ставила перед студентами цели реставрировать зал церкви, а дала им возможность для большего самовыражения. Результаты получились разнообразными: часть работ больше вторгается в пространство церкви, другие подходят к заданию очень экспрессивно и выразительно», – отметила Лембер.

Проект был начат по инициативе Министерства культуры, которое предложило отделению внутренней архитектуры в рамках учебной работы и в качестве вызова найти креативные решения для неотреставрированного помещения Александровской церкви Нарвы. Расположение проекта в приграничной Нарве означало, что с пространством нужно будет работать в более широком смысле, а не только заниматься тем, что находится под сводами церкви, потому что помимо всего прочего осмыслению подлежало городское пространство Нарвы и местные жители в целом, проводились встречи с городской управой, приходом церкви, горожанами, главным архитектором города и представителями Министерства культуры. Выставка призвана подстегнуть дискуссию об исторической церкви, привлекает к ней местных жителей не только как обывателей, но и как соавторов по поиску нового достойного содержания для церкви.

Помимо Юты Лембер в число руководителей входили Тийу Тамм, которая помогала с вопросами освещения, а также Линда Мадалик, которая занималась проблемами с акустикой.

Александровская церковь Нарвы была построена в 1881-1884 годы для рабочих-лютеран Кренгольмской мануфактуры, а спроектировал ее архитектор из Петербурга Отто Пиус фон Гиппиус. В 1944 году разрушилась колокольня вместе с находившимся в ней органом Walcker. На сегодняшний день колокольня церкви восстановлена, а теперь своей очереди на восстановление ожидает и крупнейший в Эстонии шестиугольный церковный зал. В 2015 году Приход Александровской церкви Нарвы обанкротился, и здание церкви стало банкротным имуществом. В 2016 году государство и приход выкупили Нарвскую Александровскую церковь из банкротства, и с этого времени для церкви подыскивается подходящее предназначение.

Выставка будет открыта до 9 апреля 2018 года со среды по субботу с 11:00 до 15:00. По воскресеньям выставку можно будет посетить с 10:00 до 14:00.

Дополнительная информация:

Алина Нурмист

Координатор проектов EKA

+372 53341276

аlina.nurmist@artun.ee

Neljapäeval 1. märtsil kell 18.00 avatakse HOP galeriis (Hobusepea 2, Tallinn) Urmas Lüüsi näitus “INIMESE MÕÕT” / “THE MEASURE OF MAN”. Näitus jääb avatuks 20. märtsini.

„INIMESE MÕÕT“ on läbi kolme nädala muutuv installatsioon. Avamise õhtul, lükatakse käima protsess, mis viib savist ja rauast skulptuuri taas oma materjali algvormi. Nii nagu surevad ja kõdunevad inimesed, neelavad keemilised protsessid kunstniku poolt materjalile pealesunnitud kultuurilisi tähendusi. Ülistus füüsilise materiaalsuse ülemvõimule. Näitust saadab tekstivihik, kuhu on koondatud valik kunstniku päevikusissekannetest kaks aastat tagasi toimunud residentuurist Itaalias, kus sai selle teose idee idanema pandud.

Urmas Lüüs (1987) on kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kelle teoste kohta saab hetkel kõige rohkem kasutada fraase:

• Performatiivsus ja kehaline kohalolek
• Biosemiootikast lähtuv allumine materiaalsuse füüsilisele ülemvõimule
• Vastuhakk lääne koloniseerivale ainuõigsusele defineerida kaasaegset kunsti
• Sildade rajamine visuaalse poeesia, teaduslike meetodite, heli ja kirjasõna vahele

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Väinö Tanneri Fond

22. veebruaril kell 18.00 avatakse EKA Galeriis Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti magistritudengite ja Austria kollektiivi SUPRA// STRUKTUR ühisnäitus “„I Spy With My Little Eye 2”.

Näitus „I Spy With My Little Eye 2“ kutsub sind avastamisretkele, esitades küsimuse: kas sina näed seda, mida mina näen? Pealkirjas kasutatud fraas viitab lastemängule, mida eesti keeles tuntakse „Soe-külm“ nime all ning kus üks mängijatest valib toas või õues „salajase“ eseme, mida teised mängijad püüavad ära arvata. Esmapilgul süütuna tunduv mäng näitab ometi üsna hästi, kuidas asjade nägemine – ja sellest tulenevalt ka neist arusaamine – pole kaugeltki üheselt mõistetavad nähtused.

Äraarvamismängu kunstilise tõlgenduse esimene osa toimus 2017. aasta detsembris Polymeri A-korpuses, nüüd aga jätkakem mängu EKA galeriis…

Osalevad kunstnikud: Maarja Mäemets, Mari-Liis Makus, Annika Mätlik, Sigrid Luitsalu, Kateriin Rikken, SUPRA// STRUKTUR: Marlene Lahmer, Oliver Alunovic, István Antal.

Näitus on avatud kuni 17. märtsini.

Graafiline disain: Stuudio Stuudio

Kunstnikud ja galerii tänavad: Austria Suursaatkond Tallinnas, Kadarbiku, Andra Jõgis, Niina-Anneli Kaarnamo

EKA Galerii asub Vabaduse väljak 6/8 (sissepääs Tallinna Kunstihoone hoovist) ning on avatud T-L, 12–18.